# Otsus Euroopa Komisjoni keeldumise kohta anda laiemale üldsusele juurdepääs dokumentidele, mis käsitlevad ELi rahastatud projektide inimõiguste järelevalvet Liibüas (juhtum 2089/2023/ACB)
- Autor: Euroopa Ombudsman
- Kuupäev: 2024-10-15T10:00+02:00[Europe/Paris]
- [URL](https://www.ombudsman.europa.eu/et/decision/et/193849)
---
> Juhtum puudutas taotlust üldsuse juurdepääsuks Euroopa Komisjoni valduses olevatele dokumentidele, mis on seotud ELi rahastatud projektide inimõiguste järelevalvega Liibüas. Kaebuse esitaja juurdepääsutaotlusele eelnes komisjoni avaldus Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ees. Selle avalduse kohaselt ei ole järelevalve eest vastutav töövõtja seni teatanud kahju mittetekitamise põhimõtte rikkumisest, mis oleks otseselt seotud Aafrikas stabiilsuse tagamiseks ning ebaseadusliku rände algpõhjuste ja põgenikega tegelemiseks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi (EUTFA) kõigi kuludega. Kaebuse esitaja taotles üldsuse juurdepääsu dokumentidele, mis võimaldaksid tal seda väidet kontrollida.
> 
> Komisjon tuvastas oma kinnitavas otsuses 14 dokumenti, millele ta võimaldas piiratud juurdepääsu või mitte, tuginedes avaliku huvi kaitsele seoses avaliku julgeoleku ja rahvusvaheliste suhetega, samuti isikuandmete kaitsele ja töövõtja ärihuvidele.
> 
> Vaidlusaluste dokumentide kontrollimise põhjal leidis ombudsman, et komisjoni keeldumine võimaldada tutvuda mõne dokumendiga oli mõistlik, arvestades, et nende vorm võib paljastada töövõtja isiku, mis võib ohustada tema töötajate turvalisust kohapeal. Ombudsman leidis siiski ka, et lepingu, selle lisade ja lisade, sealhulgas volituste, toetustaotluse ning inimõiguste järelevalve üldkäsiraamatu ulatuslik väljajätmine komisjoni poolt ei olnud põhjendatud. Lisaks selgus kontrolli käigus, et on olemas täiendavad dokumendid, mis sisaldavad töövõtja sisulisi järeldusi ja mille komisjon oleks pidanud taotlusega hõlmatud dokumentidena kindlaks tegema.
> 
> Ombudsman soovitas komisjonil otsida uuesti dokumente, mis kuuluvad kaebuse esitaja juurdepääsutaotluse kohaldamisalasse, ja hinnata, kas selliseid täiendavalt tuvastatud dokumente võiks määruse 1049/2001 alusel avalikustada. Samuti soovitas ta komisjonil anda üldsusele parem juurdepääs dokumentidele, mille ta on juba kindlaks teinud.
> 
> Vastuseks nõustus komisjon tegema uue otsingu, kuid ei tuvastanud täiendavaid dokumente, kuna leidis, et taotlus ei hõlma ombudsmani nimetatud sisulisi aruandeid. Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et kaebuse esitaja ei vaidlustanud oma kordustaotluses täiendavate dokumentide puudumist. Komisjon kinnitas, et tema tuvastatud dokumentidele on juba antud võimalikult laiaulatuslik juurdepääs, ning lisas, et (laiem) osaline juurdepääs kujutaks endast ebaproportsionaalset halduskoormust.
> 
> Ombudsman leidis, et komisjoni tõlgendus taotluse ulatuse kohta oli põhjendamatult piirav ja tema ootus, et kaebuse esitaja oleks pidanud kahtluse alla seadma tuvastatud dokumentide täielikkuse, oli käesoleval juhul ebamõistlik. Ombudsman ei olnud ka veendunud, et tuvastatud dokumentidele ei saa anda täiendavat juurdepääsu, ning leidis, et argumendid halduskoormuse kohta on alusetud.
> 
> Seetõttu lõpetas ombudsman juhtumi, kinnitades oma järeldust haldusomavoli kohta. Ta tegi ka ettepaneku, et komisjon püüaks esitada kaebuse esitajale tõendeid, mis võimaldaksid tal kontrollida kahju mittetekitamise avaldust.
> 
Kaebuse taust
-------------

