Lugupeetud hr H.

juulil 2001 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Komisjoni vastu seoses Teie kordustaotluse tagasilükkamisega juurdepääsuks teatavatele dokumentidele, mis on seotud komisjoni tegevusega Atlandi-üleses ettevõtjate dialoogis (TABD). Te esitate kaebuse Madalmaades asuva valitsusvälise organisatsiooni Corporate Observatory Europe nimel.

Ombudsman sai kaebuse 2. augustil 2001. augustil 2001 saatsite faksi teel lisateavet. septembril 2001 edastasin kaebuse komisjoni presidendile. Komisjon edastas oma arvamuse 21. novembril 2001. 4. detsembril 2001 edastasin Teile arvamuse koos palvega esitada oma märkused, mille Te saatsite 19. detsembril 2001.

27. veebruaril 2002 palusin komisjonilt täiendavat teavet, millele vastamise tähtaeg oli 30. aprill 2002. See tähtaeg oli tavapärasest pikem, et komisjon saaks võtta arvesse uut õigusraamistikku, mis reguleerib üldsuse juurdepääsu komisjoni dokumentidele. Komisjon vastas taotlusele 23. aprillil 2002. mail 2002 edastasin Teile arvamuse koos ettepanekuga märkuste esitamiseks, mille Te saatsite 14. juunil 2002.

27. juunil 2002 adresseerisin soovituse eelnõu komisjonile ja samal päeval teavitasin Teid sellest kirja teel. Komisjon edastas 16. oktoobril 2002 oma üksikasjaliku arvamuse soovituse eelnõu kohta. Edastasin Teile üksikasjaliku arvamuse koos palvega esitada oma märkused, mille Te saatsite 28. novembril 2002.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

2001. aasta juulis ja augustis esitas H. kaebuse komisjoni vastu Corporate Observatory Europe’i nimel, mis on Madalmaades asuv valitsusväline organisatsioon. Kaebus on esitatud komisjoni keeldumise kohta anda juurdepääs teatavatele dokumentidele, mis on seotud komisjoni tegevusega Atlandi-ülese ettevõtjate dialoogi (TABD) raames. Kaebuse esitaja taotles juurdepääsu dokumentidele komisjoni otsuse 94/90 alusel.

Kõnealused dokumendid on komisjoni delegatsioonide märgukirjad 10. mail 1999 Washingtonis toimunud TABD aasta keskpaiga kohtumisele ja 28.–29. oktoobril 1999 Berliinis toimunud TABD konverentsile.

Kaebuse esitaja väidab, et komisjon ei kaalunud piisavalt üldsuse huvi avalikustamise vastu. Väite toetuseks väidab kaebuse esitaja, et TABD ja eelkõige selle iga-aastane konverents on foorum, kus pakutakse välja ja arutatakse ELi poliitikat, millel on hiljem kaugeleulatuv mõju kõigile Euroopa kodanikele. Kaebuse esitaja sõnul ei tohiks komisjon hoida salajas olulisi dokumente, mis on seotud tema osalemisega foorumis. USA valitsuse ja erasektori ettepanekud ning komisjoni vastused on komisjoni otsustusprotsessi lahutamatu osa. Neid ettepanekuid arutatakse põhjalikult ettevõtlussektori esindajatega ja seetõttu ei ole õiguspärane neid kodanikuühiskonna liikmetele keelata.

Kaebuse esitaja väidab, et tal on juurdepääs dokumentidele, ja märgib samuti, et ühenduse kohtupraktika kohaselt peavad institutsioonid võimaldama osalist juurdepääsu, kui dokument sisaldab nii konfidentsiaalset kui ka mittekonfidentsiaalset teavet.

Nõue

Ombudsman edastas kaebuse arvamuse saamiseks komisjonile. Ombudsman palus, et komisjoni arvamuses võetaks arvesse aega, mis on möödunud asjaomastest TABD koosolekutest.

Komisjoni arvamus

Kokkuvõttes oli komisjoni arvamus järgmine.

Kõnealused infotunnid koosnevad kahest teabematerjalist, mis sisaldavad mitmeid elemente, nagu suunavad märkused, väljapakutud kõnepunktid, kavandatud kommünikeede kavandid, infotunnid USA valitsuse ministritega peetavateks kõrvalkohtumisteks, samuti tehnilise hindamise komisjoni soovitused komisjonile ning komisjoni talituste märkused ja vastused nendele soovitustele.

