# Otsus selle kohta, kas ombudsman võiks uurida kontrollikoja liikmete käitumisjuhendi järgimisega seotud probleemide käsitlemist Euroopa Liidu Kohtus (juhtum 1072/2021/NH)
- Autor: Euroopa Ombudsman
- Kuupäev: 2022-06-29T10:00+02:00[Europe/Paris]
- [URL](https://www.ombudsman.europa.eu/et/decision/et/157726)
---
> Kohtuasi puudutas Euroopa Liidu Kohtu kohtujuristi avalikke märkusi ELi digiturgude õigusakti eelnõu kohta ajal, mil seadusandlik protsess oli pooleli. Kaebuse esitaja, kes on tarbijakaitseorganisatsioon, oli seisukohal, et Euroopa Liidu Kohus ei käsitlenud seda käitumisjuhendi võimalikku rikkumist nõuetekohaselt.
>
> Ombudsman esitas Euroopa Liidu Kohtule mitu küsimust. Euroopa Liidu Kohus väitis, et ombudsmanil ei olnud volitusi kaebust uurida, sest see puudutas kohtu rolli õigusemõistmisel.
>
> Ombudsmani seisukoht tema volituste kohta erines Euroopa Liidu Kohtu seisukohast. Kuna aga edasised uurimised ei oleks mõttekad, lõpetas ombudsman juhtumi.
>
Kaebuse taust
-------------
**1. 2021. aasta** märtsis Euroopa Liidu Kohtu kohtujurist (edaspidi (edaspidi „Euroopa Liidu Kohus") osales intervjuus õigusajakirjaga ja esitas märkusi ELi digiturgude õigusakti eelnõu[^\[1\]^](#_ftn1){#_ftnref1} kohta ajal, mil seadusandlik protsess oli veel pooleli.
**2.** Kohtujuristidel on sama auaste kui Euroopa Kohtu kohtunikel.^[\[2\]](#_ftn2){#_ftnref2}^Kohtujuristide ülesanne on anda täiesti sõltumatult arvamus kohtuasjas, mida arutavad kohtunikud. Kuigi nende arvamused ei ole siduvad, järgivad neid sageli kohtunikud.
**3.** Kaebuse esitaja on Euroopa sõltumatuid tarbijaorganisatsioone esindav kodanikuühiskonna organisatsioon.^[\[3\]](#_ftn3){#_ftnref3}^ Kaebuse esitaja vaidlustas kohtujuristi märkused, sest tema arvates võivad need mõjutada õigusloomeprotsessi raames toimuvaid poliitilisi läbirääkimisi. Lisaks võivad need kahjustada seda, kuidas avalikkus tajub kohtujuristi erapooletust.
**4.** Kaebuse esitaja kirjutas 2021. aasta aprillis Euroopa Kohtu presidendile, väljendades eespool nimetatud muret. Kaebuse esitaja leidis, et kohtujuristi märkused tõstatasid küsimusi seoses tema kohustustega Euroopa Kohtu liikmena vastavalt Euroopa Liidu Kohtu käitumisjuhendile.^[\[4\]](#_ftn4){#_ftnref4}^ Kaebuse esitaja tsiteeris käitumisjuhendi artikli 7 lõiget 3, milles on sätestatud, et „parlamendiliikmed*tegutsevad ja väljendavad end vaoshoitult, mida nende kabinet nõuab",* ning artikli 4 lõiget 2: „Liikmed*ei tohi tegutseda ega väljendada end mis tahes viisil viisil, mis kahjustab üldsuse arusaama nende erapooletusest* ".
**5. Euroopa Kohtu**president vastas, et Euroopa Liidu Kohus on andnud kohtujuristile loa vestlusel osaleda ja et tema märkused väljendavad tema isiklikku arvamust. President selgitas, et kohtunikel, st kohtunikel ja kohtujuristidel, on õigus väljendada oma isiklikke seisukohti. Nad peaksid siiski ilmutama vaoshoitust oma sõnavabaduse kasutamisel kõikidel juhtudel, kui kohtute autoriteet ja erapooletus võivad sattuda kahtluse alla. Sellega seoses rõhutas president, et kohtujuristi märkustel ei ole mingit seost Euroopa Kohtus pooleli oleva kohtuasjaga.
