- ET Eesti keel
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.
Euroopa Ombudsmani otsus Euroopa Personalivaliku Ameti vastu esitatud kaebuse 1899/2003/OV kohta
Otsus
Juhtum 1899/2003/OV - Alguskuupäev: {0} Teisipäev | 04 november 2003 - Otsuse kuupäev: {0} Kolmapäev | 01 detsember 2004
Strasbourg, 1. detsember 2004
Lugupeetud hr de M.
oktoobril 2003 esitasite kaebuse Euroopa Ombudsmanile seoses Teie osalemisega Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) korraldatud avalikul konkursil COM/B/1/02.
Edastasin kaebuse 4. novembril 2003 EPSO direktorile. detsembril 2003 saatsite e-kirja, milles esitasite uurimise kohta mitmeid küsimusi. Minu büroo võttis Teiega telefoni teel ühendust 5. detsembril 2003, vastates Teie küsimustele. Komisjon edastas komisjoni ja EPSO ühise arvamuse 27. jaanuaril 2004. Edastasin selle Teile koos palvega esitada oma märkused, mille Te saatsite 30. märtsil 2004.
juunil 2004, 9. augustil ja 29. oktoobril 2004 saatsite oma juhtumi kohta e-kirju. Minu büroo vastas Teile e-posti teel 10. juunil, 3. septembril ja 5. novembril 2004.
Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused. Vabandan, kui palju aega on kulunud teie kaebuse menetlemiseks.
Kompromiss
Kaebuse esitaja sõnul olid asjakohased faktid järgmised:
Kaebuse esitaja osales Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) korraldatud avalikul konkursil COM/B/1/02 assistentide töölevõtmiseks finantsjuhtimise ja lepingute/projektide haldamise valdkonnas. EPSO teatas 5. augusti 2003. aasta kirjas kaebuse esitajale, et ta ei läbinud kirjalikku katset e, kuna ta sai ainult 16,5/40. Seetõttu ei saanud teda suulistele katsetele lubada.
Kuna kaebuse esitaja oli juba kolm aastat töötanud komisjonis juhtumitega, mis sarnanesid kirjaliku katse esemeks olnud juhtumitega, saatis ta 11. augustil 2003 EPSO-le kirja, milles palus a) oma katse koopiat, b) maksimaalseid võimalikke hindeid küsimuse kohta, c) õigeid vastuseid 11 küsimusele ja d) oma hindeid ja eksamineerijate märkusi iga küsimuse vastuste kohta. EPSO saatis 19. augustil 2003 vahevastuse, mis sisaldas kaebuse esitaja kirjaliku testi koopiat ja hindamislehte. Teises, 18. septembri 2003. aasta kirjas märkis EPSO, et valikukomisjonide konfidentsiaalsuse põhimõte ei võimalda tal esitada rohkem üksikasju kandidaatide eksamite parandamise kohta. Seetõttu tekib kaebuse esitajal küsimus, mida tähendab võimalus nõuda selgitusi, mida mainiti konkursiteates.
Kaebuse esitaja märgib ka, et EPSO viitas oma 19. augusti 2003. aasta kirjas puhkuseperioodile kui põhjusele, miks ta ei saanud kohe vastata. See näib vähendavat võimalusi konkursil edaspidi osaleda.
oktoobril 2003 esitas kaebuse esitaja ombudsmanile käesoleva kaebuse. Kaebuse esitaja väitis, et:
1. EPSO keeldus andmast talle teavet kirjaliku katse e kohta, nimelt 1) maksimaalsed võimalikud hinded küsimuse kohta, 2) hinded küsimuse kohta ja 3) eksamineerijate märkused tema vastuste kohta.
2. EPSO viivitas põhjendamatult tema 11. augusti 2003. aasta kirjale sisulise vastuse saatmisega.
Nõue
EPSO ja komisjoni ühisarvamusKuna kaebus oli esitatud EPSO vastu, edastas ombudsman kaebuse arvamuse saamiseks EPSO direktorile. Saadud arvamuses märgiti siiski, et tegemist on EPSO ja komisjoni ühise arvamusega.