Komisjon andis kaebuse esitajale juurdepääsu komisjoni märkustele ja vastustele TABD soovituste kohta. Juhtmärkused, infotunnid kohtumisteks USA valitsuse esindajatega, komisjoni töötajate muud märkused ja soovitused volinikule on siiski hõlmatud komisjoni menetluste konfidentsiaalsuse kaitse erandiga.

Olles kaalunud kaebuse esitaja huvi saada need dokumendid ja komisjoni huvi säilitada oma menetluse konfidentsiaalsus, leiti, et viimane kaalub esimese üles. Sõltuvalt arutelude üldisest kontekstist ja asjakohasest poliitilisest kaalutlusõigusest ei pruugi voliniku seisukoht alati täielikult vastata nõuannetele ja väljapakutud sõnavõttudele. Seetõttu oleks kõnealustele dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ebasobiv ja üldsusele eksitav. Lisaks kahjustaks või raskendaks avalikustamine suhteid USAga.

Kaebuse esitaja väide, et olulisi dokumente, mis on seotud komisjoni osalemisega TABDs, hoitakse salajas, on vale. Tegelikult on kaebuse esitajale antud juurdepääs kõigile TABD poolt komisjonile esitatud soovitustele ning kõigile komisjoni arvamustele ja vastustele nende soovituste kohta.

USA valitsuse tehtud ettepanekuid ei esitata kirjalikult ja komisjonil ei ole nende ettepanekute kohta dokumente.

Komisjoni vastustes TABD soovitustele, millele kaebuse esitajal on juurdepääs, käsitletakse komisjoni ja ettevõtlussektori vahel arutatud küsimusi. Kuna need dokumendid olid osa teabekoosolekutest, anti kaebuse esitajale tegelikult osaline juurdepääs.

Kahe aasta möödumine ei võimalda komisjonil dokumente avaldada, kuna neis sisalduvad küsimused ja arvamused on endiselt aktuaalsed.

Kaebuse esitaja märkused

Kokkuvõtteks võib öelda, et kaebuse esitaja märkused on järgmised.

Kaebuse esitaja ei taotle juurdepääsu USA valitsuse ettepanekutele, vaid kõigile dokumentidele, mis kajastavad komisjoni vastuseid TABD soovitustele.

Komisjoni arvamus viitab sellele, et Berliini kohtumiseks ettevalmistatud infotundidel on teistsugune sisu kui komisjoni ametlikel kirjalikel vastustel TABD-le, mille koopiad saadeti kaebuse esitajale. See on vastuolus väitega, et ametlike vastuste avaldamine andis kaebuse esitajale tegelikult osalise juurdepääsu.

Infotunnid on olulised, et mõista komisjoni suhteid TABDga ja selle organi rolli EÜ otsustusprotsessis. Need valmistati ette esitlemiseks erasektori konverentsil ja need tuleks teha kättesaadavaks ka teistele kodanikuühiskonna osadele.

Komisjoni argument, et dokumendid ei kujuta endast tingimata komisjoni lõplikku seisukohta, ei ole asjakohane. Infotunnid moodustavad tausta komisjoni otsustele, mis mõjutavad kõiki kodanikke. Nende dokumentide üldsusele ebasobivaks või eksitavaks kuulutamine on lihtsalt patroneeriv.

Täiendavad uurimised

Pärast komisjoni arvamuse ja kaebuse esitaja märkuste hoolikat kaalumist selgus, et on vaja täiendavaid uurimisi.

Seetõttu palus ombudsman komisjonil vastata kaebuse esitaja märkustes esitatud märkustele.

Komisjoni teine arvamus

Komisjoni teine arvamus sisaldas kokkuvõttes järgmisi punkte.

Komisjon on avaldanud kõik kaebuse esitaja nõutud dokumendid, välja arvatud suunavad märkused, nõuanded, arvamused ja muud märkused komisjoni töötajatelt.

