Lugupeetud ...

oktoobril 2000 esitasite Euroopa Ombudsmanile Euroopa Komisjoni vastu kaebuse, mis registreeriti numbri 1280/2000/JMA all. Teie kaebus puudutas Doonau programmi koordineerimisüksuse juhi Teun Botterwegi poolt 5. novembril 1998 Euroopa Komisjoni nimel tehtud otsust lükata tagasi Teie esitatud pakkumine mitmete ajakirjade Danube Watch tootmiseks ja levitamiseks.

21. oktoobril 2000 esitas P. mulle kaebuse, mis registreeriti toimiku numbriga 1431/2000/JMA. Kuna selles viidati samale teemale, otsustasin käsitleda mõlemat kaebust koos.

16. novembril 2000 edastasin kaebused Euroopa Komisjoni presidendile. Sain 6. veebruaril 2001 komisjoni arvamuse, mille edastasin nii teile kui ka hr P-le palvega esitada oma märkused. 29. novembril 2000 kirjutasite mulle, kirjeldades üksikasjalikult mõningaid teie kaebuses esitatud väiteid. märtsil 2001 sain ma märkused komisjoni arvamuse kohta nii teilt kui ka hr P-lt. 26. oktoobril 2001 palusin komisjonilt lisateavet. ja 12. detsembril 2001 sain ma komisjoni teise arvamuse, mille edastasin teile ja hr P-le 8. jaanuaril 2002. Sain Teie märkused 28. jaanuaril 2002. P. märkused saabusid minu sekretariaati 1. märtsil 2002.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemustest.

Kompromissid

Kuna W. ja P. esitatud etteheited olid identsed ja puudutasid sama eset, on nende sisu nüüdsest koos kirjeldatud. Asjaomasele kaebusele on viidatud ainult nende küsimuste puhul, mille üks kaebuse esitaja oli välja toonud.

W. oli 1994. aastal saanud peajahi, et luua Doonau programmi kvartaliväljaanne ja töötada selle toimetajana. Ajakirja eesmärk oli tutvustada programmi laiemale avalikkusele. Ülesanne tuli täita koostöös P-ga, kes tegutses kirjastajana.

Doonau vesikonna keskkonnaprogramm (edaspidi „Doonau programm“) loodi 90ndate aastate alguses, et koordineerida 12 Doonau vesikonna riigi keskkonnakaitset. See tegutses suure rakkerühma raames, kuhu kuulusid iga riigi esindajad koos USA, Madalmaade, Maailmapanga, Ülemaailmse Keskkonnafondi (GEF), Euroopa Komisjoni ja mitme muu huvitatud isikuga, sealhulgas silmapaistvate valitsusväliste organisatsioonidega, nagu Maailma Looduse Fond (Worldwide Fund for Nature WWF). Programmi koordineerimisüksus (PCU) asus Viinis ja tal oli märkimisväärne täidesaatev võim. Fondi rahastasid Euroopa Komisjoni Phare programm ja GEF (Maailmapanga haru), mis suunasid fondi vahendeid ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) kaudu. Kuna GEF loobus oma rahalisest toetusest programmile, jäi koormus täielikult Euroopa Komisjoni kanda.

Aastatel 1994-1998 haldasid kaebuse esitajad programmi uudiskirja Danube Watch. Kuni 1996. aasta lõpuni oli nende kontaktisik PCUs professor Bo Wingard, kellega nad näiliselt lõid suurepärase töösuhte. Professor Wingardi lahkumine jättis PCU-sse vaakumi umbes üheksaks kuuks, kui rahastamine ebaõnnestus. Ajakirja jätkamiseks ja seega selle professionaalse kuvandi säilitamiseks pidid kaebuse esitajad seda oma taskust toetama rohkem kui 12 000 dollariga. Lepingu lõppedes pidid nad osalema rahvusvahelises võistlevas hankemenetluses.

Kaebuse esitajate arvates sai nende olukord alguse Joachim Bendow nimetamisest PCU esindajaks. Varsti pärast tema saabumist teatasid kaebuse esitajad, et nad hakkasid saama ebaviisakas keeles sõnastatud tellimusi uudiskirja toimetusliku sisu kohta. Kuigi kaebuse esitajad püüdsid suhteid leevendada ja kutsusid Bendowi nendega kohtuma, näis, et nende algatusi eirati. Kaebuse esitajad selgitasid, et PCU esindaja taotles uudiskirja esituses drastilisi muudatusi ja ähvardas P ametist tagandada, välja arvatud juhul, kui tema taotlused rahuldatakse. Sellise vaenulikkuse tõttu nende vastu märkisid kaebuse esitajad, et neid ei kutsutud 1998. aasta oktoobris Doonau konventsiooni käivitamiseks korraldatud pressikonverentsile.

