Strasbourg, 26. november 2004

Lugupeetud hr M.

jaanuaril 2004 esitasite Norrbottens Frihandelsföreningi (Rootsi vabakaubandusühendus) nimel kaebuse Euroopa ombudsmanile seoses Euroopa Komisjoni otsusega lõpetada Teie artikli 226 kohane kaebus Rootsi vastu.

16. veebruaril 2004 edastasin kaebuse komisjoni presidendile. Komisjon saatis oma arvamuse 15. juunil 2004. Edastasin selle Teile koos palvega esitada oma märkused, mille Te saatsite 27. juulil 2004.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Arusaamatuste vältimiseks on oluline meelde tuletada, et EÜ asutamisleping annab Euroopa ombudsmanile õiguse uurida võimalikke haldusomavoli juhtumeid ainult ühenduse institutsioonide ja asutuste tegevuses. Euroopa Ombudsmani põhikirjas on konkreetselt sätestatud, et ombudsmanile ei või esitada kaebust ühegi muu asutuse ega isiku tegevuse peale.

Ombudsmani uurimised Teie kaebuse kohta on seega suunatud selle uurimisele, kas Euroopa Komisjoni tegevuses on esinenud haldusomavoli.

Kompromiss

Jaanuaris 2004 esitati ombudsmanile Norrbottens Frihandelsföreningi (Rootsi vabakaubandusühendus) nimel kaebus seoses Euroopa Komisjoni otsusega lõpetada artikli 226 kohane kaebus Rootsi vastu (1).

Kaebuse esitaja sõnul on asjaomased faktid kokkuvõtlikult järgmised:

Kaebuse esitaja esitas Rootsi vastu artikli 226 kohase kaebuse seoses aktsiisimakse ja ohtlike kaupade vedu käsitlevate ühenduse eeskirjade väidetava rikkumisega. Kui Rootsi ostab Soomes kütteõli ja veab selle Rootsi isiklikuks kasutamiseks, võtab Rootsi sellelt õlilt aktsiisi ja nõuab, et veo kohta oleks kaasas saatedokument. Kaebuse esitaja sõnul on selline tegevus vastuolus ühenduse eeskirjadega.

Kaebuse esitaja ei ole siiski rahul sellega, kuidas komisjon tema kaebust käsitleb, ja eelkõige sellega, kuidas ta tõlgendab direktiivi 92/12/EMÜ (aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta) artikli 9 lõiget 3. Artikli 9 lõikes 3 on sätestatud, et aktsiis muutub sissenõutavaks tarbimisliikmesriigis, kui mineraalõlisid veetakse ebatüüpilisi veomudeleid kasutades. Kaebuse esitaja väidab, et komisjon tõlgendab direktiivi 92/12/EMÜ ja eriti selle artikli 9 lõiget 3 liiga laialt. Komisjoni arvates annab artikli 9 lõige 3 Rootsile õiguse maksustada õli aktsiisiga ja nõuda näiteks saatedokumente vastavalt artiklile 7. Kaebuse esitaja väidab, et artikli 9 lõike 3 laialdane tõlgendamine komisjoni poolt annab liikmesriikidele õiguse jätta kohaldamata ühenduse esmased õigusaktid. Seega leiab kaebuse esitaja, et komisjoni tõlgendus on vastuolus EÜ asutamislepingu üldpõhimõtetega siseturu ja maksustamise kohta, ohtlike kaupade rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppega (edaspidi „vaidluste kohtuvälise lahendamise kokkulepe”) ja direktiiviga 94/55/EMÜ ohtlike kaupade autovedu käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ning ei võta neid nõuetekohaselt arvesse. Kaebuse esitaja leiab, et komisjoni analüüsi direktiivi 92/12/EMÜ artikli 9 lõike 3 kohta seoses aktsiisimaksude ja saatedokumentidega tuleks täiendada analüüsiga, mis lähtub ühenduse esmase õiguse üldpõhimõtetest, vaidluste kohtuvälise lahendamise kokkuleppest ja direktiivist 94/55/EMÜ.

