# Otsus selle kohta, kuidas Euroopa Komisjon käsitles kahte taotlust üldsuse juurdepääsuks mõjuhinnangutele ja õiguskontrollikomitee arvamustele kemikaale (REACH) ja elavhõbedat käsitlevate ELi määruste kavandatava läbivaatamise kohta (juhtum 1053/2023/MIK)
- Autor: Euroopa Ombudsman
- Kuupäev: 2024-03-19T10:00+01:00[Europe/Paris]
- [URL](https://www.ombudsman.europa.eu/et/decision/et/183548)
---
> Kaebuse esitaja, kodanikuühiskonna organisatsioon, palus Euroopa Komisjonil anda üldsusele juurdepääs õiguskontrollikomitee mõjuhinnangutele ja nendega seotud arvamustele seoses kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist käsitleva määruse (REACH) ning elavhõbedat käsitleva määruse kavandatud läbivaatamisega.
>
> Oma esialgsetes otsustes taotluste kohta avalikustas komisjon REACH-määrusega seotud dokumentide tugevalt redigeeritud versioonid ja keeldus avalikustamast elavhõbedamäärusega seotud dokumente. Seda tehes tugines komisjon dokumentidele üldsuse juurdepääsu käsitlevate ELi õigusaktide kohastele eranditele, väites, et avalikustamine kahjustaks ärihuvide kaitset ja käimasolevat otsustusprotsessi. Selle tulemusega rahulolematu kaebuse esitaja palus komisjonil oma otsused läbi vaadata. Kui komisjon ei vastanud ettenähtud tähtaja jooksul, pöördus kaebuse esitaja ombudsmani poole.
>
> Ombudsmani uurimise käigus tegi komisjon mõlema taotluse kohta lõplikud otsused. Ta andis üldsusele täieliku juurdepääsu elavhõbedamääruse läbivaatamist käsitlevatele dokumentidele, kuna oli vahepeal asjaomase otsustusprotsessi lõpule viinud. Siiski jäi ta oma otsuse juurde avalikustada üksnes tugevalt redigeeritud dokumendid, mis puudutavad REACH-määruse läbivaatamist.
>
> Seoses elavhõbedamääruse läbivaatamist käsitlevate dokumentidega kordab ombudsman oma seisukohta, et üldsuse juurdepääsu dokumentidele käsitlevates ELi õigusaktides sätestatud tähtaegade eiramine ei saa olla hea haldustava. On väga oluline, et kodanikel oleks õigeaegne üldsuse juurdepääs seadusandlikele dokumentidele, et nad saaksid kasutada oma demokraatlikku õigust mõjutada ELi õigusloomet. Esialgsest taotlusest möödunud seitsme kuu tõttu ei ole avalikustatud dokumendid enam kasulikud eesmärgil, milleks kaebuse esitaja kavatses, st teha oma seisukohad teatavaks enne seadusandliku ettepaneku vastuvõtmist.
>
> REACH-määruse läbivaatamist käsitlevate dokumentide osas leidis ombudsman, et komisjoni keeldumine anda üldsusele täielik juurdepääs kujutab endast haldusomavoli. Seetõttu soovitas ta komisjonil anda üldsusele täielik juurdepääs. Eelkõige märkis ombudsman, et taotletud dokumendid on seadusandlikud dokumendid ja sisaldavad lisaks teavet keskkonna kohta. Vastavalt dokumentidele üldsuse juurdepääsu käsitlevatele ELi õigusaktidele ja ELi Århusi määrusele kohaldatakse selliste dokumentide suhtes eriti kõrget läbipaistvusstandardit.
>
> Komisjon lükkas ombudsmani soovituse tagasi.
>
> Ombudsman väljendab sügavat kahetsust komisjoni keeldumise üle ja lõpetab uurimise, jäädes oma järelduse juurde haldusomavoli kohta. On murettekitav, et komisjon ei rakenda selget ELi kohtupraktikat, mille kohaselt tuleks seadusandlikud dokumendid avalikustada siis, kui kodanik saab menetlust veel mõjutada. See mõju on ELi kodanike demokraatlike õiguste õiguspärane väljendus, vastandina soovimatule survele, mille eest komisjon peab end kaitsma. Võiks eeldada, et komisjon tervitab kodanike kaasamist nii olulise avaliku tähtsusega küsimustesse nagu ohtlike kemikaalide riskijuhtimine.
