Tagakülg

1. 2020. aasta lõpus anti kaebuse esitajale toetust ELi rahastatava programmi „Horisont 2020“ raames, mille eesmärk oli toetada innovatsiooni väikestes ja keskmise suurusega ettevõtjates (VKEd), mida kaebuse esitaja tol ajal ka tegi. Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet (EASME) vastutas programmi raames antavate toetuste haldamise eest, mille puhul olid rahastamiskõlblikud ainult VKEd.

2. 2021. aastal ostis kaebuse esitaja teine äriühing, kaotades oma VKE staatuse. Pärast seda teavitas ta 2021. aasta mais EASMEt oma staatuse muutumisest.

3. EASME palus kaebuse esitajal esitada teave ametlikult spetsiaalses veebiportaalis, mille kaebuse esitaja tegi 2021. aasta juuni lõpus.

4. Enne seda küsis kaebuse esitaja, millised tagajärjed on tema VKE staatuse kaotamisel, märkides, et tema arvates peaks tal siiski olema õigus toetust saada. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et ta võib jätkata toetuse saamist, kuigi ta ei ole enam VKE. Ta märkis, et kavatseb jätkata tööd projektiga vastavalt kavandatule.

5. EASME vastas, et toetusesaajat, kes ei ole enam VKE, võib jätkuvalt tunnustada VKEna, kui ta lakkab olemast VKE loomuliku kasvu tõttu, kuid mitte siis, kui ta lakkab olemast VKE teise äriühingu ülevõtmise või sellega ühinemise tõttu. Sellisel juhul toetusleping tavaliselt lõpetatakse.

6. 2021. aasta juuli lõpus kinnitas EASME kaebuse esitajale spetsiaalses veebiportaalis, et staatuse muutus on ametlikult registreeritud.

7. Kaebuse esitaja jätkas projekti kallal töötamist.

8. 2021. aasta oktoobri alguses teatas kaebuse esitaja EASME-le, et ta ei ole toetuse kohta rohkem ametlikke taotlusi saanud, ja küsis nõu järgmise sammu kohta. Ta märkis, et on vahepeal saanud korrapäraseid taotlusi eduaruannete koostamiseks, ning teatas, et vastab neile kooskõlas oma kohustustega. Ilmnes, et need korrapärased eduaruanded saadeti kaebuse esitajale automaatselt spetsiaalsest veebiportaalist.

9. EASME vastas kohe, et „ametlik menetlus toetuse lõpetamiseks käivitati mõni aeg tagasi ja Teile tuleks peagi saata teade [IT] portaali kaudu“. Ta lisas, et „IT-vea tõttu ei võetud seda arvesse ja teie tavapärane aruandeperiood aktiveeriti. Palun jätke see tegevus tähelepanuta ja ärge algatage perioodilist aruandlust. Kui IT-probleem on lahendatud, muutub aruandeperioodi moodul mitteaktiivseks.“

10. EASME märkis, et kaebuse esitaja saab peagi teate lõpetamismenetluse kohta ja et tal on võimalus oma tähelepanekud veebiportaali üles laadida. EASME vaatab kõik sellised tähelepanekud läbi ja saadab seejärel kaebuse esitajale oma lõpliku otsuse. Kui see on negatiivne, käivitab spetsiaalne IT-süsteem aruandemooduli, mis võimaldab kaebuse esitajal taotleda rahastamiskõlblike kulude hüvitamist.

11. 2021. aasta novembri lõpus teatas EASME kaebuse esitajale ametlikult oma kavatsusest lõpetada toetusleping, kuna kaebuse esitaja ei ole enam VKE. Kaebuse esitaja esitas oma märkused mõni päev hiljem.

12. 2022. aasta jaanuaris teavitas EASME kaebuse esitajat oma lõplikust otsusest leping lõpetada. Kaebuse esitaja vahetas EASMEga kirjavahetust võimalike õiguskaitsemehhanismide kohta, mille käigus EASME märkis, et kaebuse esitaja saab otsuse vaidlustada ainult kohtu kaudu.

13. Seejärel pöördus kaebuse esitaja Euroopa Ombudsmani poole.

Uurimine

14. Ombudsman algatas uurimise toetuslepingu lõpetamise otsuse ja selle kohta, kuidas EASME oli toetuse lõpetamise protsessi juhtinud.

15. Uurimise käigus lõpetati projekti tehnilised ja finantsaspektid.

EASME seisukoht, et leping tuleb lõpetada

Poolte argumendid

16. EASME leidis, et kui kaebuse esitaja ei ole enam VKE, peab ta toetuslepingu lõpetama. Oma seisukoha toetuseks viitas ta järgmistele asjaoludele:

Programmi „Horisont 2020“ määrus [1]:

 „1. Ainult VKEd võivad taotleda spetsiaalse VKEde rahastamisvahendi raames välja kuulutatud projektikonkursse [...]. Nad võivad teha koostööd teiste ettevõtete, teadusasutuste või ülikoolidega.

2. Kui äriühing on VKEna kinnitatud, eeldatakse, et see õiguslik seisund kehtib kogu projekti kestel, isegi juhul, kui äriühing oma kasvu tõttu hiljem ületab VKE määratluse ülemmäärasid.“.

Toetuslepingu põhisäte [2]:

„EASME võib lepingu lõpetada, kui: a) ei kohaldata; b) muutus toetusesaaja õiguslikus, rahalises, tehnilises, organisatsioonilises või omandiõigusega seotud olukorras mõjutab tõenäoliselt oluliselt või lükkab edasi meetme rakendamist või seab kahtluse alla toetuse andmise otsuse.“

17. EASME leidis kokkuvõttes, et abikõlblikkuse tingimused peavad olema täidetud kogu projekti kestel, mitte ainult hindamise ja toetuse andmise ajal. Ta rõhutas, et programmi „Horisont 2020“ määruse kohaselt on asjaomase programmi (mida nimetatakse VKEde rahastamisvahendi meetmeteks) raames toetuskõlblikud ainult VKEd. VKE staatuse kaotamine seab seega kahtluse alla toetuse aluse. EASME leidis, et see seisukoht on kooskõlas VKEsid käsitleva soovituse [3] ühe peamise eesmärgiga, milleks on tagada, et toetusmeetmeid antakse ainult neile äriühingutele, kes neid tegelikult vajavad. EASME märkis ka, et asjakohastes korduma kippuvates küsimustes [4] ja kasutusjuhendis [5] selgitatakse, et erandeid VKE staatuse nõudest kohaldatakse ainult juhul, kui üksus kaotab oma VKE staatuse majanduskasvu tõttu, mis tuleneb „majanduse arengust või majanduslikust konjunktuurist”(loomulik kasv), mitte siis, kui äriühing lakkab olemast VKE teise äriühingu ülevõtmise või sellega ühinemise tõttu.

18. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et kohaldatavates eeskirjades on ette nähtud eeldus, et kui VKE-le on toetus antud, säilib VKE staatus kõnealuse toetuslepingu tähenduses õiguslikult kogu projekti vältel ning seega puudub õiguslik alus tema toetuslepingu lõpetamiseks. Kaebuse esitaja väitis ka, et asjaolu, et ta kaotas projekti käigus VKE staatuse, ei saa olla „muudatus“, mis võimaldaks toetuslepingu alusel selle lõpetada. Tema arvates oli toetuslepingu sätte eesmärk käsitleda juhtumeid, kus hiljem ilmnev teave näitab, et toetustaotluse esitamise ajal VKE staatuse kohta esitatud teave oli eksitav või vale või et teavet kavandatavate peatsete muudatuste kohta ei olnud esitatud.

Ombudsmani hinnang

19.  Sellisel juhul nagu käesolev võib ombudsman uurida, kas asjaomane ELi asutus tegutses kooskõlas lepingu õigusnormide ja muude kohaldatavate õigusnormidega ning hea halduse põhimõtetega. Ombudsmani roll ei ole olla vahendajaks lepingulistes vaidlustes.