Kokkuvõttes oli arvamus järgmine:
Kaebuse esitaja osales konkursi COM/B/1/01 valdkonnas 02 „Lepingute/projektide haldamine”. Kaebuse esitajat kutsuti osalema kirjalikus katses e. See test hõlmas kahte ainet kandidaadi valitud valdkonnas ning selle eesmärk oli kontrollida kandidaatide teadmisi konkreetsest valdkonnast ja nende võimet arendada ideid ning koostada selge, struktureeritud ja loogiline argumentatsioon (konkursiteate punkt VI.A). Selle testi minimaalne nõutav punktisumma oli 20/40.
Kaks eksamineerijat on selle testi kõiki eksemplare valikukomisjoni kehtestatud kriteeriumide alusel anonüümselt parandanud. Seejärel kontrollis valikukomisjon nende kriteeriumide nõuetekohast kohaldamist ja kontrollis eksamineerijate märkusi. Pärast seda kontrolli määras valikukomisjon – jällegi anonüümselt – kindlaks tulemused, mis seejärel kandidaatidele edastati.
5. augusti 2003. aasta kirjas teatati kaebuse esitajale, et ta sai hinde 16,50/40 ja et teda ei saa suulisele katsele lubada. Pärast 19. augusti 2003. aasta vahevastust, millele oli lisatud kaebuse esitaja kirjaliku katse ja valikukomisjoni koostatud hindamislehe koopia, vastas EPSO 18. septembril 2003 kaebuse esitaja 11. augusti 2003. aasta kirjale. EPSO tuletas meelde valikukomisjoni töö saladust ja selgitas, kuidas testi parandati.
Kaebuse esitaja esimese väite kohta märkisid komisjon ja EPSO, et konkursiteate punktis VI.A oli kirjaliku katse e eest ette nähtud maksimaalselt 40 punkti, kuid ei olnud ette nähtud nende punktide jaotamist teemade ja/või küsimuste kaupa. Käesoleval juhul tegi valikukomisjon otsuse kirjaliku katse kohta, mis koosnes kahest teemast ja sisaldas mõlema teema kohta mitmeid küsimusi. Otsus selle kohta, kuidas jagada testi eest saadud hinded osadeks, sõltub siiski üksnes valikukomisjonist, kellel on suur kaalutlusõigus. Selles raamistikus kehtestatakse hindamiskriteeriumid enne katseid, et juhendada eksamineerijaid nende ülesannete täitmisel.
Kohtupraktika kohaselt (1) on need kriteeriumid kandidaatide teenete võrdleva hindamise lahutamatu osa. Neid kriteeriume käsitletakse menetluse saladuses samamoodi nagu valikukomisjoni hinnangut. Valikukomisjoni võrdlev hinnang kajastub kandidaatidele antud hinnetes. Valikukomisjon ei ole kohustatud kandidaadile teatama, mitu punkti iga vastuse eest anti.
Kaebuse esitaja punktisumma esitamine 40 punkti kohta on seega vastavalt kohtupraktikale valikukomisjoni otsuse piisav põhjendus.
Seoses eksamineerijate märkustega kaebuse esitaja vastuste kohta märkisid komisjon ja EPSO, et eksamineerijad edastavad oma märkused valikukomisjonile hindamislehel (need ei tee koopiates parandusi), mille valikukomisjon vaatab läbi enne punktide kindlaksmääramist. Need hindamislehed on ettevalmistavad dokumendid, mida valikukomisjon kasutab oma aruteludes. Seetõttu on need salastatud (2) ja neid ei saa avalikustada.
Valikukomisjon esitab oma märkused siiski eraldi lehel. See dokument edastati kaebuse esitajale 19. augusti 2003. aasta kirjaga. Sellel hindamislehel on selgelt esitatud kirjaliku katse hinnatavad elemendid, nimelt valdkonna tundmine, koostamise suutlikkus, ideede arendamine, analüüs ja argumendid. Käesoleval lehel on esitatud kirjaliku katse üldhinnang ja valikukomisjoni lõplik hinne. Valikukomisjoni märkused iga elemendi kohta peaksid võimaldama kandidaatidel mõista oma hinde põhjuseid.
