# Euroopa Ombudsmani otsus Euroopa Komisjoni vastu esitatud kaebuse 834/2001/GG kohta
- Autor: Euroopa Ombudsman
- Kuupäev: 2002-04-22T00:00+02:00[Europe/Paris]
- [URL](https://www.ombudsman.europa.eu/et/decision/et/1577)
---
Strasbourg, 22. aprill 2002
Lugupeetud hr M.
mail 2001 esitasite kaebuse (saadud siin 6. juunil 2001) Tacise projekti FDRUS 9902 käsitlemise kohta Euroopa Komisjoni poolt.
11. juunil 2001 edastasin kaebuse komisjonile märkuste tegemiseks.
Te esitasite oma kaebuse kohta lisateavet 11. septembril ja 2. oktoobril 2001 ning ma edastasin selle koopia komisjonile vastavalt 19. septembril ja 4. oktoobril 2001.
Komisjon saatis oma arvamuse Teie kaebuse kohta 24. oktoobril 2001 ja ma edastasin selle Teile 29. oktoobril 2001 koos palvega esitada Teie soovi korral oma märkused. novembril 2001 saatsite mulle oma tähelepanekud komisjoni arvamuse kohta.
Kirjutasin 5. detsembril 2001 komisjonile, et küsida Teie kaebuse kohta lisateavet. Komisjon saatis oma vastuse 30. jaanuaril 2002 ja edastasin selle Teile märkuste esitamiseks 13. veebruaril 2002.
märtsil 2002 saatsite mulle oma märkused komisjoni vastuse kohta minu täiendava teabe taotlusele.
Kirjutan Teile, et anda Teile teada tehtud päringute tulemustest.
Kompromiss
----------
Kaebuse esitaja on Iirimaa äriühingu AFCon Management Consultants direktor. 1999. aastal kutsuti ettevõte konkureerima seitsme teise ELi äriühinguga (või konsortsiumiga) Tacise projekti FDRUS 9902 (Põllumajanduse laiendamise teenused Lõuna-Venemaal) raames. Üks teistest pakkujatest oli Saksa äriühing GFA Gesellschaft für Agrarprodukte mbH.
Kaebuse esitaja väitis, et AFCon lõpetas esimese tehnilise hindamise ja sellele järgnenud tehnilise ümberhindamise, samas kui GFA hinnati kolmandaks (esimene hindamine) ja teiseks (ümberhindamine). Kontakti koguväärtus oli 2,5 miljonit eurot, millest 1,6 miljonit eurot moodustasid tasud ja otsesed kulud ning 0,9 miljonit hüvitatavad kulud. Viimane kirje hõlmas 0,5 miljonit koolituskuludeks ja 0,2 miljonit replikatsiooniks ja levitamiseks. Leping sõlmiti lõpuks GFA-ga, kuna tema pakkumine (2 131 870 €) oli odavam kui AFCon.
Kaebuse esitaja väitis, et vastavalt pakkumiseeskirjadele ja komisjoni esitatud teabele pidid pakkujad esitama 1) dokumendi, milles on esitatud hindade jaotus ja mis on koostatud vastavalt lepingu projekti D lisas esitatud vormile, ja 2) kokkuvõtte töötajate panusest ning et need dokumendid peavad olema omavahel kooskõlas[(1).](#(1)){#Footnote1} Kaebuse esitaja sõnul ei olnud GFA seda nõuet täitnud. Pakkujate juhendi punkti C.2.1 kohaselt tuleb "hindade jaotus" koostada vastavalt lepingu projekti D lisas esitatud vormile. Kaebuse esitaja esitas selle vormi koopia. Kaebuse esitaja sõnul oli koolitus selgelt ja ühemõtteliselt hõlmatud hüvitatavate kuludega ega sisaldanud tasusid. Kaebuse esitaja esitas ka koopiad GFA esitatud hindade jaotusest ja personalisisendi kokkuvõttest. Väidetavalt GFA esitatud hindade jaotuses oli ELi ekspertide puhul kokku 2 190 inimpäeva ja kohalike ekspertide puhul kokku 2 250 inimpäeva, samas kui personalisisendi kokkuvõttes on ELi ekspertide puhul loetletud 2 687 inimpäeva ja kohalike ekspertide puhul 4 615 inimpäeva. Kaebuse esitaja väitis, et see oli võimalik ainult seetõttu, et GFA oli kasutanud hüvitatavate kulude jaoks ette nähtud summat personalikulude hõlmamiseks ja varjanud seega oma tegelikke kulusid, mis on vastuolus eeskirjadega. Tema arvates vähendas see ka koolituseks kättesaadavat summat, mis kahjustas Venemaal asuvaid toetusesaajaid.
