Strasbourg, 11. oktoober 2004

Lugupeetud hr X

septembril 2003 esitasite mulle kaebuse Euroopa Kontrollikoja vastu seoses Euroopa Kontrollikoja korraldatud valikumenetlusega C-kategooria abitehnikute/ajutiste masinakirjutajate/kantseleitöötajate töölevõtmiseks. oktoobril 2003 saatsite mulle veel ühe e-kirja seoses Teie kaebusega.

oktoobril 2003 saatsite mulle e-kirja, milles teatasite, et ei ole saanud vastust oma 3. oktoobri 2003. aasta kirjale Euroopa Kontrollikojale. Te küsisite minult, millal ma teie kaebusega tegelen.

14. novembril 2003 edastasin 19. septembri 2003. aasta kaebuse ja 3. oktoobri 2003. aasta e-kirja Euroopa Kontrollikoja presidendile.

novembril 2003 saatsite mulle e-kirja, milles palusite teavet kaebuse menetlemise edenemise kohta.

Euroopa Kontrollikoda saatis oma arvamuse 6. jaanuaril 2004.

jaanuaril 2004 saatsite mulle veel ühe e-kirja seoses Teie kaebusega.

märtsil 2004 edastasin Teile kontrollikoja arvamuse ja palusin Teil esitada oma märkused, mille Te saatsite 25. märtsil 2004.

augustil 2004 saatsite mulle oma kaebusega seotud e-kirja, milles palusite teavet kaebuse menetlemise edenemise kohta. septembril 2004 teavitasin Teid, et Teie kaebust käsitletakse ja otsus on kavas vastu võtta 15. oktoobriks 2004.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Vabandan, kui palju aega on kulunud teie kaebuse menetlemiseks.

Kompromiss

Kaebuse esitaja sõnul on asjaomased faktid järgmised:

Esialgne kaebus

aasta veebruaris korraldas Euroopa Kontrollikoda valikumenetluse C-klassi abi-/ajutiste masinakirjutajate/kantseleitöötajate töölevõtmiseks. Esialgne valik korraldati kandidaatide elulookirjeldustes esitatud teabe põhjal. Kandidaadid jagati rühmadesse vastavalt nende põhikeelele. Pärast kvalifikatsiooni ja töökogemuse hindamist kutsuti iga põhikeele valikumenetluses osalema kõige rohkem punkte saanud kandidaadid.

Kaebuse esitaja esitas taotluse osaleda esialgses valikumenetluses. 5. juunil 2003 teatati talle, et pärast tema diplomite ja töökogemuse hindamist ei olnud tema nime kantud valikumenetluses osalema kutsutud parimate kandidaatide nimekirja. 26. juunil 2003 palus kaebuse esitaja valikukomisjoni esimehel oma kandidatuur uuesti läbi vaadata. juunil 2003 teatati kaebuse esitajale, et valikukomisjon on kinnitanud oma otsust mitte lubada teda valikumenetlusse.

septembril 2003 palus ta valikukomisjonil teavitada teda valikumenetluses osalemiseks nõutavatest miinimumpunktidest.

15. septembri 2003. aasta kirjas teatas kohus kaebuse esitajale, et minimaalne punktide arv on 20 ning et pärast tema diplomite, töökogemuse ja keeleoskuse hindamist anti talle 18,6 punkti.

septembril 2003 esitas kaebuse esitaja kaebuse Euroopa ombudsmanile.

Kaebuse esitaja 3. oktoobri 2003. aasta kiri Euroopa ombudsmanile

Kaebuse esitaja palus 3. oktoobri 2003. aasta kirjas Euroopa Kontrollikojal saata talle üksikasjalik hindamisskaala, mille alusel valikukomisjon andis talle 18,6 punkti.

Samal päeval saatis ta Euroopa Ombudsmanile veel ühe e-kirja, millele oli lisatud Euroopa Kontrollikojale saadetud kirja koopia.

