# Euroopa Ombudsmani otsus Euroopa Komisjoni vastu esitatud kaebuse 949/2003/IJH kohta
- Autor: Euroopa Ombudsman
- Kuupäev: null
- [URL](https://www.ombudsman.europa.eu/et/decision/et/1913)
---
Strasbourg, 12. detsember 2003
Lugupeetud hr C.
mail 2003 sai Euroopa ombudsman komisjoni vastu kaebuse, mille Te esitasite Surrey Tõlkebüroo (edaspidi "STB") nimel. Kaebus käsitles komisjoni pakkumiskutset tõlketeenustele (AO2003), mis avaldati 17. aprillil 2003.
18. juunil 2003 edastasin kaebuse komisjoni presidendile. Komisjon saatis oma arvamuse 1. oktoobril 2003. Edastasin selle Teile koos märkuste esitamise kutsega, mille Te saatsite 20. oktoobril 2003.
Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.
Ombudsman sai teilt veel ühe kaebuse, mis oli suunatud Euroopa Parlamendi vastu ja käsitles sarnaseid küsimusi. Parlamendi vastu esitatud kaebus registreeriti viitenumbriga 745/2003/IJH ja selle kohta tehakse eraldi otsus.
Kompromiss
----------
aasta mais esitati ombudsmanile kaebus komisjoni tõlketeenuste pakkumiskutse (AO2003) kohta, mis avaldati 17. aprillil 2003.
Kaebuse esitaja sõnul on asjaomased faktid kokkuvõtlikult järgmised:
Kaebuse esitaja leidis, et tehnilises kirjelduses on teatav ebaselgus, mis puudutab peamiselt koos pakkumusega esitatavaid tõendavaid dokumente, ning vastused komisjoni korduma kippuvate küsimuste veebisaidil[(1)](#(1)){#Footnote1} tekitasid ainult suuremat segadust. Seetõttu saatis ta komisjoni määratud kontaktisikule mitu e-kirja, paludes selgitusi. Ta ei saanud rahuldavaid vastuseid.
Kaebuse esitaja lisas oma kaebusele koopiad komisjonile saadetud e-kirjadest, milles ta palus selgitusi. Nendest e-kirjadest ilmneb, et väidetav segadus tehnilise kirjelduse ja KKK veebisaidi vahel puudutab peamiselt seda, mil määral tuli tõendavate dokumentide koopiaid tõendada.
Kaebuse esitaja väidab sisuliselt, et:
> i) komisjoni korduma kippuvate küsimuste veebisait sisaldas teavet, mis oli ebaselge ja võib olla vastuolus tehnilise kirjeldusega; ja
>
> ii) komisjon ei vastanud tema küsimustele tehnilise kirjelduse kohta.
Nõue
----
**Euroopa Komisjoni arvamus**
Oma arvamuses esitas komisjon järgmised märkused:
Ühes komisjonile saadetud e-kirjas oli kaebuse esitaja esitanud alltöövõtjate kohta järgmised küsimused: *„Kas me oleme kohustatud saatma pakkumuse jaoks sertifitseeritud/notariaalselt kinnitatud andmed iga võimaliku tõlkija kohta, keda me konkreetse projekti puhul kasutada võiksime? Me saame oma taotluse raames teavitada end sobivate tõlkijate valimise korrast ja võime seda ametlikult vanduda ning samuti kinnitada, et kõik mis tahes projektis kasutatavad tõlkijad vastavad teie minimaalsele kvalifikatsiooninõudele. Kas sellest piisab? Võiksime saata ka illustratiivset teavet tõenäoliste tõlkijate kohta, kuid kas need kõik peavad olema sertifitseeritud?"* Kaebuse esitaja küsis ka, milline õigussuhe seob STB alltöövõtjaid komisjoniga. Kaebuse esitaja sõnul ei olnud see esitatud teabest selge.
Tehnilised kirjeldused, täpsemalt punkt 2.3.3.2, olid võimalike nõuete osas üheselt mõistetavad. Sertifitseeritud teavet töötajate või alltöövõtjate kohta ei nõutud. Seda asjaolu kinnitati korduma kippuvate küsimuste veebisaidi vastuses järgmistele küsimustele: *„Kas kraaditunnistuste koopiad peavad samuti olema sertifitseeritud? Kas pakkumuse kaks eksemplari peavad samuti olema tõendatud? Kes peaks koopiad kinnitama?* Vastuses märgiti muu hulgas, et *„erinevalt muudest tõendavatest dokumentidest ei pea kraaditunnistuste koopiaid kinnitama".* Lisaks on punktis 2.3.3.2 sätestatud, *et „igal juhul vastutab lepingu täitmise eest ainuisikuliselt peatöövõtja".*
Kaebuse esitaja oli teinud märkusi ka kinnitatud ärakirjade nõude kohta üldiselt ja konkreetselt vastuse kohta teatavatele korduma kippuvatele küsimustele, märkides, et *„erinevalt muudest tõendavatest dokumentidest ei pea kraaditunnistuste koopiaid kinnitama. Esitada tuleb üks originaalpakkumine, sealhulgas originaalid või tõestatud koopiad. Need kaks koopiat peaksid olema lihtsalt algse pakkumuse ja selle lisade koopiad. Tõendi peab andma pädev asutus, nt õigusnõustaja või notar. Enesesertifitseerimine ei ole vastuvõetav."* Kaebuse esitaja pidas seda vastust ebaselgeks, küsides, millised olid kinnitatud dokumendid või originaalid, mis tuli lisada, kui kraadide koopiaid ei olnud vaja tõendada.