Kaebuse esitaja esitas koopia faksisõnumist, mille komisjoni talitused näisid olevat saatnud vastuseks kaebuse esitaja ettevõtte küsimusele seoses projektiga Tacis FDRUS 9901. Selle vastuse kohaselt peaks koolituse, paljundamise ja levitamise eelarve jääma täielikult "hüvitatavate kulude" alla, et "säilitada pakkumiste võrreldavus". Kaebuse esitaja sõnul loodi see projekt sama programmi raames ja samal ajal ning selle suhtes kohaldati samu eeskirju ja määrusi nagu käesolevas asjas.
jaanuaril 2001 kirjutas kaebuse esitaja komisjoni koostöötalitusele EuropeAid, et paluda viimasel oma pakkumine uuesti läbi vaadata. Selles kirjas tõstatas kaebuse esitaja küsimuse väidetava lahknevuse kohta GFA "hindade jaotuse" ja "personali panuse kokkuvõtte" vahel. Komisjon leidis oma 28. veebruari 2001. aasta vastuses, et GFA tehnilise ja finantsettepaneku vahel ei ole vastuolusid ning et komisjoni selgitust projekti FDRUS 9901 kohta ei saa kohaldada projekti FDRUS 9902 suhtes.
Lisaks väitis kaebuse esitaja, et vastavalt pakkumuse suhtes kohaldatavate üldeeskirjade artikli 12 lõikele 4 ei osale pakkumuse hindamisel ükski pakkuja, tema töötaja ega temaga seotud isik. Kaebuse esitaja sõnul oli aga GFA ühe noorempartneri täistööajaga töötaja F. üks esimese hindamise hindajatest. Kaebuse esitaja arvates oleks sellises olukorras äriühinguga sõlmitud leping tulnud asjakohaste eeskirjade kohaselt tühistada. Kaebuse esitaja lisas, et kuna F. oli enne ja pärast hindamist olnud Ukraina projekti meeskonnajuht, olid nii hindaja kui ka pakkuja teadlikud otsese huvide konfliktiga seotud eeskirjade raskest rikkumisest, kuid kumbki ei olnud seda paljastanud. Dokumentidest nähtub, et F seadis oma hinnangus GFA AFConist ettepoole. Kaebuse esitaja sõnul oli komisjon vaikinud, kuni nõudis 2000. aasta mais teist hindamist.
Lõpuks väitis kaebuse esitaja, et kohaldatavad eeskirjad ei võimalda hiljem muuta projekti rahalist esitusviisi või rakendamise metoodikat, vaid näevad ette võimaluse muuta töötajaid juhul, kui esialgses pakkumuses pakutud töötajad ei ole kättesaadavad. Kaebuse esitaja sõnul oli teise hindamise tulemus see, et GFA edutati tehnilise väärtuse poolest AFConi järel teisele kohale, kuid võitis finantspaketi projekti. Kaebuse esitaja väitis, et GFA finantsiline esitus rikkus tavapärast tunnustatud tava ja eeskirju finantsalase esitusviisi kohta ning et eeskirjad võimaldasid sellise pakkumuse tühistada.
Kaebuse esitaja sõnul oli GFA 2000. aasta septembris ametisse nimetanud oma meeskonnajuhi ja teatanud kuus nädalat hiljem Tacise ametnikele, et ta ei ole enam kättesaadav. Kaebuse esitaja sõnul ei olnud veel ühel GFA pakutud pikaajalisel meeskonnaliikmel isegi palutud oma ametikohale asuda.