**1.** 2015. aastal loodi Aafrikas stabiilsuse tagamiseks ning ebaseadusliku rände algpõhjuste ja põgenikega tegelemiseks mõeldud hädaolukorra usaldusfond (EUTFA)[\[1\].](#_ftn1){#_ftnref1} 2022. aastal eraldas EUTFA Liibüa projektide jaoks peaaegu 456 miljonit eurot[\[2\].](#_ftn2){#_ftnref2}

**2. 2022. aasta** aprillis teatas Euroopa Komisjoni esindaja[\[3\]](#_ftn3){#_ftnref3} Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni (LIBE) koosolekul, et komisjon kehtestas EUTFA raames Liibüas toimuvate operatsioonide*„kolmandate isikute järelevalve",* „pöörates*erilist tähelepanu põhimõtte „ära tekita kahju" järgimise tagamisele".* Esindaja lisas,*et „seni ei ole töövõtja teatanud ühestki põhimõtte „ära tekita kahju" rikkumisest, mis oleks otseselt seotud \[komisjoni\] usaldusfondi programmide kõigi kuludega"* [\[4\].](#_ftn4){#_ftnref4}

**3. 2022. aasta** mais taotles kaebuse esitaja, ajakirjanik, üldsuse juurdepääsu dokumentidele, mis on komisjoni valduses dokumentidele juurdepääsu käsitlevate ELi õigusaktide alusel,[\[5\]](#_ftn5){#_ftnref5} sealhulgas „e-kirjadele,*mis paljastavad kolmandast isikust töövõtja isiku, aruandluse ulatuse, kõik lepinguga seotud finantskulud ja aruande enda", millele komisjon viitas eespool nimetatud kodanikuvabaduste,* justiits- ja siseasjade komisjoni koosolekul.

**4. 2022. aasta** juulis keeldus komisjon võimaldamast juurdepääsu kõigile kuuele dokumendile, mille kohta ta tegi kindlaks, et need kuuluvad taotluse kohaldamisalasse, tuginedes avalike huvide kaitsele seoses rahvusvaheliste suhetega[\[6\]](#_ftn6){#_ftnref6} ja käimasoleva otsustusprotsessi kaitsele[\[7\].](#_ftn7){#_ftnref7}

**5.**Kuna kaebuse esitaja ei olnud rahul sellega, et komisjon keeldus andmast dokumentidele juurdepääsu, palus ta 2022. aasta augustis komisjonil oma otsus läbi vaadata (esitades „kordustaotluse").

**6. 2023. aasta** oktoobris tegi komisjon pärast ombudsmani kaasamist[\[8\]](#_ftn8){#_ftnref8} oma lõpliku otsuse (edaspidi „kinnitav otsus"). Komisjon tegi kindlaks 14 dokumenti ja andis osalise juurdepääsu mõnele neist, sealhulgas lepingule, millega kehtestati järelevalve, ja selle lisadele. Täiendavast juurdepääsust keeldumisel tugines komisjon avalike huvide kaitsele seoses avaliku julgeolekuga[\[9\]](#_ftn9){#_ftnref9} ja rahvusvaheliste suhetega,[\[10\]](#_ftn10){#_ftnref10} samuti isikuandmete kaitsele[\[11\]](#_ftn11){#_ftnref11} ja töövõtja ärihuvidele[\[12\].](#_ftn12){#_ftnref12}

**7.**Kuna kaebuse esitaja ei olnud saadud juurdepääsuga rahul, pöördus ta uuesti ombudsmani poole.

**8.**Ombudsman algatas uurimise seoses komisjoni keeldumisega anda laiemale üldsusele juurdepääs kaebuses käsitletavatele dokumentidele.

**9. Uurimise**käigus kontrollis ombudsmani uurimisrühm kõiki dokumente, mida komisjon pidas taotlusega hõlmatud dokumentideks. See kontroll näitas, et on olemas täiendavaid dokumente, mis võivad kuuluda taotluse kohaldamisalasse ja mida komisjon ei olnud kindlaks teinud. Seega kontrolliti täiendavalt nende dokumentide valimit.