>
Kaebuse taust
-------------
**1.** Kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist käsitleva määruse (REACH)[\[1\]](#_ftn1){#_ftnref1} eesmärk on parandada inimeste tervise ja keskkonna kaitset kemikaalidega seotud võimalike ohtude eest, suurendades samal ajal ELi keemiatööstuse konkurentsivõimet. 2020. aastal teatas Euroopa Komisjon oma kavatsusest REACH-määrus läbi vaadata[\[2\].](#_ftn2){#_ftnref2}
**2. Elavhõbedat käsitlevas** määruses[\[3\]](#_ftn3){#_ftnref3} on sätestatud eeskirjad elavhõbeda kasutamise ja töötlemise kohta kogu selle olelusringi jooksul. 2023. aastal tegi komisjon ettepaneku elavhõbedamäärus läbi vaadata[\[4\].](#_ftn4){#_ftnref4}
##### Taotlus üldsuse juurdepääsuks REACHiga seotud dokumentidele
**3. 25.** novembril 2022 taotles kaebuse esitaja, kodanikuühiskonna organisatsioon, üldsuse juurdepääsu[\[5\]](#_ftn5){#_ftnref5} õiguskontrollikomitee mõjuhinnangutele ja nendega seotud arvamustele REACH-määruse kavandatava läbivaatamise kohta.
**4.** 13. jaanuaril 2023 andis komisjon üldsusele juurdepääsu nende dokumentide tugevalt redigeeritud versioonile. Teabe redigeerimisel tugines komisjon dokumentidele üldsuse juurdepääsu käsitlevate ELi õigusaktide (määrus 1049/2001) kohastele eranditele, väites, et avalikustamine kahjustaks käimasolevat otsustusprotsessi[\[6\].](#_ftn6){#_ftnref6}
**5.**19. jaanuaril 2023 palus kaebuse esitaja komisjonil oma otsus läbi vaadata (esitades kordustaotluse). Komisjoni pikendatud vastamistähtaeg möödus 2. märtsil 2023.
**6.**Kuna kaebuse esitaja vastust ei saanud, pöördus ta 12. juunil 2023 ombudsmani poole.
##### Taotlus üldsuse juurdepääsuks elavhõbedamäärusega seotud dokumentidele
**7. 17.** jaanuaril 2023 taotles kaebuse esitaja üldsuse juurdepääsu mõjuhinnangutele ja nendega seotud õiguskontrollikomitee arvamustele ning õiguskontrollikomitee ja komisjoni töötajate *vaheliste elavhõbedamääruse läbivaatamisega seotud eelnevate koosolekute* loetelule ja protokollidele.
**8.**24. veebruaril 2023 keeldus komisjon taotletud dokumente avalikustamast.
**9.**1. märtsil 2023 esitas kaebuse esitaja kordustaotluse. Komisjoni pikendatud vastamistähtaeg möödus 18. aprillil 2023.
**10.**Kuna kaebuse esitaja vastust ei saanud, pöördus ta 12. juunil 2023 ombudsmani poole.
Uurimine
--------
**11.**Ombudsman algatas uurimise, et saada kaebuse esitaja kordustaotlustele kiire vastus. Ombudsmani uurimisrühm kontrollis ka vaidlusaluseid dokumente, et uurida üldsuse juurdepääsu ulatust ja komisjoni esitatud konkreetseid põhjendusi (osalise) keeldumise põhjendamiseks.
**12. Uurimise** käigus tegi komisjon 5. juulil 2023 kinnitava otsuse REACH-määrusega seotud üldsuse juurdepääsu taotluse kohta, jäädes oma esialgse seisukoha juurde seoses vajadusega kaitsta käimasolevat otsustusprotsessi. Lisaks väitis komisjon, et avalikustamine kahjustaks ärihuvide kaitset \[7\].{#_ftnref7}
**13. 14.**juulil 2023 avaldas komisjon läbivaadatud mõjuhinnangu ja sellega seotud õiguskontrollikomitee teise arvamuse elavhõbedamääruse kavandatud läbivaatamise kohta, viies sellega lõpule oma otsustusprotsessi. 10. augustil 2023 andis komisjon üldsusele juurdepääsu selle määrusega seotud taotletud dokumentidele, st mõjuhinnangu varasemale versioonile, õiguskontrollikomitee sellekohasele arvamusele ja eelneva koosoleku protokollile, välja arvatud isikuandmete osas.