18. detsembril 2000 kirjutas kaebuse esitaja komisjonile, et see küsimus tõstatada. Ta oli seisukohal, et GFA pakutud hind ei olnud piisav, et võimaldada sellel äriühingul saavutada piisav marginaal, arvestades, et GFA oli pakkunud „kvaliteetsete spetsialistide jaoks mitteturuhinda". Kaebuse esitaja arvates oli hoolimatutel äriühingutel sellistel asjaoludel kaks võimalust oma kasumipositsiooni taastamiseks. Esiteks võiksid nad püüda vähendada ekspertidega kokku lepitud tasumäärasid või asendada need eksperdid odavamatega. Sellega seoses tõstatas kaebuse esitaja küsimuse, kas GFA pakkumise tehnilist kvaliteeti on parandanud „kasutamine parimaid kättesaadavaid, kuid kalleid vanemeksperte, keda nad ei kavatsenud enam kui kuu või kaks kohapeale saata, ning seejärel \[nende\] asendamine teiste spetsialistidega, kes ei oleks tehnilise hindamise käigus nii palju punkte saanud". Teiseks võiksid need ettevõtted püüda vähendada kohalikele ekspertidele makstavaid määrasid ning jätta neile maksmata sotsiaalkindlustusmaksed ja muud summad. Kaebuse esitaja leidis, et mõlemad võimalused on sobimatud. Oma seisukoha toetuseks viitas ta kontrollikoja eriaruandele nr 16/2000 Phare ja Tacise programmide raames sõlmitavate teenuslepingute pakkumismenetluste kohta. Kaebuse esitaja järeldas, et asjaolu, et GFA vahetas projekti rakendamise etapis väga varakult välja enamiku oma pikaajalisest meeskonnast, näitas selgelt, et ta tagas lepingu pettuse teel. Kaebuse esitaja sõnul ei olnud komisjon sellele kirjale vastanud.
Kaebuse esitaja märkis veel, et 2001. aasta jaanuaris sai ta GFA finantsettepaneku koopia allikast, mida ta pidi kaitsma. Kaebuse esitaja sõnul ilmnes sellest teabest, et projekti viis ellu töövõtja, kes tarnis vaid murdosa AFConi pakutud sisenditest.
Kaebuse esitaja esitas viis väidet, mis siiski kattusid ja mille võib seega sobivamalt kokku võtta järgmiselt:
1) Komisjon sõlmis GFA-ga lepingu ekslikult, kuigi viimane ei olnud järginud pakkumusele kohaldatavaid eeskirju, nimelt reeglit, et hindade jaotus ja personalikulude kokkuvõte peavad olema järjepidevad, ning reeglit, et "koolituse" eelarve peab jääma täielikult "hüvitatavate kulude" alla.
2) Komisjon ei võtnud asjakohaseid meetmeid, kuigi esines huvide konflikt, kuna F oli üks hindajatest.
3) Komisjon ei võtnud asjakohaseid meetmeid, kuigi GFA asendas rohkem kui kaks kolmandikku oma pikaajalisest meeskonnast mõne nädala jooksul pärast lepingu allkirjastamist.
Seejärel edastas kaebuse esitaja ombudsmanile 6. augusti 2001. aasta projekti kolmanda järelevalve- ja hindamisaruande osa transkriptsiooni, mis tema arvates selgelt kinnitas tema kaebuses väljendatud seisukohti. Kaebuse esitaja arvates oli selgeid tõendeid ELi maksumaksjate vahendite väärkasutuse ja raiskamise kohta. Kaebuse esitaja palus ombudsmanil lisada oma uurimise käigus esialgsesse kaebusesse vastavalt neli ja viis küsimust. Neist punktidest esimeses oli kaebuse esitaja seisukohal, et komisjon oli lubanud projekti kogueelarve olulist vähendamist, võimaldades hüvitatavate kulude ülekandmist tehnilistele sisenditele ja tugiteenustele, millel oli kahekordne mõju, vähendades projekti rakendamiseks ette nähtud koguvahendeid ning koolituste ja teabe levitamise jaoks tegelikult kättesaadavat summat. Viimases punktis oli kaebuse esitaja küsinud, millist mehhanismi kasutati pakkumuste võrreldavana hoidmiseks, kui pakkujad olid esitanud hüvitatavate summade kasutamise kohta ilmselgelt erinevaid esitlusi.
Kaebuse esitaja täiendav kiri edastati komisjonile, kellel paluti selle sisu oma arvamuses arvesse võtta.
Nõue
----
**Komisjoni arvamus**
Oma arvamuses esitas komisjon järgmised märkused:
Pärast piiratud pakkumismenetluse avaldamist olid kaebuse esitaja ettevõte ja konsortsium GFA nende väljavalitud äriühingute hulgas, kellel paluti esitada pakkumus asjaomase Tacise projekti jaoks. Hindamine toimus 16. ja 17. detsembril 1999. Tulemuseks oli see, et GFA-d soovitati parimaks pakkujaks, kusjuures kaebuse esitaja ettevõte oli teisel kohal. Märtsis 2000 otsustati pakkumuse hindamine tühistada, kui avastati võimalik huvide konflikt hindamiskomisjoni liikme ja GFA vahel. Pakkumuste ümberhindamine toimus 15. ja 16. mail 2000 koos äsja moodustatud hindamiskomisjoniga. Tulemus oli sama, mis esimese hindamiskomisjoni puhul. Leping sõlmiti GFAga 2000. aasta augustis.