Kaebuse esitaja väidab sisuliselt, et komisjon ei võtnud tema artikli 226 alusel Rootsi vastu esitatud kaebuse menetlemisel arvesse kõiki asjakohaseid ühenduse õigusakte ja rahvusvahelisi lepinguid.

Kaebuse esitaja väidab, et komisjon peaks analüüsima direktiivi 92/12/EMÜ kõigi asjakohaste ühenduse õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingute valguses.

Nõue

Komisjoni arvamus

Komisjon esitab oma arvamuses järgmised märkused:

Kaebuse esitaja esitas komisjonile artikli 226 kohase kaebuse, väites, et Rootsi ametiasutused tegutsevad ühenduse õigusega vastuolus järgmistel põhjustel. Rootsi ametiasutused sekkuvad vaba liikumise põhimõttesse, nõudes aktsiisi ja kontrollides mineraalõlide vedu, mis ostetakse Soomes ja tuuakse Rootsi ostjate isiklikuks tarbeks. Direktiivi 92/12/EMÜ artikli 8 kohaselt tuleb aktsiisiga maksustada kaup, mille eraisik on soetanud oma tarbeks ja mida ta veab, liikmesriigis, kus see soetati, käesoleval juhul Soomes. On tõsi, et eespool nimetatud põhimõtet saab piirata vastavalt sama direktiivi artikli 9 lõikele 3, mille kohaselt võivad liikmesriigid ette näha, et aktsiis muutub sissenõutavaks tarbimisliikmesriigis, kui mineraalõlisid transporditakse ebatüüpiliste transpordiliikidega eraisikute poolt või nende nimel. Kaebuse esitaja arvates tegutsevad Rootsi ametiasutused siiski direktiiviga vastuolus, pidades eratranspordi puhul tavapäraseid transpordiliike, mida on Rootsi-Soome piirialal pikka aega kasutatud, ebatüüpilisteks. Kaebuse esitaja viitas oma kaebuses ka direktiivi 94/55/EMÜ ja vaidluste kohtuvälise lahendamise kokkuleppe väidetavale rikkumisele Rootsi ametiasutuste poolt.

Rootsi ametiasutuste vastu esitatud kaebuse läbivaatamisel ei tuvastanud komisjoni maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat (edaspidi „maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat”) direktiivi 92/12/EMÜ rikkumist. Seoses direktiivi 94/55/EMÜ ja vaidluste kohtuvälise lahendamise kokkuleppe väidetava rikkumisega märkis komisjon, et kaebuse esitaja oli esitanud sarnase kaebuse, millega energeetika ja transpordi peadirektoraat (edaspidi „transpordi ja energeetika peadirektoraat”) juba tegeles.

Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat teavitas 12. detsembri 2003. aasta kirjas kaebuse esitajat oma järeldustest direktiivi 92/12/EMÜ kohta. Komisjon analüüsis asjaomaseid siseriiklikke õigusakte direktiivi valguses ja eelkõige artikli 9 lõikes 3 esitatud „ebatüüpiliste transpordiliikide” määratluse valguses, kuid ei tuvastanud direktiivi rikkumist. Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat teavitas seetõttu kaebuse esitajat oma kavatsusest juhtum lõpetada, kui kaebuse esitaja ei esita teavet, mis võimaldaks tal tuvastada direktiivi rikkumise. Kaebuse esitajale anti selles küsimuses märkuste esitamiseks aega neli nädalat. Kaebuse esitajat teavitati ka sellest, et transpordi ja energeetika peadirektoraat käsitles eraldi väiteid direktiivi 94/55/EMÜ ja vaidluste kohtuvälise lahendamise kokkuleppe kohta ning et need väited ei mõjutanud maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi järeldusi direktiivi 92/12/EMÜ kohta. Kuna maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat ei saanud kaebuse esitajalt kirjale vastust, lõpetati juhtumi menetlemine. Kaebuse esitajat teavitati juhtumi lõpetamise otsusest 21. aprilli 2004. aasta kirjaga.