Kaebuse esitaja väited

septembri 2003. aasta kaebusest ja 3. oktoobri 2003. aasta täiendavast e-kirjast tulenes, et kaebuse esitaja soovis esitada järgmised väited:

• Valikukomisjon ei kandnud teda valikumenetluses osalema kutsutavate parimate kandidaatide nimekirja, kuigi tema diplomite tase oli kõrgem kui valikumenetluse teates nõutud.


• Valikumenetlus ei olnud läbipaistev, sest valikukomisjon ei olnud teda teavitanud valikumenetluses kasutatud valikukriteeriumidest ega üksikasjalikust hindamisskaalast, mis võimaldas tal anda talle 18,6 punkti.


• Teda diskrimineeriti seoses tema töökogemusega võrreldes kandidaatidega, kes juba töötasid kontrollikojas.

Kaebuse esitaja väitis, et valikukomisjon peaks teda teavitama valikumenetluses kasutatud valikukriteeriumidest ja üksikasjalikust hindamisskaalast, mille alusel ta andis talle 18,6 punkti.

Nõue

Euroopa Kontrollikoja arvamus

Euroopa Kontrollikoja arvamus kaebuse kohta oli kokkuvõtlikult järgmine:

Ajutiste või abistavate tüpistide/kantseleitöötajate valikumenetluses osalemiseks nõutavate diplomite kohta märgiti valikumenetluse teates, et „kandidaadid peavad olema omandanud keskhariduse ja saanud tunnustatud lõpudiplomi“.

Kaebuse esitajal oli võõrkeelte ja kirjanduse akadeemiline kraad. Tegemist oli tõepoolest kõrgema tasemega diplomiga kui see, mida nõuti valikumenetluse teates.

Akadeemilise kraadi omamine ei muutnud aga kaebuse esitajat automaatselt üheks parimaks kandidaadiks masinakirjutaja/kantseleitöötaja ametikohale, millele ta oli kandideerinud. Selleks et otsustada, millised kandidaadid valikukatsetele lubatakse, andis valikukomisjon igale kandidaadile teatava arvu punkte järgmiste valikukriteeriumide alusel: diplomid (maksimaalselt 5 hindepunkti), täidetavate ülesannetega seotud töökogemus (maksimaalselt 14 hindepunkti), infotehnoloogiaalased teadmised (maksimaalselt 1 hindepunkt), keelteoskus (maksimaalselt 10 hindepunkti).

Kaebuse esitaja sai keskhariduse diplomi eest kolm punkti. Kandidaatidele oleks saanud anda kaks lisapunkti teise diplomi eest tingimusel, et teine diplom oli otseselt seotud täidetavate ülesannetega. Kaebuse esitaja ülikoolidiplomi puhul see nii ei olnud, sest võõrkeelte ja kirjanduse diplom ei olnud otseselt seotud masinakirjutaja/kantseleitöötaja ametiülesannetega.

See ei tähenda siiski, et valikukomisjon ei võtnud arvesse kaebuse esitaja kvalifikatsiooni tema õppevaldkonnas. Keeleoskuse kategoorias, millega oli seotud tema akadeemiline kraad, oli kaebuse esitaja saanud peaaegu maksimumpunktid, st 9 punkti 10st. Kokkuvõttes oli alusetu kaebuse esitaja väide, et valikukomisjon ei võtnud tema diplomit nõuetekohaselt arvesse.

On tõsi, et 5. juuni 2003. aasta kirjas, millega valikukomisjon teatas kaebuse esitajale, et teda ei kutsutud valikukatsetel osalema, öeldi talle ainult, et tema nimi ei kuulu parimate kandidaatide hulka. Võttes aga arvesse kontrollikoja valikumenetlustes osalevate kandidaatide suurt arvu, oli tavapärane, et kiri, milles kandidaati teavitati sellest, et tal ei lubatud valikukatsetel osaleda, oli üsna lühike. Kui aga kandidaat küsis üksikasjalikumat selgitust, andis valikukomisjon talle lisateavet.