Kaebuse esitaja büroo kirjutas komisjonile selles küsimuses 9. oktoobril 2000. Vastus saadeti 9. novembril 2000. Kaebuse esitaja äriühing saatis 18. detsembril 2000 ja 31. jaanuaril 2001 täiendavad kirjad, millele komisjon vastas 28. veebruaril 2001. märtsil 2001 kinnitas kaebuse esitaja selle viimase kirja kättesaamist, kuid kinnitas veel kord oma seisukohta, et GFA ettepanek on määrustega vastuolus.
Seoses üksikute väidetega tegi komisjon järgmised märkused.
1. Asjaomase projekti tingimustes ei antud konkreetseid juhiseid koolituseks ja paljundamiseks/levitamiseks ette nähtud eelarveliste vahendite eraldamise kohta. GFA järgis oma ettepanekus volituste sätteid eelarve jaotuse kohta.
Täpsustused hankedokumentide kohta, milles on konkreetselt viidatud kõnealusele pakkumusele. Tacise projekti FDRUS 9901 pakkujatele antud selgitusi ei saanud kohaldada projekti FDRUS 9902 suhtes. Siiski võeti kasutusele uued vormingud, kuna need sisaldasid väga täpseid juhiseid pakkujatele, et vältida erinevaid tõlgendusi.
GFA oli viidanud samale inimtööpäeva panusele oma tehnilises ettepanekus ja finantsettepanekus ning inimtööpäevade jaotus tehnilise abi ja kopeerimise/levitamise vahel oli märgitud ka nii tehnilises kui ka finantsettepanekus. Seetõttu ei moonutatud GFA ettepanekus kavandatud projektiväljundeid. GFA tasumäärad olid kooskõlas turumääradega.
2. Pärast pakkumuste hindamist 16.--17. detsembril 1999 sai komisjon teada, et F. töötas sel ajal Ukrainas Stoas-Holding Groupi (GFA konsortsiumi liige Stoas Agri-projects Foundation) kuuluva äriühingu projekti meeskonnajuhina. F-i CV ei sisaldanud ühtegi viidet sellele tegevusele ja ta ei olnud seda hindamismenetluse käigus kordagi maininud. Komisjon uuris küsimust kohe, kui ta oli olukorrast teada saanud. Arvestades nendest asjaoludest tulenevat huvide konflikti, otsustati pakkumuse hindamine tühistada ja hinnata pakkumusi uuesti hindajate abil, kes ei olnud algse hindamiskomisjoni liikmed. Lisaks tehti ülesannete juhtidele ülesandeks, et F-i ei nimetataks edaspidi hindamiskomisjonide liikmeks. Tacise pakkumuste üldeeskirjade artikli 12 lõikes 4 on sätestatud, et „ükski pakkuja, tema töötaja või mis tahes muu isik, kes on pakkujaga pakkumuse eesmärgil kuidagi seotud, ei osale kõnealuse pakkumuse hindamisel". Komisjon oli taganud selle sätte järgimise, tühistades hindamiskomitee, milles F osales.
3. Kolm kuud pärast lepingu allkirjastamist teatati komisjonile, et rühmajuht, kelle GFA algselt välja pakkus, ei saanud halva tervise tõttu oma ülesandeid täita. Selle põhjal nõustus komisjon kõnealuse eksperdi asendamisega. Teenuslepingute üldtingimuste artikli 18 lõikes 2 on sätestatud, et kui töötaja asendamine osutub haiguse tõttu vajalikuks, võib töövõtja teha ettepaneku tema asendamiseks, tingimusel et ta saab hankija kirjaliku nõusoleku. Vastupidiselt kaebuse esitaja väitele ei asendatud seda lepingut enam pikaajaliste ekspertidega. Viimastel nädalatel on komisjon saanud ettepaneku teise pikaajalise eksperdi asendamiseks, mida praegu kaalutakse. 18. detsembri 2000. aasta kirjas süüdistas AFCon GFA-d oma meeskonnas drastiliste muudatuste tegemises, kuid ei põhjendanud seda väidet. AFCon oli oma hilisemas 31. jaanuari 2001. aasta kirjas, millele komisjon oli vastanud 28. veebruaril 2001, esitanud konkreetsed põhjused lepingu sõlmimise uuesti läbivaatamiseks.