Ombudsmani soovitus
-------------------
**14.**Kuna kaebuse esitaja oli vahepeal saanud juurdepääsu elavhõbedamäärusega seotud dokumentidele, puudutas ombudsmani soovitus ainult REACH-määruse läbivaatamisega seotud dokumente.
**15. Ombudsman märkis** oma soovituses, *et kodanikel on „õigus osaleda liidu demokraatlikus elus"* [\[8\]](#_ftn8){#_ftnref8} ning et otsused tuleks teha „nii*avalikult ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik".* [\[9\]](#_ftn9){#_ftnref9} Nagu selgub ELi õigusaktidest üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele[\[10\]](#_ftn10){#_ftnref10} ja ELi kohtupraktikast,[\[11\]](#_ftn11){#_ftnref11} on see eriti oluline, kui ELi institutsioonid tegutsevad seadusandjana.
**16.** Käesolevas uurimises käsitletavad dokumendid on selgelt seadusandlikud dokumendid, mille suhtes tuleb kohaldada kõrgeimaid läbipaistvuse standardeid. ELi kohtupraktikas on juba sedastatud, et mõju hindamise aruanded ja neile lisatud õiguskontrollikomitee arvamused on ELi õigusloomeprotsessi olulised elemendid[\[12\]](#_ftn12){#_ftnref12} ning on seega „seadusandlikud dokumendid" määruse 1049/2001 artikli 12 lõike 2 tähenduses.[\[13\]](#_ftn13){#_ftnref13} Lisaks sisaldavad kõnealused dokumendid „keskkonnateavet" ELi Århusi määruse tähenduses, kuna need käsitlevad keskkonnaküsimustes kavandatud erinevate poliitikavalikute mõju uurimist.[\[14\]](#_ftn14){#_ftnref14} Ka sel põhjusel tuleks üldsuse juurdepääsu käsitlevates ELi õigusaktides sätestatud erandeid tõlgendada kitsalt \[15\].{#_ftnref15}
**17.** Olles kontrollinud taotletud dokumentide redigeerimata versioone, leidis ombudsman, et redigeeritud osad ei olnud eriti tundlikud ja kujutasid endast tavapärast seadusandlikku tööd. Asjaolu, et otsuse tegemine oli pooleli, ei saa iseenesest olla argument avalikustamisest keeldumiseks. ELi kohtud on mitmel korral leidnud, et üldsus on täiesti võimeline mõistma, et teatavad dokumendid on esialgsed ja võivad seega muutuda.[\[16\]](#_ftn16){#_ftnref16} ELi kodanikel on demokraatlik õigus väljendada oma seisukohti komisjoni kavandatud poliitikavalikute kohta *enne* konkreetsete seadusandlike ettepanekute väljakuulutamist.[\[17\]](#_ftn17){#_ftnref17}
**18.** Lisaks leidis ombudsman, et vastupidiselt kohtupraktikas nõutule ei esitanud komisjon konkreetseid*tõendeid selle kohta,* et taotletud dokumentide avalikustamine kahjustaks tõsiselt seadusandliku ettepaneku vastuvõtmise protsessi[\[18\].](#_ftn18){#_ftnref18}
**19. Ombudsmani** ei veennud ka komisjoni argumendid vajaduse kohta kaitsta nende töövõtjate ärihuve, kes ei olnud mõjuhinnangu teatavaid osi veel lõpule viinud. [\[19\]](#_ftn19){#_ftnref19} Ombudsman tuletas meelde kohtupraktikat, mille kohaselt ei *ole* intellektuaalomandi õiguste kaitse süstemaatiliselt ülimuslik üldsuse õiguse suhtes tutvuda ELi institutsioonide dokumentidega.[\[20\]](#_ftn20){#_ftnref20} Ombudsman leidis, et komisjon ei ole tõendanud, kuidas avalikustamine kahjustaks konkreetselt tema töövõtjate ärihuve.