Ombudsmani soovitus
-------------------

### Taotluse ulatus

**10.** Ombudsman leidis, et esialgsest taotlusest ja selle kontekstist oli selge, et kaebuse esitaja taotles juurdepääsu*aruandele,* et kontrollida komisjoni avaldust kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni koosolekul. Ombudsman märkis, et kordustaotluses tehti see veelgi selgemaks: „Minu*kui ajakirjaniku roll on osaliselt kontrollida selliste avalduste õigsust".* Seetõttu soovis kaebuse esitaja aruannet, mis toetaks komisjoni väidet, et „töövõtja*ei teatanud kahju mittetekitamise põhimõtte rikkumistest, mis oleksid otseselt seotud meie usaldusfondi programmide kõigi kuludega".* Teisisõnu taotles kaebuse esitaja juurdepääsu dokumentidele, mis sisaldasid eelkõige töövõtja sisulist analüüsi inimõiguste järelevalve kohta, mida ta oli teostanud.

**11.**Kontroll näitas, et komisjoni tuvastatud aruanded (millele juurdepääsu ei võimaldatud) ei sisalda töövõtja järeldusi. Lepingule lisatud pädevuses, mis jäeti täielikult välja, viidatakse siiski kolme liiki aruannetele, mille töövõtja peab esitama, et esitada oma sisulised järeldused. Nende aruannete valimi täiendav kontrollimine kinnitas, et need dokumendid sisaldavad töövõtja sisulist analüüsi ja järeldusi.

**12.** Seetõttu asus ombudsman seisukohale, et komisjoni hinnangut üldsuse juurdepääsu taotluse ulatuse kohta tõlgendati liiga kitsalt ja see ei viinud kõigi asjaomaste dokumentide tuvastamiseni. Ta esitas järgmise soovituse[\[13\]:](#_ftn13){#_ftnref13}

**Komisjon peaks uuesti otsima dokumente, mis kuuluvad kaebuse esitaja juurdepääsutaotluse kohaldamisalasse, ja hindama, kas selliseid täiendavalt tuvastatud dokumente saab määruse 1049/2001 alusel avalikustada.**

**13.** Vastuseks otsis **komisjon** dokumente uuesti ja kinnitas, et nende dokumentide loetelu, mille ta oma kinnitavas otsuses kindlaks tegi, oli täielik. Komisjon märkis, et kaebuse esitaja ei sõnastanud oma taotlust nii, et see hõlmaks muid dokumente, mille kolmas isik pidi lepingu kohaselt koostama. Ta leidis, et selline tõlgendus ei ole kaebuse esitaja taotluse sõnastust arvestades põhjendatud.

**14.**Komisjon lisas, et kordustaotluses ei vaidlustanud kaebuse esitaja dokumentide loetelu täielikkust ega seda, kuidas komisjon tõlgendas taotluse ulatust. Komisjon märkis, et kaebuse esitaja ei väljendanud rahulolematust selle üle, kuidas komisjon tõlgendas komisjoniga peetud kirjavahetuses taotluse ulatust.

**15.**Komisjon järeldas, et ombudsmani tõlgendus taotluse ulatuse kohta on liiga lai. Ta märkis, et kaebuse esitajal on endiselt õigus esitada uus esialgne taotlus kooskõlas määrusega 1049/2001.

**16.** Kaebuse **esitaja** vaidlustas oma vastuses komisjoni arusaama nende taotlusest. Nad kinnitasid, et taotluse eesmärk oli kontrollida, kas kolmandast isikust töövõtja koostatud dokumentides on ühemõtteliselt märgitud, et EUTFA raames rahastatud ELi projektid ei ole rikkunud kahju mittetekitamise põhimõtet.

### Juurdepääs tuvastatud dokumentidele

**17.** Kontroll näitas, et mitu dokumenti, mille puhul komisjon tuvastas, et need kuuluvad kaebuse esitaja taotluse kohaldamisalasse, sealhulgas aruanded ja inimõiguste järelevalve käsiraamat, sisaldavad töövõtja graafilist identiteeti, mis võib paljastada tema isiku. Ombudsman oli seisukohal, et arvestades tõendatud konkreetseid ja tegelikke riske töövõtja töötajate ja ekspertide füüsilisele puutumatusele kohapeal, oli nende dokumentide avalikustamata jätmine mõistlik.

**18.** Kõik dokumendid ei näita siiski töövõtja graafilist identiteeti. Nende hulka kuuluvad **leping, lisad, pädevus ja teine käsiraamat**inimõiguste järelevalve ja aruandluse kohta. Nende dokumentide osas ei nõustunud ombudsman komisjoniga, et kinnipeetud teave oli täielikult hõlmatud viidatud eranditega.