**6.**Kuna kaebuse esitaja ei olnud presidendi vastusega rahul, pöördus ta 2021. aasta juunis Euroopa Ombudsmani poole.
Ombudsmani volitused
--------------------
**7. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 228**tuleneb, et ombudsman saab Euroopa Liidu Kohut puudutavaid kaebusi menetleda ainult juhul, kui need ei ole seotud Euroopa Liidu Kohtu „õigusemõistja rolliga".
**8.**Ombudsman leidis, et kaebus ei puudutanud Euroopa Liidu Kohtu õigusemõistmise ülesandeid, ja algatas uurimise. Otsuses võeti arvesse, et oma vastuses kaebuse esitajale rõhutas Euroopa Kohtu president, et Euroopa Kohtus ei ole pooleli ühtegi kohtuasja, mis oleks seotud esitatud märkustega.
**9.** Ombudsman palus Euroopa Liidu Kohtul kaebusele vastata. Euroopa Liidu Kohus ei nõustunud, et kaebus kuulub ombudsmani pädevusse, kuigi ta vastas kaebusele. Vastust jagati kaebuse esitajaga, et koguda kokku tema märkused. Seejärel saatis ombudsman Euroopa Liidu Kohtule täiendava kirja oma volituste kohta.^[\[5\]](#_ftn5){#_ftnref5}^Ombudsman sai kohtu teise vastuse ja kaebuse esitajalt teise märkuste vooru. Ombudsmani ja kontrollikoja vaheline kirjavahetus avaldatakse ombudsmani veebisaidil.
Ombudsmanile esitatud argumendid
--------------------------------
### Euroopa Liidu Kohus
**10.**Euroopa Liidu Kohus leidis, et juhtum ei kuulu ombudsmani pädevusse. Ta väitis, et kohtu liikme sõnavabaduse mis tahes piiramise suhtes kohaldatakse teatavaid menetlusi, mida kohtud ise kohaldavad. Sellisena väljendavad need menetlused kohtusüsteemi sõltumatust, mis nõuab, et asjaomane kohus täidaks oma ülesandeid täiesti sõltumatult. Samuti leidis Euroopa Liidu Kohus, et selle liikme erapooletuse ja diskreetsuse kohustuse rikkumiseks võib pidada üksnes kohtu liikme märkusi, mis mõjutavad tema võimet panustada kohtuotsuse tegemise protsessi. Käesoleval juhul see nii ei olnud.
**11.**Pärast ombudsmani selgituste nõudmist selgitas Euroopa Liidu Kohus veel, et käitumisjuhendit tuleb tõlgendada konteksti ja taotletavaid eesmärke silmas pidades. Käitumisjuhendi artiklites 4 ja 7 määratletud erapooletuse ja diskreetsuse kohustusel on konkreetne eesmärk: tagada tõhus õiguskaitse, st õiglane kohtulik arutamine. Euroopa Liidu Kohus märkis, et nende kohustuste eesmärk on eelkõige kaitsta kohtumenetlusi endid põhjendamatu sekkumise eest, mitte muid väliseid protsesse, nagu poliitilised läbirääkimised.
**12.**Samuti selgitas Euroopa Liidu Kohus, et kohtunikud hindavad, kas parlamendiliige on rikkunud käitumisjuhendit. Sellisena on selline hindamine osa Euroopa Liidu Kohtu kohtulikust rollist ja ei kuulu Euroopa Liidu Kohtu sõnul ombudsmani pädevusse.
### Kaebuse esitaja
**13.**Kaebuse esitaja ei nõustunud Euroopa Liidu Kohtu hinnanguga, et kohtu liige rikuks oma erapooletuse ja diskreetsuse kohustust üksnes juhul, kui see võib mõjutada kohtuotsuse tegemise protsessi. Kaebuse esitaja väitis, et Euroopa Liidu Kohtu vastuses ei käsitletud võimalikku mõju, mida kohtujuristide märkused võivad mõjutada õigusloomeprotsessi ja seega õõnestada võimude lahususe põhimõtet. Aluslepinguga ei anta Euroopa Liidu Kohtule ELi õigusaktide vastuvõtmise protsessis mingit rolli.
