Strasbourg, 1. detsember 2004

Lugupeetud pr de C.

augustil 2003 esitasite oma kliendi P. nimel kaebuse Euroopa Ombudsmanile (edaspidi „kaebuse esitaja”) Europoli vastu seoses tema töölevõtmisega kohaliku töötajana, mitte Europoli töötajana.

22. septembril 2003 edastasin kaebuse Europoli direktorile. Europol saatis oma arvamuse 23. detsembril 2003. Edastasin selle Teile koos palvega esitada oma märkused, mille Te saatsite 27. veebruaril 2004.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused. Vabandan, kui palju aega on kulunud teie kaebuse menetlemiseks.

Kompromiss

Kaebuse esitaja advokaadi sõnul olid asjakohased faktid järgmised:

1. mail 2001 asus kaebuse esitaja tööle Europoli haldusassistendina. Europoliga sõlmitud lepingust ilmneb, et ta võeti tööle kohaliku töötajana, kelle suhtes kohaldatakse vähem soodsaid (rahalisi) tingimusi kui Europoli töötajate suhtes. 2001. aasta septembris avastas kaebuse esitaja, et ta on tööle võetud vastuolus Europoli personalieeskirjadega, kuna haldusassistendi ametikoht peaks olema Europoli ametikoht, mitte kohaliku töötaja ametikoht. Kaebuse esitaja advokaat kirjutas 21. augustil 2002 Europoli direktorile, paludes parandusi ja hüvitist. Direktor jättis selle taotluse 16. detsembril 2002 rahuldamata. Kaebuse esitaja esitas 14. märtsil 2003 kaebuse, mis jäeti 11. juunil 2003 rahuldamata.

Kaebuse esitaja advokaat esitas 26. augustil 2003 ombudsmanile käesoleva kaebuse. Kaebuse esitaja väidab, et Europol ei ole järginud Europoli personalieeskirju (artiklid 1, 2 ja 3 ning 1. liide), võttes ta tööle haldusassistendi ametikohale kohaliku töötajana, mitte Europoli töötajana, ning nõuab rahalist hüvitist.

Nõue

Europoli arvamus

Ajavahemikul 1. maist 2001 kuni 1. aprillini 2003 töötas kaebuse esitaja Europolis kohaliku töötajana.

Europoli personalieeskirjades (1) on sätestatud kaks töötajate kategooriat, keda Europol võib tööle võtta: Europoli töötajad ja kohalikud töötajad. See, kas konkreetset ametikohta saavad täita ainult ühte või teise nimetatud kategooriasse kuuluvad isikud, on põhimõtteliselt kindlaks määratud Europoli personalieeskirjade 1. liites. Europoli personalieeskirjadega on ette nähtud ka erinevad menetlused ja tingimused Europoli töötajate ja kohalike töötajate töölevõtmiseks. Kohalike töötajate suhtes kohaldatakse Madalmaade õigusakte, samas kui Europoli töötajate suhtes kohaldatakse nõukogu kehtestatud Europoli personalieeskirju. Samuti on Europoli töötajaks nimetamine võimalik ainult nende isikute puhul, kes on valikumenetluses edukalt osalenud.

Kõik Europoli seisukohad on sätestatud ametikohtade loetelus, mille nõukogu võtab vastu Europoli iga-aastase eelarve osana. Ametisse nimetamine väljaspool käesolevas ametikohtade loetelus sätestatud piire ei ole õiguslikult võimalik.

Võttes arvesse värbamissüsteemi paindumatust, on Europol pidanud võtma tööle ajutisi töötajaid kohalike töötajate suhtes kohaldatavatel tingimustel olukordades, kus ametikohtade loetelus ei olnud Europoli ametikohti ette nähtud ja vajati ajutist abi. See toimus näiteks olukordades, kus alaline töötaja oli pikka aega haige, või perioodidel, mil töökoormus ajutiselt suurenes.