Seda suhtumist silmas pidades kirjutas W. Bendowile, kritiseerides tema käitumist ja juhtides tähelepanu sellele, et kõik toimetuslikud otsused ei kuulunud Bendowi vastutusalasse. PCU esindaja edastas seejärel kirja UNDP-le ning selle tulemusena tegi UNDP kaebuse esitajale noomituse ja palus tal teha koostööd PCU esindajaga.

Kaebuse esitajad selgitasid, et Doonau programmi hea tahte žestina käivitasid nad ajakirjas lastele mõeldud maalikonkursi. Algatuse eest tasusid kaebuse esitajad. See osutus väga edukaks ja meelitas palju sissekandeid. Need kanded tehti lepingu pikendamise ajal 1998. aasta sügisel.

S. Botterweg palus 21. septembril 1998 Euroopa Komisjoni nimel kaebuse esitajatel esitada ettepanek lepingu järgmise etapi kohta. Vastuseks nende pakkumisele teavitati kaebuse esitajaid 5. novembril 1998 sellest, et nende pakkumist ei valitud "muu hulgas" hinna alusel. Kaebuse esitajad olid arvamusel, et nende tagasilükkamine tulenes Bendowi põhjendamatust survest. Nad märkisid ka, et pakkumismenetluse hinnapõhine konkurents oli nende eest varjatud. Selle protsessi tulemusena tuli tühistada lastele mõeldud värvimiskonkurss, mida kaebuse esitajad olid oma taskust subsideerinud.

Ajal, mil kaebuse esitajad ombudsmanile kirjutasid, oli võitnud ettevõte juba avaldanud mitu uue uudiskirja küsimust, mida kaebuse esitajad pidasid väga halva kvaliteediga küsimusteks. Nende arvates ei vastanud see töö hanke tingimustele, kuna näiteks ajakirjas kasutatud inglise keel ei olnud inglise keelt emakeelena kõneleva inimese tasemel.

Kaebuse esitajad kirjeldasid oma algatusi õiguskaitse taotlemiseks. Nad viitasid oma kontaktidele Briti ajakirjaniku Peter Muccini ja Euroopa Parlamendi liikme Michael Howittiga. Uurimised, mida tegid nii Muccini kui ka Howitt, ei kandnud kaebuse esitajate arvates vilja, kuna komisjon ei teinud koostööd.

Kokkuvõttes esitasid kaebuse esitajad järgmised väited:

i) pakkumiskutse ei vastanud asjakohastele ELi direktiividele;

ii) nende pakkumuse tagasilükkamine oli ebaõiglane, meelevaldne ja ajendatud isiklikust vaenulikkusest nende vastu ning

iii) mõnda hanke tingimustes sätestatud kriteeriumi, eelkõige edukat pakkumust, ei kohaldatud kõigi pakkujate suhtes.

Nõue

Komisjoni arvamus

Oma arvamuses andis komisjon kõigepealt üldise ülevaate oma rollist Doonau programmis, seejärel selgitas, kuidas pakkumismenetlus läbi viidi, ning lõpetas selle, käsitledes kaebuse esitajate väiteid.

Seoses Doonau programmi arengutega rõhutas komisjon, et Doonau PCU ei ole komisjoni talitus. Sellest hoolimata vastutab ta komisjoni ees Phare ja Tacise lepingute sõlmimise korra järgimise eest kõigi nendest programmidest rahastatavate lepingute puhul.

PCU alustas uudiskirja "Doonau Watch" väljaandmist 1994. aasta detsembris. Ajakirja toimetasid ja avaldasid algselt kaebuse esitajad ÜRO projektiteenuste bürooga (UNOPS) sõlmitud lepingu alusel. Ajavahemikus 1997. aasta detsembrist kuni 1998. aasta oktoobrini toodeti seda UNOPSi ja Arquns Verlagi vahelise lepingu raames. See suhe lõppes UNDP ja kaebuse esitajate vahelise õigusvaidlusega.