Seega oli kaebuse esitajale juba esitatud kõik dokumendid, millele tal oli juurdepääs.
Kaebuse esitaja teise väite kohta märkis EPSO, et kaebuse esitaja kirjale, mis saadi kätte 14. augustil 2003, vastati 19. augustil 2003. Kirjas märgiti, et tema taotlus esitati valikukomisjonile, kes puhkuseperioodi arvestades ei saa toimikuga tutvuda enne 2003. aasta septembri algust. Lõplik vastus saadeti kaebuse esitajale lõpuks 18. septembril 2003. Komisjon ja EPSO väidavad seega, et see väide ei ole põhjendatud.
Kaebuse esitaja märkusedKaebuse esitaja jäi oma kaebuse juurde. Esiteks märkis ta, et on tekkinud täiendav viivitus, kuna komisjonil, kellel on hästi tasustatud ja suur personal, kulus kolm kuud tema kaebuse kohta arvamuse saatmiseks.
Kaebuse esitaja märkis, et arvamuses ei selgitata, miks ta sai teiste kandidaatidega võrreldes madalama hinde. Ta märgib, et kui konkursiteates oleks märgitud, et kohtupraktika kohaselt on kandidaatidele lõpliku punktisumma edastamine piisav põhjendus, ei oleks ta nõudnud täiendavat teavet ega esitanud kaebust ombudsmanile.
Kaebuse esitaja ei ole saanud vastust oma küsimusele selle kohta, millised olid õiged vastused. Peab olema mingi mudel õige vastus. Samuti ei ole komisjon edastanud kaebuse esitaja hinnet küsimuse kohta.
Kaebuse esitaja on väga pettunud konkursi korraldamise viisis. Kogu valikumenetlus kestis umbes kaks aastat. Konkursiteate II lisas on ette nähtud erinevad viisid lisateabe saamiseks ja kaebuse esitamiseks, kuid kaebuse esitaja ei ole saanud oma taotluste kohta lisateavet. Kaebuse esitaja loodab, et tulevikus saavad kandidaadid konkursi mitteläbimise korral paremaid põhjendusi.
Otsus
1 Sissejuhatavad märkused1.1 Kaebuse esitaja märkis oma märkustes, et on tekkinud täiendav viivitus, kuna komisjonil kulus tema kaebuse kohta arvamuse saatmiseks kolm kuud.
1.2 Ombudsman soovib juhtida tähelepanu sellele, et Euroopa Ombudsmani rakendussätete (3) artikli 4 lõikes 3 on sätestatud, et kui ombudsman alustab uurimist, palub ta asjaomasel institutsioonil "esitada arvamus kindlaksmääratud aja jooksul, mis tavaliselt ei ületa kolme kuud". Käesolevas asjas edastati kaebus EPSO-le 4. novembril 2003. Komisjon saatis oma arvamuse 27. jaanuaril 2004 ja tõlke hollandi keelde 2. veebruaril 2004, s.t kolme kuu jooksul vastavalt rakendussätetele.
1.3 Oma märkustes väljendas kaebuse esitaja ka seisukohta, et konkursiteates oleks võinud olla täpsem teave lisateabe kohta, mida kandidaadid võivad saada, ja lootus, et tulevikus saavad kandidaadid paremaid põhjendusi, kui nad konkursil ei osale. Ombudsman ei mõista neid punkte kui uusi väiteid haldusomavoli kohta, vaid kui konstruktiivseid märkusi, millega kaebuse esitaja kavatseb aidata EPSO-l tulevastel konkurssidel kandideerivate Euroopa kodanikega paremini suhelda. Ombudsman edastab kaebuse esitaja tähelepanekud EPSO-le.