**20.** Seda arvestades leidis ombudsman, et komisjoni keeldumine anda üldsusele täielik juurdepääs vaidlusalustele seadusandlikele dokumentidele kujutab endast haldusomavoli. Ta soovitas järgmist:[\[21\]](#_ftn21){#_ftnref21}
**Euroopa **Komisjon** peaks viivitamata täielikult avalikustama nõutud dokumendid REACH-määruse läbivaatamise kohta.**
**21.** Vastuseks **jäi komisjon oma seisukoha juurde.** Ta väitis, et töö kõnealuse seadusandliku ettepanekuga on läbipaistev ja kaasav. Lisaks väitis ta, et „meedia*ja lobistide poolt otsustusprotsessile avaldatava välise surve oht oli tõsine ja prognoositav"* ning et mõjuhinnangu projektist lekkinud teabe tõttu oli surve juba olemas. Samuti väitis ta, et ta ei olnud kohustatud hindama, kas välise surve oht oli käesoleval juhul erandlik või suurem kui muudel juhtudel.
**22.**Komisjon väitis ka, et isegi kui taotletud dokumentidest kustutatud teave kujutas endast keskkonnateavet, oli ta vastavalt liidu kohtupraktikale juba võtnud arvesse erandite kitsendavat tõlgendamist ja andnud taotletud dokumentidele võimalikult laialdase juurdepääsu.
**23.** Lisaks väitis komisjon, et kinnitava otsuse tegemise ajal ei olnud ta veel omandanud kõiki intellektuaalomandi õigusi oma töövõtjate tehtud uuringutele. Komisjon leidis, et „lõpetamata*uuringutel põhinevate redigeeritud lõikude avalikustamine rikuks töövõtja autoriõigust ja kahjustaks seega tema ärihuve, paljastades tema oskusteabe ja metoodika* „, ning see seaks*Euroopa Komisjoni kohtuvaidluste ohtu".*
**24. Komisjoni vastuse kohta** esitatud märkustes väitis **kaebuse esitaja,**et komisjon ei võtnud arvesse ELi kohtupraktikat, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu seadusandlikele dokumentidele. Eelkõige leidis kaebuse esitaja, et komisjon ei suutnud tõendada, et ta ei suutnud vältida välise surve mõju oma otsuste tegemisele ning et taotletud dokumentide avalikustamine kahjustaks tema töövõtjate ärihuve.
Ombudsmani hinnang pärast soovitust
-----------------------------------
**25.** Ombudsman kordab oma seisukohta, et komisjon ei esitanud konkreetseid*tõendeid,* mis näitaksid mõistlikult prognoositavat ohtu, et selle seadusandliku ettepaneku vastuvõtmist mõjutaks oluliselt suurem väline surve, mis tema väitel tuleneks edasisest avalikustamisest. Ombudsman ei leia ühtegi asjaolu, mis eristaks seda seadusandlikku toimikut mis tahes muust ELi institutsioonide poolt läbi vaadatud seadusandlikust toimikust. Komisjon põhjendas oma keeldumist anda laiemale üldsusele juurdepääs kõnealustele dokumentidele üldiste ja põhjendamata väidetega välise surve kohta.