**19.** Seoses **toetustaotlusega,** mida komisjon keeldus täielikult avalikustamast, jõudis ombudsman järeldusele, et vähemalt mõned selle dokumendi elemendid võib avalikustada tundlikku äriteavet avaldamata.

**20.** Ombudsman lisas, et toetustaotluse avalikustamiseks ülekaaluka avaliku huvi olemasolu hindamisel ei võtnud komisjon arvesse avalikku huvi võimaldada avalikku kontrolli ELi rahastatud projektide üle ja täpsemalt seda, kuidas jälgitakse nende võimalikku mõju inimõigustele. Ombudsman lisas, et kõnealusel konkreetsel juhul oli inimõiguste järelevalve seotud ELi rahastatud projektidega riigis, kus ELi osalemine ja võimalik mõju inimõigustele oli juba saanud avaliku kriitika objektiks[^\[14\].^](#_ftn14){#_ftnref14}

**21.** Üldiselt leidis ombudsman, et komisjoni keeldumine anda laialdane osaline juurdepääs lepingule, lisadele ja vastavatele volitustele, samuti toetustaotlusele ja teisele inimõiguste järelevalve käsiraamatule kujutas endast haldusomavoli. Ta esitas järgmise soovituse[\[15\]:](#_ftn15){#_ftnref15}

**Komisjon peaks lepingu, lisad, volitused ja toetusetaotlused ning inimõiguste järelevalve ja aruandluse käsiraamatu[**\[16\]**](#_ftn16){#_ftnref16} uuesti läbi vaatama,** **et anda üldsusele parem juurdepääs ja võtta arvesse käesolevas soovituses esitatud ombudsmani tähelepanekuid.**

**22.** Vastuseks leidis **komisjon,** et ta oli kordustaotluse etapis andnud võimalikult laia juurdepääsu.

**23. **Seoses teise käsiraamatuga**** [\[17\]](#_ftn17){#_ftnref17} kordas komisjon, et isegi osaline juurdepääs seaks ohtu avaliku julgeoleku,[\[18\]](#_ftn18){#_ftnref18} viidates märkustele, mille töövõtja saatis kinnitavas etapis[\[19\].](#_ftn19){#_ftnref19} Ta märkis, et kuigi selle dokumendi piiratud osad võivad sisaldada üldist teavet või standardseid teadmisi inimõiguste kohta, on need seotud projekti metoodikaga ja Liibüas asuva kohapealse seirevõrgustiku tegevuse suunistega.

**24.** Komisjon lisas, et osalise juurdepääsu andmine kõnealusele dokumendile oleks selle pikkust ja ülesehitust arvestades ebaproportsionaalne halduskoormus. Selle põhjenduseks viitas komisjon Üldkohtu hiljutisele otsusele[\[20\].](#_ftn20){#_ftnref20}

**25.** **Seoses lepingu, lisade ja volitustega** leidis komisjon, et osad, mida võib avalikustada avalikku julgeolekut ohustamata, on nii hajutatud ja piiratud, et nende identifitseerimine ja ülejäänud kaitset vajavate osade kustutamine kujutaks endast ebaproportsionaalset halduskoormust eespool nimetatud kohtupraktika tähenduses.

**26.**Seoses rahvusvaheliste suhete kaitsega, millele komisjon tugines volitustele juurdepääsu andmisest keeldumise põhjendamisel, selgitas komisjon, et see erand peaks hõlmama ainult neid osi, mis sisaldavad komisjoni üksikasjalikku analüüsi poliitilise, julgeoleku- ja inimõiguste olukorra kohta Liibüas, mitte kogu pädevust. Ta täpsustas, et igal juhul ei saa pädevust tervikuna avalikustada, ilma et see ohustaks avalikku julgeolekut.

**27.**Komisjon lisas, et ta on oma kinnitavas otsuses piisavalt selgitanud, miks nende osade avalikustamine ohustaks ELi rahvusvahelisi suhteid Liibüa ametivõimudega. Ta viitas sellega seoses kaalutlusruumile, mis on liidu institutsioonidel selle erandi kohaldamisel.

**28.** **Seoses toetustaotlusega** leidis komisjon, et selles sisalduva tundliku äriteabe hulga tõttu kujutaks nende osade kindlakstegemine ja hilisem kustutamine endast ebaproportsionaalset halduskoormust. Komisjon lisas, et asjaomased osad on hõlmatud ka avaliku julgeoleku erandiga.

