Kaebuse taust

1. Ühishuviprojektid on olulised piiriülesed taristuprojektid, mis ühendavad ELi riikide energiasüsteeme, aidates seeläbi ELil saavutada oma energiapoliitika ja kliimaeesmärke.^[1] Ühishuviprojektide kindlaksmääramise, kavandamise ja rakendamise kriteeriumid on sätestatud TEN-E määruses ^[2].

2. Iga kahe aasta järel koostab Euroopa Komisjon nende projektide loetelu (ühishuviprojektide loetelu),^[3] mille suhtes kohaldatakse kiirendatud planeerimis- ja loamenetlusi ning mis võivad saada ELi rahalist toetust Euroopa ühendamise rahastust ^[4]. Komisjon esitab projektide loetelu Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kui ei parlament ega nõukogu nimekirja tagasi ei lükka, siis see jõustub.

3. Kaebus käsitleb projekti veeldatud maagaasi ujuvterminali ehitamiseks Horvaatia Krki saarele.^[5] Projekt lisati esimest korda ühishuviprojektide loendisse 2013. aastal ^[6] ja kõigisse järgnevatesse ühishuviprojektide loenditesse. 2017. aastal sai projekt Euroopa ühendamise rahastust 101,4 miljonit eurot ELi rahalisi vahendeid ujuva hoiustamis- ja taasgaasistamisüksuse ehitamiseks ^[7].

4. Ühishuviprojektide loetellu lisamiseks peab gaasiprojekt olema osa Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku (ENTSOG) välja töötatud viimasest gaasivõrgu kümneaastasest arengukavast.^[8] Sellega seoses hinnatakse projekti kulusid ja tulusid ENTSOGi välja töötatud metoodika alusel ^[9].

5. Kaebuse esitajad, Euroopa keskkonnaorganisatsioon ja selle Horvaatia haru, vaidlustasid projekti kandmise ühishuviprojektide loetellu ja otsuse anda sellele rahastust Euroopa ühendamise rahastust. Kaebuse esitajad leiavad, et projekt ei vasta TEN-E määruses sätestatud asjakohastele eeskirjadele ega Euroopa ühendamise rahastust toetuse saamise kriteeriumidele ^[10].

6. 2019. aasta aprillis saatsid üheksa Euroopa Parlamendi liiget komisjonile projekti kohta kirja, milles nad esitasid kaebuse esitajatega samad seisukohad ja argumendid. Nad palusid komisjonil rahastamine lõpetada ja jätta projekt neljandasse ühishuviprojektide loendisse kandmata [11].

7. 2019. aasta mais selgitas komisjon, et projekt lisati ühishuviprojektide loetellu, sest see vähendab piirkonna sõltuvust ühest tarnijast, avab piirkonna alternatiivsetele allikatele, suurendab konkurentsi ja vähendab energiakulusid. Komisjon teatas ka, et analüüsib parlamendiliikmete tõstatatud probleeme seoses projekti vastavusega kohaldatavatele eeskirjadele.

8. Kuna kaebuse esitajad ei olnud komisjoni vastusega rahul, pöördusid nad 2019. aasta juulis ombudsmani poole.

Uurimine

9. Ombudsman algatas kaebuse uurimise tagamaks, et komisjon lahendas kaebuse esitajate mure seoses projekti vastavusega 1) ühishuviprojektide loendisse kandmise kriteeriumidele ja 2) Euroopa ühendamise rahastust rahastamise kriteeriumidele.

10. Uurimise  käigus sai ombudsman komisjonilt vastuse tema teabenõudele. Kaebuse esitajad ei olnud komisjoni vastusega nõus, kuid otsustasid täiendavaid märkusi mitte esitada. Ombudsmani uurimisrühm sai komisjonilt ka ajakohastatud teavet oma töö kohta seoses ühishuviprojektide hindamise ja rahastamisega.

Ombudsmanile esitatud argumendid

11. Kaebuse esitajad väitsid, et projektil ei ole piiriülest mõju, mis on üks projekti ühishuviprojektiks nimetamise tingimustest.^[12] Nad lisasid, et projekt ei vasta Euroopa ühendamise rahastust toetuse saamise kriteeriumidele, kuna puudub piiriülene mõõde ja projekt ei ole „küps“ või piisavalt kaugele jõudnud.^[13] 

12. Seoses projekti piiriülese mõjuga väitsid kaebuse esitajad, et asjakohase menetluse ^[14] kohaselt ei esitanud Ungari, kes on nende väitel ainus projektiga seoses nimetatud riik,^[15] ametlikku taotlust terminali kasutamiseks.