**26.** Komisjoni seisukoht on eriti asjakohane, võttes arvesse selget kohtupraktikat üldsuse juurdepääsu kohta seadusandlikele dokumentidele, milles kohtud on juba tagasi lükanud üldised argumendid, nagu need, mille komisjon esitas käesolevas asjas, et õigustada avalikustamata jätmist. Sellised üldised argumendid hõlmavad seda, et poliitikatoimik on tundlik,[\[22\]](#_ftn22){#_ftnref22} et taotletud dokument ei ole veel lõplikult vormistatud,[\[23\]](#_ftn23){#_ftnref23} et „väljajäetud*osade konkreetsed laused võib kontekstist välja võtta",* [\[24\]](#_ftn24){#_ftnref24} või et avaldamise korral*võib dokument „põhjustada soovimatut välist survet",* sealhulgas kodanikuühiskonna poolt.[\[25\]](#_ftn25){#_ftnref25}
**27.** ELi seadusandlikud otsustusprotsessid tekitavad sageli märkimisväärset avalikku huvi, sealhulgas eri huvide esindajate poolt. Seega ei sea ombudsman kahtluse alla asjaolu, et komisjon on seadusandlike ettepanekutega töötades „välissurve" all. Kuid nagu ELi kohtud on otsustanud, ei saa ELi institutsioonid kasutada keeldumist anda üldsusele juurdepääs seadusandlikele dokumentidele kaitsemeetmena, kui nad seisavad silmitsi välise survega.[\[26\]](#_ftn26){#_ftnref26} Üldisemalt on ombudsman seisukohal, et lobitöö on õigusloomeprotsessi oodatud aspekt. Avalikustamine võimaldaks üldsusel, sealhulgas sidusrühmadel ja meedial, otsustusprotsessis tõhusamalt osaleda, parandades seeläbi selle kvaliteeti ja legitiimsust. Selleks et kõik huvirühmad saaksid käimasolevate seadusandlike protsesside käigus jagada teadlikke seisukohti, on eriti oluline, et teabele juurdepääsul oleksid võimalikult võrdsed tingimused.
**28. Ombudsmani** ei veena ka komisjoni argumendid tema töövõtjate intellektuaalomandi kohta. See intellektuaalomand (oskusteave*ja metoodika)* avalikustatakse igal juhul pärast otsustusprotsessi lõpuleviimist ja mõju hindamise aruande avaldamist.
**29.**Seoses sellega, kuidas komisjon menetles taotlust üldsuse juurdepääsuks elavhõbedamäärusega seotud dokumentidele, mis ei kuulunud ombudsmani soovituse kohaldamisalasse, kordab ombudsman oma seisukohta, et üldsuse juurdepääsu dokumentidele käsitlevates ELi õigusaktides sätestatud tähtaegade eiramine ei saa olla hea haldustava. On väga oluline, et kodanikel oleks õigeaegne üldsuse juurdepääs seadusandlikele dokumentidele, et nad saaksid kasutada oma demokraatlikku õigust mõjutada ELi õigusloomet.
**30.**Käesoleval juhul andis komisjon üldsusele juurdepääsu taotletud dokumentidele elavhõbedamääruse läbivaatamise kohta alles pärast seadusandliku ettepaneku vastuvõtmist ning mõju hindamise lõpparuande ja õiguskontrollikomitee arvamuse avaldamist.
**31. Lisaks sellele, et komisjon** rikkus määruses 1049/2001 üldsuse juurdepääsu taotluse käsitlemiseks sätestatud kohustuslikke tähtaegu, rikkus ta ka oma kohustust tagada, et ELi kodanikud saavad üldsuse juurdepääsu seadusandlikele dokumentidele „õigeaegselt*ja ajal, mis võimaldab neil oma seisukohad tõhusalt teatavaks teha".* [\[27\]](#_ftn27){#_ftnref27} Seitsme kuu möödumise tõttu esialgsest taotlusest ei ole avalikustatud dokumendid enam kasulikud kaebuse esitaja kavandatud eesmärgil, st selleks, et teha oma seisukohad teatavaks enne seadusandliku ettepaneku vastuvõtmist.
**32.** Nagu ombudsman on juba otsustanud, peavad ELi institutsioonid seadusandlikele dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste käsitlemisel järgima seaduses sätestatud tähtaegu, oma kohustust käsitleda taotlusi „viivitamata" ja oma kohustust tagada üldsuse juurdepääs „õigeaegselt", et taotlejad saaksid õigusloomeprotsessi mõjutada.[\[28\]](#_ftn28){#_ftnref28} Selle taotluse käsitlemisel see nii ei olnud.
Järeldus
--------
Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise järeldusega:
**Ombudsman väljendab sügavat kahetsust selle üle, et komisjon lükkas tagasi tema soovituse anda üldsusele täielik juurdepääs REACH-määruse läbivaatamist käsitlevatele seadusandlikele dokumentidele. Seetõttu kinnitab ombudsman oma järeldust haldusomavoli kohta.**
**Viivitus, mis komisjonil tekkis, kui ta andis üldsusele juurdepääsu elavhõbedamääruse läbivaatamisega seotud taotletud dokumentidele, kujutas endast haldusomavoli.**
Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.
Emily O'Reilly
Euroopa Ombudsman
<br />
Strasbourg, 15. märts 2024
[\[1\]](#_ftnref1){#_ftn1} Määrus 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH), ELT L 396/1, [https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02006R1907-20140410.](https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02006R1907-20140410)
[\[2\]](#_ftnref2){#_ftn2} <https://environment.ec.europa.eu/news/chemicals-commission-seeks-views-revision-reach-eus-chemicals-legislation-2022-01-20_en>
[\[3\]](#_ftnref3){#_ftn3} Määrus (EL) 2017/852 elavhõbeda kohta, ELT L 137/1, [https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1531231211865\&uri=CELEX:32017R0852](https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1531231211865&uri=CELEX:32017R0852)
[\[4\]](#_ftnref4){#_ftn4} [https://environment.ec.europa.eu/topics/chemicals/mercury_en#:\~:text=In%20Juuli%202023%20%20Komisjon%20võeti vastu%20%20Delegeeritud%20Määrus%20ülekandmine, lambid%20ja%20non%2Delectrical%20seadmed](https://environment.ec.europa.eu/topics/chemicals/mercury_en#:~:text=In%20July%202023%20the%20Commission%20adopted%20the%20Delegated%20Regulation%20transposing,lamps%20and%20non%2Delectrical%20equipment)
[\[5\]](#_ftnref5){#_ftn5} Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele: [https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32001R1049\&from=EN](https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32001R1049&from=EN)
[\[6\]](#_ftnref6){#_ftn6} Määruse 1049/2001 artikli 4 lõige 3
[\[7\]](#_ftnref7){#_ftn7} Määruse 1049/2001 artikli 4 lõige 2
[\[8\]](#_ftnref8){#_ftn8} Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõige 3
[\[9\]](#_ftnref9){#_ftn9} Euroopa Liidu lepingu artikkel 1 ja artikli 10 lõige 3
[\[10\]](#_ftnref10){#_ftn10} Määruse 1049/2001 artikli 12 lõige 2 ja põhjendus 6
[\[11\]](#_ftnref11){#_ftn11} Vt selle kohta Euroopa Kohtu 1. juuli 2008. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-39/05 P ja C-52/05 P:*Rootsi ja Turco vs. nõukogu,* punkt 46, [https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=C-39/05\&language=en,](https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=C-39/05&language=en) ja 17. oktoobri 2013. aasta otsus kohtuasjas C-280/11 P:*nõukogu vs. Access Info Europe,* punkt 33, [https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=C-280/11\&language=EN](https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=C-280/11&language=EN)
[\[12\]](#_ftnref12){#_ftn12} Euroopa Kohtu 4. septembri 2018. aasta otsus kohtuasjas C-57/16 P, *Client Earth vs. komisjon, punktid* 90-91, [https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=B9F99C57C8DB211068B32EC7E0E0AF0B?text=\&docid=205322\&pageIndex=0\&doclang=en\&mode=lst\&dir=\&occ=first\&part=1\&cid=3832024](https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=B9F99C57C8DB211068B32EC7E0E0AF0B?text=&docid=205322&pageIndex=0&doclang=en&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=3832024)
[\[13\]](#_ftnref13){#_ftn13} Kohtuasi C-57/16 P, Client Earth vs. komisjon, punkt 93.
[\[14\]](#_ftnref14){#_ftn14} Vt sarnane hinnang kohtuasjas C-57/16 P, *Client Earth vs. komisjon,* punktid 97 ja 101.
[\[15\]](#_ftnref15){#_ftn15} Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1367/2006 (keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes) artikli 6 lõige 1, ELT L 264/13, [https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A32006R1367.](https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A32006R1367)
[\[16\]](#_ftnref16){#_ftn16} Üldkohtu 22. märtsi 2018. aasta otsus kohtuasjas T-540/15, *De Capitani* *vs. parlament,* punkt 102. [https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=\&docid=200551\&pageIndex=0\&doclang=en\&mode=lst\&dir=\&occ=first\&part=1\&cid=774069](https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=200551&pageIndex=0&doclang=en&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=774069).
[\[17\]](#_ftnref17){#_ftn17} Kohtuasi C-57/16 P, *Client Earth vs. komisjon,* punkt 108.
[\[18\]](#_ftnref18){#_ftn18} Üldkohtu 21. aprilli 2021. aasta otsus kohtuasjas T-252/19, *Pech vs. nõukogu,* punkt 92, [https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=\&docid=240171\&pageIndex=0\&doclang=EN\&mode=lst\&dir=\&occ=first\&part=1\&cid=1916898](https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=240171&pageIndex=0&doclang=EN&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=1916898)
[\[19\]](#_ftnref19){#_ftn19} Üldkohtu 5. veebruari 2018. aasta otsus kohtuasjas T-718/15, *PTC Therapeutics International vs. EMA,* punktid 64 ja 85, [https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=\&docid=199044\&pageIndex=0\&doclang=EN\&mode=lst\&dir=\&occ=first\&part=1\&cid=1918748](https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=199044&pageIndex=0&doclang=EN&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=1918748)
[\[20\]](#_ftnref20){#_ftn20} Üldkohtu 13. jaanuari 2017. aasta otsus kohtuasjas T-189/14, *Deza vs. ECHA,* punkt 119, [https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=\&docid=186721\&pageIndex=0\&doclang=EN\&mode=lst\&dir=\&occ=first\&part=1\&cid=1918841](https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=186721&pageIndex=0&doclang=EN&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=1918841)
[\[21\]](#_ftnref21){#_ftn21} Soovituse täistekst on kättesaadav aadressil: [https://www.ombudsman.europa.eu/en/recommendation/en/175628](/et/recommendation/et/175628)
[\[22\]](#_ftnref22){#_ftn22} Kohtupraktika kohaselt ei õigusta toimiku poliitiline ja õiguslik keerukus iseenesest mitteavalikustamist. Vt Üldkohtu 25. jaanuari 2023. aasta otsus kohtuasjas T-163/21: *De Capitani vs. nõukogu,* punkt 76, https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=\&docid=269684\&pageIndex=0\&doclang=EN\&mode=lst\&dir=\&occ=first\&part=1\&cid=809123.
[\[23\]](#_ftnref23){#_ftn23} Kohtupraktika kohaselt ei tõenda dokumendi ajutine laad iseenesest ohtu otsustusprotsessile. Komisjon peaks esitama palju täpsemad selgitused selle kohta, miks ajutise dokumendi avaldamine kahjustaks otsustusprotsessi. Vt kohtuasi C-57/16 P, Client Earth vs. komisjon, punkt 123.
[\[24\]](#_ftnref24){#_ftn24} Kohtupraktika kohaselt „on*avalik arvamus täiesti võimeline mõistma, et ettepaneku autor tõenäoliselt muudab hiljem selle sisu* ". Vt kohtuasi T-163/21, *De Capitani vs. nõukogu* ,, punkt 79.
[\[25\]](#_ftnref25){#_ftn25} Kohtupraktika kohaselt peaks komisjon kindlaks tegema, et väline surve võib takistada komisjoni võimet sellele survele vastu seista või viia otsustamisprotsess õigeaegselt lõpule. Komisjon ei ole siiski kohustatud pidama dialoogi kõigi sidusrühmadega. Vt kohtuasi C-57/16 P, Client Earth vs. komisjon, punktid 106--108.
[\[26\]](#_ftnref26){#_ftn26} Kohtuasi C-57/16 P, *Client Earth vs. komisjon,* punkt 124.
[\[27\]](#_ftnref27){#_ftn27} Kohtuasi C-57/16 P, *Client Earth vs. komisjon,* punkt 84.
[\[28\]](#_ftnref28){#_ftn28} Otsus selle kohta, kuidas Euroopa Parlament käsitles taotlust üldsuse juurdepääsuks neljaveerulisele dokumendile, mis käsitleb kolmepoolseid läbirääkimisi digiturgude õigusakti vastuvõtmisel (juhtum 253/2023/MIK), punkt 25, [https://www.ombudsman.europa.eu/en/decision/en/172851.](/et/decision/et/172851)