**29.**Komisjon leidis, et avalikustatud teave võimaldab üldsusel piisavalt teada, kus ja millisel eesmärgil EL rahalisi vahendeid kooskõlas finantsmäärusega kulutab. Kui komisjon järgiks ombudsmani arutluskäiku, võtaks pelk avalik kriitika inimõigustega seotud projektide rahastamise kohta komisjoni poolt või võimalikud väited väärkäitumise kohta komisjonilt võimaluse tugineda ärihuvide kaitsele.

**30.**Komisjon järeldas, et isegi kui avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve, ei saa tundlikke äriosi avalikustada, ilma et see ohustaks avalikku julgeolekut.

**31.** **Kaebuse esitaja** vastas, et ta mõistab, et teatavate osade avalikustamine, mis paljastaks metoodika või asukohad, võib töövõtja ohtu seada. Nad seadsid siiski kahtluse alla redaktsioonid, mis põhinevad rahvusvaheliste suhete kaitsmisel Liibüaga. Nad leidsid eelkõige, et komisjoni sellekohased argumendid ei ole kooskõlas siseasjade voliniku 6. juuli 2023. aasta avaldusega kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile, milles ta viitas märkidele, et kuritegelikud rühmitused imbuvad Liibüa rannikuvalvesse[\[21\]](#_ftn21){#_ftnref21}.

**32. Kaebuse**esitaja rõhutas ka, et on olemas avalik huvi kontrollida komisjoni poolt Euroopa Parlamendile esitatud avaldusi. Nad jõudsid järeldusele, et kui Euroopa Komisjon saab teha avalikke avaldusi inimõigustega seotud teemadel ilma igasuguse kontrollita, on see märk sellest, et ta peab end sõltumatust kontrollist ja vastutusest tähtsamaks.

Ombudsmani hinnang pärast soovitust
-----------------------------------

### Taotluse ulatus

**33.** Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja ei saanud teada, et aruanded, mille komisjon oli tunnistanud nende taotluse kohaldamisalasse kuuluvaks, ei sisaldanud töövõtja sisulist analüüsi. Seda seetõttu, et juurdepääs nendele aruannetele keelati täielikult ja komisjoni esitatud dokumentide kirjeldus oli üsna üldine.[^\[22\]^](#_ftn22){#_ftnref22} Kaebuse esitaja käsutuses olev teave ei võimaldanud neil seega mõista nende aruannete olemust ja seega oleks tulnud vastuseks nende taotlusele kindlaks teha rohkem dokumente.

**34.**Lisaks ei püüdnud komisjon kaebuse esitajale taotlust selgitada ega esitanud selgitusi selle kohta, kuidas ta nende taotlust esialgses või kinnitavas otsuses mõistis. Seetõttu ei saanud kaebuse esitaja vaidlustada viisi, kuidas komisjon oli tõlgendanud tema taotluse ulatust.

**35.**Ombudsman jääb oma seisukoha juurde, et esialgne taotlus, tõlgendatuna kontekstis, mis oli taotluses endas selgelt väljendatud, oli selge ning kordustaotlus muutis selle eesmärgi ja ulatuse veelgi selgemaks.

**36.** Komisjon ei saa eeldada, et kodanikud vaidlustavad selle, mida nad ei tea. See on eriti oluline, arvestades, et ELi institutsiooni avaldusele, et dokumente enam ei ole, on lisatud tõesuse eeldus. Taotleja peaks selle eelduse edukaks ümberlükkamiseks esitama „kooskõlalised*ja asjakohased"* tõendid[^\[23\].^](#_ftn23){#_ftnref23}

**37. Komisjoni**ettepanek, et kaebuse esitaja võiks nüüd esitada uue taotluse juurdepääsuks nendele dokumentidele, ei ole see, mida taotlejatel on õigus oodata kodanikusõbralikult haldusasutuselt. Seda enam, et kaebuse esitaja esialgne juurdepääsutaotlus esitati rohkem kui kaks aastat tagasi.

**38.**Neil asjaoludel kinnitab ombudsman oma järeldust haldusomavoli kohta.

Juurdepääs tuvastatud dokumentidele

**39.**Ombudsman ei ole endiselt veendunud, et laiemat juurdepääsu dokumentidele, mille kohta komisjon tegi kindlaks, et need kuuluvad taotluse kohaldamisalasse, ei ole võimalik anda.