Täiendavad selgitused esitati vaid osade kaupa vastavalt kaebuse esitaja erinevatele nõudmistele. Valikukomisjoni esimehe 18. detsembri 2003. aasta kirjas anti kaebuse esitajale siiski üksikasjalik selgitus hindamisskaala kohta, mille alusel valikukomisjon andis talle 18,6 punkti.

Selles kirjas teavitati kaebuse esitajat, et ta sai inglise keele eest täpselt 5 punkti 5st, prantsuse keele eest 2 punkti 2st, saksa keele eest 1 punkti 2st (millest tal on ainult põhiteadmised) ja hispaania keele eest 1 punkti 1st. Lisaks sai ta täispunktid infotehnoloogiaalaste teadmiste eest (1 hindepunkt).

Kaebuse esitajat teavitati, et talle anti 5,6 punkti võimalikust 14 punktist kategoorias „Töökogemus“. Nähti ette, et kandidaatidele antakse üks punkt iga täidetavate ülesannetega seotud töökogemuse aasta eest. Kaebuse esitajal oli laialdane töökogemus eri valdkondades (nt keeleõpetaja, giiditöö jne). Kuna ta oli aga kandideerinud masinakirjutaja/kantseleitöötaja ametikohale, võeti arvesse ainult nende ülesannetega seotud kogemust, mida masinakirjutaja/kantseleitöötaja tavaliselt täidab. Kaebuse esitajat teavitati sellest, et valikukomisjon andis talle sekretäritöö eest 2 punkti ja Euroopa institutsioonis masinakirjutajana töötatud aja eest 3,6 punkti.

Seoses kaebuse esitaja kolmanda väitega, mille kohaselt teda diskrimineeriti seoses tema töökogemusega võrreldes kandidaatidega, kes juba töötasid kontrollikojas, selgitas valikukomisjoni esimees oma erinevates kirjades kaebuse esitajale, eelkõige oma viimases, 18. detsembri 2003. aasta kirjas, et see kahtlus ei ole põhjendatud. Valikumenetluse teate vorminõuetele vastava masinakirjutaja/kantseleitöötaja ametikohale esitatud 296 avaldusest olid vaid 2 juba kontrollikojas töötavate isikute avaldused. Need kaks kandidaati pääsesid tõepoolest valikukatsetele. Siiski ei kuulunud nad 20 eduka kandidaadi hulka ja seetõttu ei pakkunud kohus neile uut lepingut.

Lisaks ei konkureerinud kaebuse esitaja isegi nende kandidaatidega. Nagu valikumenetluse teates märgitud, jagati kandidaadid rühmadesse vastavalt nende põhikeelele, enne kui valiti välja iga rühma parimad ehk need, kellel lubati katsetel osaleda. Kummalgi institutsioonisisesel masinakirjutaja/kantseleitöötaja ametikoha kandidaadil ei olnud kaebuse esitaja põhikeelt. Kaebuse esitaja konkurendid olid seega kõik väliskandidaadid ja seega samas olukorras kui kaebuse esitaja ise. Kokkuvõttes ei olnud kaebuse esitaja väide, et teda diskrimineeriti, põhjendatud.

Kaebuse esitaja märkused

Oma 25. märtsi 2004. aasta märkustes jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde ja esitas järgmised täiendavad märkused:

Valikukomisjon oleks pidanud andma talle kaks lisapunkti võõrkeele- ja kirjanduskraadi eest, sest seda oleks tulnud käsitada teise diplomina. Seetõttu oleks ta pidanud saama oma diplomi eest 5 punkti 5st, mitte 3 punkti, mille andis valikukomisjon.

Mis puudutab tema töökogemuse eest saadud punktide arvu, siis ei olnud valikumenetluse teates märgitud minimaalset töökogemust aastates. Lisaks ei võtnud valikukomisjon arvesse töökogemust, mis oli seotud isikliku assistendi ametikohaga ettevõttes. Kaebuse esitaja arvates oleks talle tulnud anda 0,6 lisapunkti, st 6,2 punkti valikukomisjoni antud 5,6 punkti asemel.