Seega lükkas komisjon kaebuse esitaja väited tagasi ja väitis, et leping sõlmiti GFAga kooskõlas Tacise hanke-eeskirjadega.
**Kaebuse esitaja märkused**
Oma märkustes jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde ja esitas järgmised täiendavad märkused:
F. ja GFA olid mõlemad varjanud asjaolu, mis põhjustas huvide konflikti nende kasuks. Eeskirjade kohaselt oleks tulnud mõlemad hankemenetlusest kõrvaldada.
Ainult üks kolmest GFA nimetatud alalisest spetsialistist oli asunud täiskohaga tööle.
Tehnilise ja finantsettepaneku koostamise suunistes selgitati, et D lisas esitatud arvnäitajad (töötasude jaotus) peaksid täpselt kajastama B lisas esitatud arvnäitajaid (töötajate panuse kokkuvõte).
Tulemus, eriti hüvitatavate esemete ümberpaigutamine väga väheste töötajatega projekti varjamiseks, ilmnes 6. augusti 2001. aasta projekti järelevalve- ja hindamisaruandest, milles viidati probleemidele ja tungivale vajadusele olukord läbi vaadata.
**Täiendava teabe**
*taotlemine*
Eespool öeldut arvesse võttes leidis ombudsman, et ta vajab kaebuse käsitlemiseks lisateavet. Seetõttu palus ta komisjonil 1) selgitada põhjusi, miks ta leidis, et ekspertide tasud võib lisada "hindade jaotuse" D osasse, hoolimata asjaolust, et viimane eristab "A. tasusid" ja "D. Hüvitatavad kulud", ning 2) täpsustada põhjused, miks Tacise projekti FDRUS 9901 kohta pakkujatele antud selgitused ei peaks olema kohaldatavad projekti FDRUS 9902 suhtes.
*Komisjoni vastus*
Komisjon esitas oma vastuses järgmised märkused:
Hanke väljakuulutamise ajal puudusid erieeskirjad, mis keelaksid tasude arvamise hüvitatavate kulude hulka. Vastupidi, oli tavaline, et hüvitatavate kulude alla lisati konkreetsete tegevuste eelarved, kuigi osa neist eelarvetest olid tegelikult tasud või otsesed kulud. Mis puudutab vaidlusalust koolituselementi, siis oli pakkumuses FDRUS 9902 üksnes ette nähtud, et koolituseks tuleks eraldada 0,5 miljonit eurot . Seega ei olnud keelatud lisada koolituseelarvesse koolitajate tasusid. Hankedokumendid ei olnud selles osas spetsiifilised ja avasid seetõttu erinevaid tõlgendusi. Koolitajate tasude lisamist koolituseelarvesse kohaldas mitte ainult GFA, vaid ka üks teine pakkuja (Swedfarm). Ka ühe teise pakkuja (ADAS) ettepanek sõlmida koolituseelarvega seotud osalisi allhankelepinguid ei olnud vastuolus hankedokumentides esitatud nõuetega. AFConi kasutatud erinev lähenemisviis oli ka tõlgendus, mida peeti vastuvõetavaks. See ei olnud siiski põhjendatum kui mis tahes muu lähenemisviis, mida oli kohaldatud.
Pakkumuse FDRUS 9902 esitamise ajal sai hanketeavet selgitada üksnes kooskõlas üldeeskirjade artikliga 9, mille kohaselt tuleb kõigile pakkujatele esitada kirjalik vastus selgitustaotlusele. Kuigi teises hankemenetluses saadud selgitus võib õigustada enda valitud lähenemisviisi sarnases olukorras, ei olnud võimalik väita, et teine pakkumus ei vastanud kohaldatavatele eeskirjadele. Vastasel juhul ei saaks pakkujad enam tugineda teabele, mille nad said selle projekti hankedokumentidest, mille kohta nad pakkumuse esitasid.
Seoses projekti FDRUS 9901 selgituse konkreetse sisuga ei olnud selles selgituses sätestatud, et hüvitatavad esemed ei tohiks sisaldada tasusid, et hoida pakkumised võrreldavad. Selles sätestati, et pakkumiste võrreldavuse säilitamiseks taotleti, et koolituse eelarve jääks täielikult „tagasimakstavate" alla.
*Kaebuse esitaja märkused*
Oma märkustes komisjoni vastuse kohta ombudsmani lisateabe taotlusele jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde.