2 Väidetav teabe andmisest keeldumine2.1 Kaebuse esitaja väitis, et EPSO keeldus andmast talle teavet kirjaliku katse e kohta, nimelt 1) maksimaalsed võimalikud hinded küsimuse kohta, 2) hinded küsimuse kohta ja 3) eksamineerijate märkused tema vastuste kohta.
2.2 Teabenõude punktide 1 ja 2 kohta märkisid komisjon ja EPSO, et konkursiteate punktis VI.A oli kirjaliku katse e eest ette nähtud maksimaalselt 40 punkti, kuid ei olnud ette nähtud nende punktide jaotamist teemade ja/või küsimuste kaupa. Käesoleval juhul tegi valikukomisjon otsuse kirjaliku katse kohta, mis koosnes kahest teemast ja sisaldas mõlema teema kohta mitmeid küsimusi. Otsus selle kohta, kuidas jagada testi eest saadud hinded osadeks, sõltub üksnes valikukomisjonist, kellel on suur kaalutlusõigus hindamiskriteeriumide kehtestamisel enne teste ja katseid. Kohtupraktika kohaselt on hindamiskriteeriumid valikukomisjoni poolt kandidaatide teenete võrdleva hindamise lahutamatu osa. Neid kriteeriume käsitletakse menetluse saladuses samamoodi nagu valikukomisjoni hinnangut. Valikukomisjoni võrdlev hinnang kajastub kandidaatidele antud hinnetes. Valikukomisjon ei ole kohustatud kandidaadile teatama, mitu punkti iga vastuse eest anti.
Teabenõude punkti 3 kohta märkisid komisjon ja EPSO, et eksamineerijad edastavad oma märkused valikukomisjonile hindamislehel, mille valikukomisjon vaatab läbi enne punktide kindlaksmääramist. Need hindamislehed on ettevalmistavad dokumendid, mida valikukomisjon kasutab oma aruteludes. Seetõttu on need salastatud ja neid ei saa avalikustada. Lõpphindamise lehel on selgelt märgitud kirjaliku katse hinnatavad elemendid, nimelt valdkonna tundmine, koostamise suutlikkus, ideede arendamine, analüüs ja argumentatsioon. Valikukomisjoni märkused iga elemendi kohta peaksid võimaldama kandidaatidel mõista oma hinde põhjuseid.
2.3 Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja palvel edastas EPSO talle 19. augustil 2003 koopia tema kirjalikust katsest e ning valikukomisjoni koostatud lõpliku hindamislehe. Ombudsman leidis oma otsuses juhtumi 774/2003/ELB kohta, et põhimõtteliselt võib hindamislehele juurdepääsu võimaldamine olla piisav põhjendus kandidaadile antud hinde kohta (4).
2.4 Käesoleval juhul näib, et kirjalik katse e koosnes kahest teemast, millest esimene sisaldas kolme küsimust ja teine kahte küsimust. Kogu katse maksimaalne punktisumma oli 40 ja minimaalne nõutav punktisumma oli 20.
2.5 Seoses kaebuse esitaja taotluse punktidega 1 ja 2 võtab ombudsman arvesse Euroopa Kohtu praktikat, mille kohaselt eri katsetel saadud punktide edastamine kujutab endast valikukomisjoni otsuste piisavat põhjendamist (5). Seetõttu leiab ombudsman, et EPSO-l ei olnud ebamõistlik pidada lõpliku hindamislehe kohta esitatud märkusi piisavaks põhjenduseks, miks kaebuse esitaja sai testil e hinde, ega keelduda kaebuse esitajale teatamast, kui palju hindeid ta kirjalikul testil iga vastuse eest sai.
