Kaebuse taust

1. Lyoni-Torino raudteeühendus on Prantsusmaa ja Itaalia vaheline piiriülene raudteeühendus, mis hõlmab tunnelit Alpide all. Projekt sai Euroopa ühendamise rahastu programmi ^[1] raames ELi rahalisi vahendeid kuni 813 781 900 eurot uuringuteks ja töödeks, mis tuleb projekti piiriüleses osas lõpule viia 2019. aasta lõpuks. 2020. aastal muudeti toetuslepingut, et pikendada selle kestust 36 kuu võrra, et viia lõpule hilinenud tegevused.

2. 2020. aasta detsembris taotles kaebuse esitaja, kes on projekti vastu olev organiseeritud rühm, üldsuse juurdepääsu toetuslepingu muudatusele (edaspidi „muudatus“).

3. 4. jaanuaril 2021 andis Euroopa Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet (INEA) muudatusele osalise juurdepääsu. Ta väitis, et ülejäänud osade avalikustamine võib kahjustada üksikisikute eraelu puutumatust ja isikupuutumatust ^[2] ning kokkuleppega seotud poolte ärihuve ^[3]. Eelkõige ei avalikustanud INEA projekti tegevuste esialgseid algus- ja lõppkuupäevi ega projekti vahe-eesmärkidega seotud teavet, mida INEA kasutab selleks, et jälgida ja kontrollida, kas toetusesaajad täidavad toetuslepingust tulenevaid kohustusi.

4. Kaebuse esitaja palus INEA-l oma otsus läbi vaadata, esitades kordustaotluse. Ta leidis, et avalikustatud teave ei ole piisav, et üldsus saaks projekti edenemist jälgida.

5. 22. veebruaril 2021 kinnitas INEA oma esialgset otsust anda dokumendile vaid osaline juurdepääs. Ta kordas oma seisukohta, et täiendav avalikustamine mõjutaks negatiivselt projektis osalevate üksuste ärihuve ning kahjustaks nende isikute eraelu puutumatust ja isikupuutumatust, kelle isikuandmed on dokumendis esitatud. INEA konsulteeris kooskõlas ELi dokumentidele juurdepääsu eeskirjadega ^[4] ka riiklike ametiasutustega, kes olid dokumendi edasise avalikustamise vastu.

6. Kuna kaebuse esitaja ei olnud INEA otsusega rahul, esitas ta ombudsmanile kaebuse.

Ombudsmani lahendusettepanek

7. 16. märtsil 2021 palus ombudsmani uurimisrühm tutvuda kõnealuse dokumendiga ja liikmesriikide ametiasutustega konsulteerimist käsitlevate dokumentidega.

8. 1. juunil 2021 esitas ombudsman kontrollitud dokumentide analüüsi põhjal lahenduse Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusametile (CINEA), mis oli INEA õigusjärglane ja asendas selle 1. aprillil 2021.

9. Oma lahendusettepanekus leidis ombudsman, et projekti lõpuleviimisega seotud viivitustega seotud teabe avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve. Ta märkis, et Lyoni-Torino baastunneli projekt on suuremahuline taristuprojekt, mida rahastati, et see teatud aja jooksul üles ehitada. Viivitused, mis tõid kaasa projekti lõpuleviimise tähtaja pikendamise, mõjutavad väidetavalt üldsust. Kohandatud ajakava avalikustamisega oleks üldsusel võimalik jälgida projekti rakendamist ning kontrollida, kas ja miks esineb viivitusi.

10. Neid kaalutlusi silmas pidades tegi ombudsman CINEA-le ettepaneku vaadata läbi oma seisukoht kaebuse esitaja avaliku juurdepääsu taotluse kohta, et anda muudatusele võimalikult laiaulatuslik juurdepääs.

11. Vastuseks nõustus CINEA andma üldsusele laiema juurdepääsu dokumendile. Ta nõustus avalikustama juba ellu viidud tegevuste ja vahe-eesmärkide varasemad kuupäevad ning suurema osa teabest projekti vahe-eesmärkide kohta.

12. CINEA jäi siiski ameti seisukoha juurde seoses tundlike tulevaste kuupäevade ja möödunud kuupäevade avalikustamisega, mis võib paljastada tulevaste kuupäevade ajastuse. CINEA tugines ka dokumentidele juurdepääsu käsitlevate ELi eeskirjade kohasele täiendavale erandile, nimelt sellele, et ülejäänud kuupäevade avalikustamine kahjustaks avalikku julgeolekut ^[5].

13. Kaebuse esitaja kommenteeris CINEA vastust, et ta ei olnud avaldatud lisateabega rahul. Komisjon leidis, et kuna suurem osa lisateabest on seotud möödunud kuupäevadega, ei ole üldsusel ikka veel võimalik projekti rakendamist jälgida. Kaebuse esitaja kahtles ka selles, kuidas täiendavate kuupäevade avalikustamine võib kahjustada avalikku julgeolekut.