**40.** Seoses teise**inimõiguste järelevalve käsiraamatuga** [**\[24\]**](#_ftn24){#_ftnref24} on ombudsman pärast selle dokumendi läbivaatamist endiselt seisukohal, et see käsiraamat on väga üldine. Selle põhisisu on raske ühitada probleemidega, mille töövõtja tõstatas kinnitavas etapis ja millele komisjon viitas oma repliigis.

**41.** Ombudsman väljendab heameelt komisjoni selgituse üle, et **pädevuse osad, mida rahvusvaheliste suhete erand tegelikult**hõlmab, on piiratumad, kui kinnitavas otsuses märgitud. Ombudsman on siiski seisukohal, et kõiki osi, mis sisaldavad Liibüa olukorra analüüsi, ei saa pidada põhjendamatuks kriitikaks ja seega ei saa neid avalikustada. Nagu kaebuse esitaja märkis, ei ole selline piirav lähenemisviis täielikult kooskõlas teabega, mida siseasjade volinik jagas kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoniga 2023. aasta juulis, nagu on osutatud eespool.

**42.** Seoses **toetustaotlusega** lisas komisjon, et olenemata sellest, kas tundliku äriteabe avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve, peaksid asjaomased osad jääma avaliku julgeoleku kaitsmiseks konfidentsiaalseks. Ombudsman märgib, et avaliku julgeoleku erandi kohaldamine nende osade suhtes ei ole kinnitavast otsusest selge. Igal juhul ei ole ombudsman veendunud, et kogu tundlikuks äriteabeks peetav teave tuleks avaliku julgeoleku kaalutlustel konfidentsiaalsena hoida.

**43.** Ülekaaluka avaliku huvi hindamisega seoses kordab ombudsman soovituses kirjeldatud juhtumi üldise konteksti asjakohasust. Kodanikuühiskonna ja ajakirjanike väljendatud mure seoses ELi tegevuse rahastamisega Liibüas ja inimõiguste järelevalvega selles kontekstis ei ole „üldised*kaalutlused",* mida võib sellisena kõrvale jätta. Ei ole selge, millistel asjaoludel võtab komisjon selliseid kahtlusi arvesse, kui ta hindab ülekaaluka üldise huvi olemasolu, ja see on murettekitav.

**44.** Lõpuks, mis puudutab kõiki vaidlusaluseid dokumente, siis väitis komisjon, et **laiema osalise juurdepääsu võimaldamine kujutaks endast ebaproportsionaalset halduskoormust .** Käsiraamatu osas viitas komisjon osalisest juurdepääsust keeldumise põhjendamiseks dokumendi pikkusele ja struktuurile. Lepingu, lisade ja volituste kohta märkis ta, et avalikustatavad osad oleksid liiga piiratud ja hajutatud. Toetusetaotluses viidati kinnipeetud osade pikkusele ja nendes sisalduva tundliku äriteabe hulgale.

**45.** Oma väite toetuseks viitas komisjon Üldkohtu otsusele kohtuasjas T-205/22[\[25\].](#_ftn25){#_ftnref25} Selles kohtuasjas otsustas Üldkohus, et asjaomasel ELi ametil oli õigus, kui ta leidis, et taotletud dokumentide osaline avalikustamine kujutas endast ebaproportsionaalset halduskoormust, võttes arvesse, et: i) peaaegu kogu neis sisalduv teave oli hõlmatud viidatud eranditega (mida hageja ei vaidlustanud ja mida kohus seega ei uurinud) ning ii) teave oli esitatud graafikute, kaartide, geograafiliste koordinaatide ja tehniliste omaduste tabelitena. Seda arvesse võttes otsustas Üldkohus, et kõnealuse teabe kustutamine oleks muutnud esitatud dokumendid suures osas arusaamatuks[\[26\].](#_ftn26){#_ftnref26}

**46.** Käesoleva juhtumi asjaolud on väga erinevad. Dokumentide osad, mida erandid ei hõlma, ei ole kaugeltki marginaalsed, dokumentide vorminguga ei kaasne erilisi raskusi redigeerimisel ning tulemus oleks arusaadav. Lisaks on kohtupraktikas selgitatud, et finantsinstitutsioonid võivad osalise juurdepääsu andmise kohustusest kõrvale kalduda üksnes erandlikel asjaoludel.[\[27\]](#_ftn27){#_ftnref27}

