- ET Eesti keel
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.
Euroopa Ombudsmani otsus Euroopa Liidu Nõukogu vastu esitatud kaebuse 2059/2002/IP kohta
Otsus
Juhtum 2059/2002/IP - Alguskuupäev: Teisipäev | 10 detsember 2002 - Soovitus Teisipäev | 08 juuli 2003 - Otsuse kuupäev: Reede | 14 november 2003
Strasbourg, 14. november 2003
Lugupeetud hr A.
novembril 2002 esitasite kaebuse Euroopa Liidu Nõukogu vastu seoses Teie osalemisega konkursil Council/A/394.
detsembril 2002 edastati kaebus nõukogu peasekretärile. Sain 7. aprillil 2003 nõukogu arvamuse ingliskeelse versiooni, mille saatsin Teile 16. aprillil 2003 koos kutsega esitada märkusi. Samal päeval kirjutasin Euroopa Liidu Nõukogule ja palusin institutsioonil esitada mulle 30. aprilliks 2003 oma arvamuse tõlke prantsuse keelde. aprillil 2003 sain kätte nõukogu arvamuse prantsuskeelse tõlke, mille edastasin Teile 5. mail 2003. mail 2003 saatsite oma märkused.
Esitasin 8. juulil 2003 nõukogule soovituse eelnõu. oktoobril 2003 edastas nõukogu mulle oma üksikasjaliku arvamuse kõnealuse soovituse eelnõu kohta. novembril 2003 võtsid minu talitused Teiega telefoni teel ühendust. novembril 2003 edastati Teile teadmiseks nõukogu üksikasjaliku arvamuse koopia.
Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.
Kompromiss
Kaebuse esitaja, kes on Portugali kodanik, osales portugali keele administraatorite konkursil Council/A/394. Euroopa Liidu Nõukogu (edaspidi „nõukogu”) peasekretär teatas 1. märtsil 2002 kaebuse esitajale, et teda ei lubata suulisele eksamile, sest kirjalikus väitekirjas seisneva testi VI.A.d.1 puhul oli ta saanud 40 punktist ainult 13, kui nõutav miinimum oli 20 punkti.
märtsil 2002 saatis kaebuse esitaja kirja valikukomisjoni esimehele. Ta leidis, et on väga ebatõenäoline, et ta sai nii madala hinde, ja palus valikukomisjonil tema katse VI.A.d.1 uuesti läbi vaadata. Valikukomisjon teatas 11. märtsi 2002. aasta kirjas kaebuse esitajale, et pärast tema testile antud hinde läbivaatamist kinnitab ta esialgset otsust.
märtsil 2002 esitas kaebuse esitaja personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel kaebuse. Ta taotles juurdepääsu tema ebaõnnestunud kirjaliku katse koopiale ja teavet valikukomisjoni järgitavate hindamiskriteeriumide kohta. Nõukogu lükkas kaebuse esitaja kaebuse 11. juuli 2002. aasta otsusega tagasi.
26. augustil 2002 saatis kaebuse esitaja nõukogule uue kirja, millele ta vastas 25. septembril 2002 ja kinnitas 11. juuli 2002. aasta otsust.
Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et nõukogu ei ole järginud EÜ asutamislepingu artiklit 255 ega ole rakendanud üldpõhimõtet, mis on sätestatud eriaruandes, mille Euroopa Ombudsman esitas pärast komisjoni vastu algatatud omaalgatuslikku uurimist 1004/97/PD, mille Euroopa Parlament oli heaks kiitnud.
Kaebuse esitaja palus, et talle antaks juurdepääs tema märgistatud eksamidokumendi koopiale ja et teda teavitataks kriteeriumidest, mida valikukomisjon testide ja katsete hindamisel järgis.