13. Projekti küpsuse kohta ütlesid kaebuse esitajad, et projekti rakendamine ei edene. Nad märkisid, et käitajad ei olnud piisavalt huvitatud terminali kasutamisest, et muuta projekt kasumlikuks. Nad lisasid, et turuhuvi puudumise tõttu vähendas projekti elluviija projekti mahtu.

14. Kaebuse esitajad vaidlustasid ka projekti kulude-tulude analüüsi, öeldes, et see minimeeris kulusid ega tõendanud veenvalt selle kasu. Nad leidsid, et see oli tingitud halvasti määratletud säästlikkuse kriteeriumist, millele ühishuviprojektide gaasiprojektid peavad vastama, mis piiras projekti võimalikke kulusid, mis tulenesid tõenäolisest keskkonnamõjust. Kaebuse esitajad osutasid asjaolule, et ka Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER) väljendas muret seoses gaasiprojektide jätkusuutlikkuse ning kulude ja tulude hindamisega ^[16].

15. Komisjon märkis omalt poolt, et projekt vastab ühishuviprojektide loendisse kandmise kriteeriumidele. Ta märkis, et projektil on märkimisväärne piiriülene mõju, kuna Horvaatia gaasisüsteem on ühendatud Sloveenia ja Ungari gaasisüsteemiga. Ta selgitas, et projekti maksimaalne võimsus on suurem kui Sloveenia iga-aastane impordivajadus ja rohkem kui veerand Ungari oma. Komisjon lisas, et otsene osalemine projekti elluviimises või teise liikmesriigi ametlik huviavaldus ei ole tingimused projekti kandmiseks ühishuviprojektide loetellu piiriülese kriteeriumi alusel.

16. Kui komisjon lisas projekti neljandasse ühishuviprojektide loendisse, hindas ta uuesti selle vastavust TEN-E määruses sätestatud kriteeriumidele. Iga ühishuviprojektide loend on uus ja komisjon hindab iga projekti ühtemoodi, olenemata sellest, kas see oli eelmises loendis või mitte. See võimaldab tal võtta arvesse turusuundumusi, mis võivad mõjutada projekti hindamist. Kui eelmises ühishuviprojektide loendis olnud projekt ei vasta uutele kriteeriumidele või kui kasu ei kaalu enam üles kulusid, ei kanta seda uude loendisse.

17. Komisjon märkis, et projektiga tagataks maagaasi alternatiivne tarneallikas ja -marsruut, mis toob märkimisväärset kasu energiajulgeolekule. Gaasituru arengut silmas pidades eeldab komisjon, et terminali kasutatakse rohkem, kui esialgsed huviavaldused näitavad. Ta lisas, et isegi suhteliselt madala kasutusmäära korral tooks terminal tarbijatele kasu, suurendades konkurentsi turul.

18. Komisjon ütles, et kui turuosalised oleksid juba väljendanud piisavat huvi terminali võimsuse vastu, et muuta projekt elujõuliseks, ei oleks see Euroopa ühendamise rahastust rahastamiseks kõlblik. Ta märkis, et piisava huvi puudumine suurendab ELi vahendite andmise põhjendatust.

19. Projekti küpsuse kohta märkis komisjon, et Euroopa ühendamise rahastust anti rahalisi vahendeid projekti esimeseks etapiks (ujuva hoiustamis- ja taasgaasistamisüksuse ehitamine), mis oli täielikult kooskõlas projekti kirjeldusega ühishuviprojektide loendis. Komisjon märkis, et 2019. aastal sõlmis projektiarendaja selle kohta lepingu ^[17] ja omandas üksuse. Seega on komisjon seisukohal, et projekti rakendatakse alates 2019. aasta algusest.

20. Komisjon lisas, et ta jälgib korrapäraselt projekti vastavust toetuse andmise tingimustele ning et kui ta tuvastab eeskirjade eiramise või kohustuste rikkumise, võtab ta parandusmeetmeid.

Ombudsmani hinnang

21. Selleks et hinnata, kas projekt vastab TEN-E määruses sätestatud kriteeriumidele või Euroopa ühendamise rahastust rahastamise kriteeriumidele, on vaja tehnilisi eriteadmisi. Ombudsmani ülesanne ei ole seega hinnata projekti nende kriteeriumide alusel, vaid tagada, et komisjon on oma otsuseid selgelt selgitanud. Ombudsman võib seada projekti tehnilise hindamise kahtluse alla üksnes juhul, kui see põhineb selgetel tõenditel ilmse hindamisvea kohta.

