- ET Eesti keel
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.
Euroopa Ombudsmani otsus Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse vastu esitatud kaebuse 1451/2000/ADB kohta
Otsus
Juhtum 1451/2000/ADB - Alguskuupäev: {0} Reede | 24 november 2000 - Otsuse kuupäev: {0} Reede | 07 detsember 2001
Lugupeetud hr V
novembril 2000 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse seoses Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (edaspidi „EMCDDA”) keeldumisega maksta mitmeid personalieeskirjades ette nähtud toetusi.
24. novembril 2000 edastasin kaebuse EMCDDA presidendile. EMCDDA esitas oma arvamuse 22. veebruaril 2001. Edastasin selle Teile koos palvega esitada oma märkused, mille Te saatsite 27. märtsil 2001. Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA) saatis mulle 11. mail 2001 täiendavat teavet, mis saadeti Teile täiendavateks märkusteks. Ma ei saanud teilt rohkem märkusi.
Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.
Kompromiss
Kaebuse esitaja töötas Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) abiteenistujana lepingu alusel, mis lõppes 31. märtsil 2000. Seejärel võeti ta alates 1. aprillist 2000 tööle ajutise teenistujana lepingu alusel. Uuele ametikohale asudes palus ta, et talle makstaks vastavalt päevaraha. Ta taotles ka sisseseadmistoetust ja oma pere sõidukulude hüvitamist, kui pere kolis Brüsselist Lissaboni. EMCCDA keeldus maksmast päevaraha ja sõidukulusid, kuna ta leidis, et nende kahe lepingu vahel ei olnud katkestusi. Käitise LHÜde puhul ei vastanud see kaebuse esitaja ootustele. Kaebuse esitaja järgis artikli 90 kohast menetlust, kuid EMCDDA ei muutnud oma seisukohta.
Seetõttu esitas kaebuse esitaja 13. novembril 2000 kaebuse Euroopa ombudsmanile ja esitas järgmised väited:
1. EMCDDA ei maksnud kaebuse esitajale päevaraha ajavahemiku eest, mil tal oli õigus päevaraha saada.
2. EMCDDA makstud sisseseadmistoetus oli väiksem kui kaebuse esitaja eeldatud summa, mida tal oli õigus saada.
3. EMCDDA ei hüvitanud kaebuse esitaja perekonna sõidukulusid.
Nõue
Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse arvamusEMCDDA arvamus kaebuse kohta oli kokkuvõtlikult järgmine:
1. Mis puudutab päevarahasid, siis vastavalt EMCDDA praktikale ei ole töötajatel, kes on töötanud EMCDDAs abiteenistujatena ühe aasta jooksul ja kes tajusid päevarahasid kogu aasta jooksul, enam õigust selliseid hüvitisi arvesse võtta, kui nende leping on katkematu ja sellele järgneb ajutise teenistuja leping. Kaebuse esitaja töötas EMCDDA abiteenistujana lepingu alusel, mis lõppes 31. märtsil 2000. Seejärel võeti ta alates 1. aprillist 2000 ilma katkestusteta tööle ajutise teenistujana. Seega ei olnud tal õigust saada pärast ajutise teenistujana tööle asumist täiendavaid päevarahasid.
2. Sisseseadmistoetuse osas on kaebuse esitajal õigus seda toetust tajuda, võttes arvesse Portugalis kohaldatavat kaalutegurit. Tema lõplikule palgaastmele määramisele järgnenud kohandus ja teine makse on tehtud tema kasuks. Seega hüvitati kaebuse esitajale tema sisseseadmistoetuste kogusumma.
3. Lõpetuseks, mis puudutab reisikulusid:
„Ametnikul on õigus saada hüvitist enda ja oma perekonna sõidukulude eest, kui ta asub tööle kohast, kus ta tööle võeti, teenistussuhte lõpetamisel personalieeskirjade artikli 47 tähenduses ning üleviimisel, mis toob kaasa töökoha muutuse.”
Teenistuse lõpetamist Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad”) artikli 47 tähenduses ei ole toimunud, kuna kaebuse esitaja võeti tööle ajutise teenistujana, ilma et tema eelmine abiteenistuja leping oleks katkenud. Mõlema lepingu puhul oli töökohaks Lissabon. Seega puudub õiguslik alus kaebuse esitaja sõidukulude hüvitamiseks.
Euroopa Ombudsman edastas Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse arvamuse kaebuse esitajale, kutsudes teda üles esitama märkusi. Kaebuse esitaja märkis oma vastuses järgmist:
1. Mis puudutab päevarahasid, siis on EMCDDA mainitud tava personalieeskirjadega vastuolus. Seda on tunnustanud haldusjuhtide nõukogu. EMCDDA ei saa teeselda, et ta ei ole sellest otsusest teadlik. Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus vastutab seetõttu selliste hüvitiste maksmisega viivitamise eest.