Dokumendid, millele juurdepääsu ei võimaldatud, sisaldavad üksnes arvamusi ja soovitusi töötajatelt, kes ei saaks vabalt anda isiklikke hinnanguid poliitilistes küsimustes, kui nende seisukohad avalikustataks. Selline olukord kahjustaks tõsiselt komisjoni otsustusvõimet. Lisaks ei andnud need dokumendid täiendavat teavet komisjoni seisukohtade kohta seoses TABD ettepanekutega. Avalikustamise vastu puudub tegelik avalik huvi ja selliste dokumentide asutusesisesena hoidmise huvi on kaalukam.

Infotundide ettevalmistamisest möödunud aeg ei võimalda komisjonil dokumente avaldada, kuna neis sisalduvad arvamused ja soovitused võivad tulevastel läbirääkimistel veel kehtida.

Kui dokumendid muutuvad avalikuks, võib töötajate isiklikke seisukohti ekslikult pidada komisjoni seisukohti kajastavateks. Dokumentide avalikustamine kahjustaks seega suhteid USAga. Üldsuse juurdepääsust tuleb keelduda, kui asjaomase dokumendi avalikustamine kahjustaks rahvusvaheliste suhete kaitset.

Dokumente, millele kaebuse esitajal ei võimaldatud juurdepääsu, ei ole ärisektori esindajatele avaldatud. Need on ette nähtud üksnes komisjonisiseseks kasutamiseks ja seetõttu ei ole põhjust taotleda nende kättesaadavaks tegemist kodanikuühiskonna teistele osadele.

Ärisoovitused ja komisjoni seisukoht nende soovituste suhtes ei ole salajased. Kaebuse esitajal on juurdepääs TABD ettepanekutele valitsustele, mis on avalikult kättesaadavad internetis, ning komisjoni vastused on kaebuse esitajale teatavaks tehtud.

Kaebuse esitaja märkused

Kokkuvõttes olid kaebuse esitaja tähelepanekud järgmised.

Ülevaated on ainus viis, kuidas tõhusalt selgitada komisjoni ja TABD vaheliste suhete olemust. Kui need näitavad, et TABD-l on otsustusprotsessi üle põhjendamatu võim, on oluline, et need tehtaks üldsusele kättesaadavaks.

Ülevaated ei ole lihtsalt komisjoni töötajate isiklikud arvamused. Kaebuse esitaja on varem saanud komisjonilt teavet OECD mitmepoolse investeerimislepingu läbirääkimiste kohta. Need sisaldavad komisjoni ametlikke seisukohti ja annavad palju rohkem teavet protsessi läbiviimise kohta kui üldsusele kättesaadavad dokumendid.

On üllatav, et komisjon peab TABD konverentse läbirääkimisteks, kuna neid korraldab erasektori lobirühm ja neil ei ole aluslepingute kohaselt mingit rolli ELi otsustusprotsessis. See muudab läbipaistvuse vajaduse pakilisemaks ja tugevdab dokumentidele juurdepääsu õigust.

Lühiülevaated on olulised dokumendid poliitikakujundamise protsessi mõistmiseks. Komisjoni seisukoht, et nende avalikustamise vastu puudub tegelik avalik huvi, näitab, et ei mõisteta demokraatia lõhet, mida ELi kodanikud nii tugevalt tunnevad.

Soovituse eelnõu

Ombudsman edastas 27. juuni 2002. aasta otsusega komisjonile soovituse projekti vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6. Soovituse projekti aluseks olid järgmised asjaolud:

1 Õiguslik raamistik

1.1 Kaebuses vaidlustatakse komisjoni keeldumine teatud dokumentidele juurdepääsu andmisest. Juurdepääsutaotlus esitati 1999. aasta detsembris ja kaebuse esitaja kordustaotlus lükati 2000. aasta mais tagasi. Ombudsmani uurimine selle kohta, kas komisjoni keeldumine juurdepääsu andmisest on haldusomavoli juhtum, põhineb seega otsusel 94/90,(1) mis oli sel ajal kohaldatav õigusraamistik.

1.2 Alates 3. detsembrist 2001 reguleeritakse juurdepääsu komisjoni dokumentidele määrusega (EÜ) nr 1049/2001 (2) ja komisjoni kodukorrale 5. detsembri 2001. aasta otsusega (3) lisatud üksikasjalike eeskirjadega, millega tunnistati kehtetuks komisjoni otsus 94/90. Seetõttu leiab ombudsman, et kaebuse esitaja taotluse läbivaatamine komisjoni poolt peab põhinema määrusel 1049/2001.