22. Ombudsman leiab, et komisjon on nüüd selgelt ja ammendavalt käsitlenud kaebuse esitajate väiteid projekti küpsuse ja piiriülese mõju kohta. Uurimise käigus saadud teabe põhjal ei leia ombudsman midagi, mis viitaks sellele, et komisjon oleks teinud ilmse hindamisvea, kui ta lisas projekti ühishuviprojektide loetellu ja eraldas sellele ELi rahalisi vahendeid.

23. Seoses kaebuse esitajate väitega, et ühishuviprojektide loendis oli seoses projektiga nimetatud ainult Ungarit, võtab ombudsman teadmiseks komisjoni avalduse, et projektist saaksid kasu ka teised liikmesriigid, näiteks Sloveenia. Asjaolu, et projektist võivad kasu saada ka muud riigid peale Ungari, on kooskõlas ühishuviprojektide loendi sõnastusega, milles kirjeldatakse projekti kui „Krki veeldatud maagaasi terminali, mis on varustatud ühendus- ja evakuatsioonitorustikega Ungarisse ja kaugemale [...]“ (rõhuasetus lisatud).^[18]

24. Seoses projektile antud ELi rahaliste vahenditega leiab ombudsman, et komisjon selgitas selgelt, et rahastatud projekti etapp on ujuva hoiustamis- ja taasgaasistamisüksuse ehitamise etapp. Komisjon esitas selged näited meetmete kohta, mida projektiarendaja on võtnud, et toetada oma seisukohta, et rahastatavaid meetmeid rakendatakse.

25. Ombudsman võtab teadmiseks komisjoni kinnituse, et ta hindas enne projekti lisamist neljandasse ühishuviprojektide loendisse uuesti projekti vastavust TEN-E määruses sätestatud kriteeriumidele. Hinnates iga projekti ühtemoodi, olenemata sellest, kas see oli kantud varasemasse loetellu või mitte, saab komisjon kindlaks teha, kas varem loetellu kantud projekt ei vasta uude loetellu kandmise kriteeriumidele.

26. Ühishuviprojektidega seotud gaasiprojektide kulude ja tulude hindamise osas tunnistab ombudsman, et viis, kuidas nende projektide jätkusuutlikkust hinnati, võis mõjutada nende kulude-tulude analüüsi. Ombudsman uuris seda küsimust hiljutise uurimise raames ^[19].

27. Komisjoni sõnul hinnati enne neljandat ühishuviprojektide loendit kandidaatgaasiprojektide jätkusuutlikkust erinevalt ning ühetaoliselt kättesaadavate, järjepidevate ja täpsete andmete puudumine takistas täiesti rahuldavat ja järjepidevat hindamist. Komisjoni katse lahendada see probleem neljanda ühishuviprojektide loendi kontekstis ei osutunud tõhusaks, kuna ENTSOGi toona pakutud lähenemisviis põhines eeldustel, et kõik gaasiprojektid annavad ainult positiivset kasu ^[20].

28. Ombudsman leidis, et ühishuviprojektide loenditesse kantud gaasiprojektide jätkusuutlikkust ei olnud piisavalt arvesse võetud. Ta leidis siiski ka, et komisjon töötab selle nimel, et parandada gaasikandidaatide projektide hindamise metoodikat ^[21]. Ühishuviprojektide puhul või tulevaste ühishuviprojektide puhul võetakse jätkusuutlikkuse hindamisel arvesse kasvuhoonegaaside heite taset ja mõju tõhususele, samuti mõju ELi liikmesriikide energiatootmise üldisele kasvuhoonegaaside heitemahukusele ja taristu enda toimimisega seotud heidet. Seetõttu leidis ombudsman, et edasised uurimised ei ole põhjendatud. Ombudsmani järeldus selles kohtuasjas kehtib ka käesoleva juhtumi kohta.

Järeldus

Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise järeldusega:

Selle kaebuse edasine uurimine ei ole põhjendatud.

Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

 

Emily O'Reilly
Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 16. detsember 2020

 

[1] Lisateavet ühishuviprojektide kohta leiab aadressilt https://ec.europa.eu/energy/topics/infrastructure/projects-common-interest/key-cross-border-infrastructure-projects_en?redir=1#content-heading-1.

[2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/en/TXT/?uri=celex%3A32013R0347.

[3] Ühishuviprojektide loetelud on kättesaadavad aadressil https://ec.europa.eu/energy/topics/infrastructure/projects-common-interest/key-cross-border-infrastructure-projects_en.

[4] Euroopa ühendamise rahastu on ELi rahastamisvahend, millega toetatakse üleeuroopaliste võrkude arendamist transpordi, energeetika ja digiteenuste valdkonnas (https://ec.europa.eu/inea/en/connecting-europe-facility).