Komisjon väidab, et ta käsitles Rootsi ametiasutuste vastu esitatud kaebust vastavalt oma teatisele Euroopa Parlamendile ja Euroopa Ombudsmanile suhete kohta kaebuse esitajaga seoses ühenduse õiguse rikkumisega (2) ning kooskõlas oma hea haldustava eeskirjaga (3). Need eeskirjad tähendavad, et kaebuse esitaja võib eeldada, et komisjon võtab arvesse kõiki tema asjakohaseid argumente ja teavitab teda oma kavatsusest lõpetada juhtum enne edasiste meetmete võtmist. Seega, kui kaebuse esitaja väidab, et teatavad teisesed õigusaktid on vastuolus esmaste õigusaktidega, peab komisjon seda argumenti kaaluma, kuigi praktikas saab teiseseid õigusakte pidada ebaseaduslikuks ainult Euroopa Kohtule EÜ asutamislepingu artikli 230 alusel esitatud tühistamishagi või EÜ asutamislepingu artikli 234 alusel esitatud eelotsusetaotluse puhul. Artikli 226 alusel esitatud kaebuse raames ei kohusta hea haldustava põhimõtted komisjoni omal algatusel uurima, kas teatavad teisesed õigusaktid on esmase õigusega kooskõlas. Eeldatakse, et ühenduse institutsioonide õigusaktid on seaduslikud kuni nende tühistamise või kehtetuks tunnistamiseni (4).

Kaebuse esitaja ei tuginenud Rootsi vastu esitatud artikli 226 kohases kaebuses direktiivi 92/12/EMÜ artikli 9 lõike 3 väidetavale õigusvastasusele. Õigusvastasuse aspekti mainiti alles kaebuse viimases lõigus, milles kaebuse esitaja palus komisjonil Rootsi vastu meetmeid võtta või ta oleks pidanud taotlema Euroopa Kohtult direktiivi 92/12/EMÜ asjakohaste artiklite tühistamist, kuna need jätavad Rootsi ametiasutuste sõnul ruumi nii laiale tõlgendusele, et teisese õigusaktiga tunnistatakse kehtetuks teatavate esmaste õigusaktide mõju. Komisjon mõistis seda nii, et see üksnes rõhutab väidetava rikkumise tähtsust, st Rootsi ametiasutuste suutmatust tegutseda kooskõlas direktiiviga. Komisjonil ei olnud seega mingit põhjust käsitleda õigusvastasuse küsimust.

Kaebuse esitaja märkused

Oma märkustes jääb kaebuse esitaja oma kaebuse juurde ja väidab, et komisjon on kohustatud uurima artikli 226 kohast kaebust kõigi kohaldatavate ühenduse õigusaktide alusel ning et direktiivi siseriiklikku tõlgendust tuleb kaaluda ühenduse paremate õigusaktide ja ühenduse kohtupraktika valguses ilma kaebuse esitaja selgesõnalise taotluseta.

Kaebuse esitaja väidab, et kütteõli eratransporti ei saa pidada ebatüüpiliseks direktiivi 92/12/EMÜ artikli 9 lõike 3 tähenduses, kui transpordiliik vastab direktiivis 94/55/EMÜ sätestatud turvanõuetele ja seda kasutatakse tavaliselt eratranspordiks teises liikmesriigis, käesoleval juhul Soomes. mail 1999 toimunud koosolekul selgitasid komisjoni talitused, et artikli 9 lõike 3 eesmärk on vältida ohtlike kaupade vedu, mis ei vasta ADRi kokkuleppe turvanõuetele. Artikli 9 lõiget 3 tuleb tõlgendada kitsalt ning kooskõlas proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetega.

Otsus

1 Väidetav kõigi asjakohaste õigusnormide arvesse võtmata jätmine

1.1 Ombudsmanile esitatud kaebus käsitleb seda, kuidas komisjon käsitles artikli 226 kohast kaebust Rootsi vastu seoses aktsiisimakse ja ohtlike kaupade vedu käsitlevate ühenduse eeskirjade väidetava rikkumisega. Kui Rootsi ostab Soomes kütteõli ja veab selle Rootsi isiklikuks kasutamiseks, võtab Rootsi sellelt õlilt aktsiisi ja nõuab, et veo kohta oleks kaasas saatedokument. Kaebuse esitaja sõnul on selline tegevus vastuolus ühenduse eeskirjadega.