2 Kaebuse esitaja ja komisjoni väited

2.1 Kaebuse esitaja vaidlustab komisjoni keeldumise anda juurdepääs kõigile komisjoni delegatsioonide infotundidele 10. mail 1999. aastal Washingtonis toimunud Atlandi-ülese ettevõtjate dialoogi (TABD) aasta keskel toimunud kohtumisel ja 28.-29. oktoobril 1999. aastal Berliinis toimunud TABD konverentsil.

2.2 Kaebuse esitaja väidab, et komisjoni keeldumises ei omistata piisavat kaalu üldsuse huvile avalikustamise vastu. Kaebuse esitaja sõnul on TABD ja eelkõige selle iga-aastane konverents foorum, kus pakutakse välja ja arutatakse ELi poliitikat, millel on hiljem kaugeleulatuv mõju kõigile Euroopa kodanikele. Ülevaated on olulised, et mõista komisjoni suhteid TABDga ja selle organi rolli ELi otsustusprotsessis. Märgukirjad valmistati ette esitlemiseks erasektori konverentsil ja need tuleks teha kättesaadavaks ka kodanikuühiskonna teistele osadele.

Kaebuse esitaja taotleb juurdepääsu dokumentidele ja märgib, et kohtupraktika kohaselt peavad institutsioonid andma osalise juurdepääsu, kui dokument sisaldab nii konfidentsiaalset kui ka mittekonfidentsiaalset teavet.

2.4 Komisjoni sõnul koosnevad kõnealused dokumendid kahest viitedokumendist, mis sisaldavad suunavaid märkusi, väljapakutud kõnepunkte, kavandatud kommünikeede kavandeid, infotunde USA ministritega peetavateks kõrvalkohtumisteks, samuti TABD soovitusi komisjonile ning komisjoni talituste märkusi ja vastuseid nendele soovitustele. Komisjon on avaldanud kõik nõutud dokumendid, välja arvatud suunavad märkused, nõuanded, arvamused ja muud märkused komisjoni töötajatelt.

Komisjon väidab, et dokumendid, millega tutvumise võimaldamisest keelduti, sisaldavad üksnes arvamusi ja soovitusi töötajatelt, kes ei saaks vabalt anda isiklikke hinnanguid poliitilistes küsimustes, kui nende seisukohad avalikustataks. See kahjustaks tõsiselt komisjoni otsustusvõimet. Lisaks ei andnud need dokumendid täiendavat teavet komisjoni seisukohtade kohta seoses TABD ettepanekutega. Avalikustamise vastu puudub tegelik avalik huvi ja selliste dokumentide asutusesisesena hoidmise huvi on kaalukam.

Lisaks, kui dokumendid muutuvad avalikuks, võib töötajate isiklikke seisukohti ekslikult pidada komisjoni seisukohti kajastavateks. Dokumentide avalikustamine kahjustaks seega suhteid USAga. Üldsuse juurdepääsust tuleb keelduda, kui asjaomase dokumendi avalikustamine kahjustaks rahvusvaheliste suhete kaitset.

Komisjon väidab ka, et TABD ettepanekud valitsustele on internetis avalikult kättesaadavad ja komisjoni vastused on kaebuse esitajale teatavaks tehtud. Dokumente, millele kaebuse esitajal ei võimaldatud juurdepääsu, ei ole avaldatud ka ettevõtlussektori esindajatele. Need on ette nähtud üksnes komisjonisiseseks kasutamiseks ja seetõttu ei ole põhjust taotleda nende kättesaadavaks tegemist kodanikuühiskonna teistele osadele.

Osalise juurdepääsu kohta väidab komisjon, et komisjoni vastused TABD soovitustele hõlmavad komisjoni ja ettevõtlussektori vahel arutatud küsimusi, millele kaebuse esitajal on juurdepääs. Kuna need dokumendid olid osa teabekoosolekutest, anti kaebuse esitajale tegelikult osaline juurdepääs.

Lõpuks väidab komisjon, et aeg, mis on möödunud sündmustest, mille jaoks infotunnid ette valmistati, ei võimalda komisjonil dokumente avaldada, kuna neis sisalduvad arvamused ja soovitused võivad tulevastel läbirääkimistel veel kehtida.