Veebruaris 1998 sõlmis komisjon Madalmaade Majandusinstituudiga (NEI) Phare lepingu Doonau projekti koordineerimise üksuse 98/99 jaoks. PCU tegevuse osana nähti lepinguga ette Danube Watchi uudiskirja kolme numbri avaldamine lepingu seadusliku kehtivusaja jooksul. Võttes arvesse hinnangulist kulu väljaande kohta ja selleks ette nähtud eelarvet, otsustasid riiklikud tööhõiveinstituudid jätkata mitteametlikku konsultatsiooni, et valida konsultant uudiskirjade toimetamiseks ja avaldamiseks. Komisjon tagas, et NEI algatused olid kooskõlas Phare eeskirjade ja menetlustega.

Austria föderaalkantselei ja UNDP väljendasid soovi rahastada vastavalt ühte ja kahte ajakirja lisaväljaannet ning kasutada ära NEI valikumenetlust oma kolleegide määramiseks. Valikumenetluses kirjeldati projekti kui "kuni kuue kord kvartalis ilmuva Doonau kellaajakirja tootmist ja levitamist", kuigi komisjon rahastas neist ainult kolme.

PCU saatis 21. septembril 1998 potentsiaalsetele pakkujatele pakkumiste esitamiseks neli kutset. Saadi kaks pakkumust, üks neist kaebuse esitajatelt. Ettepanekuid hindas hindamiskomisjon, mis koosnes Doonau piirkonna projektijuhtidest, UNDP-GEF projektijuhist ja keskkonnaeksperdist. Nende töö toimus kooskõlas Phare eeskirjadega, kuid ilma komisjoni otsese sekkumiseta. Hindamiskomisjon leidis, et mõlemad pakkumused olid tehniliselt rahuldavad, ja soovitas sõlmida lepingu kaebuse esitaja konkurendiga, kes pakkus välja oluliselt madalama emissioonihinna (14 956 eurot) kui kaebuse esitajad (25 900 eurot emissiooni kohta).

Komisjon viitas oma arvamuses kaebuses esitatud kolmele väitele:

a) Pakkumiskutse ei vastanud asjakohastele ELi direktiividele: komisjon märkis, et pärast mitteametlikku konsulteerimist otselepingu sõlmimise menetlus oli kooskõlas Phare teenuste hankelepingute sõlmimise suhtes kohaldatavate menetlustega. aasta septembri käsiraamatus Phare detsentraliseeritud rakendussüsteemi kohta nähakse ette, et kuni 50 000 € teenuseid võib osutada otselepingu menetluste raames.

b) Kaebuse esitajate pakkumise tagasilükkamine oli ebaõiglane, meelevaldne ja ajendatud isiklikust vaenulikkusest nende vastu. 13. novembri 1998. aasta avalikus kirjas kõigile Doonau rakkerühma liikmetele väitsid kaebuse esitajad, et nad „on alati olnud headel tingimustel kõigi selle liikmetega, välja arvatud Bendow”. Bendow oli vaid üks viiest hindamiskomisjoni liikmest.

c) Mõnda hanketingimustes sätestatud kriteeriumi ei kohaldatud kõigi pakkujate suhtes: kahe esitatud pakkumuse tehnilist kvaliteeti peeti rahuldavaks. Komisjon rõhutas, et hindamiskomitee tugines oma soovituses üksnes vastavatele finantspakkumistele.

Kaebuse esitajate märkused

W. saatis 29. novembril 2000 ombudsmanile kirja ühe tema esitatud väite kohta. Ta selgitas, et hanke tingimuste kohaselt tuleb uudiskiri koostada elektroonilisel kujul ja avaldada internetis. Tema arvates ei olnud võitnud pakkumus seda lepingu osa kunagi täitnud.

W. saatis oma märkused 27. märtsil 2001, samas kui P. edastas oma märkused 26. märtsil 2001. Kaebuse esitajad selgitasid, et puuduvad dokumentaalsed tõendid Bendow' isikliku vaenulikkuse kohta. Nad seadsid siiski kahtluse alla komisjoni väite, et viieliikmeline hindamiskomisjon oli pakkumuse kohta teinud nõuetekohase otsuse. PCU liikmete mõningate isiklike märkuste põhjal oli kaebuse esitajaid veennud, et otsuse tegid hr Bendow, keda abistas assistent, ja hr Botterweg. Kaebuse esitajad ei suutnud oma väidet siiski tõendada.