Nõue
Nõukogu arvamusNõukogu esitas oma arvamuses järgmised märkused:
Pärast seda, kui kaebuse esitajale teatati, et teda ei lubata suulisele eksamile, nõudis ta, et tema läbikukkunud test (test VI.A.d.1) vaadataks uuesti läbi. Valikukomisjon vaatas testi uuesti läbi. Komisjon kinnitas esimese hindamise tulemusi ja teavitas kaebuse esitajat 11. märtsi 2002. aasta kirjaga.
märtsil 2002 esitas kaebuse esitaja personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel kaebuse valikukomisjoni otsuse peale. Kaebus jäeti 11. juulil 2002 rahuldamata. Oma vastuses kaebuse esitajale juhtis nõukogu tähelepanu sellele, et konkursikomisjon tegutseb sõltumatult ning ametisse nimetaval asutusel ei ole võimalik oma otsust tühistada või tühistada, välja arvatud juhul, kui on tõendeid selle kohta, et valikukomisjon on ilmselgelt õigusvastane. Nõukogu ei leidnud tõendeid valikukomisjoni tegevuse ilmse õigusvastasuse kohta seoses asjaomase juhtumiga.
Lisaks sellele, nagu ühenduse kohtud on järjepidevalt märkinud,(1) takistab valikukomisjoni nõupidamiste konfidentsiaalsus, nimelt kandidaatide teenete võrdleval hindamisel, tal avaldada katsete hindamiskriteeriume, kuna need on osa kandidaatide võrdlevast hindamisest. Kaebuse esitajat teavitati erinevatel katsetel saadud hinnetest, mis ühenduse kohtupraktika kohaselt kujutavad endast valikukomisjoni otsuse piisavat põhjendust. Lõpuks takistas kohustus tagada valikukomisjoni menetluste sõltumatus ja konfidentsiaalsus nõukogul anda kandidaadile juurdepääs tema tähistatud eksamidokumentidele.
26. augusti 2002. aasta kirjas väitis kaebuse esitaja, et valikukomisjon on toime pannud haldusomavoli. Asepeasekretäri allkirjastatud 25. septembri 2002. aasta kirjas kinnitas nõukogu juba 11. juuli 2002. aasta kirjas esitatud argumente.
Kaebuse esitaja märkusedOma märkustes nõukogu arvamuse kohta jäi kaebuse esitaja oma väite ja väite juurde.
Soovituse eelnõu
8. juulil 2003 adresseeris ombudsman vastavalt ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6 nõukogule järgmise soovituse eelnõu:
Euroopa Liidu Nõukogu peaks võimaldama kaebuse esitajal tutvuda oma märgistatud eksamidokumendiga ja teavitama teda valikukomisjoni järgitavatest hindamiskriteeriumidest.
Soovituse projekt põhines järgmistel kaalutlustel:
Märgitud eksamidokumendiga tutvumise võimaldamisest keeldumine1 Portugali kodanik kaebuse esitaja osales konkursil Council/A/394 for Administrators of Portuguese language. märtsil 2002 teatati kaebuse esitajale, et teda ei lubatud suulisele eksamile, sest kirjalikust väitekirjast koosneva testi VI.A.d.1 eest sai ta ainult 13 punkti 40st, samas kui nõutav miinimum oli 20 punkti. Seetõttu palus ta valikukomisjonil läbikukkunud katse uuesti läbi vaadata. Pärast seda, kui valikukomisjon oli tema testile antud hinde uuesti läbi vaadanud, kinnitas ta algse otsuse. Seejärel esitas kaebuse esitaja personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel kaebuse, mis jäeti rahuldamata. Seejärel taotles ta juurdepääsu tema läbikukkunud kirjaliku katse koopiale, kuid nõukogu lükkas tema taotluse tagasi.
Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et nõukogu ei ole järginud EÜ asutamislepingu artiklit 255 ega ole rakendanud üldpõhimõtet, mis on sätestatud eriaruandes, mille Euroopa Ombudsman esitas pärast komisjoni vastu algatatud omaalgatuslikku uurimist 1004/97/PD, mille Euroopa Parlament oli heaks kiitnud. Kaebuse esitaja taotles juurdepääsu oma märgistatud eksamidokumendi koopiale.