2.5 Oma märkustes väitis kaebuse esitaja, et märgukirjad ei ole lihtsalt komisjoni töötajate isiklikud arvamused. Muud sellised infotunnid sisaldavad komisjoni ametlikke seisukohti ja annavad rohkem teavet selle kohta, kuidas asjaomane protsess toimus, kui üldsusele kättesaadavad dokumendid.

Kaebuse esitaja väljendas üllatust, et komisjon näib arvavat, et TABD konverentsid on läbirääkimised, sest neid korraldab erasektori lobirühm ja neil ei ole aluslepingute kohaselt mingit rolli ELi otsustusprotsessis. See muudab läbipaistvuse vajaduse pakilisemaks ja tugevdab dokumentidele juurdepääsu õigust.

Kaebuse esitaja sõnul näitab komisjoni seisukoht, et puudub tegelik avalik huvi infotundide avalikustamise vastu, seda, et ei mõisteta demokraatia lõhet, mida ELi kodanikud nii tugevalt tunnevad.

3 Ombudsmani järeldused

3.1 Komisjoni otsuses 94/90 on sätestatud kaks erandit üldsuse õigusest tutvuda komisjoni dokumentidega. Esimene kategooria on kohustuslik ja puudutab avaliku huvi kaitset. Komisjon tugines sellele erandile, väites, et asjaomaste dokumentide avalikustamine kahjustaks avalikke huve seoses rahvusvaheliste suhetega. Komisjoni sõnul kahjustaks avalikustamine suhteid USAga, sest komisjoni töötajate isiklikke seisukohti võib ekslikult pidada komisjoni seisukohti kajastavateks.

3.2 Ombudsman juhib tähelepanu sellele, et ei ole selge, miks USA ametivõimud sellise vea teevad, ning komisjon ei esita mingeid tõendeid selle kohta, et nad seda tõenäoliselt teeksid.

3.3 Seetõttu leiab ombudsman, et komisjoni esitatud põhjendus ei näita, et komisjon oleks tegelikult kaalunud, kas tema käsutuses oleva teabe põhjal võib avalikustamine tegelikult kahjustada avalikke huve seoses rahvusvaheliste suhetega. Tegemist on haldusomavoli juhtumiga.

3.4 Komisjon on tuginenud ka otsuse 94/90 teisele erandikategooriale, milleks on kaitsta oma huvi menetluse konfidentsiaalsuse vastu. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab institutsioon selle erandi kohaldamisel leidma tegeliku tasakaalu ühelt poolt kodaniku huviga saada juurdepääs dokumentidele ja teiselt poolt tema enda huviga säilitada oma arutelude konfidentsiaalsus.

3.5 Ombudsman peab põhjendatuks komisjoni väidet, et dokumendid, millele juurdepääsu ei võimaldatud, sisaldavad arvamusi ja soovitusi töötajatelt, kes ei saaks vabalt anda isiklikke hinnanguid poliitilistes küsimustes, kui nende seisukohad avalikustataks, ning et see kahjustaks tõsiselt komisjoni otsustusvõimet.

3.6 Ombudsman ei pea siiski vastuvõetavaks komisjoni väidet, et avalikustamise vastu puudub tegelik avalik huvi. Sellega seoses tuletab ombudsman kõigepealt meelde, et avatuse põhimõtte eesmärk on tagada kodanikele suurem roll otsustusprotsessis ning tagada, et administratsioon tegutseks demokraatlikus süsteemis kodanike suhtes kohasemalt, tõhusamalt ja vastutustundlikumalt (4). Lisaks võimaldab võimalikult laiaulatuslik juurdepääs dokumentidele, mille tagamine on komisjoni otsuse 94/90 eesmärk, kodanikel teostada tegelikku ja tõhusat järelevalvet ühenduse institutsioonidele antud volituste kasutamise üle (5).