Pakkumuse kohta otsuse tegemisel järgitud menetluse kohta märkisid kaebuse esitajad, et Phare süsteem „näeb ette, et kuni 50 000 € väärtuses teenuseid võib sõlmida otselepingu alusel”. Kuna leping oli sõlmitud Doonau Vahi kuue emissiooni kohta, ei saanud lepingu maksumus jääda sätestatud piirmäära piiresse. Kuna võitnud pakkumises pakuti numbriks € 14 956 emissiooni kohta, oleks lepingu kogusumma € 89 736. Lisaks märkisid nad, et komisjon ei ole viidanud asjaolule, et M. Botterwegi 5. novembri 1998. aasta kirjas oli märgitud, et nende pakkumus oli tema finantspakkumuse „muu hulgas” põhjal vähem edukas kui võitnud pakkumus.

Kaebuse esitajad rõhutasid, et edukas pakkumus ei vastanud mõnele hankes esitatud tingimusele, nimelt toimetaja inglise keele oskusele ja ajakirja veebisaidi loomisele. Nad tundsid pettumust, et puuduvad viited nende erakordsele heale tahtele ja kohusetundlikkusele Doonau programmi suhtes.

Muud nõuded

Kaebuse esitajate märkuste põhjal saatis ombudsman 26. oktoobril 2001 komisjonile kirja. Oma kirjas palus ombudsman komisjonil esitada täiendavaid märkusi kaebuse esitajate tähelepanekute kohta, eelkõige seoses hindamiskomisjonis osalejate arvuga, Phare eeskirjade võimaliku eiramisega hankemenetluses ning eduka pakkumuse väidetava mittevastavusega mõnele pakkumuses esitatud kriteeriumile.

novembril 2001 kirjutas hr W. ombudsmanile, väljendades muret ombudsmani poolt komisjonile esitatud taotluse piiratud ulatuse pärast. Tema arvates ei sundinud see kiri komisjoni vastama kõigile tema muredele. Ombudsmani 8. jaanuari 2002. aasta vastus sisaldas komisjoni arvamust ja selles juhiti tähelepanu sellele, et kaebuse aspektid, mille kohta oli palutud täiendavat teavet, vastasid juhtumi elementidele, mis tundusid kõige asjakohasemad, et teha kindlaks, kas institutsioon on toiminud nõuetekohaselt või mitte. Ombudsman lisas, et juhtumi esimene analüüs ei tohiks välistada laiemat hindamist, kui kogu vajalik teave kaebuse kohta on kogutud.

Komisjoni teine arvamus

Teises arvamuses käsitles komisjon kõiki kaebuse esitajate väiteid, mille ombudsman oli esitanud. Ta viitas ka kaebuses nimetatud probleemi mõnele muule aspektile.

Hindamiskomisjoni hinnangu kohta leidis komisjon, et kaebuse esitajad ei olnud esitanud tõendeid, mis seaksid kahtluse alla hindamisaruandes esitatud faktid, vaid olid lihtsalt esitanud endiste PCU liikmete mitteametlikud märkused. Institutsioon selgitas, et kaks pakkumuses esitatud pakkumust loeti tehnilisest seisukohast rahuldavaks. Sellest tulenevalt soovitas hindamiskomisjon sõlmida lepingu ettevõtjaga, kes oli esitanud kõige odavama pakkumuse. Komisjon rõhutas, et lõplik valik tehti hinna alusel, ja avaldas seetõttu kahetsust sõna "muu hulgas" kasutamise üle hr Botterwegi 5. novembri 1998. aasta kirjas.

Komisjon kiitis heaks otsese kokkuleppe menetluse kasutamise hindamiskomitee poolt. Ta lisas, et otsust ei saanud mõjutada ühegi hindamiskomisjoni liikme isiklikud eelistused, kuna arvesse võeti üksnes pakkumuse hinda. Komisjon selgitas, et otsese kokkuleppe menetlus ei võimalda pidada hinnaläbirääkimiste järgmisi voorusid pakkujatega, kes vastavad vastavuskriteeriumile.