Mis puudutab tema keeleoskuse eest saadud punktide arvu, siis arvestades, et ta oskas hispaania keelt paremini kui saksa keelt, oleks ta pidanud saama 2 punkti 2st hispaania keele eest (hispaania keele puhul 1 punkti 1st) ja 1 punkti 1st saksa keele eest (saksa keele puhul 1 punkti 2st). Kokku oleks valikukomisjon pidanud andma talle keelteoskuse eest 10 punkti 10st, mitte 9 punkti, mille ta talle tegelikult andis.

Kokkuvõttes oleks tulnud talle anda kokku 22,2 punkti ja tema nimi oleks tulnud kanda valikumenetluses osalema kutsutavate parimate kandidaatide nimekirja. Lõpuks, kuna ta oli endine ajutine teenistuja, oleks talle tulnud anda täiendav punkt.

Otsus

1 Ombudsmani uurimise ulatus

1.1 Kaebuse esitaja esitas 19. septembril 2003 Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Kontrollikoja vastu. 3. oktoobri 2003. aasta kirjas saatis kaebuse esitaja oma kaebusega seoses veel ühe e-kirja. septembri 2003. aasta kaebusest ja 3. oktoobri 2003. aasta täiendavast e-kirjast tulenes, et kaebuse esitaja soovis esitada järgmised väited:

• Valikukomisjon ei kandnud teda valikumenetluses osalema kutsutavate parimate kandidaatide nimekirja, kuigi tema diplomite tase oli kõrgem kui valikumenetluse teates nõutud.


• Valikumenetlus ei olnud läbipaistev, sest valikukomisjon ei teavitanud teda valikumenetluses kasutatud valikukriteeriumidest ega üksikasjalikust hindamisskaalast, mis võimaldas valikukomisjonil anda talle 18,6 punkti.


• Teda diskrimineeriti seoses tema töökogemusega võrreldes kandidaatidega, kes juba töötasid kontrollikojas.

1.2 Kaebuse esitaja väitis oma 25. märtsi 2004. aasta märkustes, et valikukomisjon ei võtnud arvesse tema töökogemust isikliku assistendi ametikohal ettevõttes. Kaebuse esitaja arvates oleks talle tulnud anda 0,6 lisapunkti, st 6,2 punkti valikukomisjoni antud 5,6 punkti asemel. Lisaks märkis ta, et endise ajutise teenistujana oleks talle tulnud anda täiendav punkt. Seega näis kaebuse esitaja esitavat uusi väiteid.

1.3 Ombudsman märgib, et Euroopa Kontrollikoda märkis oma arvamuses, et kaebuse esitajal on suur töökogemus eri valdkondades (näiteks keeleõpetaja, giiditöö jne). Kuna ta oli aga kandideerinud masinakirjutaja/kantseleitöötaja ametikohale, võeti arvesse ainult nende ülesannetega seotud kogemust, mida masinakirjutaja/kantseleitöötaja tavaliselt täidab. Kontrollikoja andmetel teavitati kaebuse esitajat sellest, et valikukomisjon andis talle 2 punkti sekretäritöö eest ja 3,6 punkti Euroopa institutsioonis masinakirjutajana töötatud aja eest.

1.4 Ombudsmani käsutuses oleva teabe põhjal leiab ombudsman, et kaebuse esitaja ei ole esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et kontrollikoda hindas tema töökogemust valesti. Seoses lisapunktiga, mille kohta kaebuse esitaja väitis, et ta oli endine ajutine teenistuja, ei ole ombudsman teadlik ühestki eeskirjast, mis oleks võimaldanud valikukomisjonil anda kaebuse esitajale sel põhjusel lisapunkti.

1.5 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 195 on sätestatud, et "Euroopa ombudsman teostab uurimisi, kui ta leiab, et see on põhjendatud". Eespool öeldut silmas pidades leiab ombudsman, et uurimise laiendamiseks kaebuse esitaja edasistele väidetele ei ole piisavalt alust.