Ombudsmani edasised uurimised

14. Ombudsmani lahendusettepanek põhines ülekaalukal üldisel huvil avalikustada toetuslepingu muudatuses sisalduv teatav teave. Avaliku julgeoleku erand, millele CINEA ombudsmani lahendusettepanekule vastates tugines, on absoluutne ja seda ei saa üles kaaluda üldsuse huvi avalikustamise vastu.

15. Amet ei tuginenud eelnevalt avaliku julgeoleku erandile oma esialgsetes ja kinnitavates otsustes kaebuse esitaja avaliku juurdepääsu taotluse kohta. See on kahetsusväärne. Kui amet oleks tuginenud avaliku julgeoleku erandile varasemas etapis, oleks kaebuse esitaja paremini mõistnud dokumendi teatavate osade avalikustamata jätmise põhjuseid. Seoses tulevaste juurdepääsutaotlustega peaks CINEA tagama, et ta viitab juurdepääsutaotlusi käsitlevates otsustes kõigile kohaldatavatele eranditele. 

16. Institutsioonidel on lai kaalutlusõigus selle üle otsustamisel, kas dokumendi avalikustamine kahjustaks avalikku julgeolekut.^[6] Samas peab avaliku julgeoleku erandit toetama asjakohane põhjendus, mis peab olema piisav, et kaebuse esitaja saaks teada keeldumise põhjused ja et ELi kohtud saaksid teostada oma kontrolli [7].

17. Ombudsman leidis, et põhjendused, mille CINEA esitas oma vastuses ombudsmani ettepanekule lahenduse kohta, ei olnud piisavad selleks, et kaebuse esitaja või ombudsman mõistaks, kuidas dokumendi edasine avalikustamine kahjustaks avalikku julgeolekut.

18. Seetõttu tegi  ombudsman CINEA-le ettepaneku võtta vastu otsus anda üldsusele laiem juurdepääs dokumendile, nagu lepiti kokku vastuses lahenduse ettepanekule, ning lisada asjakohased põhjendused, mis toetavad CINEA tuginemist avaliku julgeoleku erandile.

19. CINEA vastas ombudsmani ettepanekule 30. novembril 2021. Samuti jagas ta ombudsmaniga kaebuse esitajale adresseeritud otsuse eelnõu taotletud dokumendi avalikustamise kohta.

20. Oma vastuses nõustus CINEA dokumendi veelgi ulatuslikuma avalikustamisega. Kaebuse esitajale saadetava kirja kavandis selgitab CINEA, et täiendavate kuupäevade avalikustamine võib põhjustada olukordi, mis nagu varemgi võivad ohustada projekti edenemist ning kahjustada töökoha ja töötajate kaitseks võetavaid turvameetmeid.

Ombudsmani hinnang pärast tema ettepanekut

21. Ombudsman tervitab CINEA positiivset vastust tema ettepanekule. Lisades otsusesse, mille CINEA kavatseb kaebuse esitajale saata, selgituse selle kohta, kuidas dokumendi täielik avalikustamine võib kahjustada avalikku julgeolekut, järgis CINEA ombudsmani soovitust.

22. Ombudsman on teadlik, et selle projekti rakendamisega kaasnesid protestid, millest mõnda iseloomustasid vägivallajuhtumid, mis sundisid Itaalia ametivõime võtma meetmeid töökohtade kindlustamiseks. Seda arvesse võttes leiab ombudsman, et CINEA-l on mõistlik tugineda antud juhul avaliku julgeoleku erandile. Ombudsman loodab, et CINEA saadab nüüd kavandatud kirja kaebuse esitajale. Seda arvesse võttes ei ole edasised uurimised praeguses etapis õigustatud.

Järeldus

Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise järeldusega:

Lisades kirja, mille CINEA kavatseb kaebuse esitajale saata, selgituse selle kohta, kuidas dokumendi täielik avalikustamine võib kahjustada avalikku julgeolekut, järgis CINEA ombudsmani soovitust. Ombudsman leiab, et CINEA-l oli mõistlik tugineda antud juhtumi puhul avaliku julgeoleku erandile. Seetõttu ei ole edasised uurimised praeguses etapis õigustatud.

Kaebuse esitajat ja CINEAt teavitatakse sellest otsusest.

Emily O'Reilly
Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 27. jaanuar 2022

[1] Euroopa ühendamise rahastu on ELi rahastamisvahend, mille eesmärk on edendada majanduskasvu, tööhõivet ja konkurentsivõimet sihipäraste taristuinvesteeringute kaudu Euroopa tasandil.

[2] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkt b.

[3] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimene taane.

[4] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõige 5.

[5] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a esimene taane.

[6] Üldkohtu 11. juuli 2018. aasta otsus kohtuasjas ClientEarth vs. komisjon, T-644/16, punkt

 25, https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=203913&pageIndex=0&doclang=EN&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=46943; Euroopa Kohtu 1. veebruari 2007. aasta otsus kohtuasjas Sison vs. nõukogu, C-266/05 P, punkt 34, https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=66056&pageIndex=0&doclang=EN&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=240905.

[7] Euroopa Kohus: eespool viidatud kohtuotsus Sison vs. nõukogu (punkt 80).