3.7 Ombudsman märgib, et komisjoni veebisaidil kättesaadava teabe kohaselt pärineb TABD 1995. aastast, kui toonane USA kaubandusminister ja volinikud BRITTAN ja BANGEMANN korraldasid Sevillas konverentsi ettevõtete tegevjuhtidele mõlemal pool Atlandi ookeani. TABD ise kirjeldab TABD-d kui "mitteametlikku protsessi, mille käigus Euroopa ja Ameerika ettevõtted ja ettevõtjate ühendused töötavad koostöös Euroopa Komisjoni ja USA administratsiooniga välja ELi ja USA ühised kaubanduspoliitilised soovitused".

3.8 Ombudsman leiab, et kaebuse esitajal on õigus tugineda avalikule huvile avaldada dokumente, mis käsitlevad komisjoni suhet TABDga. Samuti ei ole komisjoni ülesanne öelda, millised dokumendid võivad või ei pruugi olla kodanikele kasulikud komisjoni volituste teostamise kontrollimisel.

3.9 Seetõttu leiab ombudsman, et komisjon ei ole otsuses 94/90 ette nähtud kaalutlusõigusel põhineva erandi kohaldamisel tõendanud, et ta on saavutanud tõelise tasakaalu ühelt poolt kodaniku huvi dokumentidele juurdepääsu saamise vastu ja teiselt poolt tema enda põhjendatud huvi vahel konfidentsiaalsuse vastu. Tegemist on haldusomavoli juhtumiga.

3.10 Osalise juurdepääsu küsimuses juhib ombudsman tähelepanu sellele, et komisjon peaks kaebuse esitaja taotluse läbivaatamisel kaaluma osalist juurdepääsu vastavalt määruse 1049/2001 artikli 4 lõikele 6.

4 Kokkuvõte

4.1 Eespool toodud põhjustel leiab ombudsman, et komisjoni keeldumine kaebuse esitaja taotlusest tutvuda 10. mail 1999. aastal Washingtonis toimunud TABD aasta keskel toimunud kohtumisel ja 28.-29. oktoobril 1999. aastal Berliinis toimunud TABD konverentsil osalenud Euroopa Komisjoni delegatsioonide infotundidega ei ole piisavalt põhjendatud. Tegemist on haldusomavoli juhtumiga.

4.2 Seetõttu esitab ombudsman vastavalt ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6 komisjonile järgmise soovituse projekti:

Soovituse projekt

Komisjon peaks kaebuse esitaja taotluse uuesti läbi vaatama ja võimaldama juurdepääsu taotletud dokumentidele, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse ühte või mitut määruse 1049/2001 artiklis 4 sätestatud erandit. Läbivaatamine peaks hõlmama osalise juurdepääsu võimalust vastavalt määruse 1049/2001 artikli 4 lõikele 6.

KOMISJONI DELEGEERITUD ARVAMUS

Komisjoni üksikasjalikus arvamuses käsitleti TABD olemust ja dokumente, millele juurdepääsu ei võimaldatud. Juurdepääsu keelamise põhjuste kohta on komisjoni üksikasjalikus arvamuses kokkuvõtlikult esitatud järgmised punktid:

Ülevaated sisaldavad hinnanguid USA seisukohtadele ja poliitikale. Need kajastavad komisjoni töötajate sisearutelusid kohtumiste ettevalmistamisel ettevõtjate ja/või valitsuse esindajatega. Voliniku kaalutud sisemiste põhjenduste ja alternatiivide avalikustamine paljastaks komisjoni suhetes oma partneritega ja nõrgendaks tema läbirääkimispositsiooni. See annaks läbirääkimispartneritele ülevaate võimalikest kompromissidest, mida komisjon oleks valmis läbirääkimiste hilisemas etapis tegema. Tekiks tõsine oht, et ELi ja USA suhetesse lisatakse vastuolulisi küsimusi ja et kokkuleppele jõudmine muutub raskemaks.

Kuna need märgukirjad sisaldavad komisjoni töötajate arvamusi ja hinnanguid, mida volinik võib järgida või mitte, võib nende avaldamine tekitada avalikus arvamuses segadust seoses komisjoni ametlike seisukohtadega. Selline segadus muudaks keerulisemaks ka ELi ja USA suhted, isegi kui USA ametiasutused ise tõenäoliselt eristaksid komisjoni seisukohti komisjoni töötajate esitatud nõuannetest ja ettepanekutest.