**14. Lisaks väitis**kaebuse esitaja, et käitumisjuhendist (artikli 7 lõige 3 ja artikli 4 lõige 2) tulenevate kohustuste kohaselt peaksid kõik kontrollikoja liikmed hoiduma selliste seisukohtade avaldamisest, mis võivad sekkuda ELi õigusloomeprotsessi või seda põhjendamatult mõjutada. Kui see tõlgendus ei ole kooskõlas käitumisjuhendi mõttega, seab kaebuse esitaja kahtluse alla käitumisjuhendi sätete tõhususe selliste olukordade ennetamisel, nagu on tekkinud käesolevas asjas. Kui see tõepoolest nii oleks, siis miks tuleks käitumisjuhendit kohaldada ka kohtu endiste liikmete suhtes, kes ei ole enam kaasatud kohtuotsuse tegemise protsessi?
**15.**Kaebuse esitaja arvates ei piisanud sellest, et Euroopa Liidu Kohus lükkas tagasi ELi õigusloomeprotsessi lubamatu mõjutamise küsimuse ja ELi institutsioonide vahelise võimude lahususe kui pelgalt „välisprotsessi". Kaebuse esitaja sõnul on ELi seadusandlikud protsessid ELi toimimise lahutamatu osa.
**16.**Kaebuse esitaja rõhutas, et ombudsmanil on õigus tema kaebust uurida, sest see ei puuduta kohtuasja, mida menetleb Euroopa Liidu Kohus, kes tegutseb õigusemõistjana. Kaebuse esitaja palus ombudsmanil soovitada Euroopa Liidu Kohtul, et käitumisjuhendis oleks sõnaselgelt sätestatud, et erapooletuse ja diskreetsuse kohustused kohustavad parlamendiliikmeid hoiduma avalduste tegemisest, mis võivad mõjutada ELi õigusloomeprotsessi.
Ombudsmani hinnang
------------------
**17.**Ombudsman ei kavatse sekkuda kohtusüsteemi sõltumatusesse, mis on õigusriigil põhineva liidu nurgakivi. Aluslepingust tuleneb selgelt, et Euroopa Liidu Kohus, kes tegutseb õigusemõistjana, ei kuulu ombudsmani pädevusse.
**18.**Ombudsman väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa Liidu Kohus vastas kaebuse põhjendatuse kohta, kuigi ta leidis, et kaebus ei kuulu ombudsmani pädevusse.
**19.**Ombudsman mõistab Euroopa Liidu Kohtu väidet, et selle käitumisjuhendi eesmärk on vältida ühe liikme lubamatut mõju kohtumenetlusele. Ta nõustub siiski kaebuse esitajaga, et see seisukoht on üsna piirav, kuna selles ei võeta arvesse võimalikku mõju, mida kohtu liige võib avaldada muudele protsessidele, näiteks seadusandlikule otsustusprotsessile ELi tasandil.
**20.**Ombudsman märgib, et käesoleva juhtumi asjaoludega samal kuul osales kohtujurist tervishoiusektori intellektuaalomandit käsitleval veebiüritusel. Samuti osales ta 2021. aasta novembris ühel teisel digiturgude õigusakti käsitleval üritusel, mille korraldas Itaalia mõttekoda.
**21.** Vaidluse all on küsimus, kas käitumisjuhend, eriti kui selles on sätestatud kontrollikoja liikmete erapooletuse ja kaalutlusõiguse põhimõtted, on Euroopa Liidu Kohtu õigusalase töö lahutamatu osa või pigem haldusdokument, milles on sätestatud parlamendiliikmete deontoloogilised kohustused ka siis, kui nad tegutsevad väljaspool kohtusaali. Seadustiku sõnastus näib viitavat viimasele. Üldkohtu 2019. aasta otsus näib toetavat ka seisukohta, et käitumisjuhendi eesmärk ei ole kehtestada eeskirju Euroopa Liidu Kohtu õigusemõistmise kohta.[^\[6\]^](#_ftn6){#_ftnref6} Samas kohtuotsuses jõutakse siiski järeldusele, et käitumisjuhendit ei saa liigitada kohtu- ega üksnes haldusaktiks \[7\].{#_ftnref7}
**22.**Ombudsmani seisukoht tema volituste kohta erineb Euroopa Liidu Kohtu seisukohast. Ta usub, et käitumisjuhend on hübriidvahend: see hõlmab kontrollikoja liikmete deontoloogilisi kohustusi nii siis, kui nad tegutsevad õigusemõistjana, kui ka siis, kui nende tegevus võib mõjutada muid (kohtuväliseid) protsesse. Vastasel juhul ei kohaldataks käitumisjuhendit endiste parlamendiliikmete suhtes, kuna nad ei saa enam tegutseda õigusemõistjana. Selles kohtuasjas on Euroopa Liidu Kohus väitnud, et kohtujuristi märkused ei mõjutanud tema võimet aidata kaasa kohtuotsuse tegemise protsessile. Seega peaksid need kuuluma käitumisjuhendiga hõlmatud kohtuväliste menetluste valdkonda. Seega peaks juhtum kuuluma ombudsmani pädevusse.