2 Nõukogu märkis oma arvamuses, et konkursikomisjon tegutseb sõltumatult ja ametisse nimetaval asutusel ei ole võimalik oma otsust tühistada või tühistada, välja arvatud juhul, kui on tõendeid selle kohta, et konkursikomisjon on ilmselgelt õigusvastane. Nõukogu ei leidnud tõendeid valikukomisjoni tegevuse ilmse õigusvastasuse kohta seoses asjaomase juhtumiga. Lisaks leidis nõukogu, et kohustus tagada valikukomisjoni menetluste sõltumatus ja konfidentsiaalsus ei võimalda tal anda kandidaadile juurdepääsu tema tähistatud eksamidokumendile.
3 Euroopa Ombudsman on juba pidanud tegelema kandidaatide märgistatud eksamidokumentidele juurdepääsu küsimusega juhtumite puhul, mis puudutavad Euroopa Komisjoni (2) ja Euroopa Parlamenti (3).
4 Komisjoni töölevõtmismenetlusi käsitlevate uurimiste põhjal esitas ombudsman 18. oktoobril 1999 Euroopa Parlamendile eriaruande,(4) mis sisaldab järgmisi kaalutlusi:
„Ombudsman ei ole teadlik ühestki ühenduse õiguse sättest ega ühenduse kohtute praktikast, mis takistaks komisjonil lubada kirjalikul eksamil osaleval kandidaadil näha tema enda märgitud stsenaariume. Personalieeskirjade III lisa artiklis 6 on sätestatud, et valikukomisjoni töö on salajane. Valikukomisjoni arutelud peavad seega jääma salajaseks, kuid sellest ei tulene tingimata, et kandidaadil ei tohi olla võimalik näha oma hindamiskirja.
Peamine argument, mille komisjon oma keeldumise põhjendamiseks esitab, puudutab töölevõtmise menetluse laadi. Komisjoni arvates hindab valikukomisjon iga kandidaati, võrreldes tema tulemusi kõigi teiste sama konkursi kandidaatide tulemustega. Komisjon järeldab sellest, et märgitud eksamitöö avalikustamisel ei oleks mõtet, kuna see kajastab üksnes sellise isiku hinnangut, kes ei ole hinnanud kõiki teisi kandidaate.
Kuid võimalus kontrollida oma märgistatud eksami skripti toob kandidaadile kaasa mitmeid eeliseid. Esiteks saab kandidaat võimaluse avastada oma vigu ja seeläbi parandada oma tulevast sooritust. Teiseks tugevneb kandidaadi usaldus administratsiooni vastu. See on oluline, sest näib olevat laialt levinud veendumus, et komisjon ei hinda teste alati nõuetekohaselt ja et mõnikord ei hinnata neid üldse. Kolmandaks, kui kandidaat tunneb, et teda on valesti hinnatud, saab ta palju täpsemalt väita, kui ta on näinud oma märkimisväärset eksami skripti. Igal juhul peaks teavet taotlev kodanik otsustama, kas teave on kasulik, mitte administratsioon.
Komisjon viitab ka haldus- ja finantskoormusele, mida eksamitööde avalikustamine võib kaasa tuua. Ombudsman on kindel, et komisjoni talitused võiksid korraldada avalikustamisprotsessi nii, et kulud oleksid võimalikult väikesed, sest on ebatõenäoline, et iga kandidaat sooviks näha oma märkimisväärset eksamitööd.
(…)
Samuti märgib komisjon õigesti, et valikukomisjonide tegevuse üle teostavad kohtulikku kontrolli ühenduse kohtud. See tähendab siiski, et päringuid, mida oleks olnud lihtne lahendada, kui kandidaadil oleks olnud võimalus näha märgitud eksami skripti, võib olla vaja lahendada kohtutes. Ombudsmani arvates on see kandidaatide jaoks väga ebarahuldav. Teisest küljest rahuldab märgitud eksami skriptile juurdepääsu andmine tõenäoliselt paljusid päringuid minimaalse vaeva ja ajaga.
(…)
Nagu Amsterdami lepingus on kinnitatud, on kohustus teha otsuseid nii avalikult kui võimalik üks Euroopa ühenduste haldusõiguse aluspõhimõtteid. Lisaks on oluline tagada, et kodanikud saaksid positiivse mulje, kui nad esimest korda kohtuvad ühenduse institutsioonidega. Kodanikud, kes soovivad töötada ühenduste heaks, saavad väga halva mulje, kui nad jäävad kahtlema, kas neid on hinnatud õiglaselt ja õigesti. Kahtluse hajutamiseks on oluline, et igal kandidaadil oleks võimalus tutvuda oma eksamitöö märgitud koopiaga. See võimalus ei ole mingil juhul vastuolus nõudega, et valikukomisjonide menetlused peavad olema salajased, kuna see ei puuduta valikukomisjonide arutelusid, mille käigus hinnatakse kandidaatide suhtelisi teeneid. Neil põhjustel näib, et komisjoni suutmatus muuta oma haldusmenetlusi nii, et igale kandidaadile antaks võimalus tutvuda oma eksamitööga, kujutab endast haldusomavoli.”
5 Nende kaalutluste põhjal esitas ombudsman komisjonile soovituse, mille kohaselt komisjon peaks oma tulevastel värbamiskonkurssidel ja hiljemalt alates 1. juulist 2000 andma kandidaatidele taotluse korral juurdepääsu nende enda hinnatud eksamitööle. Euroopa Komisjoni president teatas 7. detsembri 1999. aasta kirjas ombudsmanile, et komisjon on selle soovitusega nõus.
6 Euroopa Parlament võttis 17. novembril 2000 vastu resolutsiooni,(5) milles ta toetas ombudsmani eriaruannet ja õnnitles komisjoni positiivse vastuse puhul ombudsmani soovitusele. Parlament väljendas ka lootust, et kõik teised Euroopa organid ja institutsioonid järgivad komisjoni eeskuju.
7 Ombudsman esitas 17. juulil 2000 Euroopa Parlamendile soovituste eelnõud, milles ta tegi ettepaneku, et parlament annaks asjaomastele kaebuse esitajatele juurdepääsu nende märgistatud uurimisdokumentidele. novembril 2000 teatas parlament ombudsmanile, et ta on nõustunud põhimõttega, et kandidaatidel peaks olema lubatud saada koopia oma märgistatud eksamidokumentidest, ning kirjeldas, kuidas ta kavatseb ombudsmani soovituste projekti rakendada.(6)
8 Käesolevas asjas nõukogu esitatud argumendid ei viita ühelegi nõukogu korraldatud konkursside eritunnusele, mis eristaks neid Euroopa Parlamendi ja komisjoni korraldatud konkurssidest. Seetõttu on ombudsman seisukohal, et tema eriaruandes komisjoni töölevõtmismenetluste kohta esitatud kaalutlused kehtivad (mutatis mutandis) ka nõukogu korraldatud konkursside suhtes.
9 Eespool öeldut silmas pidades leiab ombudsman, et nõukogu keeldumine anda kaebuse esitajale juurdepääs tema märgistatud uurimisdokumentidele kujutab endast haldusomavoli juhtumit.
Hindamiskriteeriumidest teavitamine1 Kaebuse esitaja väitis, et teda tuleks teavitada kriteeriumidest, mida valikukomisjon testide hindamisel järgis.
2 Nõukogu märkis oma arvamuses, et vastavalt ühenduse kohtute väljakujunenud praktikale(7) takistab valikukomisjoni nõupidamise konfidentsiaalsus, nimelt kandidaatide teenete võrdleval hindamisel nagu avalikul konkursil, tal avaldada katsete hindamiskriteeriume, kuna need on osa kandidaatide võrdlevast hindamisest. Kaebuse esitajat teavitati erinevatel katsetel saadud hindest, mis kohtupraktika kohaselt kujutab endast valikukomisjoni otsuse piisavat põhjendust.
3 Varem on ombudsman juba pidanud tegelema kandidaatidele hindamiskriteeriumide edastamise küsimusega. Ta on teadlik asjaolust, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt on valikukomisjonidel ulatuslik kaalutlusõigus. Sellised volitused tähendavad, et kohtuliku kontrolli ulatus on piiratud; selliste volituste andmine ei näi siiski takistavat ametiasutustel järgida hea halduse põhimõtteid. Seetõttu leidis ombudsman, et ilma et see piiraks valikukomisjonide kaalutlusõigust ja personalieeskirjade III lisa artiklit 6, võivad institutsioonid ise otsustada välja töötada taotlejate menetluslikud tagatised, lähtudes heast haldustavast (8). Lisaks leidis ta, et hindamiskriteeriumide edastamine asjaomasele taotlejale võib suurendada otsustamisprotsessi läbipaistvust ja kodanike usaldust à vastu ühenduse institutsioonide suhtes, arvestades asjaolu, et paljude kodanike esimene kontakt ühenduse institutsioonidega toimub töölevõtmise menetluse raames.
4 Lisaks on Esimese Astme Kohus hiljuti otsustanud, et kuigi kandidaatide poolt erinevatel katsetel saadud punktisumma edastamine kujutab endast valikukomisjoni otsuse piisavat põhjendamist, ei tähenda see järeldus, et kandidaati, kes seda taotleb, ei saa teavitada valikukomisjoni üldistest paranduskriteeriumidest (9).
5 Eespool öeldut silmas pidades on ombudsman seisukohal, et puuduvad põhjused, mis takistaksid nõukogul edastada kaebuse esitajale valikukomisjoni järgitavaid hindamiskriteeriume.
Nõukogu üksikasjalik arvamusNõukogu rõhutas oma üksikasjalikus arvamuses, et pärast ombudsmani poolt eelmises sarnases juhtumis (kaebus 2097/2002/GG) esitatud soovituse projekti kehtestas nõukogu peasekretariaat 17. septembril 2003 uued eeskirjad kandidaatidele märgistatud koopiate edastamise kohta. Neid eeskirju kohaldataks kõigi nõukogu peasekretariaadi korraldatavate välis- ja sisekonkursside suhtes.
Alates 1. septembrist 2003 avaldatud konkurssidel osalevatel kandidaatidel on õigus saada koopia oma eksamidokumendist ja kirjalike katsete puhul valikukomisjoni hindamislehest. Enne 1. septembrit 2003 korraldatud konkursside puhul on asjakohastes eeskirjades sätestatud, et kandidaatidel, kes seda taotlevad, lubatakse saada koopia oma eksamidokumendist ja hindamislehest, kui valikukomisjon on sellise lehe koostanud.
Käesoleva juhtumi puhul otsustas nõukogu lubada kaebuse esitajal tutvuda oma uurimisdokumendiga. Hindamiskriteeriumidest teavitamise osas rõhutas nõukogu, et need olid märgitud konkursiteate punkti VI.A alapunktis d ning et valikukomisjon ei olnud koostanud hindamislehte. Nõukogu sõnul saadetakse kaebuse esitajale samal päeval ärakiri kaebuse esitaja eksamidokumendist koos konkursiteate ärakirjaga.
Kaebuse esitaja märkusedOmbudsmani talitused võtsid 5. novembril 2003 kaebuse esitajaga telefoni teel ühendust, et teavitada teda nõukogu vastusest ja teha kindlaks, kas ta peab vastust rahuldavaks. Kaebuse esitaja õnnitles ombudsmani uurimise tulemuse ja saavutatud tulemuste puhul.
Otsus
1 Märgitud eksamidokumendiga tutvumise võimaldamisest ja hindamiskriteeriumide edastamisest keeldumine1.1 Kaebuse esitaja palus juurdepääsu oma konkursinõukogus/A/394 avaldatud eksamidokumendi koopiale ja teavet kriteeriumide kohta, mida valikukomisjon katsete hindamisel järgis. Nõukogu keeldus neid taotlusi rahuldamast. Seetõttu esitas kaebuse esitaja kaebuse ombudsmanile.
1.2 8. juulil 2003 esitas ombudsman vastavalt ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6 nõukogule soovituse eelnõu, mille kohaselt nõukogu peaks võimaldama kaebuse esitajal tutvuda oma märgistatud eksamidokumendiga ning teavitama teda valikukomisjoni poolt järgitavatest hindamiskriteeriumidest.
1.3 Oma üksikasjalikus arvamuses teatas nõukogu ombudsmanile, et on otsustanud tema soovituse projekti heaks kiita.
Nõukogu märkis, et 17. septembril 2003 kehtestas nõukogu peasekretariaat uued eeskirjad kandidaatidele märgistatud koopiate edastamise kohta. Neid eeskirju kohaldataks kõigi nõukogu peasekretariaadi korraldatavate välis- ja sisekonkursside suhtes.
Alates 1. septembrist 2003 avaldatud konkurssidel osalevatel kandidaatidel on õigus saada koopia oma eksamidokumendist ja kirjalike katsete puhul valikukomisjoni hindamislehest. Enne 1. septembrit 2003 korraldatud konkursside puhul sätestati asjakohastes eeskirjades, et seda soovivatel kandidaatidel on lubatud saada nii oma eksamidokumendi koopia kui ka valikukomisjoni hindamislehe koopia, kui valikukomisjon on selle koostanud.
1.4 Seoses kaebuse esitaja juhtumiga teatas nõukogu ombudsmanile, et kaebuse esitajale saadetakse samal päeval ärakiri tema uurimisdokumendist ja konkursiteatest. Nõukogu selgitas, et kuna valikukomisjoni järgitavad hindamiskriteeriumid olid sätestatud konkursiteate punktis VI.A.d, ei olnud valikukomisjon koostanud hindamislehte.
2 Kokkuvõte2.1 Ombudsman järeldab oma uurimiste põhjal, et nõukogu on ombudsmani soovituse projekti heaks kiitnud ja et nõukogu poolt selle rakendamiseks võetud meetmed on rahuldavad.
2.2 Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise. Otsusest teavitatakse ka nõukogu peasekretäri.
Lugupidamisega,
P. Nikiforos DIAMANDOUROS
(1) Kohtuasi C-245/95 P, Euroopa Parlament vs. Innamorati, EKL 1996, lk I-3423.
(2) Omaalgatuslik uurimine 1004/97/(PD)/GG.
(3) Kaebused 457/99/IP, 610/99/IP, 1000/99/IP ja 25/2000/IP.
(4) EÜT 1999, C 371, lk 12.
(5) EÜT 2001, C 223, lk 352, lk 368.
(6) Vt ombudsmani 11. mai 2001. aasta otsuseid kaebuste 457/99/IP, 610/99/IP, 1000/99/IP ja 25/2000/I kohta, mis on kättesaadavad ombudsmani veebisaidil (http://www.ombudsman.europa.eu).
(7) Kohtuasi C-245/95, Euroopa Parlament vs. Innamorati, EKL 1996, lk I-3423.
(8) Ombudsman tegi selle avalduse komisjoni värbamismenetluse osaks oleva salajasuse omaalgatusliku uurimise käigus (vt märkus 3).
(9) juuni 2003. aasta otsus kohtuasjas T-72/01, Pyres v. komisjon.