Europol on olnud seisukohal, et isegi kui on tõsi, et see poliitika hõlmas töötajate töölevõtmist kohalike töötajatena muudel ametikohtadel kui need, mida on ametlikult kirjeldatud Europoli personalieeskirjade 1. lisas, võis Europol seda teha, kui ta jäi oma personalieelarve piiresse.

Sisuliselt on kaebuses väidetud, et kaebuse esitaja töötas Europolis kohaliku töötajana, samas kui kaebuse esitaja väidab, et temaga oleks tulnud sõlmida leping Europoli ametliku töötajana. Kirjavahetuses kaebuse esitaja advokaadiga selgitas Europol põhjuseid, miks ta leiab, et see väide ei ole õige. Need põhjused on järgmised:

Europoli peamine argument on see, et kaebuse esitaja sõlmis vabatahtlikult ja vabalt lepingu Europoliga, teades hästi, et see leping oli sõlmitud kohaliku töötajana, kelle suhtes kohaldatakse Madalmaade õigust. Seda on sõnaselgelt märgitud nii lepingudokumentides kui ka kirjavahetuses kaebuse esitajaga. Kaebuse esitaja ega tema advokaat ei ole seda asjaolu kui sellist vaidlustanud.

Teiseks on Europol seisukohal, et kaebuse esitajale ei olnud võimalik pakkuda lepingut Europoli töötajana, kuna ta ei olnud edukalt järginud Europoli personalieeskirjades ette nähtud töölevõtmismenetlusi. Kuigi kaebuse esitaja osales ühes neist Europoli töötajate värbamismenetlustest, ei valitud teda välja.

Kolmandaks ei olnud ametikohtade loetelus ette nähtud Europoli haldusassistendi ametikohta üksuses, kus ta töötas, samas kui selle üksuse töökoormus oli selline, et oli vaja ajutist abi.

Europol vaidlustab ka selle, et kaebuse esitaja on kandnud rahalist kahju tema töötamise tõttu kohaliku töötajana, võttes arvesse asjaolu, et õiguslikult ei olnud võimalik võtta kaebuse esitajat tööle Europoli töötajana. Kuna Europoli ametikohta ei olnud ja kaebuse esitaja ei osalenud edukalt nende ametikohtade valikumenetluses, mis olid kättesaadavad, oleks Europoli ainus alternatiiv olnud kaebuse esitajat üldse mitte tööle võtta.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja jäi oma kaebuse juurde. Europoli personalieeskirjade artiklid 2 ja 3 ning 1. liide on selged ega jäta mingit kahtlust selles osas, millised töötajad moodustavad Europoli töötajad. Vastupidi sellele, mida väidab Europol oma arvamuses, ei sea Europoli personalieeskirjad Europoli töötajate töölevõtmist sõltuvusse valikumenetluse edukast läbimisest. Kaebuse esitaja tõi ühe näite Europoli töötaja kohta, kes ei olnud valikumenetlust läbinud.

Kaebuse esitaja vaidlustab Europoli väite, et ta allkirjastas lepingu vabatahtlikult ja vabalt, teades väga hästi, et see leping puudutas kohalikke töötajaid. Kui kaebuse esitaja lepingule alla kirjutas, ei teadnud ta, et tegemist on Europoli töötajaga, sest talle ei antud personalieeskirjade 1. lisa koopiat. Kaebuse esitaja ei saanud seega teada, et ta kirjutab alla lepingule, mis ei ole personalieeskirjadega kooskõlas.

Kaebuse esitaja märgib ka, et ta läbis valikumenetluse seoses teise ametniku ametikohaga, mis vabanes, ja temast sai reservkandidaat.

Väide, et kaebuse esitaja võeti tööle suurenenud töökoormuse tõttu, ei ole õige, sest kaebuse esitaja lepingut pikendati ühe aasta pärast ja kaebuse esitaja lahkumisel nähti ette tema asendamine. Kaebuse esitaja töötas seega tavalisel administratiivsel ametikohal.