Hanketingimused olid üheselt mõistetavad. Punktis 2.1.1 loetleti kuus võimalikku osalemisest kõrvalejätmise põhjust. Vastuses korduma kippuvatele küsimustele viidati selgelt tehnilise kirjelduse sellele punktile, milles on ühemõtteliselt loetletud dokumendid, mille kohta tuleb esitada originaal või tõestatud koopia.
Lisaks küsis kaebuse esitaja, kas notari juures vande all antud ütlusest piisab tõendamaks, et STB ei ole pankrotis ega tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust, kuna Ühendkuningriigis ei ole võimalik saada hea käitumise tunnistust.
Vastus sellele küsimusele on esitatud hankedokumentide punkti 2.1.1 viimases lauses, milles *on öeldud, et „kui asjaomases riigis sellist tõendit ei väljastata, võib selle asendada pakkuja vandega kinnitatud või tõotatud avaldusega, mille ta annab oma asukohariigi kohtu- või haldusasutuse või notari ees".*
Üldise märkusena väite kohta, et küsimustele ei ole vastatud, juhib komisjon lisaks tähelepanu sellele, et pakkujate ja hankijate vahelisi kontakte käsitlevaid põhimõtteid on kirjeldatud tehnilise kirjelduse punktis 1.12[(2).](#(2)){#Footnote2} Kuna vastused kaebuse esitaja küsimustele olid kõik esitatud tehnilises kirjelduses koos täiendavate üksikasjadega teatavate küsimuste kohta, mis on esitatud korduma kippuvate küsimuste veebisaidil, ja kuna ükski teine pakkuja ei olnud kaebuse esitaja küsimustele vastanud, siis meetmeid ei võetud. See lähenemisviis oli kooskõlas sellega, et kõigile pakkujatele võrdsete võimaluste tagamise põhimõte oli ülimuslik komisjoni poliitika suhtes vastata kõigile teabenõuetele.
**Kaebuse esitaja märkused**
Kaebuse esitaja märkused on kokkuvõtlikult järgmised:
Asjaolu, et tehnilise kirjelduse punktis 2.3.3.2 ei nõuta töötajate või alltöövõtjate kohta sertifitseeritud teavet, ei tähenda tingimata, et sellist sertifitseeritud teavet ei nõuta, kui sellist nõuet soovitatakse mujal. Vastuseks mõnele korduma kippuvale küsimusele märgiti, et *„erinevalt muudest tõendavatest dokumentidest ei pea kraaditunnistuste koopiaid tõendama. Esitada tuleb üks originaalpakkumine, sealhulgas originaalid või tõestatud koopiad".* Selle kõrvuti asetsemise üks tõlgendus, mille kohta võib põhjendatult nõuda selgitust, on see, et kraaditunnistuste puhul ei nõuta tõestatud ärakirju, vaid ainult originaale.
Lisaks oli hankedokumentide punkt 2.1.1 mitmeti mõistetav, kuna viimane lause viitas selgelt eelmisele lausele, mis omakorda viitas üksnes punktile d: *„Pakkuja peab nende kohustuste täitmist tõendama ka hiljutise tõendiga".* Ei olnud üldse selge, et seda alternatiivset tõendamismeetodit kohaldati ka punktide a, b ja e suhtes ning vastust kaebuse esitaja küsimusele ei saanud tingimata tuletada punkti sõnastusest. Lisaks selgitas komisjon ühes hilisemas hankemenetluses, millised punkti 2.1.1 alapunktid on hõlmatud selle punkti viimase lausega.
Lõpuks on absurdne komisjoni esitatud põhjendus kaebuse esitaja küsimustele vastamata jätmise kohta, st et ükski teine pakkuja ei esitanud sarnaseid küsimusi ja et see poliitika oli kooskõlas võrdsete võimaluste tagamise põhimõtetega. Selgituste avaldamine ei oleks saanud anda eelist teiste pakkujate ees. Kõik pakkujad oleksid saanud võrdselt kasu täiendavatest selgitustest.