Otsus
-----
**1 Ebaõige lepingu sõlmimine**
1.1 Kaebuse esitaja töötab Iiri ettevõttes (AFCon), mis osales Euroopa Komisjoni korraldatud Tacise projekti FDRUS 9902 (Põllumajanduse laiendusteenused Lõuna-Venemaal) hankemenetluses. Leping sõlmiti lõpuks Saksamaa äriühinguga GFA, kes oli esitanud parema hinnapakkumise. Kaebuse esitaja väidab, et seda tehes tegutses komisjon valesti. Ta väidab, et GFA ei järginud pakkumusele kohaldatavaid eeskirju, nimelt põhimõtet, et hindade jaotus ja personalisisendi kokkuvõte peavad olema järjepidevad.
1.2 Komisjon on seisukohal, et asjaomase projekti suunistes ei antud konkreetseid juhiseid vahendite eraldamiseks koolitus- ja paljundamis-/levitamiseelarvetest ning et GFA järgis oma ettepanekus suuniste sätteid eelarve jaotuse kohta. Komisjoni sõnul oli GFA oma tehnilises ettepanekus ja finantsettepanekus viidanud samale inimtööpäevade arvule ning inimtööpäevade jaotus tehnilise abi ja replikatsiooni/levitamise vahel oli märgitud ka nii tehnilises kui ka finantsettepanekus. Komisjon lisab, et tasu arvamine hüvitatavate kulude hulka ei olnud keelatud ja et üks teine pakkuja kasutas sama lähenemisviisi. Komisjoni arvates oli AFConi lähenemisviis samuti vastuvõetav, kuid mitte rohkem põhjendatud kui GFA lähenemisviis.
1.3 Ombudsman märgib, et vastavalt komisjoni esitatud dokumentidele[(2)](#(2)){#Footnote2} märkis GFA oma personalisisendite kokkuvõttes, et tema ELi eksperdid, kes kuuluvad ühte neljast kategooriast (I-IV), annavad kokku 2687 inimtööpäeva, millest 2200 on rubriigis A ("Tehniline abi") ja 487 rubriigis B ("Koolitus/paljundamine ja levitamine"). Samuti märgiti, et kohalikud eksperdid annavad 4 615 inimtööpäeva, 2 250 rubriigis A ja 2 365 rubriigis B. Samad arvud on esitatud GFA finantsettepaneku (või hindade jaotuse) allosas. Tehniliselt on komisjonil seega õigus, kui ta väidab, et GFA kasutas mõlemas dokumendis samu arve.
1.4 Siiski tuleb arvestada, et "Pakkujate juhendi" punkti C.2.1 kohaselt tuleb "hindade jaotus" koostada vastavalt lepingu projekti D lisas esitatud vormile[(3).](#(3)){#Footnote3} Käesolev D lisa on tabel, mis on jagatud nelja ossa (A. Lõivud, B. Päevaraha, C. Otsekulud ja D. Hüvitatavad kulud). Osa "A. Tasud" on jagatud kolmeks osaks: "Lääneeksperdid", "Kohalikud eksperdid" ja "Toetav personal". Jaotis "Lääneeksperdid" on omakorda jagatud nelja kategooriasse (I-IV). Komisjoni esitatud dokumentide kohaselt kasutas GFA seda vormi nõuetekohaselt ja esitas arvandmed kõigi nelja ELi ekspertide kategooria, kohalike ekspertide ja abipersonali kohta. Arvesse tuleks võtta ka D lisa koostamise suuniseid. Punkti 4 "Tasu" sõnastus on järgmine: „Selgelt eraldatud lääne eksperdid, kohalikud eksperdid, kohalik abipersonal. Palun kasutage D lisas sama kategooriat/nimetust kui B ja C lisas. D lisas esitatud arvud (iga kategooria või üksiku eksperdi kohta) peaksid täpselt kajastama B lisa (Kokkuvõte töötajate panusest) osana esitatud ajajaotusgraafikut (iga eksperdi kohta projektile kulunud aeg)."
1.5 Pakkujatele antud juhistes rõhutatakse seega, et "hindade jaotuses" esitatud teave peab *iga *kategooria puhul* täpselt* kajastama "personali sisendite kokkuvõttes" esitatud teavet. Vaevalt saab eitada, et see tingimus ei ole GFA puhul täidetud, isegi kui võtta arvesse teavet, mis on lisatud selle äriühingu esitatud "hindade jaotuse" lõppu. Täpne kirjavahetus on olemas ainult ELi ekspertide (2 200) ja kohalike ekspertide (2 250) esitatud inimtööpäevade kohta rubriigis A.
