FOR PREVIEWING & TESTING PURPOSES ONLY.
This notification will disappear once the page will be published.
This link is available for less than 30 minutes.
  • Kergesti loetav
  • Teksti suurus

Kas teil on kaebus ELi institutsiooni või asutuse kohta?

Valitud keel: 
  • Eesti keel
Lähtekeel: 
Kättesaadavad keeled: 
See lehekülg on tõlgitud masintõlkega.
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.

Otsus juhtumi 1553/2019/NH kohta, mis käsitleb usu- ja veendumusvabaduse edendamisega väljaspool ELi tegeleva ELi erisaadiku rolli

Juhtum puudutas usu- ja veendumusvabaduse edendamisega väljaspool ELi tegeleva erisaadiku rolli ja volitusi. Erisaadik oli aastatel 2016–2019 komisjoni erinõunik. Kaebuse esitaja, kes on Euroopa Parlamendi liige, tundis muret erisaadiku suhtluse pärast teatavate organisatsioonidega, kes tema väitel järgivad inimõiguste vastast tegevuskava. Ombudsman algatas uurimise selle kohta, kuidas komisjon erisaadiku rolli jälgis.

Ombudsman leidis, et erisaadiku kui ELi halduse ainulaadse funktsiooni volitused ei olnud piisavalt selged. Lisaks ei olnud neid volitusi sisaldavad dokumendid ja erisaadiku töökava üldsusele kättesaadavad. Erisaadikule tehti siiski ülesandeks pidada dialoogi kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Komisjon leidis, et erisaadik ei rikkunud neid volitusi, kui ta suhtles kaebuses nimetatud organisatsioonidega. Ombudsman on siiski otsustanud, et suuremat tähelepanu oleks tulnud pöörata ohule, et seda väga tundlikku ametikohta võidakse ära kasutada, arvestades vastuolusid, mis võivad tekkida usu- ja veendumusvabaduse ning muude põhiõiguste ja -vabaduste vahel.

Tuvastatud puudusi arvesse võttes lõpetas ombudsman uurimise kolme parandusettepanekuga. Ta kutsus komisjoni üles andma tulevastele erisaadikutele selgemaid suuniseid vajaduse kohta võtta avalduste tegemisel ja sidusrühmadega suhtlemisel arvesse kõiki inimõigusi. Lisaks soovitas ta komisjonil selgitada, millises ulatuses on tulevastel erisaadikutel volitused komisjoni nimel sõna võtta, ning kutsus komisjoni üles tegema oma volitused ja töökava üldsusele kättesaadavaks.

Kaebuse taust

1. Kaebuse esitaja, Euroopa Parlamendi liige, väljendas muret usu- ja veendumusvabaduse edendamisega väljaspool Euroopa Liitu tegeleva tollase ELi erisaadiku [1] ametialase käitumise pärast.

2. Euroopa Komisjoni president lõi erisaadiku ametikoha 2016. aastal vastu võetud otsusega. Erisaadiku volitused hõlmavad usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitsmise toetamist kolmandates riikides, koostööd ja dialoogi rahvusvaheliste organisatsioonide, kodanikuühiskonna ja usutegelastega ning toetust ELi koordineerimisele selles valdkonnas. Erisaadik oli esimene omataoline. Haldusküsimustes on erisaadik rahvusvahelise koostöö ja arengu voliniku erinõunik [2].

3. Kaebuse esitaja leiab, et erisaadik ei täitnud oma volitusi, sest ta ei edendanud usuvabaduse kaasavat mõistet ega usklike ja mitteusklike kõigi inimõiguste austamist. Eelkõige väitis kaebuse esitaja, et erisaadik kohtus kahe kodanikuühiskonna organisatsiooniga, mis kaebuse esitaja väitel kuulusid „kristluse ülikonservatiivsesse äärde“ ja mille puhul ta väitis, et nad järgivad „inimõiguste vastast tegevuskava“, ning tunnustas avalikult nende tööd. Eelkõige juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et erisaadik tänas sotsiaalmeedia kaudu avalikult üht organisatsiooni.

4. Kaebuse esitaja väljendas oma muret otse erisaadikule 2019. aasta jaanuarist juunini toimunud kirjavahetuses. Ta palus erisaadikul end kõnealustest organisatsioonidest distantseerida. Samuti palus kaebuse esitaja komisjonil anda juurdepääs kõigile dokumentidele, mis on seotud erisaadiku kontaktidega üksikisikute ja organisatsioonidega alates 2018. aastast [3].

5. Kuna kaebuse esitaja ei olnud rahul vastustega, mille ta sai oma murede kohta, pöördus ta 2019. aasta augustis ombudsmani poole.