Kaebuse esitaja ei ole rahul sellega, kuidas komisjon tema kaebust käsitleb, ja eelkõige sellega, kuidas ta tõlgendab direktiivi 92/12/EMÜ artikli 9 lõiget 3. Ta väidab, et artikli 9 lõike 3 laialdane tõlgendamine komisjoni poolt annab liikmesriikidele õiguse jätta kõrvale ühenduse esmased õigusaktid. Kaebuse esitaja leiab, et komisjoni tõlgendus on vastuolus EÜ asutamislepingu üldpõhimõtetega, mis käsitlevad siseturgu ja maksustamist, vaidluste kohtuvälise lahendamise kokkulepet ja direktiivi 94/55/EMÜ, ega võta neid nõuetekohaselt arvesse.

Kaebuse esitaja väidab, et kütteõli eratransporti ei saa pidada ebatüüpiliseks direktiivi 92/12/EMÜ artikli 9 lõike 3 tähenduses, kui transpordiliik vastab direktiivis 94/55/EMÜ sätestatud turvanõuetele ja seda kasutatakse tavaliselt eratranspordiks teises liikmesriigis, käesoleval juhul Soomes.

Kaebuse esitaja väidab, et komisjon ei võtnud Rootsi vastu esitatud artikli 226 kohase kaebuse menetlemisel arvesse kõiki asjakohaseid ühenduse õigusakte ja rahvusvahelisi lepinguid.

1.2 Komisjon väidab, et ta käsitles Rootsi ametiasutuste vastu esitatud kaebust talle siduvate eeskirjade kohaselt. Ta selgitab, et kaebus käsitles eelkõige direktiivi 92/12 artikli 9 lõike 3, direktiivi 94/55/EMÜ ja vaidluste kohtuvälise lahendamise kokkuleppe väidetavat rikkumist Rootsi ametiasutuste poolt. Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat teavitas kaebuse esitajat oma järeldustest direktiivi 92/12/EMÜ kohta, et direktiivi 94/55/EMÜ ja vaidluste kohtuvälise lahendamise kokkulepet käsitlevaid väiteid käsitles transpordi ja energeetika peadirektoraat eraldi ning et need väited ei mõjutanud maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi järeldusi direktiivi 92/12/EMÜ kohta. Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat ei saanud vastust oma kirjale, milles teavitati kaebuse esitajat oma kavatsusest juhtum lõpetada.

Komisjon tunnistab, et kui kaebuse esitaja väidab, et teatavad teisesed õigusaktid on vastuolus esmaste õigusaktidega,(5) peab komisjon seda väidet kaaluma, kuigi praktikas saab teiseseid õigusakte pidada ebaseaduslikuks ainult Euroopa Kohtule esitatud hagis. Artikli 226 alusel esitatud kaebuse raames ei kohusta hea haldustava põhimõtted komisjoni omal algatusel uurima, kas teatavad teisesed õigusaktid on esmase õigusega kooskõlas. Eeldatakse, et ühenduse institutsioonide õigusaktid on seaduslikud kuni nende tühistamise või kehtetuks tunnistamiseni (6). Lisaks ei tuginenud kaebuse esitaja oma artikli 226 kohases kaebuses Rootsi vastu direktiivi 92/12/EMÜ artikli 9 lõike 3 väidetavale õigusvastasusele. Õigusvastasuse aspekti mainiti alles kaebuse viimases lõigus, milles kaebuse esitaja palus komisjonil Rootsi vastu meetmeid võtta või ta oleks pidanud taotlema Euroopa Kohtult direktiivi 92/12/EMÜ asjakohaste artiklite tühistamist, kuna need jätavad Rootsi ametiasutuste sõnul ruumi nii laiale tõlgendusele, et teisese õigusaktiga tunnistatakse kehtetuks teatavate esmaste õigusaktide mõju. Komisjon mõistis seda nii, et see üksnes rõhutab väidetava rikkumise tähtsust, st Rootsi ametiasutuste suutmatust tegutseda kooskõlas direktiiviga. Komisjonil ei olnud seega mingit põhjust käsitleda õigusvastasuse küsimust.