Madalmaade Majandusinstituudiga (NEI) 1998. aasta veebruaris sõlmitud Doonau projekti koordineerimise üksuse (Danube Project Co-ordination Unit 98/99) Phare lepingu nr 98-0019 tingimused hõlmasid ainult kolme Doonau Watchi uudiskirja numbri väljaandmist lisaks muudele UNDP rahastatavatele numbritele. Komisjon rõhutas, et komisjoni lepingu alusel rahastati ainult kolme Danube Watchi küsimust ja seega oli valikumenetlus õige. Austria valitsuse ja UNDP otsus viia oma vahenditest rahastatud Doonau Vahi tootja valimine kooskõlla NEI kasutatud menetlusega ei mõjutanud seda hinnangut.

Toimetaja keele kohta märkis komisjon, et pädevusraamistikus eelistati toimetajat, kelle emakeel on inglise keel, kuid sõnaselgelt lubati pakkujal esitada veel üks sobiv lahendus. Komisjon lisas, et toimetaja peab ajakirja esitama ka elektroonilisel kujul, kui see on vajalik internetis avaldamiseks. Tema arvates erines see ülesanne veebisaidi arendamisest.

Komisjon käsitles ka muid kaebuse esitajate tõstatatud küsimusi. Ta selgitas, et institutsioonil ei ole teavet selle kohta, miks Doonau kella ei kutsutud Doonau konventsiooni käivitamisele 1998. aasta lõpus. Ta lisas siiski, et puudub seos teise töövõtja valimise ja asjaolu vahel, et kaebuse esitajaid ei kutsutud pressikonverentsile. PCU ja pakkumismenetlusega seotud teabe esitamata jätmise kohta märkis komisjon, et M. Muccinilt ei saadud ühtegi teadet. Seoses Euroopa Parlamendi liikme hr Howitti esitatud parlamendi küsimusega E-1631/00 oli komisjon seisukohal, et tema vastuses on päringus tõstatatud küsimusi piisavalt käsitletud.

Kaebuse esitajate tähelepanekud komisjoni teise arvamuse kohta

Vastuses komisjoni teisele arvamusele kordasid kaebuse esitajad mõningaid varem esitatud väiteid. Nad rõhutasid, et komisjoni vastused olid ebapiisavad ja vastuvõetamatud.

Kuigi kaebuse esitajad tunnistasid, et nende juhtumi tõendamiseks ei ole kindlaid tõendeid, uskusid nad, et kui endised PCU liikmed saaksid kohtusse ilmuda, kahjustaksid nende ütlused komisjoni seisukohta. Nad rõhutasid, et võitnud pakkumus ei vasta lepingu tingimustele, eelkõige seoses inglise keele puuduliku kasutamisega ja ajakirja internetiversiooni loomata jätmisega. P. märkis, et PCU palus neil lisada oma pakkumisse veebisaidi loomise.

Otsus

1 Pakkujate hindamise kord

1.1 Kaebuse esitajad väidavad, et ajakirja Danube Watch mitme numbri pakkumiseks korraldatud pakkumismenetlus ei vastanud asjakohastele ELi direktiividele. Nad märgivad, et Phare süsteem "näeb ette, et teenuseid kuni € 50 000 võib sõlmida otselepingu menetluste alusel". Kuna leping hõlmas kuut Doonau Watchi emissiooni ja võitnud pakkumises pakuti numbriks € 14,956 emissiooni kohta, ei saanud lepingu maksumus olla sätestatud piirmäära piires. Lisaks märkisid nad, et Doonau programmi koordineerimisüksuse (PCU) esindaja poolt neile 5. novembril 1998 saadetud tagasilükkamiskirjas märgiti, et nende pakkumus oli tema finantspakkumuse „muu hulgas” alusel edukast pakkumusest vähem edukas.

1.2 Komisjon selgitas, et 1998. aasta veebruaris sõlmis ta Phare lepingu Danube Watchi uudiskirja kolme numbri avaldamiseks. Austria valitsus ja ÜRO Arenguprogramm (UNDP) väljendasid soovi rahastada vastavalt üht ja kaht ajakirja numbrit.