**47.**Neil asjaoludel kinnitab ombudsman oma järeldust haldusomavoli kohta.

**48.**Lisaks, kui ELi institutsioon ei saa anda üldsusele juurdepääsu dokumendile, peaks ta püüdma anda taotlejatele teavet, mis on nende taotluste seisukohast asjakohane. See on hea halduse seisukohast eriti oluline olukorras, kus komisjon on teinud avalikku huvi pakkuvas küsimuses avaliku avalduse, mida ei saa muul viisil kontrollida.

**49. Seetõttu teeb**ombudsman ettepaneku, et komisjon peaks esitama kaebuse esitajale tõendid selle kohta, et seni ei ole töövõtja teatanud kahju mittetekitamise põhimõtte rikkumisest, mis on otseselt seotud EUTFA programmide kõigi kuludega, nagu komisjon on Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile teatanud. Selleks võib töövõtjalt nõuda uue mittekonfidentsiaalse dokumendi esitamist.

Järeldus
--------

Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise järeldusega:

**See, kuidas komisjon tõlgendas taotluse ulatust ja keeldus võimaldamast ulatuslikumat juurdepääsu vaidlusalustele dokumentidele, oli haldusomavoli.**

Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

Ettepanek olukorra parandamiseks
--------------------------------

**Komisjon peaks esitama kaebuse esitajale tõendid selle kohta, et seni ei ole töövõtja teatanud kahju mittetekitamise põhimõtte rikkumisest, mis oleks otseselt seotud kõigi EUTFA programmide kuludega.**

Emily O'Reilly


Euroopa Ombudsman


<br />


Strasbourg, 11. oktoober 2024

[\[1\]](#_ftnref1){#_ftn1} Vt: [https://ec.europa.eu/trustfundforafrica/index_en#:\~:text=Our%20mission,contribute%20to%20better%20migration%20management](https://ec.europa.eu/trustfundforafrica/index_en#:~:text=Our%20mission,contribute%20to%20better%20migration%20management).

[\[2\]](#_ftnref2){#_ftn2} Vt teabeleht (veebruar 2022): <https://neighbourhood-enlargement.ec.europa.eu/system/files/2022-03/EUTF_libya_en.pdf>.

[\[3\]](#_ftnref3){#_ftn3} [https://www.europarl.europa.eu/meetdocs/2014_2019/plmrep/COMMITTEES/LIBE/ELT/2022/04-20/1253993EN.pdf](https://www.europarl.europa.eu/meetdocs/2014_2019/plmrep/COMMITTEES/LIBE/OJ/2022/04-20/1253993EN.pdf) ; veebiülekanne kell 11.10: <https://multimedia.europarl.europa.eu/en/webstreaming/libe-committee-meeting_20220421-0900-COMMITTEE-LIBE>.

[\[4\]](#_ftnref4){#_ftn4} [https://www.europarl.europa.eu/meetdocs/2014_2019/plmrep/COMMITTEES/LIBE/ELT/2022/04-20/1253993EN.pdf](https://www.europarl.europa.eu/meetdocs/2014_2019/plmrep/COMMITTEES/LIBE/OJ/2022/04-20/1253993EN.pdf) ; veebiülekanne kell 11.10: <https://multimedia.europarl.europa.eu/en/webstreaming/libe-committee-meeting_20220421-0900-COMMITTEE-LIBE>++.++

[\[5\]](#_ftnref5){#_ftn5} Vastavalt määrusele 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele: [https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32001R1049\&from=EN](https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32001R1049&from=EN)

[\[6\]](#_ftnref6){#_ftn6} Vastavalt määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmandale taandele.

[\[7\]](#_ftnref7){#_ftn7} Vastavalt määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 3 esimesele lõigule.

[\[8\]](#_ftnref8){#_ftn8} Vt juhtum [1996/2022/NH,](/et/opening-summary/et/163245) mis on seotud viivitusega kinnitava otsuse vastuvõtmisel.

[\[9\]](#_ftnref9){#_ftn9} Vastavalt määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a esimesele taandele.

[\[10\]](#_ftnref10){#_ftn10} Vastavalt määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmandale taandele.

[\[11\]](#_ftnref11){#_ftn11} Vastavalt määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktile b.