Siseteabe ja taustteabe avaldamine kahjustaks tõsiselt komisjoni otsustusprotsessi. Põhjuseid on kaks:

• see nõrgendaks komisjoni positsiooni tulevastel kaubandusläbirääkimistel. See omakorda mõjutaks oluliselt komisjoni otsustusprotsessi, kuna tema manööverdamisruum väheneks;
• Komisjoni töötajatel peaks olema vabadus esitada nõu ja arvamusi oma ametiasutustele, olgu siis volinikule, kolleegiumile või institutsiooni esindavale kõrgele ametnikule. Neid tuleks kaitsta lubamatu välise surve eest, kui nad oma ametiasutusi nõustavad. Nende vabadust väljendada oma seisukohti piirataks, kui nad peaksid võtma arvesse võimalust, et nende arvamused ja hinnangud võidakse avalikustada. Selle "mõtlemisruumi" kaitse on komisjoni algatusõiguse kaitsmisel põhjapaneva tähtsusega. Tema otsustusprotsessi kahjustaks tõsiselt see, kui ta ei saaks enam tugineda oma töötajate sõltumatutele nõuannetele.

Kui komisjon vaatas taotluse määruse (EÜ) nr 1049/2001 alusel uuesti läbi, kaalus ta üldsuse huvi avalikustamise vastu ja kahju, mida dokumentide avalikustamine põhjustaks. Sellise huvide tasakaalu saavutamiseks peab komisjon hindama dokumentide väärtust kodanike jaoks võrreldes ohuga kahjustada oma otsustusvõimet.

Määrusega (EÜ) nr 1049/2001 antakse igale füüsilisele või juriidilisele isikule juurdepääsuõigus, ilma et ta peaks oma taotlust põhjendama. Kui dokument on avaldatud, on see avalikult kättesaadav ja kõigile kättesaadav. Institutsioon ja kolmandate isikute dokumentide puhul autor kaotavad kontrolli avalikustatud dokumentide või nende osade võimaliku kasutamise üle. Dokumendi avaldamisega kaasneva kahju hindamisel tuleb arvesse võtta ohtu, et avalikustatud dokumentide teatavaid osi levitatakse väljaspool nende konteksti.

Ühest küljest kahjustaks märgukirjade avalikustamine tõsiselt komisjoni otsustusprotsessi. Teisest küljest on üldsus TABD soovitustest oma veebisaidi kaudu ja komisjoni vastustest täielikult teadlik. Vastupidiselt kaebuse esitaja väitele ei annaks infotunnid täiendavat teavet komisjoni osalemise kohta TABDs, vaid paljastaksid sisearutelud ja võimalikud kompromissid TABD konverentside ja USA ametnikega kohtumiste ettevalmistamisel. Seetõttu on komisjon veendunud, et tema otsustusprotsessi kaitse kaalub selgelt üles üldsuse huvi avalikustada vähesed avaldamata dokumendid.

Osaline juurdepääs avaldamata dokumentidele ei ole võimalik, sest need sisaldavad ainult taustteavet, isiklikke hinnanguid ja soovitusi volinikule või peadirektorile kaalumiseks. Puuduvad mittekonfidentsiaalsed osad, mida saaks märkmetest eraldada.

Kaebuse esitaja tähelepanekud üksikasjaliku arvamuse kohta

Kaebuse esitaja märkused sisaldasid kokkuvõttes järgmisi punkte:

Komisjon ei ole tõendanud rahvusvaheliste suhete kahjustamist ega avalikustamisega seotud avaliku huvi tegelikku kaalumist.

Kaebuse esitaja nõustub põhimõtteliselt konfidentsiaalsusõigusega, kuid mitte järeldusega, et see kaalub käesoleval juhul üles avalikustamisega seotud avaliku huvi.

Dokumentidele juurdepääsu vastu on avalik huvi, sest TABD avaldab komisjonile lubamatut mõju. Dokumendid moodustavad poliitikakujundamise tausta ja on seetõttu otsustava tähtsusega komisjoni volituste täitmise järelevalves.

Otsus

Ombudsmani hinnang komisjoni üksikasjalikule arvamusele

1.1 Ombudsman esitas soovituse projekti, et komisjon vaataks uuesti läbi kaebuse esitaja taotluse juurdepääsuks teatavatele dokumentidele ja annaks juurdepääsu asjaomastele dokumentidele, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse ühte või mitut määruse 1049/2001 artiklis 4 sätestatud erandit. Läbivaatamine peaks hõlmama osalise juurdepääsu võimalust vastavalt määruse 1049/2001 artikli 4 lõikele 6.