Institutsioon selgitas, et Doonau PCU oli kutsunud pakkumisse neli potentsiaalset pakkujat. Esitati ainult kaks pakkumist. Alltöövõtja valimine pidi toimuma mitteametliku konsulteerimise teel, mille tulemuseks oli otsene kokkulepe, nagu on ette nähtud 1997. aasta Phare eeskirjades kuni 50 000 € teenuste kohta. Komisjon rõhutas, et komisjoni lepingu alusel rahastatakse ainult kolme Doonau Vahi küsimust. Kogumaksumust silmas pidades leiti, et otselepingul põhinev valikumenetlus on piisav. Sellest tulenevalt soovitas hindamiskomisjon sõlmida lepingu ühe ettevõtjaga, kes oli esitanud kõige odavama pakkumuse. Komisjon rõhutas, et lõplik valik tehti hinna alusel ja seega ei oleks pidanud seal olema väljendit „muu hulgas”, mis sisaldus kaebuse esitajatele saadetud tagasilükkavas kirjas.

1.3 Nagu on sätestatud ombudsmani põhikirja artikli 2 lõikes 2, on ombudsmani volitused piiratud ühenduse institutsioonide või asutuste tegevusega. Doonau programmi koordineerimise üksus (PCU) vastutas 1998. aasta pakkumismenetluse korraldamise eest Doonau Watchi uudiskirja mitme numbri avaldamiseks. Doonau PCU on 12 Doonau riiki ühendav valitsustevaheline organisatsioon, mis tegeleb Doonau vesikonna keskkonnaprogrammi igapäevase juhtimisega. See ei kuulu Euroopa Liidu institutsioonilisse struktuuri ega ole seega ühenduse institutsioon või organ.

Sellest hoolimata on Doonau heitekontrolliüksus Euroopa Komisjoni ees vastutav Phare ja Tacise hankemenetluste järgimise eest kõigi ühenduse vahenditest rahastatavate lepingute puhul (1). Ombudsmani uurimise eesmärk on seega kindlaks teha, kas Euroopa Komisjon tegutses Doonau politseiüksuse ühenduse vahendeid hõlmavate algatuste järelevalves nõuetekohaselt või mitte.

1.4 Seoses pakkumismenetluse järgse lepingu sõlmimise menetlusega on ühenduse kohtud leidnud, et komisjonil on arvestatavate tegurite osas ulatuslik kaalutlusõigus (2). Hankemenetlusega seotud hagide läbivaatamine piirdub seega selle kontrollimisega, kas on järgitud menetlust ja põhjendamist reguleerivaid eeskirju, kas faktilised asjaolud on õiged ning kas ei ole tehtud ilmset hindamisviga ega kuritarvitatud võimu (3).

1.5 Pakkumismenetluse järgse lepingu sõlmimise korda juhtudel, kui ühenduse abi ei ületa € 50 000, ei ole sätestatud ei Phare määrustes (4) ega programmi rakenduseeskirjades (5).

Seda tüüpi juhtumite puhul järgitava menetluse ainus kirjeldus on esitatud komisjoni suunistes Phare programmi rakendamise kohta (1997. aasta septembri käsiraamat Phare detsentraliseeritud rakendussüsteemi kohta). Nagu on sätestatud punktis F2.4, võib juhul, kui teenuseid osutatakse alla 50 000 € väärtuses, teha valiku otselepingu alusel pärast mitteametlikke konsultatsioone. Asjaomast menetlust on kirjeldatud käsiraamatu punktis F2.4.1, milles on sätestatud:

„Kutsutakse esitama pakkumusi vähemalt kolmelt kõlblikult tarnijalt ning valitakse välja majanduslikult kõige soodsam pakkumus, mis vastab tehnilistele ja kaubanduslikele nõuetele.”

1.6 Nagu on märgitud pakkumiskutsele lisatud hanketingimustes maksimaalselt kuue kord kvartalis ilmuva ajakirja "Doonau Watch" tootmiseks ja levitamiseks, laieneks ühenduse toetus ainult kolmele neist teemadest. Kuna kõige odavam ettepanek oli € 14 956 numbri kohta, oleks kogu ühenduse toetus sellele projektile € 44 868 ja seega alla otselepingu jaoks ettenähtud ülemmäära (50 000 eurot).

Nendel asjaoludel näib, et komisjon toimis nõuetekohaselt, kui ta ei olnud vastu otsese kokkuleppe menetluse kasutamisele käesolevas hankemenetluses.

Seetõttu on ombudsman jõudnud järeldusele, et juhtumi selle aspektiga seoses ei ilmne haldusomavoli.