Uurimine

6. Kuna ombudsman uurib ELi institutsioone, mitte nende ELi institutsioonide üksikuid töötajaid, keskenduti uurimises sellele, kuidas Euroopa Komisjon käsitles erisaadikuga seotud muresid ja kuidas ta jälgis tema rolli.

7. Uurimise käigus palus ombudsman komisjonil selgitada erisaadiku suhtes kohaldatavaid eeskirju seoses tema rolli, ametialase käitumise ja kohtumistega kolmandate isikutega. Ombudsman küsis komisjonilt ka seda, kuidas ta jälgib erisaadiku ülesannete täitmist. Komisjon saatis ombudsmanile kaebuse kohta vastuse ning kaks sisedokumenti, milles on esitatud erisaadiku volitused ja töökava. Seejärel esitas kaebuse esitaja oma märkused vastuseks komisjoni vastusele.

Ombudsmanile esitatud argumendid

8. Kaebuse esitaja väitis, et mõned organisatsioonid, millega erisaadik oli seotud, võitlesid LGBTI-inimeste õiguste, samasooliste abielude või naiste tervisega seotud õiguste vastu. Kaebuse esitaja väitis seega, et asjaolu, et erisaadik otsustas selliste organisatsioonide kõrval toimuvatel üritustel osaleda ja sõna võtta, mõjutab tõsiselt usaldust tema ülesannete sõltumatuse vastu. Kaebuse esitaja väitis ka, et kuna erisaadik tegutseb voliniku erinõunikuna, võib tema ilmne lähedus sellistele organisatsioonidele mõjutada kolmandates riikides tehtavaid otsuseid seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste või LGBTI-inimeste õiguste kohta.

9. Oma vastuses märkis komisjon järgmist:

  • Erisaadiku volitused on sätestatud komisjoni presidendi 6. mai 2016. aasta otsuses ning usu- ja veendumusvabaduse erisaadiku 26. septembri 2016. aasta volitustes ja töökavas. Komisjon ajakohastas erisaadiku töökava 23. novembril 2017. Volitus ja töökava hõlmavad usu- ja veendumusvabaduse edendamise toetamist riigi tasandil, osalemist rahvusvahelistel foorumitel, ELi koordineerimise toetamist ning dialoogi pidamist paljude kodanikuühiskonna ja usutegelastega.
  • Volitus ja töökava annavad erisaadikule ka ülesande toetada 2013. aastal ELi liikmesriikide poolt heaks kiidetud usu- ja veendumusvabaduse edendamist ja kaitset käsitlevate ELi suuniste [4] rakendamist. Need suunised pakuvad vahendeid usu- ja veendumusvabaduse toetamiseks ELi välissuhetes ning ELi rahvusvahelises koostöös ja arengus. Neis sätestatakse raamistik, mille raames erisaadik peaks tegutsema, et rakendada usu- ja veendumusvabadusega tegelemisel tasakaalustatud lähenemisviisi, keskendudes mitmekesisuse austamisele ja usulisele sallivusele.
  • Erisaadik annab aru otse rahvusvahelise koostöö ja arengu volinikule. Ta koordineerib ja valmistab ette oma tegevust, missioone ja kõnesid koostöös mitme komisjoni osakonna ja Euroopa välisteenistusega. Iga ametliku visiidi kohta koostab erisaadik aruande, mida seejärel hindavad komisjon ja Euroopa välisteenistus. Komisjoni sõnul näitasid need aruanded, et erisaadik tegutses vastavalt oma volitustele.
  • Erisaadik ei pidanud vajalikuks avalikult distantseeruda kaebuses nimetatud organisatsioonidest, sest suhtlemine nende organisatsioonidega toimus üksnes usu- ja veendumusvabaduse edendamise, mitte laiema inimõiguste tegevuskavaga seotud küsimustes. Erisaadik tegutses kooskõlas oma volitustega erapooletuse ja läbipaistvuse põhimõtete kohaselt.

10. Oma märkustes komisjoni vastuse kohta väitis kaebuse esitaja, et erisaadiku suutmatus distantseeruda kõnealustest organisatsioonidest takistab komisjoni pühendumist ELi inimõiguste tegevuskavale, mis on hädavajalik ELi välistegevuse jaoks, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklis 21. Ta lükkas tagasi komisjoni väite, et erisaadik suhtles organisatsioonidega ainult usuvabaduse teemal. Ta leidis, et komisjon oleks pidanud hindama organisatsioone inimõiguste ja ELi väärtuste laiema austamise valguses. Kui komisjon oleks sellise hindamise läbi viinud, oleks ta leidnud, et ühele organisatsioonile ei antud Euroopa Nõukogus osalusstaatust, kuna ta ei järginud Euroopa Nõukogu väärtusi. Komisjon oleks samuti leidnud, et üks teine organisatsioon on aktiivselt võidelnud LGBTI-inimeste ning seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud õiguste vastu.