**23.**Euroopa Liidu Kohus on siiski selgitanud, et ta ei tunnusta ombudsmani volitusi seda juhtumit uurida. Kuigi on äärmiselt oluline, et käitumisjuhendit järgitaks ja et Euroopa Liidu Kohus jääks selles suhtes valvsaks, leiab ombudsman, et Euroopa Liidu Kohtu seisukohta arvesse võttes ei ole uurimise jätkamine mõttekas.
**24.**Seda arvesse võttes lõpetab ombudsman juhtumi ilma edasiste meetmeteta.
Järeldus
--------
Ombudsman lõpetab juhtumi järgmise järeldusega:
**Edasised meetmed ei ole põhjendatud.**
Kaebuse esitajat ja Euroopa Liidu Kohut teavitatakse sellest otsusest.
Emily O'Reilly
Euroopa Ombudsman
<br />
Strasbourg, 27. juuni 2022
[\[1\]](#_ftnref1){#_ftn1} Euroopa Komisjon esitas 2020. aasta detsembris ettepaneku digiturgude õigusakti kohta, et reguleerida interneti pääsuvalitsejaid; mis on suured digiplatvormid, millel on turgu valitsev seisund. Lisateabe saamiseks vt [https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital-age/digital-markets-act-ensuring-fair-and-open-digital-markets_en.](https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital-age/digital-markets-act-ensuring-fair-and-open-digital-markets_en)
[\[2\]](#_ftnref2){#_ftn2} Euroopa Liidu Kohus (edaspidi „kohus") on jagatud kaheks kohtuks: Euroopa Kohus ja Üldkohus. Euroopa Kohus menetleb liikmesriikide kohtute eelotsusetaotlusi, teatavaid tühistamishagisid ja apellatsioonkaebusi, samas kui Üldkohus teeb otsuseid üksikisikute, ettevõtjate ja mõnel juhul ELi liikmesriikide valitsuste esitatud tühistamishagide kohta (tavaliselt konkurentsiõiguse, riigiabi, kaubanduse, põllumajanduse, kaubamärkide ja ELi personaliküsimuste kohta). Kohtujuristid töötavad ainult Euroopa Kohtus, mitte Üldkohtus.
[\[3\]](#_ftnref3){#_ftn3} Euroopa Tarbijaliitude Amet (BEUC). Akronüüm on Bureau*Européen des Unions de Consommateurs .* Täiendav teave: <https://www.beuc.eu/>
[\[4\]](#_ftnref4){#_ftn4} 23. detsembril 2016 vastu võetud Euroopa Liidu Kohtu liikmete ja endiste liikmete käitumisjuhendi (2016/C 483/01) eesmärk on selgitada eetika- ja deontoloogiastandardeid, mida kontrollikoja liikmed ja endised liikmed peavad järgima. See on kättesaadav siin: [https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=ELT:C:2016:483:FULL\&from=FR](https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=OJ:C:2016:483:FULL&from=FR) Kontrollikoda ajakohastas oma käitumisjuhendit 2021. aasta septembris.
[\[5\]](#_ftnref5){#_ftn5} Ombudsman märkis muu hulgas, et Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) on varem uurinud käitumisjuhendi järgimisega seotud juhtumit.
[\[6\]](#_ftnref6){#_ftn6} Vt Üldkohtu 20. septembri 2019. aasta otsus kohtuasjas T-433/17: [*Franklin Dehousse* vs. *Euroopa Liidu Kohus,*](https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=7E5DAACFA64926178AFC4BA37CC5E976?text=&docid=217989&pageIndex=0&doclang=FR&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=461543) eelkõige punkt 82: „Selline*käitumisjuhend ei ole oma kontseptsiooni ja sisu poolest mõeldud sätestama kas või osaliselt selle institutsiooni õigusemõistmisega seotud tegevust reguleerivaid eeskirju* " ja punkt 86: „selline*käitumisjuhend ei ole stricto sensu seotud õigusemõistmise ülesannete täitmisega* ".
[\[7\]](#_ftnref7){#_ftn7} Eespool viidatud kohtuotsuse punkt 90.