1.7 Ombudsman märgib, et komisjon vabandas oma arvamustes teatavate terminite kasutamise pärast 5. novembril 1998. aastal Doonau PCU nimel hr Botterwegi poolt kaebuse esitajatele saadetud tagasilükkamiskirjas, eelkõige seoses väljendiga "muu hulgas". Arvestades asjaolu, et institutsioon on selle eest vabandanud ja et kiri saadeti Doonau PCU nimel ning seetõttu ei esindanud selle autor komisjoni, ei pea ombudsman vajalikuks selle küsimusega edasi tegeleda.

2. Kaebuse esitaja pakkumuse tagasilükkamine

2.1 Kaebuse esitajad väidavad, et nende pakkumuse tagasilükkamine oli ebaõiglane, meelevaldne ja ajendatud isiklikust vaenulikkusest nende vastu. Nad leiavad, et nende pakkumuse tagasilükkamine tulenes P. Bendowi põhjendamatust survest, kes tegutses alates 1997. aastast nende PCU kontaktisikuna. PCU liikmete mõningate isiklike märkuste põhjal olid kaebuse esitajad arvamusel, et otsuse olid teinud Bendow ja tema assistent. Selle vaenulikkuse näitlikustamiseks märkisid kaebuse esitajad, et PCU ei kutsunud neid 1998. aasta oktoobris Doonau konventsiooni käivitamiseks korraldatud pressikonverentsile.

2.2 Komisjon on väitnud, et pakkumuse kohta tegi otsuse viieliikmeline hindamiskomisjon, kuhu kuulusid Doonau PCU töötajad, UNDP-GEF projektijuht ja keskkonnaekspert. Bendow oli vaid üks komitee liikmetest. Olles kaalunud mõlemat pakkumist, tegi hindamiskomisjon ettepaneku sõlmida leping kaebuse esitaja konkurendiga põhjendusel, et ta oli pakkunud välja emissioonihinna (14 956 eurot), mis oli oluliselt madalam kui kaebuse esitajate esitatud hind (25 900 eurot emissiooni kohta). Komisjon on märkinud, et puudub seos teise töövõtja valimise ja asjaolu vahel, et kaebuse esitajaid ei kutsutud Doonau konventsiooni käivitamiseks korraldatud pressikonverentsile.

2.3 Nagu ühenduse kohtud on otsustanud, piirdub komisjoni poolt pakkumismenetluse raames võetud meetmete kontroll selle kontrollimisega, kas on järgitud menetlust ja põhjendamist reguleerivaid eeskirju, kas asjaolud on õiged ning kas ei ole tehtud ilmset hindamisviga ega võimu kuritarvitatud.

2.4 Kaebuse esitajad näivad olevat veendunud, et nende pakkumine lükati tagasi valedel põhjustel, mis varjasid PCU erapoolikust nende suhtes. Ombudsmani uurimise käigus ei ole siiski esitatud piisavalt tõendeid, mis võiksid viia järelduseni, et hindamiskomisjoni otsus oli kaebuse esitajate suhtes erapoolik ja seega oli selles tehtud ilmne viga või kuritarvitatud võimu.

Selliste tõendite puudumisel on ombudsman jõudnud järeldusele, et komisjon tegutses pakkumismenetluse suhtes Phare eeskirjade nõuetekohase kohaldamise kontrollimisel oma õigusliku pädevuse piires. Seetõttu leiab ombudsman, et juhtumi selle aspektiga seoses puuduvad tõendid haldusomavoli kohta.

3. Võitnud pakkumuse mittevastavus hanke tingimustele

3.1 Kaebuse esitajad väidavad, et võitnud pakkumus ei vastanud mõnele pakkumuse tingimustes sätestatud kriteeriumile. Nad on rõhutanud, et nende konkurent ei õppinud inglise keelt emakeelena kõneleva inimese keeleoskust ega loonud ajakirjale veebisaiti.

3.2 Komisjon on selgitanud, et hindamiskomisjon leidis, et esitatud pakkumused vastasid pakkumuse tingimustele. Hanketingimustes eelistati toimetajat, kelle emakeel on inglise keel, kuid sõnaselgelt lubati pakkujal esitada veel üks sobiv lahendus. Samuti nõudsid nad, et toimetaja esitaks ajakirja elektroonilisel kujul, nagu see on vajalik internetis avaldamiseks. Komisjoni arvates erines see ülesanne veebisaidi arendamisest.