1.2 Komisjon väidab oma üksikasjalikus arvamuses, et asjaomased dokumendid sisaldavad sisehinnanguid USA seisukohtadele ja poliitikale, kajastades komisjoni töötajate arutelusid ettevõtjate ja/või valitsuse esindajatega kohtumiste ettevalmistamisel. Voliniku kaalutud sisemiste põhjenduste ja alternatiivide avalikustamine paljastaks komisjoni suhetes oma partneritega ja nõrgendaks tema läbirääkimispositsiooni. See annaks läbirääkimispartneritele ülevaate võimalikest kompromissidest, mida komisjon oleks valmis läbirääkimiste hilisemas etapis tegema. Tekiks tõsine oht, et ELi ja USA suhetesse lisatakse vastuolulisi küsimusi ja et kokkuleppele jõudmine muutub raskemaks.

1.3 Komisjon väidab, et osaline juurdepääs avaldamata dokumentidele ei ole võimalik, kuna need sisaldavad üksnes taustteavet, isiklikke hinnanguid ja soovitusi. Puuduvad mittekonfidentsiaalsed osad, mida saaks märkmetest eraldada.

1.4 Ombudsman märgib, et määruse 1049/2001 artikli 4 lõikes 1 on osaliselt sätestatud, et "institutsioonid keelavad juurdepääsu dokumentidele, mille avaldamine kahjustaks: a) avalik huvi seoses järgmisega: . artikli 4 selles osas ei viidata võimalusele, et avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve.

1.5 Ombudsman leiab, et komisjoni üksikasjalikus arvamuses esitatud põhjendused selgitavad esimest korda selgelt, kuidas asjaomaste dokumentide avalikustamine võib kahjustada avalike huvide kaitset seoses rahvusvaheliste suhetega. Ombudsmani uurimise käigus ei ilmnenud tõendeid, mis seaksid kahtluse alla komisjoni põhjenduste selle aspekti paikapidavuse või komisjoni seisukoha, et osaline juurdepääs ei ole võimalik.

1.6 Arvestades eelmises lõikes esitatud ombudsmani järeldust, ei ole vaja kaaluda, kas juurdepääsu dokumentidele võiks keelata ka määruse 1049/2001 (6) artikli 4 lõike 3 teise lõigu alusel.

Ombudsman juhib siiski tähelepanu sellele, et ta ei saa nõustuda komisjoni seisukohaga, et dokumendi avaldamisega tema otsustusprotsessile tekitatava võimaliku kahju hindamisel tuleb arvesse võtta ohtu, et dokumendi teatavaid osi levitatakse väljaspool nende konteksti.

Ombudsmani arvates on komisjoni arutluskäik selles küsimuses vastuolus Euroopa inimõiguste konventsioonis ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud sõnavabadusega, mis hõlmab arvamusvabadust ning vabadust saada ja levitada teavet ja ideid ilma avaliku võimu sekkumiseta.

2 Kokkuvõte

Ombudsman leiab, et komisjon on võtnud asjakohaseid meetmeid ombudsmani soovituse projekti täitmiseks. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

Jacob SÖDERMAN

---

(1) Komisjoni 8. veebruari 1994. aasta otsus 94/90 üldsuse juurdepääsu kohta komisjoni dokumentidele (EÜT 1994, L 46, lk 58).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).

(3) 2001. aasta EÜT L 345/94.

(4) Kohtuasi T-211/00, Aldo Kuijer vs. nõukogu, EKL 2002, lk II-485, punkt 52.

(5) Kohtuasi T-92/98, Interporc Im- und Export GmbH vs. komisjon, EKL 1999, lk II-3521, punkt 39.

(6) "Juurdepääs dokumendile, mis sisaldab sisekasutuseks esitatud arvamusi osana asjaomase institutsiooni sisearuteludest ja eelkonsultatsioonidest, keelatakse isegi pärast otsuse tegemist, kui dokumendi avaldamine kahjustaks tõsiselt institutsiooni otsustamisprotsessi, välja arvatud juhul, kui avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve."