Kaebuse taust

1. 2023. aasta septembris esitas kaebuse esitaja taotluse üldsuse juurdepääsuks dokumentidele, mis käsitlevad Euroopa Komisjoni 2022. ja 2023. aasta reklaame X-is, Instagramis, Facebookis, Google’is ja TikTokis seoses komisjoni ettepanekuga laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamise ja tõkestamise normide kohta ning sellega seotud Eurobaromeetri kiiruuringuga.

2. 2023. aasta novembris saatis komisjon oma vastuse. Ta tegi kindlaks, et töövõtja lõpparuanne X-i tasulise reklaami kohta kuulub kaebuse esitaja avaliku juurdepääsu taotluse kohaldamisalasse, ja andis osalise juurdepääsu. Seda tehes tugines komisjon dokumentidele üldsuse juurdepääsu käsitlevate ELi õigusaktide [1] (määrus 1049/2001) kohastele eranditele, väites, et kogu dokumendi avalikustamine võib kahjustada üksikisikute eraelu puutumatust ja isikupuutumatust [2] ning ärihuve [3]. Lisaks esitas komisjon kaebuse esitajale mitu Twitteri/X-aadressi, mis sisaldasid teavet tasulise reklaami ülesehituse kohta.

3. Kuna kaebuse esitaja ei olnud komisjoni vastusega rahul, palus ta komisjonil oma seisukoht läbi vaadata (esitades „kordustaotluse“).

4. Komisjon pikendas kaebuse esitaja kordustaotlusele vastamise tähtaega 19. jaanuarini 2024.

5. Kuna kaebuse esitaja pikendatud tähtaja jooksul vastust ei saanud, pöördus ta 2024. aasta veebruaris ombudsmani poole.

Uurimine

6. Ombudsman algatas uurimise selle kohta, et komisjon ei vastanud kaebuse esitaja kordustaotlusele ettenähtud tähtaja jooksul.

7. Püsiva viivituse tõttu palus ombudsman 2024. aasta juulis siiski juurdepääsutaotluse kohaldamisalasse kuuluva(d) dokumendi(d) läbi vaadata.

8. Pärast komisjoni poolt esialgses etapis tuvastatud dokumendi läbivaatamist jagas ombudsman komisjoniga oma esialgset seisukohta, et vaidlusalusele dokumendile võib anda täiendava juurdepääsu.

9. Komisjon võttis 19. septembril 2024 vastu kinnitava otsuse, millega anti ombudsmani esialgsetes seisukohtades vaidlusalusele dokumendile laiem juurdepääs. Komisjon tegi kindlaks ka täiendava dokumendi, mille ta osaliselt avalikustas koos isikuandmete redigeerimisega.

10. Kaebuse esitaja esitas märkused ombudsmani esialgsete seisukohtade ja komisjoni kinnitava otsuse kohta. Nad ei väljendanud mingit muret seoses lisadokumendis tehtud redigeerimistega.

Ombudsmanile esitatud argumendid

11. Oma esialgses vastuses üldsuse juurdepääsu taotlusele väitis komisjon, et vaidlusaluse dokumendi täielikku avalikustamist takistab eraelu puutumatust ja isikupuutumatust kaitsev erand. Ta märkis, et dokument sisaldab teavet tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, näiteks nimesid või ametikohti organisatsioonis. Komisjon leidis, et kaebuse esitaja ei väljendanud nende isikuandmete vastu erilist huvi ega esitanud argumente, et teha kindlaks, kas andmeid on vaja edastada avalikes huvides oleval konkreetsel eesmärgil.

12. Lisaks leidis komisjon, et dokumendi täielikku avalikustamist takistas vajadus kaitsta töövõtja tundlikku äriteavet, täpsemalt „hindu ja finantstulemusi, sealhulgas üldist hinda“.