2 Asjaolu, et valikukomisjon ei kandnud kaebuse esitajat valikumenetluses osalema kutsutavate parimate kandidaatide nimekirja, hoolimata asjaolust, et tema diplomite tase oli väidetavalt kõrgem kui valikumenetluse teates nõutud
tase

2.1 2003. aasta veebruaris korraldas Euroopa Kontrollikoda valikumenetluse C-klassi abi-/ajutiste masinakirjutajate/kantseleitöötajate töölevõtmiseks. Esialgne valik korraldati kandidaatide elulookirjeldustes esitatud teabe põhjal. Kandidaadid jagati rühmadesse vastavalt nende põhikeelele. Pärast kvalifikatsiooni ja töökogemuse hindamist kutsuti iga põhikeele valikumenetluses osalema kõige rohkem punkte saanud kandidaadid. Kaebuse esitaja esitas taotluse osaleda esialgses valikumenetluses.

15. septembri 2003. aasta kirjas teatas kohus kaebuse esitajale, et minimaalne punktide arv on 20 ning et pärast tema diplomite, töökogemuse ja keeleoskuse hindamist anti talle 18,6 punkti.

Kaebuse esitaja väitis, et valikukomisjon ei kandnud teda valikumenetluses osalema kutsutavate parimate kandidaatide nimekirja, kuigi tema diplomite tase oli kõrgem kui valikumenetluse teates nõutud.

2.2 Euroopa Kontrollikoda märkis, et kaebuse esitaja väide, et valikukomisjon ei võtnud tema diplomit nõuetekohaselt arvesse, ei ole põhjendatud. Kaebuse esitaja sai keskhariduse diplomi eest kolm punkti. Nähti ette, et kandidaatidele antakse teise diplomi eest kaks lisapunkti, tingimusel et teine diplom on otseselt seotud täidetavate ülesannetega, mis ei olnud nii kaebuse esitaja ülikoolikraadi puhul. See ei tähenda siiski, et valikukomisjon ei võtnud arvesse kaebuse esitaja kvalifikatsiooni tema õppevaldkonnas. Keeleoskuse kategoorias, millega oli seotud tema akadeemiline kraad, sai kaebuse esitaja peaaegu maksimaalse punktisumma, st 9 punkti 10st.

2.3 Ombudsman märgib, et oma 18. detsembri 2003. aasta kirjas kaebuse esitajale selgitas kontrollikoda, et valikukomisjon andis 2 lisapunkti kandidaatidele, kellel oli teine diplom, tingimusel et teine diplom on otseselt seotud täidetavate ülesannetega.

2.4 Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja teine diplom on võõrkeelte ja kirjanduse akadeemiline kraad. Sellises olukorras näib Euroopa Kontrollikoja seisukoht olevat mõistlik. Seetõttu järeldab Euroopa Ombudsman, et Euroopa Kontrollikoda ei ole selle väitega seoses haldusomavoli toime pannud.

3 Väidetav läbipaistvuse puudumine valikumenetluses

3.1 Kaebuse esitaja väitis, et valikumenetlus ei olnud läbipaistev, sest valikukomisjon ei teavitanud teda valikumenetluses kasutatud valikukriteeriumidest ega üksikasjalikust hindamisskaalast, mis võimaldas valikukomisjonil anda talle 18,6 punkti.

3.2 Kontrollikoda väitis, et on tõsi, et 5. juuni 2003. aasta kirjas, millega valikukomisjon teatas kaebuse esitajale, et teda ei kutsuta valikukatsetele, öeldi talle ainult seda, et tema nimi ei kuulu parimate kandidaatide hulka. Võttes aga arvesse kontrollikoja valikumenetlustes osalevate kandidaatide suurt arvu, oli tavapärane, et kiri, milles kandidaati teavitati sellest, et tal ei lubatud valikukatsetel osaleda, oli üsna lühike. Kui aga kandidaat küsis üksikasjalikumat selgitust, andis valikukomisjon talle lisateavet. Käesoleval juhul oli täiendav selgitus esitatud vaid osade kaupa pärast kaebuse esitaja erinevaid taotlusi. Valikukomisjoni esimehe 18. detsembri 2003. aasta kirjas anti kaebuse esitajale siiski üksikasjalik selgitus hindamisskaala kohta, mille alusel valikukomisjon andis talle 18,6 punkti.