20. Käesoleval juhul ei ole komisjoni viidatud asjakohased sätted VKE staatuse kohta täiesti selged. Raamprogrammi „Horisont 2020” määruse asjakohase artikli sõnastus „eeldatakse olevat ülimuslik” ei näi kehtestavat konkreetset ja eraldiseisvat õigusnormi. Kui komisjon kavatses kindlaks teha, et VKE-d tuleks alati sellisena tunnustada ka pärast toetuse andmist, on raske ette kujutada, et sätte teine osa oleks vajalik, kuna selle eesmärk saavutatakse piisavalt sätte esimese osaga. Seetõttu ei saa ombudsman välistada võimalust, et artikli üldine eesmärk oli kehtestada nimetatud erand „loomuliku kasvu” korral [6].

21. Sellistel asjaoludel on hea tava tõlgendada õigusnorme, pöörates erilist tähelepanu kõnealuse poliitika ja õigusraamistiku eesmärgile. See on see, mida EASME näib olevat antud juhul teinud. Seega leiab ombudsman, kuidas EASME tõlgendas VKE staatuse nõuet käsitlevaid asjakohaseid sätteid mõistlikuna.

22. Samuti puudub selgus toetuslepingu asjaomases sättes, mille kohaselt võib institutsioon lepingu lõpetada, kui „toetusesaaja õigusliku, rahalise, tehnilise, organisatsioonilise või omandiõiguse olukorra muutumine [...] seab kahtluse alla toetuse andmise otsuse“ (rõhuasetus lisatud).

23. Ei ole selge, miks see säte ei sätesta selgemalt ja konkreetsemalt, et toetuslepingu võib lõpetada, kui toetusesaajal ei ole enam tunnuseid, mis võimaldasid talle üldse toetust anda.

24. Vaatamata selguse puudumisele ei pea ombudsman ebamõistlikuks, et EASME toetus toetuslepingu lõpetamisel sellele sättele. Toetuslepingu sätte eesmärk on võimaldada EASME-l leping lõpetada. Sätte põhipunkt on see, et kõnealuse abisaaja teatavad aspektid on muutunud. „Muutust“ tuleb mõista kui olukorda, mis areneb ühest asjast teise, ja seda ei saa tõlgendada viitena olukorrale, mil toetus anti.

25. Eeltoodu põhjal leiab ombudsman, et EASME otsus toetusleping lõpetada ei kujuta endast haldusomavoli.

26. Ombudsman teeb oma otsuse lõpus siiski ettepaneku julgustada EASMEt kaaluma toetuslepingu teksti selgema sõnastuse lisamist.

Kuidas EASME käsitles kaebuse esitaja staatuse muutumist

Ombudsmani hinnang

27. Põhiõiguste harta kohaselt peaksid ELi asutused tegelema küsimustega „mõistliku aja jooksul”[7].

28. On selge, et esines probleeme nii sellega, kuidas EASME käsitles toetuslepingu lõpetamise otsust, kui ka sellega, kuidas ta sellest teatas.

29. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebuse esitaja on kaotanud VKE staatuse. Alates hetkest, mil kaebuse esitaja EASMEt sellest teavitas, näib, et EASME-l ei olnud kahtlust, et toetusleping tuleb lõpetada.

30. Kaebuse esitaja teatas EASME-le varakult, et tal on tõsiseid kahtlusi lepingu lõpetamise õigusliku aluse suhtes ning et ta jätkab projektiga seotud tööd.

31. Vastuseks ombudsmani küsimusele, miks kulus EASME-l mitu kuud, et teatada kaebuse esitajale oma ametlikust kavatsusest toetusleping lõpetada, märkis EASME, et see oli tingitud sellest, et tegemist oli mitme kontrollietapiga.

32. Ombudsmani uurimine näitas, et alates kuupäevast, mil kaebuse esitaja teatas ametlikult veebiportaalis tehtud muudatusest, kulus EASME-l toetuse lõpetamise menetluse algatamiseks kolm kuud. Pärast seda kulus veel kaks kuud, et ametlikult teavitada kaebuse esitajat oma kavatsusest leping lõpetada. See ei tundu olevat „mõistlik aeg“ sellise menetluse käsitlemiseks.

33. Eriti tõsine on olukord, kus institutsioon eeldab, et ta peab toetuslepingu lõpetama. Sellise olukorraga tuleb tegeleda äärmiselt hoolikalt, mis hõlmab kõiki nõutavaid tehnilisi, finants- ja õiguslikke kontrolle. Kuid see ei tohiks võtta ebaproportsionaalselt palju aega.

34. Nagu eespool märgitud, näib EASME olevat algusest peale kaalunud, et ta peaks toetuslepingu lõpetama ja et see oli õiguslikult lihtne. Seda arvesse võttes ja kuna kaebuse esitaja selgitas, et ta kavatseb projektiga tööd jätkata ja kannab seega jätkuvalt kulusid, oleks EASME pidanud püüdma menetlusega võimalikult kiiresti tegeleda. Kohaldatava menetluse kohaselt toimus enne lepingu lõpetamise lõpliku otsuse tegemist esialgne etapp, mille käigus EASME teavitas kaebuse esitajat oma kavatsusest toetusleping lõpetada. Esialgse etapiga ei kaasnenud märkimisväärseid riske ja arvestades EASME selget seisukohta, oleks tulnud see samm teha kiiresti. EASME tegi seda alles novembri lõpus.

35. Tundub, et puudub mõistlik selgitus selle kohta, miks EASME-l kulus toetuslepingu lõpetamisega tegelemiseks nii kaua aega, ja eelkõige selle kohta, miks lõpetamismenetluse algatamine nii kaua aega võttis. See viivitus kujutab endast EASME haldusomavoli.

36. Ombudsman ei pea sellega seotud soovituse esitamist väärtuslikuks, sest seda viivitust ei ole võimalik parandada. Ombudsman teeb siiski ettepanekuid, et vältida sarnase olukorra tekkimist tulevikus.

37. On kahetsusväärne, et kaebuse esitaja jätkas projektiga tegelemist ja kandis seega täiendavaid kulusid, mida toetus lõpuks ei katnud. Kuid nagu eespool märgitud, ei tundu EASME otsus leping lõpetada olevat õigusvastane. See tähendab, et küsimust, kas kaebuse esitajale tuleks tekkinud kulud hüvitada, saab uurida üksnes üldpõhimõtete alusel, mitte seadusest tuleneva õiguse alusel.

38. Ombudsman ei saa välistada, et ülemäärane viivitus sellise menetluse lõpuleviimisel, nagu on kõne all käesolevas asjas, võib olla põhjus teha asjaomasele institutsioonile ettepanek, et ta katab tekkinud kulud täielikult või osaliselt. Liidu haldusõiguse kohaselt on aga raske kehtestada õigust hüvitisele.

39. Käesoleval juhul teatas EASME kaebuse esitajale varases etapis, et tema arvates ei vasta kaebuse esitaja enam toetuslepingu tingimustele. Kuigi EASME-l kulus ilmselgelt liiga palju aega, et ametlikult teavitada kaebuse esitajat oma kavatsusest leping lõpetada, oli esitatud teave piisavalt ametlik. Puuduvad tõendid selle kohta, et EASME julgustas kaebuse esitajat projektiga tööd jätkama [8].

40. Eespool öeldu põhjal leiab ombudsman, et EASME ei ole kohustatud kaebuse esitaja täiendavaid kulusid täielikult või osaliselt katma.

41. Siiski on selge, et esines mitmeid kahetsusväärseid kommunikatsiooniprobleeme, mis aitasid kaasa kaebuse esitaja otsusele jätkata projektiga tarbetult tööd.

42. Olukorras, kus EASME leiab, et ta on kohustatud toetuslepingu lõpetama, on EASME-l hoolsuskohustus anda asjaomastele toetusesaajatele õigeaegselt selget ja täpset teavet. See on veelgi olulisem sellistes olukordades nagu käesolev, kus kaebuse esitaja märkis, et kavatseb projektiga tööd jätkata.

43. Siiski näib, et EASME-l puuduvad selged põhimõtted või suunised selle kohta, kuidas suhelda toetusesaajatega olukordades, kus ta leiab, et peab toetuslepingu lõpetama.

44. Ombudsmani uurimisrühma läbi vaadatud kirjavahetuse põhjal näib, et EASME ei ole kaebuse esitajale nõu andnud, näiteks selle kohta, kas ta peaks projektiga tööd jätkama või mitte. EASME ei andnud kaebuse esitajale ka teavet selle kohta, millal ta võib oodata toetuslepingu kohta lõpliku otsuse saamist.