Ombudsmani hinnang

11. Usu- ja veendumusvabaduse edendamisega tegeleva erisaadiku ametikoht on ELi halduses ainulaadne.

12. Arvestades ametikoha ainulaadsust, peab ombudsman üllatavaks, et erisaadiku volitused ja tööplaan ei ole avalikult kättesaadavad.[5] Ilma täieliku teabeta selle ainulaadse rolli kohta ei pruugi kodanikud saada selget arusaamist asjaomastest volitustest ja ülesannetest. Mõnele kaebuse esitaja murele seoses erisaadikuga, kes kõneles avalikult ja suhtles kodanikuühiskonna organisatsioonidega, oleks võinud viivitamata vastata, kui erisaadiku volitused ja töökava oleksid olnud avalikult kättesaadavad. Ombudsman teeb selle kohta parandusettepaneku.

13. Erisaadiku volitustes ja töökavas on selgelt sätestatud, et erisaadik võib pidada dialoogi usutegelaste, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sidusrühmadega. Miski ei viita sellele, et erisaadiku suhtlus kaebuses nimetatud kahe organisatsiooniga ei kuulu sellise dialoogi ja seega erisaadiku volituste alla.

14. Kuna aga põhiõigusi väljendatakse peamiselt üsna üldiselt, võivad vastuolulised tõlgendused viia vastuoludeni näiteks usuvabaduse ja teatavate võrdõiguslikkusega seotud õiguste või sõnavabaduse ja võrdõiguslikkusega seotud õiguste vahel. Tegemist on tundliku ja vaieldava valdkonnaga, mille kohta on tehtud kohtuotsused, milles püütakse vajaduse korral piiritleda usuvabaduse väljendamist, et kaitsta teisi põhiõigusi. ELi 2013. aasta suunistes usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitse kohta, mis moodustavad erisaadiku töö poliitilise raamistiku, on punktis 26 sätestatud:

„Teatavad tavad, mis on seotud usutunnistuse või veendumuste väljendamisega või mida sellisena tajutakse, võivad kujutada endast rahvusvaheliste inimõiguste standardite rikkumist. Õigust usu- ja veendumusvabadusele kasutatakse mõnikord selliste rikkumiste õigustamiseks. EL on kindlalt sellise õigustuse vastu, olles samal ajal täielikult pühendunud usu- ja veendumusvabaduse jõulisele kaitsmisele ja edendamisele kogu maailmas. Rikkumised puudutavad sageli naisi, usuvähemuste liikmeid, samuti isikuid nende seksuaalse sättumuse või sooidentiteedi alusel.

Seetõttu on oluline, et erisaadik väldiks igasugust arusaama, et organisatsioonid, kes võivad kasutada usuvabaduse edendamist selliste tegevuskavade edendamiseks, mis on vastuolus ELi pühendumusega rahvusvahelistele inimõiguste standarditele, kasutavad neid ära. Selle tegemata jätmine võib kahjustada ka olulist tööd nende inimeste kaitsmisel, keda nende usuliste või muude veendumuste tõttu kogu maailmas taga kiusatakse.

15. Erinõunikuna peab erisaadik järgima ELi personalieeskirjades sätestatud eeskirju ja kohustusi. Eelkõige on personalieeskirjade artiklis 12 sätestatud, et „Ametnik hoidub igasugusest tegevusest või käitumisest, mis võib kahjustada tema seisundit.“ ELi kohtupraktikas on seda sätet järjepidevalt tõlgendatud nii, et see viitab teiste isikute vastu suunatud tõsistele solvangutele, mis mõjutavad nende inimväärikust, või tõsisele üleastumisele. Ombudsman usub, et erisaadiku sotsiaalmeedia sõnum, milles ta tänab organisatsiooni üldiselt erisaadiku pädevusse kuuluva küsimuse eest, ei kuulu sellesse kategooriasse. Ombudsman märgib, et erisaadik märkis hiljem kaebuse esitajale saadetud kirjas, et sotsiaalmeedia sõnum käsitles organisatsiooni tööd üksnes seoses usu- ja veendumusvabadusega. Isegi kui see on nii, leiab ombudsman - arvestades eespool punktis 14 esitatud vastuolulisi tõlgendusi -, et vajalik võis olla suurem ettevaatlikkus ja et komisjon ise oleks pidanud olema tähelepanelikum.

16. Avalikkuse tajumise küsimus on erisaadiku taolise silmapaistva tegelase puhul äärmiselt oluline. Üldsus ei tohi kahelda selles, et ELi töötajad, kellel on oluline roll, näiteks erisaadik, järgivad täielikult ELi väärtusi, mis hõlmavad kõiki inimõigusi. See on eriti oluline, kuna teatavatel usu- ja veendumusvabaduse valdkonnas tegutsevatel organisatsioonidel võivad olla seisukohad, mida peetakse tõepoolest vastuolus olevaks rahvusvaheliste inimõiguste standarditega, eelkõige naiste õiguste või LGBTI-inimeste õigustega.