1.3 Ombudsman tuletab meelde, et tema uurimise eesmärk on teha kindlaks, kas komisjon tegutses kaebuse esitaja artikli 226 kohase kaebuse käsitlemisel kooskõlas talle siduvate eeskirjade ja põhimõtetega ning oma õigusliku pädevuse piires.

1.4 Ombudsman mõistab kaebuse esitaja mure põhiolemusena seda, et analüüsides Rootsi õigusaktide vastavust direktiivi 92/12/EMÜ artikli 9 lõikele 3, ei uurinud komisjon, kas artikli 9 lõige 3 ja Rootsi poolt sellele antud tõlgendus on kooskõlas ühenduse muude õigusaktidega. Kaebuse esitaja mure tähendab kas seda, et artikli 9 lõige 3 on ebaseaduslik, või seda, et komisjon tõlgendab seda valesti.

1.5 Seoses direktiivi 92/12/EMÜ artikli 9 lõike 3 võimaliku ebaseaduslikkusega võtab ombudsman teadmiseks komisjoni selgituse, et komisjonil ei olnud põhjust käsitleda seda küsimust artikli 226 kohase kaebuse käsitlemisel, sest kaebuse esitaja ei tuginenud oma kaebuses sätte väidetavale ebaseaduslikkusele, vaid Rootsi väidetavale suutmatusele seda järgida. Ombudsman võtab samuti teadmiseks komisjoni selgituse, et ta mõistis kaebuse esitaja väidet, et kui komisjon ei astu vastu Rootsi ametiasutuste ulatuslikule tõlgendusele direktiivi asjakohastest artiklitest, peab ta taotlema kohtult artiklite tühistamist, püüdes rõhutada väidetava rikkumise tähtsust. Ombudsman peab mõistlikuks komisjoni selgitusi, mida kaebuse esitaja ei ole kahtluse alla seadnud.

Lisaks märgib ombudsman, et kaebuse esitaja ei reageerinud komisjoni kirjale, milles tehti ettepanek juhtum lõpetada, kuigi kirjas ei käsitletud küsimust, kas direktiiv 92/12/EMÜ ja eelkõige selle artikli 9 lõige 3 on kooskõlas muude ühenduse õigusaktidega.

Lisaks tuletab ombudsman meelde, et artikli 226 kohase menetluse eesmärk on tagada, et liikmesriik täidab asutamislepingust tulenevaid kohustusi. Ombudsman ei leia käesoleva artikli 226 kohase kaebuse kontekstis midagi, mis oleks pidanud ajendama komisjoni käsitlema direktiivi asjakohaste sätete õiguspärasuse küsimust.

1.6 Direktiivi 92/12/EMÜ artikli 9 lõike 3 võimaliku ebaõige tõlgendamise osas võtab ombudsman teadmiseks komisjoni analüüsi, mis on esitatud tema 12. detsembri 2003. aasta kirjas kaebuse esitajale. Oma kirjas viitab komisjon artikli 9 lõikele 3, märkides oma selgesõnalist selgitust, et „ebatüüpiline vedu” tähendab vedelkütteseadmete vedu muul viisil kui paakautodega, mida kasutatakse kutseliste kauplejate nimel. Komisjon lisab, et kütteõli, mida veetakse muul kui artikli 9 lõikes 3 osutatud viisil, ei kuulu artiklis 8 sätestatud erandi alla, mille kohaselt maksustatakse aktsiisiga kaup, mille eraisik on soetanud oma tarbeks ja mida ta veab, liikmesriigis, kus kaup soetati. Kuna artiklit 8 ei kohaldata ebatüüpiliste transpordiliikidega kütteõli eratranspordi suhtes, tuleb sellist transporti reguleerida teise korraga, nimelt direktiivi artikliga 7. Seega leiab komisjon, et kaebuse esitaja artikli 226 kohases kaebuses kirjeldatud olukorras on Rootsi ametiasutustel õigus maksustada kütteõli aktsiisiga ja veenduda, et direktiivi 92/12/EMÜ artikli 7 nõuded on täidetud, mis tähendab näiteks, et vedu peab olema hõlmatud saatedokumentidega.