45. Lisaks ilmneb, et isegi pärast toetuse lõpetamise menetluse algatamist sai kaebuse esitaja jätkuvalt spetsiaalsest IT-süsteemist automaatseid sõnumeid, milles nõuti eduaruandeid. Kuigi EASME tunnistas, et see oli tingitud tehnilisest veast, süvendas see kommunikatsiooniprobleeme menetluse olulises etapis. Ombudsman teeb EASME-le ettepaneku sarnaseid vahejuhtumeid ära hoida.

46. Lõpuks märgib ombudsman toetuslepingu lõpetamise lõplikus otsuses, et EASME ei teavitanud kaebuse esitajat sellest, et lisaks kohtusse pöördumisele võib ta pöörduda ka Euroopa Ombudsmani poole. See oli vastuolus ELi asutuste kohustusega [9] anda negatiivsete haldusotsuste tegemisel teavet olemasolevate õiguskaitsevahendite kohta. Ombudsman teeb vastava parandusettepaneku.

Järeldused

Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise järeldusega:

EASME otsuses toetusleping lõpetada haldusomavoli ei esinenud.

Selles, kuidas EASME toetuslepingu lõpetamisega tegeles, esines haldusomavoli, eelkõige seoses viivituste ja teabevahetusküsimustega.

Sellest otsusest teavitatakse kaebuse esitajat, EASMEt ja Euroopa Komisjoni.

Soovitused olukorra parandamiseks

1. EASME peaks koostama suunised selliste olukordade käsitlemiseks, kus projekti käigus toimuv muudatus toob kõige tõenäolisemalt kaasa toetuslepingu lõpetamise. Suunised peaksid sisaldama soovituslikku ajakava, et tagada menetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul, eelkõige selleks, et EASME teavitaks toetusesaajat võimalikult kiiresti oma kavatsusest toetusleping lõpetada. Suunised peaksid hõlmama ka seda, millist teavet anda toetusesaajatele nende projektiga seotud töö kohta, eelkõige seda, kas see tuleks lõpetada või peatada. Suunised peaksid hõlmama ka käimasolevate või peatsete lõpetamismenetlustega seoses toimuvate koosolekute läbiviimist, eelkõige vajadust pidada selliste koosolekute kohta arvestust asjaomases toimikus.

2. EASME peaks tagama, et kõigis toetuslepinguid käsitlevates negatiivsetes otsustes teavitatakse toetusesaajaid kõigist võimalikest õiguskaitsemehhanismidest, sealhulgas õigusest pöörduda ombudsmani poole ja sellest, millal pöörduda ombudsmani poole, selle asemel et võtta õiguslikke meetmeid.

3. EASME peaks läbi vaatama, kas toetuslepingute võimalikku lõpetamist käsitlevaid sätteid saaks koostada selgemalt.

 

Emily O'Reilly
Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 23. juuni 2023

 

[1] määruse (EL) nr 1290/2013 (millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad) artiklit 53,

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32013R1290

[2] Artikli 50 lõike 3 punkt 1.

[3] mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32003H0361

[4] Vt korduma kippuvad küsimused nr 28, eic-faq-20200131.pdf (archive-it.org). https://wayback.archive-it.org/12090/20210412153524/https:/ec.europa.eu/easme/sites/easme-site/files/eic-faq-20200131.pdf

[5] VKE määratluse kasutusjuhend - Euroopa Liidu Väljaannete Talitus

https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/79c0ce87-f4dc-11e6-8a35-01aa75ed71a1

[6] Näib, et Euroopa Kohus ei ole seda küsimust tõlgendanud.

[7] Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 41: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A12016P%2FTXT  

[8] Kirjavahetusest nähtub, et 2. juunil 2021 toimus kaebuse esitaja ja projektiametniku kohtumine. Selle koosoleku sisu ei ole siiski protokollitud.

[9] Nagu on sätestatud Euroopa hea haldustava eeskirja artiklis 19 (https://www.ombudsman.europa.eu/en/publication/en/3510) ja Euroopa Komisjoni hea haldustava eeskirja 3. osas (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX%3A02000Q3614-20111116&from=EN#page=13).