2.6 Seoses kaebuse esitaja taotluse punktiga 3, mille kohaselt teda tuleb teavitada eksamineerijate märkustest tema vastuste kohta, tuletab ombudsman meelde, et vastavalt ühenduse kohtute praktikale välistab valikukomisjoni menetluse konfidentsiaalsuse järgimine nii valikukomisjoni üksikliikmete hoiakute avalikustamise kui ka kandidaatide individuaalse või võrdleva hindamisega seotud tegurite avalikustamise (6). Võttes arvesse seda kohtupraktikat ja asjaolu, et kaebuse esitaja on saanud valikukomisjoni koostatud lõpliku hindamislehe, leiab ombudsman, et komisjonil ja EPSO-l on mõistlik pidada üksikute eksamineerijate märkusi ettevalmistavateks dokumentideks, mida ei tohiks kaebuse esitajale edastada.
2.7 Eeltoodu põhjal ei leitud ühtegi haldusomavoli juhtumit seoses EPSO keeldumisega edastada kaebuse esitajale nõutud teavet.
3 Väidetav välditav viivitus3.1 Kaebuse esitaja väitis, et EPSO viivitas põhjendamatult tema 11. augusti 2003. aasta kirjale sisulise vastuse saatmisega.
3.2 Komisjon ja EPSO märkisid, et kaebuse esitaja 11. augusti 2003. aasta kirjale, mis saadi kätte 14. augustil 2003, vastati 19. augustil 2003. Kirjas märgiti, et tema taotlus esitati valikukomisjonile, kes puhkuseperioodi arvestades ei saa toimikuga tutvuda enne 2003. aasta septembri algust. Lõplik vastus saadeti kaebuse esitajale lõpuks 18. septembril 2003. Komisjon ja EPSO väidavad seega, et see väide ei ole põhjendatud.
3.3 Ombudsman märgib, et vastavalt komisjoni hea halduse tava eeskirjale "tuleb vastus komisjonile adresseeritud kirjale saata viieteistkümne tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil komisjoni vastutav talitus (…) kirja kätte sai.
3.4 Käesoleval juhul näib, et EPSO saatis kaebuse esitajale vastuse 19. augustil 2003, st viis päeva pärast kaebuse esitaja 11. augusti 2003. aasta kirja kättesaamist. Järelepärimise vastuses märgiti, et täielik vastus saadetakse septembrikuu jooksul. EPSO saatis kaebuse esitajale lõpliku vastuse 18. septembril 2003. Seetõttu leiab ombudsman, et komisjon on kirjavahetusele vastamise tähtaegade osas toiminud kooskõlas oma eeskirjadega. Seetõttu ei tuvastatud ühtegi haldusomavoli juhtumit.
4 KokkuvõteOmbudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et EPSO ei ole toime pannud haldusomavoli. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.
Otsusest teavitatakse ka EPSO direktorit ja komisjoni presidenti.
Lugupidamisega,
P. Nikiforos DIAMANDOUROS
(1) Kohtuasi T-289/94, parlament vs. Innamorati, punkt 48.
(2) Kohtuasi T-53/00, punkt 68, ja kohtuasi T-33/00, punkt 44.
(3) Euroopa ombudsmani otsus rakendussätete vastuvõtmise kohta, vastu võetud 8. juulil 2002 [ja muudetud ombudsmani 5. aprilli 2004. aasta otsusega]. Vt http://www.ombudsman.europa.eu/lbasis/en/provis.htm.
(4) Euroopa Ombudsmani otsus EPSO vastu esitatud kaebuse 774/2003/ELB kohta (http://www.ombudsman.europa.eu/decision/en/030774.htm).
(5) Vt kohtuasi C-254/95, Euroopa Parlament vs. Angelo Innamorati, EKL 1996, lk I-3423, punkt 31.
(6) Vt kohtuasi C-254/95, Euroopa Parlament v. Angelo Innamorati, EKL 1996, lk I-3423, punkt 24, kohtuasi T-33/00, Martínez Parama v. komisjon, EKL 2003, lk SC IA-00105, punkt 44, kohtuasi T-53/00, Angioli v. komisjon, EKL 2003, lk SC IA-00013, punkt 68.
(7) Komisjoni 17. oktoobri 2000. aasta otsus (2000/633/EÜ, CECA, EURATOM), millega muudetakse komisjoni kodukorda, EÜT L 267/63.