Otsus
-----
**1 Korduma kippuvate küsimuste veebisaidi väidetav ebaselgus ja vastuolu hankedokumentidega**
1.1 Kaebus käsitleb komisjoni pakkumismenetlust tõlketeenuste osutamiseks (AO2003). Kaebuse esitaja väidab, et korduma kippuvate küsimuste veebisaidil, mida loeti koos tehnilise kirjeldusega, jäi ebaselgeks, kas alltöövõtjate kohta tuli esitada sertifitseeritud teavet. Samuti oli üldiselt ebaselge, milliseid tõendavate dokumentide koopiaid tuleb tõendada, eriti kui diplomite koopiaid ei ole vaja tõendada.
1.2 Komisjon väidab, et hankedokumendid olid tõendatud teabe ja koopiate nõude osas üheselt mõistetavad. Lisaks kinnitas vastus kõnealusele korduma kippuvale küsimusele üksnes seda, mis oli juba hankedokumentidest selge. Sellest tulenevalt ei olnud vaja tõendada kraadide ja diplomite koopiaid, samas kui näiteks hankedokumentide punktis 2.1.1 nõutud tõendite koopiaid tuli tõendada.
1.3 Ombudsman juhib tähelepanu sellele, et teave dokumentide kohta, mis tuleb esitada koos pakkumusega, peaks olema selge ja üheselt mõistetav, eriti kuna mittetäielikku pakkumust ei saa enamikul juhtudel pärast pakkumuste esitamise tähtaega parandada. Arvestades aga korduma kippuvate küsimuste sõnastust, millele kõnealune teave vastas, ei leia ombudsman, et korduma kippuvate küsimuste veebisaidil olev teave oli ebaselge või vastuolus hankedokumentidega. Seetõttu ei tuvasta ombudsman kaebuse selle osa puhul komisjoni haldusomavoli.
**2 Komisjoni väidetav suutmatus vastata kaebuse esitaja küsimustele**
2.1 Kaebuse esitaja väidab, et komisjon ei vastanud tema küsimustele tehnilise kirjelduse kohta.
2.2 Komisjon väidab, et meetmeid ei võetud, sest vastused kaebuse esitaja küsimustele olid kõik esitatud tehnilises kirjelduses, mille täiendavad üksikasjad on esitatud korduma kippuvate küsimuste veebisaidil. Komisjon väidab ka, et ükski teine pakkuja ei olnud esitanud ühtegi kaebuse esitaja küsimust ja et tema lähenemisviis oli kooskõlas sellega, et kõigile pakkujatele võrdsete võimaluste tagamise põhimõte oli ülimuslik tema poliitika suhtes vastata kõigile teabenõuetele.
2.3 Ombudsman juhib kõigepealt tähelepanu sellele, et tema eespool punktis 1.3 esitatud järeldus (st et teatavat teavet kõnealuse pakkumiskutse kohta ei saa selle konkreetses kontekstis pidada ebajärjekindlaks või ebaselgeks) ei tähenda, et võimalikel pakkujatel ei võiks olla õiguspärast põhjust küsida täiendavaid selgitusi. Hankedokumentide[(3)](#(3)){#Footnote3} punkti 1.12 sõnastus võib tõepoolest panna pakkujaid mõistlikult eeldama, et komisjon vastab kõigile selles sätestatud kriteeriumidele vastavatele küsimustele ja et vastuste avaldamisega korduma kippuvate küsimuste veebisaidil tagatakse võrdsed tingimused.
2.4 Kaebuse esitaja esitatud küsimuste kohta märgib ombudsman, et komisjon saatis kaebuse esitajale e-kirja selle kohta, et nõutud teave on juba hankedokumentides ja korduma kippuvate küsimuste veebisaidil. Ombudsmani arvates oli see piisav vastus kaebuse esitaja küsimusele STB alltöövõtjate ja komisjoni vahelise õigussuhte kohta, kuna selle teabe võib kergesti leida komisjoni nimetatud dokumentidest. Lisaks tundub, et seoses hankedokumentide punkti 2.1.1 tõlgendamisega on kaebuse esitaja küsinud komisjonilt, kas vande all antud kinnitus oleks piisav tõendamaks, et STB ei olnud pankrotis. Alles käesoleva uurimise käigus esitas kaebuse esitaja küsimuse selle kohta, kuidas tõlgendada punkti 2.1.1 viimast lauset seoses alapunktidega. Ombudsman peab mõistlikuks komisjoni vastust kaebuse esitaja algsele küsimusele, st et vastuse võib leida piisavalt lihtsalt punktist 2.1.1 ja seetõttu ei olnud vaja avaldada uut vastust korduma kippuvate küsimuste veebisaidil.
2.5 Kaebuse esitaja küsimused alltöövõtjate üksikasjade kohta ei puudutanud siiski ainult diplomite tõestatud koopiate võimalikku nõuet, mis oli komisjoni viidatud korduma kippuvate küsimuste veebisaidil antud vastuse teema. Kaebuse esitaja küsis ka kokkuvõtlikult, kas on vaja teavet kõigi võimalike tõlkijate/alltöövõtjate kohta või piisab sellest, kui selgitada nende tõlkijate valimise menetlust. Ombudsman ei leia, et vastus sellele küsimusele oleks hankedokumentides ja korduma kippuvates küsimustes kergesti leitav. Seoses kaebuse esitaja küsimusega, millised kinnitatud dokumendid või originaalid tuli esitada, kui diplomite koopiaid ei olnud vaja kinnitada, ei pea ombudsman põhjendatuks komisjoni väidet, et KKK veebisait vastas sellele küsimusele.(4){#Footnote4}
2.6 Eespool öeldut silmas pidades leiab ombudsman, et hankedokumentide[(5)](#(5)){#Footnote5} punkti 1.12 alusel oleks kaebuse esitaja võinud mõistlikult eeldada, et komisjon avaldab vastused kahele tema küsimusele korduma kippuvate küsimuste veebisaidil. Hea haldustava on tegutseda kooskõlas institutsiooni käitumisest tulenevate mõistlike ootustega.[(6)](#(6)){#Footnote6} Komisjoni suutmatus selliseid vastuseid esitada ja avaldada oli seega haldusomavoli juhtum ning ombudsman teeb selle kohta kriitilise märkuse.
**3 Kokkuvõte**
Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta tehtud uurimiste põhjal on vaja teha järgmine kriitiline märkus:
> Hankedokumentide punkti 1.12 alusel võis kaebuse esitaja mõistlikult eeldada, et komisjon avaldab vastused kahele tema küsimusele korduma kippuvate küsimuste veebisaidil. Hea haldustava on tegutseda kooskõlas institutsiooni käitumisest tulenevate mõistlike ootustega.(7) Komisjoni suutmatus selliseid vastuseid esitada ja avaldada oli seega haldusomavoli juhtum.{#Footnote7}
Arvestades, et see kohtuasja aspekt puudutab menetlusi, mis on seotud minevikus toimunud konkreetsete sündmustega, ei ole asjakohane püüda leida selles küsimuses sõbralikku lahendust. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.
Sellest otsusest teavitatakse ka komisjoni presidenti.
Lugupidamisega,
P. Nikiforos DIAMANDOUROS
*** ** * ** ***
[(1)](#Footnote1){#(1)} See tähendab, et veebileht annab vastused korduma kippuvatele küsimustele.
[(2)](#Footnote2){#(2)} Ombudsman käsitab seda viidet punktile 1.12 viitena kõnealuse punkti sellele osale, milles on märgitud: „Kõik käesoleva pakkumiskutsega seotud kontaktid pakkujate ja tellijate vahel on keelatud, välja arvatud erandlikel asjaoludel ja järgmistel tingimustel: a) enne pakkumiste esitamise tähtpäeva: pakkujate puhul: komisjon võib huvitatud isikutele edastada üksnes lisateavet üksnes lepingu olemuse selgitamiseks. /.../ Võimalikud pakkujad peavad esitama kõik küsimused üksnes e-posti teel \[määratud\] isikule. Küsimused peaksid olema selged ja kokkuvõtlikud ning viitama sõnaselgelt tootespetsifikaadi asjaomasele punktile. Need peaksid olema inglise, prantsuse või saksa keeles ning vastused avaldatakse veebisaidil /.../ nendes kolmes keeles. /.../"
[(3)](#Footnote3){#(3)} Vt joonealune märkus 2.
[(4)](#Footnote4){#(4)} Vastuses oli märgitud: „Erinevalt muudest tõendavatest dokumentidest ei pea kraaditunnistuste koopiaid tõendama. Esitada tuleb üks originaalpakkumine, sealhulgas originaalid või tõestatud koopiad. Need kaks koopiat peaksid olema lihtsalt algse pakkumuse ja selle lisade koopiad. Tõendi peab andma pädev asutus, nt õigusnõustaja või notar. Enesesertifitseerimine ei ole vastuvõetav."
[(5)](#Footnote5){#(5)} Vt joonealune märkus 2.
[(6)](#Footnote6){#(6)} Euroopa hea halduse tava eeskirja artikkel 10, mille Euroopa Parlament võttis vastu oma 6. septembri 2001. aasta resolutsioonis C5-0438/2000 (kättesaadav ombudsmani veebisaidil: http://www.ombudsman.europa.eu).
[(7)](#Footnote7){#(7)} Euroopa hea halduse tava eeskirja artikkel 10, mille Euroopa Parlament võttis vastu oma 6. septembri 2001. aasta resolutsioonis C5-0438/2000 (kättesaadav ombudsmani veebisaidil: http://www.ombudsman.europa.eu).