17. Ombudsmani pädevuses ei ole hinnata, kas kodanikuühiskonna organisatsioon austab ELi väärtusi ja inimõigusi. Siiski on väga oluline, et komisjon näitaks üles valvsust erisaadiku ametikoha loomisega kaasnevate tundlike küsimuste ja probleemide suhtes ning ohu suhtes, et mõiste „usu- ja veendumusvabadus“ mis tahes ebaselgust võidakse ära kasutada. Ombudsman näeb arenguruumi selles, kuidas komisjon peaks tulevikus selle küsimusega tegelema. Seetõttu teeb ombudsman ettepaneku, et komisjon annaks iga tulevase erisaadiku volitustes ja töökavas selles küsimuses selgemaid suuniseid ning kaaluks ka selle küsimuse tähelepanelikumat jälgimist. See oleks täielikult kooskõlas erisaadiku praeguste volitustega, milles tuletatakse meelde, et „EL on võtnud kohustuse toetada inimõigustel põhinevat lähenemisviisi, mis põhineb kõigi inimõiguste, sealhulgas usu- ja veendumusvabaduse ning sõnavabaduse kaitsmise põhimõttel kõigis nende aspektides“(rõhuasetus lisatud). Ombudsman teeb selle kohta parandusettepaneku.

18. Samuti ei anna ei otsus, millega määratakse kindlaks erisaadiku ametikoht, ega erisaadiku volitused ja töökava piisavalt selgust selle kohta, kas erisaadikut tuleks pidada komisjoni ja seega ELi nimel kõnelevaks. Ombudsmani tuleb mõista nii, et ta teeb seda. Seepärast peaks komisjon andma selles küsimuses tulevikus rohkem selgust, et ei avalikkuses ega ka erinõunikus endas ei tekiks mingeid kahtlusi. Ombudsman teeb komisjonile ka selle kohta parandusettepaneku.

19. Ombudsman märgib, et 8. juulil 2020 teatas komisjon, et ta uuendab usu- ja veendumusvabaduse edendamisega väljaspool ELi tegeleva erisaadiku ametikohta. Ombudsman loodab, et komisjon võtab tema parandusettepanekuid arvesse tulevase erisaadiku uue mandaadi ja töökava ettevalmistamisel.

Järeldus

Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise järeldusega:

Kuigi selle uurimise käigus tehti kindlaks puudused, millega tuleks tulevikus tegeleda, ei ole edasised uurimised praeguses etapis õigustatud.

Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

Soovitused olukorra parandamiseks

Ombudsman esitab komisjonile järgmised parandusettepanekud:

  1. Komisjon peaks tähelepanelikumalt jälgima ja andma tulevastele erisaadikutele selgemaid suuniseid vajaduse kohta võtta avalduste tegemisel ja sidusrühmadega suhtlemisel arvesse kõiki inimõigusi, pidades silmas ka üldsuse arusaama tähtsust.
  2. Komisjon peaks selgitama, millises ulatuses on tulevastel erisaadikutel volitused võtta sidusrühmadega suheldes sõna komisjoni nimel või esindada institutsiooni.
  3. Komisjon peaks tagama, et põhidokumendid, milles sätestatakse usu- ja veendumusvabaduse edendamisega tegelevate tulevaste erisaadikute volitused ja töökava, tehakse üldsusele kättesaadavaks.

 

Emily O'Reilly
Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 30. juuli 2020

 

[1] Erisaadiku volitused lõppesid 2019. aasta novembris.

[2] Erinõunikud on isikud, kes erikvalifikatsiooni tõttu töötavad ELi institutsioonide abistamiseks kas korrapäraselt või kindlaksmääratud aja jooksul. Erinõunikke käsitatakse ELi institutsiooni töötajatena ja seetõttu kohaldatakse nende suhtes ELi personalieeskirju. Vt: Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A01962R0031-20140501

[3] Kaebuse esitaja esitas määruse 1049/2001 alusel taotluse üldsuse juurdepääsuks dokumentidele. Kuna ombudsman ei olnud palunud komisjonil läbi vaadata oma otsust anda üksnes osaline juurdepääs teatavatele dokumentidele (esitades „kordustaotluse“), ei saanud ombudsman tema kaebuse seda aspekti uurida.

[4] Suunised on kättesaadavad aadressil: https://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/EN/foraff/137585.pdf

[5] Töökavas täpsustatakse, et dokument on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks ja et kohandatud versioon tuleks avaldada komisjoni veebisaidil.

[6] Vt joonealune märkus 4.

Mida arvate sellest masintõlkest? Ootame tagasisidet!