3.3 Pakkumusele kohaldatavad tehnilised nõuded lisati dokumenti pealkirjaga "Võrdlustingimused", mis oli lisatud Doonau PCU poolt potentsiaalsetele pakkujatele saadetud pakkumuse esitamise ettepanekule.

Avaldamise keele kohta on juhendi punktis 8 märgitud, et „Doonau Vahis kasutatav inglise keel peab olema inglise keelt emakeelena kõneleva inimese tasemel“.

See säte ei tähenda siiski, et ajakirja toimetaja peaks olema inglise keelt emakeelena kõnelev isik, kuna suuniste punktis 10 on pakkuja kvalifikatsiooni kohta märgitud, et „[v]õttes arvesse, et keelenõue (vt käesolevate suuniste punkt 8) nõuab toimetajat, kelle emakeel on inglise keel, on pakkujal siiski vabadus esitada teine sobiv lahendus”.

Tööjuhendi punktis 3 kirjeldati ülesannet, mida ajakirja toimetaja ja väljaandja peavad täitma. Toimetaja ülesannete punkt 7 on sõnastatud järgmiselt:„Andke Doonau kella elektroonilisel kujul, kui see on vajalik Internetis avaldamiseks (HTML või muu kokkulepitud asjakohane vorming)”.

3.4 Ombudsman märgib, et kahe pakkuja tehnilise kvaliteedi hindamisel jõudis hindamiskomisjon järeldusele, et mõlemad vastasid pakkumuse tingimustes sätestatud kriteeriumidele. Vaatamata kaebuse esitajate väidetele ei ole esitatud piisavalt tõendeid, mis tõendaksid, et edukas pakkumises esitati ajakiri, milles kasutati puudulikult inglise keelt, või et see ei täitnud üht lepingus ette nähtud ülesannet, nimelt muuta väljaanne elektrooniliseks. Selliste tõendite puudumisel ei saa järeldada, et hindamiskomisjon tegi eduka pakkumuse kvalifitseerimisel ilmse vea.

Selliste tõendite puudumisel on ombudsman jõudnud järeldusele, et komisjon tegutses pakkumismenetluse suhtes Phare eeskirjade nõuetekohase kohaldamise kontrollimisel oma õigusliku pädevuse piires. Seetõttu leiab ombudsman, et juhtumi selle aspektiga seoses puuduvad tõendid haldusomavoli kohta.

4. Järeldus

Euroopa Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta esitatud järelepärimiste põhjal näib, et Euroopa Komisjon ei ole haldusomavoli toime pannud.

Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

Jacob SÖDERMAN

---

(1) Euroopa Komisjoni Phare/Tacise fondidest rahastatavate teenuslepingute üldtingimuste artiklis 44 on sätestatud, et „[Pharest/Tacisest rahastatava] lepingu kõiki tekste tõlgendatakse vastavalt Euroopa Ühenduse õiguse sätetele ja põhimõtetele”.

(2) Kohtuasi 56/77: Agence Européenne d'Interims vs. komisjon, EKL 1978, lk 2215, punkt 20; kohtuasi T-19/95: Adia Interim vs. komisjon, EKL 1996, lk II-321, punkt 49.

(3) Otsus kohtuasjas T-145/98: ADT Projekt vs. komisjon, EKL 2000, lk II-387, punkt 147.

(4) Peamine PHARE programmi reguleeriv õigusakt (nõukogu 18. detsembri 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 3906/89 teatavatele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele antava majandusabi kohta [EÜT 1989, L 375, lk 11] redaktsioonis, mis tuleneb eelkõige nõukogu 17. septembri 1990. aasta määrusest (EMÜ) nr 2698/90 [EÜT 1990, L 257, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 110]) kirjeldab artikli 7 lõikes 1 üksnes menetlust, mida kohaldatakse pakkumistele, mille ühendusepoolne rahastamine ületab € 50 000:

„Kui abi ületab 50 000 eküüd ja ühendus on ainus välisabi allikas, võivad pakkumismenetlustes ja lepingutes võrdsetel tingimustel osaleda kõik liikmesriikide ja [Kesk- ja Ida-Euroopa] artiklis 1 osutatud riikide füüsilised ja juriidilised isikud.”

(5) Phare/Tacise fondidest rahastatavate teenuslepingute üldtingimused.