2. Sisseseadmistoetus on välja makstud.
3. Mis puudutab reisikulusid, siis EMCDDA argumendid on personalieeskirjadega vastuolus. Päritolukoht on Brüssel. Seetõttu tuleks sõidukulud hüvitada.
Arvestades mõningast ebakindlust seoses toimikuga, otsustas EMCCDA direktor küsida Euroopa Komisjonilt selles küsimuses nõu.
EMCDDA teavitas ombudsmani komisjoni konsultatsiooni tulemustest ja järelmeetmetest. Viimane teatas, et vastavalt personalieeskirjadele ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustele (1) on varem abiteenistujana tööle võetud ajutisel teenistujal endiselt õigus päevarahale. See oli kooskõlas haldusjuhtide nõukogu 23. jaanuari 1986. aasta otsusega 115/85.
EMCDDA teatas 8. mail 2001 kaebuse esitajale, et talle makstakse päevaraha ja et sisseseadmistoetus on täielikult makstud Portugalis kohaldatava paranduskoefitsiendi alusel. Siiski puudus personalieeskirjade artikli 47 alusel õiguslik alus, mis õigustaks sõidukulude hüvitamist.
Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse lisateave saadeti kaebuse esitajale täiendavate tähelepanekute tegemiseks. Ombudsman ei saanud kaebuse esitajalt rohkem tähelepanekuid.
Otsus
1 Päevaraha väidetav maksmata jätmine1.1 Kaebuse esitaja sõnul ei maksnud EMCDDA talle päevaraha ajavahemiku eest, mil tal oli õigus päevaraha saada.
1.2 Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus selgitas, et kaebuse esitaja juhtumi puhul tegutses ta kooskõlas oma üldise tavaga. Kaebuse esitaja töötas ühe aasta EMCDDA abiteenistujana ja tajus päevaraha. Vahetult pärast abiteenistuja lepingut võeti ta tööle ajutise teenistujana. Seega ei olnud tal õigust saada pärast ajutise teenistujana tööle asumist täiendavaid päevarahasid.
1.3 Pärast ombudsmanile arvamuse esitamist küsis EMCDDA nõu Euroopa Komisjonilt. Saadud teabe põhjal muutis EMCDDA seejärel oma seisukohta ja maksis kaebuse esitajale tema ajutise lepingu eest personalieeskirjades ette nähtud päevaraha. Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus vaatas läbi ka oma tegevuse. Seetõttu järeldab ombudsman, et EMCDDA on juhtumi selle aspektiga seotud küsimuse lahendanud.
2 Kogu sisseseadmistoetuse väidetav maksmata jätmine2.1 Kaebuse esitaja leidis, et EMCDDA makstud sisseseadmistoetus oli väiksem kui tema eeldatav summa ja tal oli õigus seda saada.
2.2 EMCDDA selgitas, et sisseseadmistoetust maksti nõuetekohaselt, võttes arvesse Portugalis kohaldatavat kaalutegurit.
2.3 Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja näis olevat maksega rahul. Seetõttu järeldab ombudsman, et EMCDDA on juhtumi selle aspektiga seotud küsimuse lahendanud.
3 Väidetav reisikulude hüvitamata jätmine3.1 Kaebuse esitaja sõnul ei hüvitanud EMCDDA kaebuse esitaja perekonna sõidukulusid.
3.2 Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus selgitas, et kuna tema abiteenistuja lepingule järgnes kohe ajutise teenistuja leping, ei olnud personalieeskirjades õiguslikku alust reisikulude hüvitamiseks.
3.3 Sõidukulude hüvitamine on ette nähtud personalieeskirjade VII lisa artiklis 7. Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artiklite 22 ja 67 kohaselt hüvitatakse ametisse nimetamisel või teenistuse lõpetamisel tekkinud sõidukulud ka ajutistele teenistujatele ja abiteenistujatele.
3.4 Ombudsman märgib siiski, et kaebuse esitaja lisalepingule järgnes kohe ajutine leping. Miski toimikus ei viita sellele, et kaebuse esitaja või tema perekond oleks pärast lepingu muutmist tegelikult reisikulusid kandnud. Seega tundub EMCDDA keeldumine kulude hüvitamisest mõistlik. Seetõttu on ombudsman jõudnud järeldusele, et juhtumi selle aspektiga seoses puuduvad tõendid haldusomavoli kohta.
4 KokkuvõteOmbudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et EMCDDA ei ole toime pannud haldusomavoli. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.
Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse presidenti.
Lugupidamisega,
Jacob SÖDERMAN
(1) Vt personalieeskirjade VII lisa artikkel 10 ning Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artiklid 22, 25 ja 69.