Kaebuse esitaja väidab, et kui ta oleks tööle võetud personalieeskirjade kohaselt, oleks ta saanud rahalisi eeliseid, millest ta on nüüd ilma jäänud. Seetõttu lükkab kaebuse esitaja tagasi Europoli väite, et ta ei kandnud rahalist kahju.

Otsus

1 Kaebuse esitaja väidetav töölevõtmine, mis on vastuolus Europoli personalieeskirjadega

1.1 Kaebuse esitaja väidab, et Europol ei ole järginud Europoli personalieeskirju (artiklid 1, 2 ja 3 ning 1. liide), värvates ta haldusassistendi ametikohale kohaliku töötajana, mitte Europoli töötajana.

1.2 Europol märkis, et võttes arvesse värbamissüsteemi paindumatust, pidi ta kasutama ajutisi töötajaid kohalike töötajate suhtes kohaldatavatel tingimustel olukordades, kus ametikohtade loetelus ei olnud Europoli ametikohti ette nähtud ja töökoormus oli selline, et vaja oli ajutist abi. Isegi kui on tõsi, et see poliitika hõlmas töötajate töölevõtmist kohalike töötajatena muudel ametikohtadel kui need, mida on ametlikult kirjeldatud Europoli personalieeskirjade 1. lisas, võis Europol seda teha, kui ta jäi oma personalieelarve piiresse.

Lisaks väitis Europol, et kaebuse esitaja sõlmis Europoliga vabatahtlikult ja vabalt lepingu, teades hästi, et see leping on seotud kohalike töötajatega ja selle suhtes kohaldatakse Madalmaade õigust. Kaebuse esitajale ei olnud võimalik pakkuda lepingut Europoli töötajana, kuna ta ei olnud edukalt läbinud Europoli personalieeskirjades ette nähtud värbamismenetlusi. Ametikohtade loetelus ei olnud ette nähtud Europoli ametikohta haldusassistendina üksuses, kus ta töötas.

1.3 Ombudsman märgib, et Europoli personalieeskirjade artiklis 2 on sätestatud, et "(…) "Europoli töötajad" on töötajad, kes on võetud tööle 1. lisas esitatud ametikohtade loetelus sisalduvale ametikohale, välja arvatud kohalike töötajatena märgitud ametikohad". Artiklis 3 on sätestatud, et „(…) „kohalikud töötajad“ – töötajad, kes on kohalike õigusaktide kohaselt tööle võetud füüsilise töö või teenindusega seotud ülesannete täitmiseks ja kes on määratud ametikohale, mis on sellisena märgitud 1. liites esitatud ametikohtade loetelus“.

1.4 Europoli personalieeskirjade 1. lisa lõikes 1 on sätestatud, et "kui lõikest 3 ei tulene teisiti, on Europoli ametikohtadeks järgmised ametikohad: (…) Assistendid - Haldusassistendid (kõik asjaomased osakonnad)". A liite punktis 3 on sätestatud, et „Europoli haldusnõukogu võtab vastavalt Europoli konventsiooni artikli 28 lõike 1 punktile 15 osa eelarve ja ametikohtade loetelu koostamisest. Sellega seoses teeb ta nõukogule ettepaneku, millises ulatuses võib käesolevas liites loetletud ametikohti täita või ühendada.”

1.5 Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja töötas Europolis selgelt haldusassistendina 1. maist 2001 kuni 1. aprillini 2003. Kuigi kaebuse esitaja ja Europoli vahel 2. mail 2001 allkirjastatud lepingu pealkiri oli „Europoli poolt ametisse nimetatud kohalike töötajate tööleping”, on selle esimeses artiklis sõnaselgelt sätestatud, et „töötaja võetakse tööle personaliüksuse haldusassistendina määrustes sätestatud tingimustel”. aprillil 2002 allkirjastatud lepingu pikendamine ühe aasta võrra sätestas taas, et „P. võetakse tööle personaliüksuse (…) haldusassistendina”. Ombudsman märgib ka, et Europol ei ole oma arvamuses vaidlustanud asjaolu, et kaebuse esitaja töötas haldusassistendina.

1.6 Europoli personalieeskirjade 1. lisa kohaselt on kaebuse esitaja haldusassistendi ametikoht Europoli ametikoht, mitte kohalike töötajate ametikoht. Personalieeskirjad on selles osas selged ega jäta mingit kahtlust, sest 1. lisas on sätestatud, et järgmised ametikohad on Europoli ametikohad.

1.7 Europol tunnistas oma arvamuses, et ta on võtnud kasutusele tava võtta kaebuse esitajaga sarnaseid ajutisi töötajaid tööle kohalike töötajate suhtes kohaldatavatel tingimustel, nimelt olukorras, kus ametikohtade loetelus ei ole Europoli ametikohti ette nähtud. Europol väidab, et tal oli õigus seda teha seni, kuni ta jäi oma personalieelarve piiresse.

1.8 Sellega seoses ei leidnud ombudsman Europoli personalieeskirjadest õiguslikku alust, mis seda õigustaks. Täpsemalt ei sisalda Europoli personalieeskirjad ühtegi sätet, mille kohaselt võiks haldusassistentide ametikohti teatavatel tingimustel täita kohalike töötajate töölevõtmisega.

1.9 Eespool öeldu põhjal järeldab ombudsman, et Europol ei ole järginud oma personalieeskirju, võttes kaebuse esitaja tööle haldusassistendina kohaliku töötaja lepingu alusel. Tegemist on haldusomavoli juhtumiga ja ombudsman esitab allpool kriitilise märkuse.

2 Rahalise hüvitise nõue

2.1 Kaebuse esitaja nõuab rahalist hüvitist.

2.2 Europol vaidleb vastu sellele, et kaebuse esitajale on kohaliku töötajana töötamise tõttu tekitatud rahalist kahju, arvestades asjaolu, et kaebuse esitajat ei olnud õiguslikult võimalik Europoli töötajana tööle võtta. Kuna Europoli ametikohta ei olnud ja kaebuse esitaja ei osalenud edukalt nende ametikohtade valikumenetluses, mis olid kättesaadavad, oleks Europoli ainus alternatiiv olnud kaebuse esitajat üldse mitte tööle võtta.

2.3 Ombudsman leiab, et kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et ta oleks kandnud kahju eespool punktis 1.9 tuvastatud haldusomavoli tõttu, sest Europoli väide, et ainus alternatiiv tema töölevõtmisele kohaliku töötajana oleks olnud tema mitte töölevõtmine, ei tundu ebamõistlik. Seetõttu leiab ombudsman, et kaebuse selle aspekti edasine käsitlemine ei ole asjakohane.

2.4 Ombudsman soovib siiski juhtida tähelepanu sellele, et kaebuse esitajal on võimalus esitada rahalise hüvitise nõue pädevasse kohtusse.

3 Kokkuvõte

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta tehtud uurimiste põhjal on vaja teha järgmine kriitiline märkus:

Europol ei ole järginud oma personalieeskirju, kui ta palkas kaebuse esitaja kohaliku töötaja lepingu alusel haldusassistendiks. Tegemist on haldusomavoli juhtumiga.

Arvestades, et juhtumi see aspekt puudutab menetlusi, mis on seotud minevikus toimunud konkreetsete sündmustega, ja et kaebuse esitaja leping lõppes 1. aprillil 2003, ei ole asjakohane püüda leida selles küsimuses sõbralikku lahendust. Lisaks leiab ombudsman, et eespool esitatud kriitiline märkus on piisav, et juhtida Europoli tähelepanu vajadusele vaadata läbi oma töötajate töölevõtmise tava. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka Europoli direktorit.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) Nõukogu 3. detsembri 1998. aasta akt, millega kehtestatakse Europoli töötajate suhtes kohaldatavad personalieeskirjad (EÜT 1999, C 26/23).