1.6 Komisjon väidab, et GFA kasutatud lähenemisviis oli siiski vastuvõetav, kuna ükski õigusnorm ei välistanud seda sõnaselgelt. Selle argumendiga ei saa käesoleval juhul nõustuda vähemalt kolmel põhjusel.
1.7 Esiteks ei oleks eespool nimetatud juhistel mõtet, kui pakkujad võiksid neid lihtsalt eirata. Eeskätt ei oleks mõttekas D lisa struktuur, milles kutsutakse pakkujaid üles esitama ELi ekspertide pakutud inimtunnid kõigi nelja seal loetletud kategooria kohta, kui selliste ekspertide pakutud täiendavaid inimtunde saaks lisada mujale.
1.8 Teiseks tuleb meeles pidada, et asjaomaste eeskirjade eesmärk näib olevat muuta esitatud pakkumused võrreldavateks. Tacise projekti FRDUS 9901 kohta esitatud selgituses osutas komisjon sõnaselgelt vajadusele „säilitada pakkumiste võrreldavus". Komisjonil on õigus, kui ta väidab, et see selgitus ei ole vahetult kohaldatav teistele projektidele, nagu on kõne all käesolevas asjas, kuigi ta ei vaielnud vastu kaebuse esitaja väitele, et mõlemad projektid loodi sama programmi raames, samal ajal ja neid reguleerisid samad eeskirjad ja määrused. Komisjon ei ole siiski tõendanud, et vajadus hoida pakkumused võrreldavatena kehtis üksnes projekti FDRUS 9901 suhtes, mitte aga käesoleva projekti suhtes.
1.9 Kolmandaks võimaldas GFA lähenemisviisiga nõustumine sellel ettevõttel suurendada ekspertide arvu ja nende poolt pakutavate inimtööpäevade arvu koolituseelarve arvelt. Komisjon on esitanud tabeli, milles on esitatud erinevatele teguritele pakkumuste tehnilisel hindamisel omistatav kaal. Sellest tabelist nähtub, et pakkujate ekspertide profiil moodustas 45 % ja seega peaaegu poole antud hindest. Seega oli selge, et komisjoni lähenemisviis soosis pakkujaid, kes kasutasid sellist lähenemisviisi nagu GFA oma.
1.10 Hankemenetluste puhul on hea haldustava see, et administratsioon järgib nende menetluste jaoks kehtestatud eeskirju. Eespool öeldut silmas pidades leiab ombudsman, et lubades pakkujatel lisada ekspertide tasud hüvitatavate kulude hulka, ei järginud komisjon pakkumise suhtes kohaldatavaid eeskirju ega nende eeskirjade eesmärki. Tegemist on haldusomavoli juhtumiga. Arvestades asjaolu, et ombudsmanile esitatud kaebus ei sisalda ühtegi heastamisnõuet ja et haldusomavolil ei näi olevat üldist mõju, lõpetab ombudsman juhtumi kriitilise märkusega.
1.11 Seda järeldust silmas pidades leiab ombudsman, et tal ei ole vaja jätkata kaebuse esitaja 11. septembri ja 2. oktoobri 2001. aasta kirjades esitatud kahe täiendava väite uurimist.
**2 Asjakohaste meetmete võtmata jätmine huvide konflikti korral**
2.1 Kaebuse esitaja märgib, et üks algsetest hindajatest, F., oli seotud ühe GFA partnerettevõttega. Ta leiab, et nii F. kui ka GFA oleks seega tulnud hankemenetlusest kõrvaldada.
2.2 Komisjon märgib, et kui ta sai teada F-i seostest ja avastas seega võimaliku huvide konflikti, otsustas ta pakkumuse hindamise tühistada ja hinnata pakkumusi uuesti hindajate abil, kes ei olnud algse hindamiskomisjoni liikmed. Lisaks tehti ülesannete juhtidele ülesandeks, et F-i ei nimetataks tulevikus hindamiskomisjonide liikmeks. Tacise pakkumuste üldeeskirjade artikli 12 lõikes 4 on sätestatud, et „ükski pakkuja, tema töötaja või mis tahes muu isik, kes on pakkujaga pakkumuse eesmärgil kuidagi seotud, ei osale kõnealuse pakkumuse hindamisel". Komisjon on seisukohal, et ta tagas selle sätte järgimise, toimides nii, nagu ta seda tegi.