[5] Lisateavet projekti kohta leiab projekti elluviija (LNG Croatia LLC) veebisaidilt https://lng.hr/en/.

[6] Komisjoni 14. oktoobri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1391/2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta seoses liidu ühishuviprojektide loendiga, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32013R1391.

[7] Meetme rakendamise ajakava on 2018. aasta veebruarist 2020. aasta detsembrini. Lisateave: https://ec.europa.eu/inea/en/connecting-europe-facility/cef-energy/6.5.1-0018-hr-w-m-16.

[8] TEN-E määruse III lisa punkt 2. ENTSOG võtab iga kahe aasta järel vastu võrgu kümneaastase arengukava. Kavas sisalduvad projektid võivad taotleda ühishuviprojektide loendisse lisamist. Vt: https://www.entsog.eu/.

[9] TEN-E määruse artikli 11 lõige 1.

[10] Konkursikutse seoses Euroopa ühendamise rahastu ühishuviprojektidega üleeuroopalise energiataristu valdkonnas, CEF-Energy-2016-2, https://ec.europa.eu/inea/sites/inea/files/cef_energy_2016_2_call_text_for_publication.pdf.

[11] Uurimise käigus võttis komisjon vastu neljanda ühishuviprojektide loendi, mis sisaldab endiselt projekti, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/en/ALL/?uri=CELEX:32020R0389.

[12] Kriteeriumid on loetletud TEN-E määruse artiklis 4, mis on kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/en/TXT/?uri=celex%3A32013R0347

[13] CEF-Energy-2016-2, punkt 9.

[14] Projektiarendaja korraldas kõne terminali kasutamisest huvitatud isikutele, et hinnata terminali põhi- ja lisateenuste nõudlust. Menetlus kestis 2018. aasta jaanuarist 2019. aasta veebruarini ja seda pikendati mitu korda.

[15] Kolmandas ühishuviprojektide loendis viidatakse „Krki veeldatud maagaasi terminalile, mis hõlmab ühendus- ja evakueerimistorustikke Ungarisse ja mujale, sealhulgas järgmisi ühishuviprojekte:

6.5.1 Veeldatud maagaasi terminali arendamine Krkis (HR) kuni 2,6 miljardit kuupmeetrit aastas – I etapp ja ühendav torujuhe Omišalj – Zlobin (HR)

6.5.5Horvaatia gaasiülekandesüsteemi 1. kompressorjaam

6.5.6 Krkis (HR) asuva veeldatud maagaasi terminali laiendamine üle 2,6 miljardi kuupmeetri aastas – II etapp ja evakuatsioonitorustikud Zlobin – Bosiljevo – Sisak – Kozarac – Slobodnica (HR).

[16] Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti 27. juuni 2019. aasta arvamus 14/2019 Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku TEN-YEAR arengukava 2018. aasta kavandi kohta, https://www.acer.europa.eu/Official_documents/Acts_of_Agency/Opinions/Opinions/ACER%20Arvamus%2014-2019%20%20%20%20ENTSOG%20draft%20TYNDP%202018.pdf.

[17] Projektiarendaja sõlmis Euroopa kutsekaardi lepingu, mis on suurte või keerukate projektide puhul kasutatav kinnisvaraleping, mille kohaselt töövõtja vastutab projekti kavandamise, ehitamise ja lõpuleviimise eest kindlaksmääratud hinnaga ja kindlaksmääratud kuupäevaks. Lepinguga kantakse ka suurem osa riskidest omanikult üle töövõtjale, kes peab valmis projekti valmis saama.  

[18] Viide Ungarile ja muudele riikidele sisaldub teises, kolmandas ja neljandas ühishuviprojektide loendis. Esimeses ühishuviprojektide loendis viidati klastrile „Krk LNG taasgaasistamislaev ja evakuatsioonitorustikud Ungarisse, Sloveeniasse ja Itaaliasse“.

[19] Euroopa Ombudsmani otsus juhtumi 1991/2019/KR kohta, mis käsitleb Euroopa Komisjoni tegevust seoses praeguses ühishuviprojektide loendis sisalduvate gaasiprojektide jätkusuutlikkuse hindamisega, https://www.ombudsman.europa.eu/en/decision/en/135095.

[20] Komisjon selgitas, et see oli tingitud kütusevahetusest saastavatelt fossiilkütustelt vähem saastavatele fossiilkütustele, näiteks kivisöelt gaasile, ja märkimisväärsest kogusest taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasist.

[21] Vt: https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/364d69a4-1744-11eb-b57e-01aa75ed71a1/language-en?WT.mc_id=Searchresult&WT.ria_c=37085&WT.ria_f=3608&WT.ria_ev=search