Lugupeetud hr K.

detsembril 2001 esitasite kaebuse Euroopa Komisjoni vastu seoses sellega, kuidas komisjon käsitles Teie poolt komisjonile saadetud kirju.

31. detsembril 2001 edastasin kaebuse komisjonile märkuste tegemiseks.

Komisjon saatis oma arvamuse Teie kaebuse kohta 15. märtsil 2002. Edastasin Teile komisjoni arvamuse 18. märtsil 2002 ja palusin Teil soovi korral esitada oma märkused. Sain Teie märkused kätte 9. aprillil 2002.

Kirjutan Teile, et anda Teile teada tehtud päringute tulemustest.

Kompromiss

Kaebuse esitaja on keskkonnaküsimuste ekspert, kes elab Saksamaal ja Kreekas. juulil 2001 kirjutas ta proua Wallströmile (keskkonnaküsimuste eest vastutav komisjoni liige), et juhtida tähelepanu tõsistele puudustele Kreeka ametiasutuste poolt läbi viidud keskkonnamõju hindamises seoses Ateenast Maratoni suunduva tee kavandatava uue laiendamisega.

6. augustil 2001 kinnitas komisjoni keskkonna peadirektoraadi üksuse B.2 (Loodus ja bioloogiline mitmekesisus) juhataja kirja kättesaamist ja märkis, et kaebuse esitaja tõstatatud küsimused vajavad põhjalikku uurimist. Ta märkis, et komisjon teeb kõik endast oleneva tagamaks, et saate vastuse kuue nädala jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest.

Täiendava vastuse puudumisel saatis kaebuse esitaja komisjonile kolm meeldetuletust (18. oktoober, 15. november ja 29. november 2001). Kaebuse esitaja väidab, et 1. detsembril 2001 (1) kutsus teda komisjoni õigustalituse liige, kes küsis kaebuse esitaja kirja sisu kohta. Kaebuse esitaja sõnul juhtis helistaja tähelepanu sellele, et kaebuse esitaja kirja ei olnud võimalik jälgida ja seetõttu ei teadnud komisjon, kas seda peaks käsitlema õigus- või teadusosakond.

detsembril 2001 sai kaebuse esitaja 3. detsembri 2001. aasta kirja, milles komisjon teatas talle, et tema 25. juuli 2001. aasta kirjas esitatud väiteid uuritakse ja et teda hoitakse kursis.

detsembril 2001 esitatud kaebuses esitas kaebuse esitaja järgmised väited:

(1) Tema juhtumi käsitlemisega viivitati põhjendamatult

(2) Tema kirju käsitleti lohakalt, kaootiliselt ja vastutustundetult.

Nõue

Oma arvamuses esitas komisjon järgmised märkused:

Kaebuse esitaja 25. juuli 2001. aasta kiri oli omistatud keskkonna peadirektoraadi üksusele B.2. 30. augustil 2001 edastati see keskkonna peadirektoraadi üksusele D.2 (õiguslik rakendamine ja jõustamine). Erinevatel põhjustel ei käsitletud kaebuse esitaja kirja (saksa keeles) ja mahukaid lisasid (kreeka keeles) siiski ettenähtud aja jooksul.

Alates 1. juulist 2001 oli Kreeka küsimuste eest vastutava ametniku ametikoht täitmata komisjonisisese liikuvuse poliitika tõttu. Olukorra parandamiseks vajalikud meetmed võeti võimalikult lühikese aja jooksul. Seega avaldati teade asjaomase ametikoha vabanemise kohta (KOM/2001/2364) 16. mail 2001, samas kui asjaomane ametnik lahkus ametikohalt 1. juulil 2001. Asutusesisestelt ja -välistelt kandidaatidelt saadud taotlused vaadati läbi. Kandideerimisavalduste arvu ja ametikoha eripära arvestades asus 16. septembril 2001 sellele ametikohale uus ametnik.

Pärast dokumentide läbivaatamist palus üksus D.2 30. novembri 2001. aasta teatega komisjoni peasekretariaadil registreerida kaebuse esitaja kiri kaebusena. 3. detsembril 2001 teatas üksus D.2 kaebuse esitajale, et komisjoni talitused võtavad tema kirja suhtes asjakohased meetmed. Peasekretariaat teatas 14. detsembril 2001 kaebuse esitajale, et tema kiri registreeriti kaebusena (viide 2001/5235).

jaanuaril 2002 palus komisjon Kreeka ametiasutustel esitada kahe kuu jooksul oma märkused kaebuse esitaja väidetud asjaolude kohta.

Kaebuse esitaja viitas oma märkustes 6. augusti 2001. aasta kirja sõnastusele. Ta leidis, et sisemine liikuvus, millele komisjon viitas, ei teeninud ei teda ega vastutavat teenistust. Kaebuse esitaja rõhutas, et viivitused probleemi käsitlemisel muudavad lahenduse peaaegu väärtusetuks ja ei ole seetõttu vastuvõetavad. Ta küsis ka, miks teda ei teavitatud, kui oli selgunud, et tema kirjale ei olnud võimalik kuue nädala jooksul vastata, miks tema meeldetuletusi oli nii kaua eiratud ja miks ta oli kutsutud 1. detsembril 2001.

Otsus

1.1 Kaebuse esitaja esitas komisjonile kaebuse 25. juulil 2001. 6. augusti 2001. aasta kirjas teatas komisjon talle, et ta teeb kõik endast oleneva, et lahendada küsimus kuue nädala jooksul. Vaatamata kolmele meeldetuletusele, mis saadeti 18. oktoobril, 15. novembril ja 29. novembril 2001, kirjutas komisjon alles 3. detsembril 2001 kaebuse esitajale uuesti, et teatada talle, et ta tegeleb asjaga. Kaebuse esitaja väidab, et komisjon viivitas põhjendamatult tema kaebuse käsitlemisega.

1.2 Komisjon selgitab oma arvamuses, et kaebuse esitaja kiri omistati kõigepealt keskkonna peadirektoraadi üksusele B.2 ja seejärel üksusele D.2. Komisjoni sõnul lükkus selle kirja käsitlemine erinevatel põhjustel edasi. Üksuse D.2 Kreeka küsimuste eest vastutav ametnik lahkus oma ametikohalt 1. juulil 2001 komisjonisisese liikuvuse poliitika raames. Meetmed olukorra parandamiseks võeti siiski õigeaegselt. Teade vaba ametikoha kohta avaldati 16. mail 2001. Võttes arvesse esitatud avalduste arvu ja ametikoha eripära, asus 16. septembril 2001 sellele ametikohale uus ametnik. 14. detsembril 2001 teatas komisjoni peasekretariaat kaebuse esitajale, et tema kiri registreeriti kaebusena. jaanuaril 2002 palus komisjon Kreeka ametiasutustel esitada kahe kuu jooksul oma märkused kaebuse esitaja väidetud asjaolude kohta.

1.3 Hea haldustava on vastata kodanike kirjadele mõistliku aja jooksul. Käesoleval juhul saatis komisjon kirja varsti pärast seda, kui oli saanud kaebuse esitaja 25. juuli 2001. aasta kirja. Selles kirjas märkis komisjon, et teeb kõik endast oleneva tagamaks, et kaebuse esitaja saab vastuse kuue nädala jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Ombudsman märgib, et alles pärast seda, kui ta oli saanud kaebuse esitajalt kolm meeldetuletust, teatas komisjon 14. detsembri 2001. aasta kirjas kaebuse esitajale, et ta registreeris tema kirja kaebusena, st rohkem kui neli kuud pärast selle kirja kättesaamist.

1.4 On selge, et "mõistlik" vastamistähtaeg sõltub juhtumi asjaoludest. Komisjon näib tuginevat eelkõige asjaolule, et Kreeka küsimustega tegelev ametnik üksuses D.2 lahkus üksusest alates 1. juulist 2001 ja et tema õigusjärglane asus sellele ametikohale alles 16. septembril 2001. Ombudsman nõustub, et töötajate vahetumine võib põhjustada viivitusi kodanike saadetud kirjade käsitlemisel ning et võib esineda olukordi, kus administratsioon võib tugineda sellele asjaolule, et selliseid viivitusi põhjendada. Käesoleval juhul ei näi see aga nii olevat. Esiteks otsustas komisjon ise 2001. aasta augustis omistada kaebuse esitaja kirja üksusele D.2, kuigi ta pidi olema teadlik asjaolust, et juhtumi käsitleja ametikoht oli olnud täitmata alates 1. juulist 2001. Teiseks, arvestades, et uus juhtumikäsitleja asus ametikohale alles 16. septembril 2001, pidi olema selge, et on väga ebatõenäoline, et vastust kaebuse esitaja 25. juuli 2001. aasta kirjale oleks võimalik saata 6. augusti 2001. aasta kirjas nimetatud kuue nädala jooksul. Seega oleks olnud vähemalt viisakas kaebuse esitajat sellest enne selle tähtaja möödumist teavitada. Kolmandaks koostati nii kaebuse esitaja 25. juuli 2001. aasta kiri kui ka kolm sellele järgnenud meeldetuletust saksa, mitte kreeka keeles. Komisjon ei ole kindlaks teinud, et üksuses D.2 ega mujal peadirektoraadis ei olnud kedagi, kes oleks saanud kirjutada kaebuse esitajale saksa keeles, et olukorda selgitada. Vastus oleks tulnud saata vähemalt siis, kui saabusid kaebuse esitaja meeldetuletused. Ombudsman soovib juhtida tähelepanu sellele, et ka komisjoni arvamuses ei ole vabandust esitatud.

1.5 Ombudsmani järeldus on seega, et asjaolusid arvestades ei ole komisjon vastanud kaebuse esitaja kirjadele mõistliku aja jooksul. Tegemist on haldusomavoli juhtumiga. Seetõttu tehakse selle kohta kriitiline märkus.

2.1 Kaebuse esitaja väidab, et komisjon käsitles tema kirju lohakalt, kaootiliselt ja vastutustundetult. Selle seisukoha toetuseks märgib ta, et 1. detsembril 2001 kutsus teda komisjoni õigustalituse liige, kes küsis tema 25. juuli 2001. aasta kirja sisu kohta. Kaebuse esitaja sõnul juhtis helistaja tähelepanu sellele, et kaebuse esitaja kirja ei olnud võimalik jälgida ja seetõttu ei teadnud komisjon, kas seda peaks käsitlema õigus- või teadusosakond.

2.2 Ombudsman märgib, et komisjon ei ole seda küsimust kommenteerinud. Isegi kui eeldada, et asjaomane telefonikõne tehti, näib, et komisjon on tõepoolest teataval määral segadust tekitanud. Selline segadus oleks siiski olnud piiratud. Komisjon teatas kaebuse esitajale juba 14. detsembril 2001, et tema kiri registreeriti kaebusena, ning tundub, et komisjon on sellest ajast alates juhtumit nõuetekohaselt käsitlenud.

2.3 Neil asjaoludel leiab ombudsman, et tal ei ole vaja jätkata uurimist seoses kaebuse esitaja teise väitega.

Euroopa Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta tehtud uurimiste põhjal näib olevat vajalik teha järgmine kriitiline märkus:

Arvestades, et need juhtumi aspektid on seotud konkreetsete minevikusündmustega, ei ole asjakohane püüda leida selles küsimuses sõbralikku lahendust. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

Jacob SÖDERMAN

(1) Kaebuse esitaja märgib oma kaebuses, et ta sai selle kutse kätte 6. detsembril 2001. Oma märkustes komisjoni arvamuse kohta viitab kaebuse esitaja siiski sellele, et üleskutse tehti 1. detsembril 2001. Seda kirja ja konteksti arvesse võttes ilmneb, et kaebuses nimetatud kuupäev oli tingitud veast.