13. Kordustaotluses väitis kaebuse esitaja, et komisjoni vastus oli puudulik ja et esitatud Twitteri URLid ei toiminud, ning viitas Twitteri/X läbipaistvusaruannetele, mis sisaldasid vaid piiratud teavet. Lisaks leidsid nad, et vaidlusalusele dokumendile tuleb anda täielik juurdepääs. Samuti leidsid nad, et dokumendis sisalduvad isikuandmed oleks tulnud avalikustada. Täpsemalt väitsid nad, et avalikustamise vastu on „väga suur avalik huvi“, kuna on olnud teateid selle kohta, et komisjon „on püüdnud mõjutada avalikku arvamust“ laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali seadusandliku ettepaneku kohta, kasutades mikrosihtimist. Seetõttu leidis kaebuse esitaja, et „üldsusel peab olema võimalik kontrollida nende valitsuse valitud suunamisvõimaluste täielikku ulatust, isegi kui need suunamisvõimalused hõlmavad isikuandmeid“.

14. Komisjon kinnitas oma kinnitavas otsuses, et dokumendi osad sisaldavad isikuandmeid, „näiteks Euroopa Komisjoni väliste isikute, kes ei ole avaliku elu tegelased, nimed, ametiülesanded, kontaktandmed ja sotsiaalmeediakontode nimed“. Komisjoni sõnul ei ole nende andmete taotletud edastamine kaebuse esitajale eesmärgi saavutamiseks vajalik. Sellega seoses juhtis komisjon tähelepanu sellele, et on olemas sobivamad õiguskaitsevahendid, näiteks kaebuse esitamine Euroopa Andmekaitseinspektorile,[4] et teha kindlaks, kas väited ebaseadusliku mikrosihtimise kohta on põhjendatud. Lisaks leidis komisjon, et on põhjust eeldada, et taotletud dokumendis sisalduvate isikuandmete avalikustamine kahjustaks asjaomaste isikute õigustatud huve.  

15. Komisjon selgitas, et dokumendi muud väljajäetud osad käsitlevad töövõtja „mitteavalikku tundlikku äriteavet, nagu [...] kampaania üksikasjalik kulustruktuur, turustrateegia ja oskusteabega seotud kaalutlused“. Arvestades, et see teave on seotud töövõtja ärisaladuste ja äristrateegiaga, kujutaks selle avalikustamine endast tegelikku ja mittehüpoteetilist riski töövõtja ärihuvidele, andes tema konkurentidele põhjendamatu eelise. Komisjoni sõnul ei selgitanud kaebuse esitaja, kuidas tundliku äriteabe avalikustamine aitaks tagada nende kordustaotluses osutatud avalike huvide kaitset. Komisjon ise ei suutnud tuvastada ülekaalukat üldist huvi avalikustamise vastu.  

16. Komisjon edastas kaebuse esitajale ka uued Twitteri URLid.

17. Märkusi esitades märkis kaebuse esitaja, et ta ei ole kindel, kas üks vaidlusaluse dokumendi redigeeritud tabelile juurdepääsu keelamise eranditest on kohaldatav (twitteri armatuurlaua väljavõte, mis kajastab käepidemete ja märksõnade asjakohasust).

Ombudsmani hinnang

18. Oma esialgsetes seisukohtades märkis ombudsman, et ei ole selge, kuidas kogu X-i tasulist reklaami käsitlevas aruandes redigeeritud teave kvalifitseeruks hinna ja finantstulemustega seotud teabeks ning oleks seega tundlik äriteave. Täpsemalt öeldes ei olnud ombudsmanile selge, kuidas töövõtja nime ja kontaktandmete ning mõne muu redigeeritud teabe avalikustamine kahjustaks töövõtja ärihuve.

19. Lisaks leidis ombudsman, et dokumendi tabeli sisu redigeerimine (twitteri armatuurlaua väljavõte, mis kajastab käepidemete ja märksõnade asjakohasust) näis olevat ebajärjekindel, arvestades dokumendi muudes tabelites sisalduvat avalikustatud teavet. Lõpuks näis dokument sisaldavat vaid piiratud isikuandmeid (mõned X-käepidemed), mida oli võimalik asjaomaste isikute kaitsmiseks redigeerida.