[\[12\]](#_ftnref12){#_ftn12} Vastavalt määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimesele lõigule.

[\[13\]](#_ftnref13){#_ftn13} Soovituse terviktekst ja selle aluseks olnud hinnang on kättesaadavad aadressil: [https://www.ombudsman.europa.eu/en/recommendation/en/182956.](/et/recommendation/et/182956)

[\[14\]](#_ftnref14){#_ftn14} Vt näiteks <https://www.theguardian.com/world/2020/mar/12/revealed-the-great-european-refugee-scandal> ;. Vt

samuti kodanikuühiskonna 2020. aasta avalik kiri [http://www.gisti.org/spip.php?article6388.](http://www.gisti.org/spip.php?article6388)

[\[15\]](#_ftnref15){#_ftn15} Soovituse terviktekst ja selle aluseks olnud hinnang on kättesaadavad aadressil: [https://www.ombudsman.europa.eu/en/recommendation/en/182956.](/et/recommendation/et/182956)

[\[16\]](#_ftnref16){#_ftn16} Loetletud komisjoni kordustaotluses dokumentidena 1, 2.1, 3, 3.1 ja 4.

[\[17\]](#_ftnref17){#_ftn17} Dokument 2.1.

[\[18\]](#_ftnref18){#_ftn18} Kohaldades määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a.

[\[19\]](#_ftnref19){#_ftn19} Vastavalt määruse 1049/2001 artikli 4 lõikele 4.

[\[20\]](#_ftnref20){#_ftn20} Üldkohtu 24. aprilli 2024. aasta otsus*kohtuasjas Marie Naass ja Sea-Watch eV vs. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet,* T-205/22, punkt 89, kättesaadav aadressil: [https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=F2E517B4AB4893614827BB103829D032?text=\&docid=285143\&pageIndex=0\&doclang=EN\&mode=req\&dir=\&occ=first\&part=1\&cid=9806028](https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=F2E517B4AB4893614827BB103829D032?text=&docid=285143&pageIndex=0&doclang=EN&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=9806028)

[\[21\]](#_ftnref21){#_ftn21} [https://multimedia.europarl.europa.eu/en/webstreaming/committee-on-civil-liberties-justice-and-home-affairs_20230706-0900-COMMITTEE-LIBE,](https://multimedia.europarl.europa.eu/en/webstreaming/committee-on-civil-liberties-justice-and-home-affairs_20230706-0900-COMMITTEE-LIBE) veebiülekande kell 10.50.10.

[\[22\]](#_ftnref22){#_ftn22} Dokumente kirjeldati kui personaliseire*algetapi aruannet,* *personaliseire vahearuannet 2021. aasta jaanuaris* ja*personaliseire vahearuannet 2021. aasta detsembris.*

[\[23\]](#_ftnref23){#_ftn23} Üldkohtu 25. septembri 2018. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-639/15--T-666/15 ja T-95/16, *Psara et al. vs. Euroopa Parlament,* punktid 33--36, kättesaadav aadressil: [https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=\&docid=206663\&pageIndex=0\&doclang=en\&mode=lst\&dir=\&occ=first\&part=1\&cid=5877927](https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=206663&pageIndex=0&doclang=en&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=5877927).

[\[24\]](#_ftnref24){#_ftn24} Dokument 2.1.

[\[25\]](#_ftnref25){#_ftn25} Üldkohtu 24. aprilli 2024. aasta otsus*kohtuasjas Marie Naass ja Sea-Watch eV vs. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet,* T-205/22, punkt 89, kättesaadav aadressil: [https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=F2E517B4AB4893614827BB103829D032?text=\&docid=285143\&pageIndex=0\&doclang=EN\&mode=req\&dir=\&occ=first\&part=1\&cid=9806028](https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=F2E517B4AB4893614827BB103829D032?text=&docid=285143&pageIndex=0&doclang=EN&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=9806028).

[\[26\]](#_ftnref26){#_ftn26} Eespool viidatud Üldkohtu otsus kohtuasjas T-205/22, punkt 97.

[\[27\]](#_ftnref27){#_ftn27} Esimese Astme Kohtu 7. veebruari 2002. aasta otsus *kohtuasjas T-211/00: Kuijer v. nõukogu,* punkt 57: [https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?language=en\&num=T-211/00](https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?language=en&num=T-211/00).