2.3 Näib, et kui komisjon avastas huvide konflikti ühe pakkujaga seotud hindamiskomisjoni liikme kohalviibimise tõttu, võttis ta meetmeid olukorra parandamiseks, tühistades esimese hindamise ja korraldades uue hindamise uute hindajate poolt. Lisaks andis komisjon juhiseid tagamaks, et asjaomasele isikule ei usaldataks uuesti hindaja ülesannet. Ombudsman leiab, et komisjoni võetud meetmed tunduvad juhtumi asjaolusid arvestades asjakohased. Kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et sellise huvide konflikti korral oleks komisjon pidanud pakkumust reguleerivate eeskirjade kohaselt kõrvaldama menetlusest nii asjaomase hindaja kui ka asjaomase pakkuja. Tacise pakkumuste üldeeskirjade artikli 12 lõikes 5 on sätestatud, et kui lepingule on alla kirjutanud pakkuja, kes rikub artiklit 12.4, võib lepinguosaline „lepingu viivitamata lõpetada". Lepingu lõpetamine ei ole seega kohustuslik, vaid toimub komisjoni äranägemisel. Ombudsman leiab, et kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et komisjon ületas käesoleval juhul oma kaalutlusõiguse piire, tegutsedes nii, nagu ta seda tegi.
2.4 Neil asjaoludel näib, et teise väite puhul ei ole tegemist komisjoni haldusomavoliga.
**3 Oluliste muutuste korral asjakohaste meetmete võtmata jätmine**
3.1 Kaebuse esitaja väidab, et komisjon ei võtnud asjakohaseid meetmeid, kuigi GFA oli asendanud rohkem kui kaks kolmandikku oma pikaajalisest meeskonnast mõne nädala jooksul pärast lepingu allkirjastamist.
3.2 Komisjon vastab, et kolm kuud pärast lepingu allkirjastamist teatati talle, et rühmajuht, kelle GFA algselt välja pakkus, ei saanud halva tervise tõttu oma ülesandeid täita. Selle põhjal nõustus komisjon kõnealuse eksperdi asendamisega vastavalt eeskirjadele. Vastupidiselt kaebuse esitaja väitele ei asendatud seda lepingut enam pikaajaliste ekspertidega. Komisjon sai ettepaneku teise pikaajalise eksperdi asendamiseks mõni nädal enne kuupäeva, mil ta saatis käesolevas asjas oma arvamuse.
3.3 Ombudsman leiab, et komisjoni esitatud selgitused on mõistlikud ja kaebuse esitaja ei ole suutnud oma väidet tõendada.
3.4 Neil asjaoludel näib, et komisjon ei ole kolmanda väite osas haldusomavoli toime pannud.
**4 Kokkuvõte**
Euroopa Ombudsmani selle kaebuse uurimise põhjal on vaja teha järgmine kriitiline märkus:
{#CR05/2002}
Hankemenetluste puhul on hea haldustava see, et administratsioon järgib nende menetluste jaoks kehtestatud eeskirju. Ombudsman on seisukohal, et lubades pakkujatel lisada käesoleval juhul hüvitatavate kulude hulka ekspertide tasud, ei järginud komisjon pakkumise suhtes kohaldatavaid eeskirju ega nende eeskirjade eesmärki. Tegemist on haldusomavoli juhtumiga.
Arvestades, et need juhtumi aspektid on seotud konkreetsete minevikusündmustega, ei ole asjakohane püüda leida selles küsimuses sõbralikku lahendust. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise. Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Komisjoni presidenti.
Lugupidamisega,
Jacob SÖDERMAN
*** ** * ** ***
[(1)](#Footnote1){#(1)} Kaebuse esitaja esitatud sisendandmete kokkuvõtte vormi kavand (B lisa) sisaldab järgmist märkust: „Oluline: Ülaltoodud kokkuvõte peab olema kooskõlas töötasu jaotuses (D lisa) esitatud sisendiga."
[(2)](#Footnote2){#(2)} Nende dokumentide ja kaebuse esitaja esitatud dokumentide vahel on väike erinevus, kuna finantsettepaneku põhitabelis on ELi ekspertidele ette nähtud vaid 2 190 (mitte 2 200) inimtööpäeva.
[(3)](#Footnote3){#(3)} Pakkujate juhendi punktis C.2.1 teatatakse pakkujatele, et hindade jaotuse ebakorrektne esitamine „võib kaasa tuua pakkumuse tagasilükkamise".