Strasbourg, 5. detsember 2003

Lugupeetud hr X

jaanuaril 2003 esitasite kaebuse Euroopa ombudsmanile seoses Teie nime avaldamisega Euroopa andmekaitseinspektori kandidaatide nimekirjas, mis on avaldatud komisjoni veebilehel.

veebruaril 2003 edastasin kaebuse komisjoni presidendile. Komisjon saatis oma arvamuse 26. mail 2003. Edastasin selle Teile koos palvega esitada oma märkused, mille Te saatsite 30. augustil 2003.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kokkuvõttes näivad kaebuse esitaja sõnul asjakohased faktid olevat järgmised:

Kaebuse esitaja kandideeris Euroopa Andmekaitseinspektori ametikohale. Sellele ametikohale kandideerijate nimekiri avaldati komisjoni veebisaidil. Kaebuse esitaja palus komisjonil tema nimi loetelust välja jätta. Komisjon keeldus siiski seda nõuet täitmast.

Kaebuse esitaja väidab, et tema nime avaldamine komisjoni veebisaidil on andmekaitse-eeskirjade rikkumine. Ta väidab, et tema nimi tuleks loetelust välja jätta ja et isikuandmete ilma tema nõusolekuta avaldamise eest tuleks välja mõista kahjuhüvitis.

Nõue

Komisjoni arvamus

Komisjoni arvamuse kaebuse kohta võib kokku võtta järgmiselt:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta)(1) nähakse ette sõltumatu järelevalveasutuse ehk Euroopa andmekaitseinspektori loomine.

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 1. juuli 2002. aasta otsuse nr 1247/2002/EÜ (Euroopa andmekaitseinspektori ülesannete täitmist reguleerivate määruste ja üldtingimuste kohta)(2) artiklis 3 on sätestatud: "Euroopa andmekaitseinspektor ja inspektori asetäitja nimetatakse ametisse pärast avalikku kandideerimiskutset. (...) Kandidaatide nimekiri on avalik (...)”.

Avalik kandideerimiskutse Euroopa andmekaitseinspektori ja inspektori asetäitja ametikohale avaldati 20. septembri 2002. aasta Euroopa Liidu Teatajas C 224 A. Otsuse nr 1247/2002/EÜ 2. lisas esitatud avalik kandideerimiskutse.

Kaebuse esitaja kandideeris Euroopa andmekaitseinspektori ametikohale 27. septembril 2002.

Kooskõlas otsusega nr 1247/2002/EÜ avaldati Euroopa andmekaitseinspektori ja inspektori asetäitja ametikohale kandideerivate 306 kandidaadi nimekiri komisjoni veebisaidil järgmisel aadressil: http://ec.europa.eu/internal_market/en/dataprot/application/docs/candidates-list.pdf. Nimekirjas olid märgitud ainult kandidaatide perekonnanimed ja eesnimed tähestikulises järjekorras.

jaanuaril 2003 saatis kaebuse esitaja komisjonile teate, milles ta kaebas, et tema nime on veebisaidil mainitud. Ta palus oma nime nimekirjast kustutada.

veebruaril 2003 vastas komisjon kaebuse esitajale, selgitades põhjuseid, miks ta ei saa kaebuse esitaja nime loetelust välja jätta.

Komisjoni argumendid olid kokkuvõtlikult järgmised:

1) andmekaitse-eeskirjade väidetava rikkumise kohta kaebuse esitaja nime avaldamise tõttu komisjoni veebilehel.

Otsuse nr 1247/2002 artiklis 3 on sätestatud: „Euroopa andmekaitseinspektor ja inspektori asetäitja nimetatakse ametisse pärast avalikku kandideerimiskutset. (…). Kandidaatide nimekiri on avalik (...)”. See kohustus põhines läbipaistvuse põhimõttel ja selle eesmärk on tagada kodanikele, et ametisse nimetamine on korrapärane. Nimekirja avaldamine kujutas endast seega isikuandmete töötlemist, mis oli vajalik vastutava töötleja seadusjärgse kohustuse täitmiseks. Sellist töötlemist tuleks pidada seaduslikuks vastavalt määruse 45/2001 artiklile 5.

Komisjon leidis, et infoühiskonnas on Internet esmaklassiline vahend avaliku teabe levitamiseks. Lisaks piirdusid nimekirjas avaldatud isikuandmed kandidaatide perekonnanimede ja eesnimedega, mis on avaldamiskohustuse täitmiseks minimaalne.

Seda kohustust mainiti Euroopa Liidu Teatajas koos kandideerimiskutsega. Seega tuleb eeldada, et kaebuse esitaja oli sellest kohustusest teadlik.

Sellest tulenevalt leidis komisjon, et avaldades kaebuse esitaja nime Euroopa andmekaitseinspektori ametikoha kandidaatide nimekirjas, ei ole ta rikkunud andmekaitse-eeskirjadest, eelkõige määrusest 45/2001 tulenevaid kohustusi.

2) Kaebuse esitaja nõue, et tema nimi tuleks loetelust välja jätta ja et isikuandmete ilma tema nõusolekuta avaldamise eest tuleks välja mõista kahjuhüvitis.

Vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 288 heastab ühendus kõik oma institutsioonide või oma teenistujate poolt ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele üldpõhimõtetele.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib lepinguvälise vastutuse tuvastada, kui hageja tõendab, et asutuse käitumine on ebaseaduslik, et kahju on tekkinud ning et selle käitumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.

Institutsiooni käitumise ebaseaduslikkuse kohta leidis komisjon, et kaebuse esitaja nime avaldamine komisjoni veebisaidil ei olnud ebaseaduslik.

Kahjude osas ei olnud kaebuse esitaja tõendanud, et talle oleks kahju tekitatud.

Kahe eelmise elemendi vahelise põhjusliku seose osas ei suudetud põhjuslikku seost kindlaks teha.

Sellest tulenevalt leidis komisjon, et kõnealune avaldamine ei too kaasa ühenduse lepinguvälist vastutust ning seega tuleks kaebuse esitaja kahju hüvitamise nõue tagasi lükata.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja jäi oma märkustes kaebuse juurde. Ta väljendas seisukohta, et tema nime avaldamine internetis kujutab endast tema eraelu puutumatuse rikkumist ja sellel on tema jaoks isiklikud tagajärjed, eelkõige seoses tema praeguse töökoha ja tööandjaga.

Otsus

1 Ombudsmani uurimise ulatus

1.1 Kaebuse esitaja tähelepanekute põhjal komisjoni saadetud arvamuse kohta mõistab ombudsman, et kaebuse esitaja leiab, et tema nime avaldamine kujutas endast ka sekkumist tema eraellu. Kaebuse esitaja sõnul oli see aspekt tema kaebuses juba tõstatatud. Ombudsmani arvates ei viita aga miski sellele, et kaebuse esitaja sooviks esitada kaebuse ka tema eraellu sekkumise kohta. Samuti tuleb märkida, et kui ombudsman teatas kaebuse esitajale, et ta küsis komisjonilt tema väidet andmekaitse-eeskirjade rikkumise kohta, ei esitanud kaebuse esitaja vastuväiteid oma kaebuse sellisele tõlgendusele. Seetõttu leiab ombudsman, et väites, et tema nime avaldamine kujutas endast sekkumist tema eraellu, esitas kaebuse esitaja uue väite.

1.2 Ombudsman leiab, et tal on olemas kogu teave, mida ta vajab kaebuse esitaja esitatud algse kaebuse käsitlemiseks. Lisaks ilmneb, et kaebuse esitaja ei ole eelnevalt pöördunud komisjoni poole seoses oma seisukohaga, et tema nime avaldamine kujutas endast ka sekkumist tema eraellu. Neil asjaoludel leiab ombudsman, et käesoleva uurimise ulatuse laiendamine sellele uuele väitele ei oleks asjakohane, kuna see viivitaks vältimatult algse kaebuse kohta otsuse tegemist.

1.3 Kaebuse esitajal on loomulikult õigus esitada komisjonile oma täiendav väide ja esitada ombudsmanile uus kaebus, kui komisjon ei anna rahuldavat vastust.

2 Andmekaitse-eeskirjade väidetav rikkumine

2.1 Kaebuse esitaja väidab, et tema nime avaldamine komisjoni veebisaidil on andmekaitse-eeskirjade rikkumine. Ta väidab, et tema nimi tuleks loetelust välja jätta ja et isikuandmete ilma tema nõusolekuta avaldamise eest tuleks välja mõista kahjuhüvitis.

2.2 Komisjon leiab, et avaldades kaebuse esitaja nime Euroopa andmekaitseinspektori kandidaatide nimekirjas, ei rikkunud ta oma kohustusi, mis tulenevad andmekaitse-eeskirjadest, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusest (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (3). Ta viitab Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 1. juuli 2002. aasta otsuse nr 1247/2002/EÜ (Euroopa andmekaitseinspektori ülesannete täitmist reguleerivate määruste ja üldtingimuste kohta)(4) artiklile 3, milles on sätestatud: „Kandidaatide nimekiri on avalik (...)”. Komisjoni arvates põhineb see kohustus läbipaistvuse põhimõttel ja selle eesmärk on tagada kodanikele, et ametisse nimetamine on korrapärane. Komisjoni sõnul kujutab loetelu avaldamine endast seega isikuandmete töötlemist, mis on vajalik vastutava töötleja seadusjärgse kohustuse täitmiseks. Sellist töötlemist tuleks pidada seaduslikuks vastavalt määruse 45/2001 artiklile 5. Komisjon märgib samuti, et nimekirjas avaldatud isikuandmed piirdusid kandidaatide perekonnanimede ja eesnimedega, mis on avaldamiskohustuse täitmiseks minimaalne. Komisjon väidab, et nendel asjaoludel ei too kõnealune avaldamine kaasa ühenduse lepinguvälist vastutust ja seega tuleks kaebuse esitaja kahju hüvitamise nõue tagasi lükata.

2.3 Ombudsman tuletab meelde, et määrus 45/2001, mis käsitleb üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumist, võeti vastu asutamislepingu artikli 286 järgimiseks. Selle sätte kohaselt tuleb ühenduse institutsioonide ja asutuste suhtes kohaldada ühenduse õigusakte, mis käsitlevad üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumist. Määruses 45/2001 on sätestatud põhimõte, et isikuandmeid võib töödelda üksnes juhul, kui on täidetud teatavad tingimused. Artikli 5 punkti b kohaselt on selline töötlemine lubatud näiteks siis, kui see on „vajalik vastutava töötleja seadusjärgse kohustuse täitmiseks“.

2.4 Ombudsman märgib, et otsuse nr 1247/2002 artiklis 3 on sätestatud, et "kandidaatide nimekiri on avalik". Komisjoni argument, et ta avaldas kandidaatide nimed selleks, et täita seadusest tulenevat kohustust, näib seega mõistlik. Kaebuse esitaja ei näi väitvat, et otsuse nr 1247/2002 artiklis 3 sätestatud asjaomane kohustus võiks iseenesest olla vastuolus andmekaitse-eeskirjadega. Lisaks leiab ombudsman, et komisjoni seisukoht, mille kohaselt ta võiks täita nimetatud kohustust kandidaatide nimede avaldamisega internetis, on vastuvõetav ja kooskõlas avatuse põhimõttega, millele Euroopa Liit on pühendunud, nagu on kajastatud eelkõige Euroopa Liidu lepingu artiklis 1. Samuti tuleb märkida, et kaebuse esitaja oleks pidanud olema teadlik otsuse nr 1247/2002 artikli 3 sisust ja seega tema nime avaldamisest. Seetõttu on ombudsman seisukohal, et määruse 45/2001 tõlgendamine komisjoni poolt on käesoleval juhul põhjendatud.

2.5 Sellises olukorras näib, et komisjon ei ole haldusomavoli toime pannud.

3 Kokkuvõte

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et komisjon ei ole haldusomavoli toime pannud. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) EÜT 2001, L 8, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 3).

(2) EÜT 2002, L 183, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 333.

(3) EÜT 2001, L 8, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 3).

(4) EÜT 2002, L 183, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 333.