Ombudsman peab põhjendatuks komisjoni analüüsi selle kohta, kuidas Rootsi ametiasutused küsimust tõlgendavad. Lisaks ei leia ombudsman tõendeid, mis toetaksid kaebuse esitaja väidet, et transpordiliike, mida tavaliselt kasutatakse teises liikmesriigis ja mis vastavad direktiivi 94/55/EMÜ turvanõuetele, ei saa pidada ebatüüpilisteks direktiivi 92/12/EMÜ artikli 9 lõike 3 tähenduses.

Seoses kaebuse esitaja väitega, mille ta esitas oma märkustes komisjoni arvamuse kohta ja mille kohaselt tuleb direktiivi 92/12/EMÜ artikli 9 lõiget 3 tõlgendada kooskõlas proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetega, ei leia ombudsman tõendeid selle kohta, et komisjonipoolne artikli 9 lõike 3 tõlgendus oleks ebaproportsionaalne või diskrimineeriv.

Tuleb siiski märkida, et Euroopa Ühenduste Kohus on ühenduse õigusaktide tõlgendamisel kõrgeim organ.

1.7 Eespool öeldu põhjal on ombudsman seisukohal, et komisjon tegutses kaebuse esitaja rikkumiskaebuse käsitlemisel kooskõlas talle siduvate eeskirjade ja põhimõtetega ning oma õigusliku pädevuse piires. Seetõttu ei tuvasta ombudsman komisjoni haldusomavoli.

2 Kaebuse esitaja väide

2.1 Kaebuse esitaja väidab, et komisjon peaks analüüsima direktiivi 92/12/EMÜ kõigi asjakohaste ühenduse õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingute valguses. Ombudsman mõistab kaebuse esitaja väidet kui komisjonile esitatud taotlust uurida laiemas õiguslikus kontekstis olukorda Rootsis seoses Soomes ostetud kütteõli eratranspordiga. Eespool punktis 1.7 esitatud järelduste põhjal ei leia ombudsman siiski põhjust jätkata kaebuse esitaja nõude menetlemist käesoleva uurimise raames.

2.2 Ombudsman juhib tähelepanu sellele, et kaebuse esitajal on võimalus esitada komisjonile uus kaebus, mis põhineb selgesõnaliselt Rootsi praeguse olukorra kokkusobimatusel EÜ asutamislepingu põhimõtetega.

3 Kokkuvõte

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et komisjon ei ole haldusomavoli toime pannud. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) EÜ asutamislepingu artikkel 226 volitab komisjoni algatama menetlust liikmesriigi vastu seoses ühenduse õiguse rikkumisega. Igaüks võib esitada komisjonile kaebuse (artikli 226 kohane kaebus) liikmesriigi vastu mis tahes riikliku meetme või haldustava kohta, mida ta peab ühenduse õigusega vastuolus olevaks.

(2) EÜT 2002, C 244, lk 5.

(3) Kättesaadav aadressil: http://www.europa.eu/comm/secretariat_general/code/index_en.htm

(4) Vt kohtuasi C-245/92, Chemie Linz GmbH v. komisjon, EKL 1999, lk I-04643, punkt 93.

(5) Ombudsman märgib, et esmased õigusaktid on aluslepingud ja teisesed õigusaktid, mis põhinevad aluslepingutel, hõlmavad näiteks direktiive ja otsuseid. Teisesed õigusaktid peavad olema kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, mis on kehtestatud Euroopa Kohtu praktikas.

(6) Vt kohtuasi C-245/92, Chemie Linz GmbH v. komisjon, EKL 1999, lk I-04643, punkt 93.