3.3 Ombudsman märgib, et 13. jaanuaril 2004 saatis kaebuse esitaja talle Euroopa Kontrollikoja 18. detsembri 2003. aasta vastuse tema 3. oktoobri 2003. aasta kirjale, milles ta palus, et talle antaks üksikasjalik hindamisskaala, mis võimaldas valikukomisjonil anda talle 18,6 punkti. Euroopa Kontrollikoda esitas 18. detsembri 2003. aasta kirjas kaebuse esitajale üksikasjaliku teabe valikumenetluses kasutatud valikukriteeriumide kohta, nimelt kandidaatide diplomi, keelte- ja infotehnoloogiaoskuse ning töökogemuse kohta. Selles kirjas osutas Euroopa Kontrollikoda ka iga valikukriteeriumi eest saada olevate punktide maksimaalsele arvule ja esitas üksikasjalikud selgitused hindamisskaala kohta, mille alusel valikukomisjon andis kaebuse esitajale 18,6 punkti. Seega näib, et kontrollikoda teavitas kaebuse esitajat valikumenetluses kasutatud valikukriteeriumidest ja üksikasjalikust hindamisskaalast, mille alusel valikukomisjon andis talle 18,6 punkti.

3.4 Neil asjaoludel leiab ombudsman, et kaebuse esitaja väidet ei ole vaja uurida.

4 Kaebuse esitaja töökogemusega seotud väidetav diskrimineerimine

4.1 Kaebuse esitaja väitis, et teda diskrimineeriti seoses tema töökogemusega võrreldes kandidaatidega, kes juba töötasid kontrollikojas.

4.2 Kontrollikoda märkis, et 296 taotlusest, mis esitati masinakirjutajate/kantseleitöötajate ametikohtadele ja mis vastasid valikumenetluse teates esitatud vorminõuetele, olid vaid kaks esitatud kontrollikojas juba töötavate isikute poolt. Need kaks kandidaati pääsesid tõepoolest valikukatsetele. Siiski ei kuulunud nad 20 eduka kandidaadi hulka ja seetõttu ei pakkunud kohus neile uut lepingut. Kaebuse esitaja ei konkureerinud isegi nende kandidaatidega, sest kummalgi institutsioonisisesel masinakirjutaja/kantseleitöötaja ametikoha kandidaadil ei olnud kaebuse esitaja põhikeelt. Kaebuse esitaja konkurendid olid seega kõik väliskandidaadid ja seega samas olukorras kui kaebuse esitaja ise.

4.3 Ombudsman leiab talle esitatud dokumentide põhjal, et kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et teda diskrimineeriti võrreldes kandidaatidega, kes juba töötasid kontrollikojas.

4.4 Eespool öeldu põhjal järeldab Euroopa Ombudsman, et Euroopa Kontrollikoda ei ole selle väitega seoses haldusomavoli toime pannud.

5 Kaebuse esitaja väited

5.1 Kaebuse esitaja väitis, et valikukomisjon peaks teda teavitama valikumenetluses kasutatud valikukriteeriumidest ja üksikasjalikust hindamisskaalast, mis võimaldas valikukomisjonil anda talle 18,6 punkti.

5.2 Eespool esitatud järeldusi silmas pidades leiab ombudsman, et nende väidete uurimist ei ole vaja jätkata.

6 Kokkuvõte

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et Euroopa Kontrollikoda ei ole haldusomavoli toime pannud. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Kontrollikoja presidenti.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS