FOR PREVIEWING & TESTING PURPOSES ONLY.
This notification will disappear once the page will be published.
This link is available for less than 30 minutes.
  • Kergesti loetav
  • Teksti suurus

Kas teil on kaebus ELi institutsiooni või asutuse kohta?

Valitud keel: 
  • Eesti keel
Lähtekeel: 
Kättesaadavad keeled: 
See lehekülg on tõlgitud masintõlkega.
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.

Otsus selle kohta, kui palju aega kulub Euroopa Komisjonil üldsuse dokumentidele juurdepääsu taotluste menetlemiseks (strateegiline uurimine OI/2/2022/OAM)

Üldsuse juurdepääs ELi institutsioonide valduses olevatele dokumentidele on põhiõigus, mis jõustatakse määrusega 1049/2001. Määruse kohaselt tuleb üldsuse juurdepääsu taotlusi, samuti taotlusi vaadata läbi esialgsed dokumentide avalikustamisest keeldumised, käsitleda viivitamata ja igal juhul selgete tähtaegade jooksul. Taotletavad dokumendid on sageli ajatundlikud ja võivad viivituste korral kaotada asjakohasuse. Hoiatav mõju võib olla ka see, et üksikisikud otsustavad mitte kasutada oma põhiõigust tutvuda dokumentidega, teades, et see võtab liiga palju aega.

Viimastel aastatel on ombudsmanile esitatud kaebused näidanud, et Euroopa Komisjon on tähtaegu sageli märkimisväärselt ületanud. Seetõttu algatas ombudsman omal algatusel uurimise selle kohta, kas komisjonis esineb selliste taotluste käsitlemisel süsteemseid viivitusi. Uurimine näitas, et keeldumiste läbivaatamise taotluste (edaspidi „kordustaotlused“) käsitlemisel esineb süsteemseid ja märkimisväärseid viivitusi. 2021. aastal lükati 85 % kordustaotluste kohta tehtud otsustest edasi, kusjuures üle 60 % võttis üle kahekordse seadusliku tähtaja. Tegemist on haldusomavoliga. Ombudsman esitas komisjonile soovituse see olukord esmajärjekorras parandada. Ta esitas ka rea ettepanekuid, mis käsitlesid konkreetseid küsimusi, mille ta uurimise käigus tuvastas.

Vastuseks tunnistas komisjon taotluste õigeaegse käsitlemise tähtsust ning viitas paljudele probleemidele, mis tulenevad taotluste arvu suurenemisest ja nende keerukusest. Komisjoni vastuses märgiti, et ta menetleb taotlusi ilma suuremate probleemideta. Ombudsman ei ole aga seda oma uurimises ja talle esitatud kaebustes näinud. Ombudsmani uurimise käigus suurenes märkimisväärselt tema büroos menetletavate nn viivitusjuhtumite arv.

Ombudsman on seisukohal, et üldsusel on õigus oodata ELi avatud, nüüdisaegselt ja teenistusvalmilt halduselt paremat tulemust. Kui ja kuni komisjon ei näita kõrgeimal tasandil, et läbipaistvus on institutsiooni jaoks reegel ja prioriteet, lükkub taotluste menetlemine edasi. Seetõttu lõpetas ta uurimise, kinnitades oma järeldust haldusomavoli kohta ja oma ettepanekuid, ning juhib sellele Euroopa Parlamendi tähelepanu.

Taustteave

1. Üldsuse õigus tutvuda ELi institutsioonide valduses olevate dokumentidega on sätestatud ELi aluslepingutes ja põhiõiguste hartas.[1] Sellel on oluline roll ELi institutsioonide läbipaistva toimimise tagamisel, tugevdades seeläbi ELi legitiimsust ja üldsuse usaldust ELi vastu. Üldeeskirjad, millega seda õigust rakendatakse, on sätestatud ELi õigusaktides üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele (määrus 1049/2001).[2]

2. Sisulise juurdepääsu tagamiseks peaksid ELi institutsioonid menetlema kõiki üldsuse juurdepääsu taotlusi võimalikult kiiresti. Viivitused juurdepääsu andmisel võivad kahjustada dokumente taotlevate isikute võimalusi osaleda ELi demokraatlikus protsessis. Üksikisikud võivad näiteks taotleda juurdepääsu dokumentidele, et nad saaksid üksikasjalikult jälgida käimasolevaid seadusandlikke või rahvusvahelisi läbirääkimisi või osaleda ELi otsuste tegemises või poliitika kujundamises.

3. Määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaselt tuleks üldsuse juurdepääsu taotlusi menetleda „viivitamata”. Institutsioonil on 15 tööpäeva pikkune tähtaeg otsuse tegemiseks nii esialgse juurdepääsutaotluse kui ka läbivaatamistaotluste kohta, kui institutsioon on algselt keeldunud juurdepääsu andmisest kas kogu taotlusele või selle osadele (edaspidi „kordustaotlus“). Iga tähtaega võib pikendada üks kord 15 tööpäeva võrra, mis tähendab, et ELi institutsioonidelt oodatakse otsuse tegemist vastavalt esialgses ja läbivaatamise/kinnitamise etapis maksimaalselt 30 tööpäeva jooksul. Seadusandja kehtestatud tähtaegade eiramine ei saa olla hea haldustava.

4. Viimastel aastatel on ombudsmanile esitatud kaebused üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Komisjoni valduses olevatele dokumentidele näidanud, et komisjon ei pea alati tähtaegadest kinni ning et esialgsete ja kinnitavate otsuste tegemine viibib mõnikord märkimisväärselt. Kaebuste esitajad, kes esitavad korrapäraselt üldsuse juurdepääsu taotlusi, on samuti väljendanud muret selle pärast, et praegu esineb süstemaatilisi viivitusi selles, kuidas komisjon taotlusi menetleb.

5. Seda arvesse võttes algatas ombudsman omaalgatusliku uurimise, et uurida, kas viivitused üldsuse dokumentidele juurdepääsu taotluste käsitlemisel komisjonis on süsteemsed.

Uurimine

6. Kõigepealt palus ombudsman komisjonil esitada 2021. aasta statistilised andmed järgmise kohta: i) saadud taotluste ja kordustaotluste arv ning ii) nende taotluste käsitlemiseks kulunud aeg, sealhulgas see, kui sageli ületati 30 tööpäeva pikkust maksimaalset tähtaega.[3] Ombudsman palus komisjonilt teavet ka oma (tollase) kava kohta luua veebiportaal üldsuse juurdepääsu taotluste käsitlemiseks (see on nüüdseks käivitatud komisjoni dokumentidele elektroonilise juurdepääsu portaalina (EASE) [4]).

7. Ombudsmani uurimisrühm vaatas seejärel läbi üle 60 komisjoni toimiku, mis käsitlesid dokumentidele juurdepääsu taotlusi, sealhulgas taotlusi, mille puhul komisjon oli tähtaegadest kinni pidanud ja mille puhul oli esinenud märkimisväärseid viivitusi. Seejärel palus ombudsman komisjonil vastata täiendavatele küsimustele.

8. Ombudsmani uurimisrühm kohtus [5] täiendava teabe saamiseks ka komisjoni esindajatega.

Ombudsmani soovitus

9. Ombudsmani uurimine näitas, et eelkõige kordustaotluste käsitlemisel esineb viivitusi, sealhulgas märkimisväärseid viivitusi. Kui 2021. aastal esines esialgses etapis viivitusi ligikaudu 16 %-l juhtudest, siis 85 %-l kõigist kordustaotlustest esines viivitusi. Üle 60 % kõigist kordustaotlustest vaadati läbi rohkem kui 60 tööpäeva jooksul, kuigi seadusjärgne tähtaeg oli 30 tööpäeva.

10. Üldsuse juurdepääsu dokumentidele käsitlevates ELi õigusaktides nõutakse, et taotlusi tuleks menetleda viivitamata ja igal juhul kohaldatavate tähtaegade jooksul nii alg- kui ka kordusetapis. Ombudsman on järjekindlalt olnud seisukohal, et „juurdepääsu edasilükkamine on juurdepääsu keelamine“. Dokumente, mida taotlejad taotlevad, võidakse nõuda kiiresti ja need võivad viivituste korral kaotada asjakohasuse.

11. Seda silmas pidades leidis ombudsman, et süsteemsed ja märkimisväärsed viivitused dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste menetlemisel kujutavad endast haldusomavoli. Selle probleemi lahendamiseks esitas ombudsman soovituse, et komisjon parandaks selle olukorra esmajärjekorras [6].

12. Ombudsman tuvastas juurdepääsutaotluste käsitlemisel neli konkreetset probleemi, mis võivad põhjustada viivitusi, ning tegi komisjonile vastavad ettepanekud nende lahendamiseks. Ombudsman märkis, et nende küsimustega tegelemine on vaid väike samm edasi suure viivituste probleemi lahendamisel, mis nõuab komisjonis põhjalikumat ümbermõtestamist selle üle, kuidas ta kavatseb seadusandja kehtestatud tähtaegadest kinni pidada. 

1. Ebapiisavad inimressursid

Võttes arvesse kordustaotluste arvu suurenemist ja asjaolu, et komisjon ei pea enamikul juhtudel ettenähtud tähtajast kinni, peaks komisjon eraldama kordustaotluste käsitlemiseks rohkem vahendeid.

2. Ajamahukad ja ressursimahukad tavad

Menetluse alguses peaks komisjon pärast taotluse registreerimist kontrollima, kas väliskonsultatsioon on vajalik, ja kui on, siis algatama selle protsessi õigeaegselt.

Vajaduse korral peaks komisjon püüdma saada taotluse esitajatelt selgitusi päeva jooksul alates taotluse registreerimisest.

3. Suhtlemine taotlejatega

Komisjon peaks suhtlema taotlejatega avatult ja konstruktiivselt kõigis etappides ning tagama, et neile antakse kogu vajalik teave, mis võimaldab neil oma taotlusi selgitada (näiteks esitades loetelu dokumentidest, mis võivad kuuluda taotluse kohaldamisalasse).

4. Kordustaotluste tühistamine

Kordustaotluste puhul, mille kohta komisjon ei ole teinud esialgset otsust ettenähtud tähtaja jooksul, peaks komisjon lõpetama oma tava nimetada kordustaotluse kohta tehtud otsus esialgseks otsuseks.

13. Lisaks rõhutas ombudsman, kui oluline on ennetav läbipaistvus, mis on üks peamisi vahendeid, millega tagada üldsuse usaldus ELi haldusasutuste tegevuse vastu, ning vältida vajadust nõuda dokumente ja tegeleda selliste taotlustega. Ombudsman soovitas ka järgmist:

Komisjon peaks jätkama selliste poliitikavaldkondade/teemade prognoosimist, mis võivad tekitada erilist avalikku huvi, ning tagama nende poliitikavaldkondade/teemade ennetava läbipaistvuse, näiteks kaaludes eelnevalt, millised dokumendid tuleks avalikustada, ning avaldades sellise teabe kasutajasõbralikus ja juurdepääsetavas vormingus, näiteks spetsiaalsetel veebilehtedel.

Üldsuse juurdepääsu taotluste raames avalikustatud dokumendid tuleks avaldada ja kergesti leitavad komisjoni dokumentide portaalis. See tähendab, et on olemas selged pealkirjad, millel on piisavalt teavet. Suunised selgete pealkirjade koostamiseks võiks teha kättesaadavaks kõigile, kes tegelevad üldsuse juurdepääsu taotlustega.

Komisjoni vastus soovitusele

14. Vastuseks [7] tunnistas komisjon dokumentidele juurdepääsu taotluste õigeaegse käsitlemise tähtsust. Ta viitas üldsuse juurdepääsu taotluste arvu märkimisväärsele suurenemisele viimastel aastatel, mis on üha ulatuslikuma ulatusega ja väga keerukad.

15. Komisjon väitis, et ombudsmani tõstatatud probleemid on peamiselt seotud piiratud osaga komisjonile laekunud juurdepääsutaotlustest (need, mis jõudsid kordustaotluste etappi), st 4 % 2021. aastal ja 5 % 2022. aastal. Üldiselt leidis komisjon, et ta on väga läbipaistev, kuna enamikule taotletud dokumentidest antakse täielik või osaline juurdepääs.

16. Seejärel käsitles komisjon ombudsmani soovituses esitatud soovitusi:

  • Ta kohustus eraldama rohkem vahendeid kordustaotluste menetlemise eest vastutavale peasekretariaadi meeskonnale, täpsustamata siiski, kui palju neid on.
  • Ta märkis, et tema haldustavad ja suunised töötajatele juba hõlmavad ombudsmani soovitusi seoses väliskonsultatsioonide õigeaegse algatamisega ja kaebuse esitajatega suhtlemisega selgituste saamiseks.
  • Ta pidas õiguslikult usaldusväärseks lahenduseks oma tava tühistada kordustaotlused, mis esitati seetõttu, et esialgset vastust ei esitatud ettenähtud tähtaja jooksul. Komisjoni arvates on see tava parim viis taotlejate õiguste kaitsmiseks, kuna see säilitab juurdepääsutaotluse esitajatele täielikud õiguskaitsevahendid (kaheetapiline menetlus). See tava on vajalik ka operatiivsetel ja tõhususega seotud põhjustel, võttes arvesse komisjoni detsentraliseeritud lähenemisviisi dokumentidele juurdepääsu taotluste käsitlemisel.
  • Nõukogu märkis oma pidevaid jõupingutusi ennetava läbipaistvuse parandamiseks ja viitas sellega seoses oma headele tulemustele, näiteks seoses Brexiti või kaubandusläbirääkimistega. Ta kohustus jätkama dokumentide ennetavat avaldamist oma veebisaidil või dokumendiregistri kaudu. Komisjon selgitas sellega seoses, et alates EASE portaali kasutuselevõtust avaldatakse selles portaalis kõik juurdepääsutaotluste alusel avalikustatud dokumendid. Dokumente saab otsida põhikriteeriumide alusel, nagu pealkiri, kättetoimetamine, kuupäevad, vabas vormis tekst või dokumendi viide. Peasekretariaat andis välja konkreetsed suunised dokumentide pealkirja või teema kohta, et lugejad saaksid hõlpsasti aru, mida dokument endast kujutab, ilma et oleks vaja sellega täielikult tutvuda. Suunised on kättesaadavad komisjoni töötajatele.

Ombudsmani hinnang pärast soovitust

17. Komisjoni vastuses rõhutatakse, et ombudsmani soovitus on peamiselt seotud piiratud osaga komisjonini jõudnud juurdepääsutaotlustest, st 4 % 2021. aastal ja 5 % 2022. aastal, ning et üldiselt on see väga läbipaistev, kuna enamikule taotletud dokumentidest antakse täielik või osaline juurdepääs.

18. Ombudsman rõhutab, et tema uurimise käigus avastatud süsteemsed ja märkimisväärsed viivitused kordustaotluste menetlemisel on väga murettekitavad. Sellega seoses on oluline selgitada, mida viivitused tegelikult tähendavad. Esiteks toovad need asjaomasele kodanikule kaasa negatiivse kogemuse liiduga ja institutsiooni usaldusväärsuse kaotuse. Kodanikud peavad omalt poolt tingimusteta kinni pidama tähtaegadest, mille ametiasutused on neile kehtestanud. On raske mõista, kuidas peaks olema vastuvõetav, et avaliku sektori asutused eiravad seadusega nende tegevuse jaoks kehtestatud tähtaegu. Lisaks on viivitused vastuolus üldsuse juurdepääsuõiguse ühe eesmärgiga, nimelt võimaldada kodanikel ja organisatsioonidel osaleda avalikes aruteludes ja kontrollida ametiasutuste kavandatud või võetud meetmeid. Juurdepääsu andmine kuude või aastate jooksul pärast seda, kui asi on avalikkuse silmis olnud, võib olla mõttetu. Selle küsimuse tõsidust suurendab veelgi asjaolu, et ombudsmani kogemuste kohaselt esineb suure avaliku tähtsusega juhtumite puhul märkimisväärseid viivitusi.

19. Ombudsmanile esitatud kaebuste põhjal halveneb olukord pärast käesoleva uurimise algatamist jätkuvalt. 2020. aastal algatas ombudsman 13 uurimist seoses komisjoni viivitustega üldsuse juurdepääsu taotluste käsitlemisel. Sellised uurimised on pidevalt kasvanud. 2021. aastal toimus 22 uurimist, 2022. aastal 35 uurimist ja kõige märkimisväärsemalt 2023. aastal on ombudsman 15. septembri 2023. aasta seisuga algatanud 54 sellist uurimist. 

20. Lisaks näitab komisjoni vastus ombudsmani soovitusele, et komisjon juba rakendab enamikku tema soovitustest. Ombudsman ei ole seda oma uurimistes näinud.

21. Kuigi komisjon märgib oma vastuses, et ta on oma töötajatele mõeldud suuniste kaudu kehtestanud ombudsmani soovitatud head tavad, tuleb neid rakendada järjepidevalt ja täielikult. Ombudsmanile esitatud kaebused näitavad, et praegu see nii ei ole. Ombudsman on käesoleva otsuse lisas loetlenud näiteid viivitustest või probleemsetest tavadest, mida komisjon kasutab dokumentidele juurdepääsu taotluste käsitlemisel.

22. Asjaolu, et juurdepääsutaotlused muutuvad üha arvukamaks ja keerukamaks, ei saa õigustada seda, et neid ei käsitleta kiiresti. Nagu Euroopa Parlament on juba teinud ettepaneku, peaks komisjon vastu võtma kiiremad, kättesaadavamad ja veelgi lihtsustatud menetlused juurdepääsu andmisest keeldumise taotluste käsitlemiseks.[8] Samuti peaks komisjon uurima, kuidas ta saaks heakskiitmismenetlusi lühendada. Kuigi uus EASE portaal on selgelt positiivne samm juurdepääsu taotlejatega suhtlemisel ja kõigi avalikustatud dokumentide avaldamisel, näib, et see ei ole veel toonud kaasa olulist muutust taotluste komisjonisiseses menetlemises.

23. Ombudsman väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle tugevdada peasekretariaadis kordustaotlustega tegelevat meeskonda. Ta peab siiski kahetsusväärseks, et komisjon ei esitanud oma vastuses selles küsimuses ühtegi konkreetset elementi.

24. Seoses komisjoni tavaga tühistada kordustaotlused, mis esitati esialgse vastuse puudumise tõttu, kordab ombudsman oma seisukohta, et see tava on vastuolus määrusega 1049/2001. Määruses 1049/2001 on sätestatud, et kui institutsioon ei tee esialgset otsust ettenähtud tähtaja jooksul, võib taotleja esitada kordustaotluse. Kui kinnitava otsuse vastuvõtmise tähtaeg on möödunud, võib taotleja pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse või Euroopa Ombudsmani poole. Praegu ei teavita komisjon taotlejaid võimalusest pöörduda sellistel juhtudel Euroopa Liidu Kohtu või ombudsmani poole. Sellega üksnes teavitatakse taotlejaid sellest, et nad võivad esitada uue kordustaotluse. Seega ei ole taotlejad täielikult teadlikud neile kättesaadavatest õiguskaitsevahenditest. Ombudsman märgib ka, et komisjon käsitleb taotlusi sel viisil üksnes viivituste tõttu, millega ta puutub kokku juurdepääsutaotluste menetlemisel algetapis.

25. Suurima ELi institutsioonina peavad teised organid ja asutused komisjoni haldustavasid eeskujuks. Kui komisjon tegeleb üldsuse juurdepääsu taotlustega süstemaatiliselt puudulikult, võib see kahjustada kogu ELi halduse läbipaistvust. Kui ja kuni komisjon ei näita kõrgeimal tasandil, et läbipaistvus on institutsiooni jaoks reegel ja prioriteet, lükkub taotluste menetlemine edasi.

26. Eespool toodut arvesse võttes kordab ombudsman oma järeldust, et süsteemsed ja märkimisväärsed viivitused dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste menetlemisel komisjonis kujutavad endast haldusomavoli. Komisjon peab esmajärjekorras seda olukorda parandama.

Järeldus

Ombudsman lõpetab selle strateegilise uurimise järgmise järeldusega:

Ombudsman kinnitab oma järeldust, et süsteemsed ja märkimisväärsed viivitused dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste menetlemisel komisjonis kujutavad endast haldusomavoli.

Arvestades selle küsimuse olulisust, juhib ombudsman sellele Euroopa Parlamendi tähelepanu eriaruandes.

Komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

 

Emily O'Reilly
Euroopa Ombudsman


Strasbourg, 18.9.2023

 

[1] Õigus tutvuda ELi institutsioonide valduses olevate dokumentidega on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 15: https://eur-lex.europa.eu/eli/treaty/tfeu_2016/art_15/oj, mida on tunnustatud ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 42: https://eur-lex.europa.eu/eli/treaty/char_2012/oj.

[2] Määrus 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2001/1049/oj. Määrust 1049/2001 kohaldatakse otse Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi suhtes. Paljud teised ELi institutsioonid, organid ja asutused kohaldavad siiski samu põhimõtteid, mis praktikas tähendab, et nad kohaldavad määrust või on võtnud vastu otsused selle kohaldamise kohta.

[3] Komisjoni vastus on kättesaadav aadressil: https://www.ombudsman.europa.eu/en/doc/correspondence/en/167660.

[4] 2022. aasta septembris käivitati komisjoni dokumentidele elektroonilise juurdepääsu portaal (EASE), mille kaudu saab esitada taotlusi üldsuse juurdepääsuks dokumentidele ja mis on kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/transparency/documents-request/home.

[5] Koosoleku aruanne on kättesaadav siin: https://www.ombudsman.europa.eu/en/doc/inspection-report/en/167659.

[6] Ombudsmani soovitus selle kohta, kui palju aega kulub Euroopa Komisjonil üldsuse dokumentidele juurdepääsu taotluste menetlemiseks, on kättesaadav aadressil: https://www.ombudsman.europa.eu/en/recommendation/en/167661.

[7] Komisjoni arvamus soovituse kohta on kättesaadav aadressil: https://www.ombudsman.europa.eu/en/doc/correspondence/en/174167.

[8] Euroopa Parlamendi resolutsioon üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele – 2019.–2021. aasta aruanne, punkt 42: https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/A-9-2023-0179_EN.html.

Mida arvate sellest masintõlkest? Ootame tagasisidet!