20. Kooskõlas ombudsmani esialgsete seisukohtadega avalikustas komisjon töövõtja nime ja kontaktandmed. Komisjon andis ka laiema osalise juurdepääsu osale teabest, mida ta oli pidanud esialgses etapis tundlikuks äriteabeks. Lisaks avalikustas ta sotsiaalmeedia kampaania kogukulud ja -kulud riikide kaupa.

21. Kuigi ombudsman leiab, et ülejäänud redigeerimised on üldiselt mõistlikud, ei ole ta veendunud, et Twitteri tulemustabeli väljavõte tuli täielikult redigeerida. Komisjoni kinnitavas otsuses selgitati, et dokumendis sisalduv tundlik äriteave ei puuduta üksnes „hindu ja finantstulemusi“, vaid ka „turustrateegia ja oskusteabega seotud kaalutlusi“. Siiski ei ole veel selge, kuidas selle tabeli avalikustamine kahjustaks töövõtja ärihuve. Lisaks võiks komisjon välja jätta füüsilisele isikule viitavad X-käepidemed. Ainult nende käitlejate puhul võis komisjon õiguspäraselt tugineda isikuandmete kaitse erandile.

22. Kuna aga komisjon võttis oma lõpliku seisukoha vastu alles pärast üheksakuulist viivitust, ei oleks uurimise jätkamine praeguses etapis kasulik.

23. Samas märgib ombudsman, et komisjon viivitas kaebuse esitaja kordustaotlusele vastamisega märkimisväärselt. Määruse 1049/2001 kohaselt peaks ELi institutsioon 15 tööpäeva jooksul alates kordustaotluse registreerimisest võimaldama juurdepääsu taotletud dokumendile või esitama kirjalikus vastuses osalise või täieliku keeldumise põhjused. Erandlikel asjaoludel võib 15 tööpäeva pikkust tähtaega pikendada veel 15 tööpäeva võrra [5].

24. Käesoleval juhul kulus komisjonil rohkem kui üheksa kuud, et võtta vastu kordusotsus kahe lühikese dokumendiga seotud juurdepääsutaotluse kohta. Käesolev juhtum on seega veel üks näide märkimisväärsetest ja süstemaatilistest viivitustest, millega komisjon kordustaotluste menetlemisel kokku puutub ja mida ombudsman pidas haldusomavoliks.^[6] Pärast ombudsmani selleteemalist eriaruannet Euroopa Parlamendile nõudis Euroopa Parlament tungivalt, et komisjon kõrvaldaks süstemaatilised ja märkimisväärsed viivitused üldsuse dokumentidele juurdepääsu taotluste menetlemisel ^[7].

Järeldused

Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmiste järeldustega [8]:

Täiendavad uurimised ei ole õigustatud.

Ombudsman kahetseb sügavalt, et komisjon viivitas kaebuse esitaja taotlusele vastamisega. Seadusandja poolt määruses 1049/2001 kehtestatud tähtaegade eiramine ei saa olla hea haldustava. Ta nõuab veel kord tungivalt, et komisjon parandaks esmajärjekorras üldsuse juurdepääsu taotluste käsitlemist, ning viitab oma strateegilises uurimises OI/2/2022/OAM esitatud soovitusele.

Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

Rosita Hickey Uurimiste
direktor

Strasbourg, 18.12.2024

[1] Määrus 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex:32001R1049.

[2] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkt b.

[3] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimene taane.

[4] 23. oktoobri 2018. aasta määruse 2018/1725 (mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist) VIII peatükk, kättesaadav aadressil https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj.

[5] Määruse 1049/2001 artikkel 8.

[6] Soovitus, mis käsitleb aega, mis Euroopa Komisjonil kulub dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste menetlemiseks

(strateegiline uurimine OI/2/2022/OAM), kättesaadav aadressil https://www.ombudsman.europa.eu/en/recommendation/en/167661.

[7] Vt https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2024-0172_EN.html.

[8] Seda kaebust on käsitletud delegeeritud juhtumite käsitlemise raames kooskõlas Euroopa Ombudsmani otsusega, millega võeti vastu rakendussätted.