# Euroopa Ombudsmani otsus Euroopa Komisjoni vastu esitatud kaebuse 995/99/GG kohta - Autor: Euroopa Ombudsman - Kuupäev: 2000-02-15T00:00+01:00[Europe/Paris] - [URL](https://www.ombudsman.europa.eu/et/decision/et/1262) --- Strasbourg, 15. veebruar 2000 Lugupeetud hr J. 21. juulil 1999 saatsite te Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu kaebuse seoses kahju hüvitamise nõudega pr Hedwigile, kes on Euroopa Komisjoni vahendaja personali puudutavates küsimustes. Proua Hedwig edastas teie kaebuse minu kabinetti, kus see saadi kätte 6. augustil 1999. septembril 1999 edastasin kaebuse komisjonile märkuste esitamiseks. Komisjon saatis oma arvamuse Teie kaebuse kohta 3. detsembril 1999. Edastasin Teile selle arvamuse samal päeval, kutsudes Teid üles esitama oma tähelepanekuid, kui Te seda soovite. detsembril 1999 saatsite mulle oma tähelepanekud komisjoni arvamuse kohta. Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused. Kompromiss ---------- aasta märtsis sõlmis kaebuse esitaja, Saksamaa äriühing, lepingu Poola riikliku keskkonnakaitse ja veemajanduse fondiga (edaspidi "fond"), et luua Ülem-Sileesia vee- ja reoveemajanduse üldkava, mis pidi valmis saama 1997. aasta septembris. Lepingut tuli rahastada Euroopa Ühenduse Phare programmist 1991. aasta kohustuse alusel, mille väljamakseperiood lõppes 31. detsembril 1997. Projekti elluviimisel tekkisid selles valdkonnas raskused, mis põhjustasid 1994. ja 1995. aastal mitmesuguseid viivitusi. 1996. aasta kevadel pidas kaebuse esitaja fondiga lepingu tingimuste üle uusi läbirääkimisi ning allkirjastas lisa nr 2, millega pikendati täitmistähtaegu ja maksegraafikut. Selles kokkuleppes ei käsitletud siiski kaebuse esitaja nõuet saada lisahüvitist eespool nimetatud probleemide tõttu tekkinud ülekulude eest. Kaebuse esitajale maksti projekti kogueelarve, mis oli 1 530 670,64 eküüd. Jaanuaris 1998 nõudis kaebuse esitaja 1994. ja 1995. aasta hilinemistest tingitud kulude hüvitamist. Asjakohane taotletav summa näib olevat ligikaudu 429 000. Fond ei maksnud kaebuse esitaja nõutud summat. Selle asemel soovitas ta kaebuse esitajal esitada oma väide komisjonile. juunil 1999 teatas Euroopa Komisjoni delegatsioon Poolas kaebuse esitajale, et komisjonil ei ole võimalik tema väidet kaaluda. 21. juuli 1999. aasta kirjas esitas kaebuse esitaja käesoleva kaebuse. Nõue ---- <br /> **Komisjoni arvamus** Komisjon selgitas oma arvamuses, et ta ei saa kaebuse esitaja heaks midagi teha kolmel põhjusel: Esiteks ei olnud tegemist otsese kohustusega, millele saaks tugineda kahju hüvitamise nõudes. Lepinguline suhe, millest kaebuse esitaja nõue tulenes, oli eranditult ja täielikult fondiga, mitte komisjoniga. Ainuüksi asjaolu, et fond rahastas lepingut Phare kohustuse alusel, ei toonud iseenesest kaasa ühenduse otsest rahalist ega lepingulist vastutust kaebuse esitaja ees. Teiseks lõppes komisjoni poolt 1991. aastal fondi kasuks võetud finantskohustus 1997. aasta lõpus ja seda ei saanud enam kasutada kaebuse esitaja esitatud nõude tasumiseks. Kolmandaks, isegi kui see kohustus oleks veel jõus olnud, oleks komisjon saanud neid vahendeid kasutada ainult abi saanud Poola ametiasutuste, käesoleval juhul fondi ametlikul ja selgesõnalisel taotlusel, millega ta oli võtnud kohustuse rahastada lepingulisi kulusid. Sellist taotlust aga ei esitatud. Komisjon järeldas, et kaebuse esitaja pidi seega adresseerima oma nõude oma kliendile, fondile. **Kaebuse esitaja tähelepanekud Oma tähelepanekutes** teatas kaebuse esitaja ombudsmanile, et ta tunnustab komisjoni õiguslikku seisukohta ja kavatseb vastavalt võtta ühendust oma Poola kliendi, fondiga. Ta leidis siiski, et mõned komisjoni üksikasjalikud märkused vajavad täiendavat selgitamist, kuna need võivad tarbetult luua vastuolulise aluse kaebuse esitaja edasisteks aruteludeks fondiga tema väite üle. Seetõttu palus kaebuse esitaja komisjonil need märkused läbi vaadata, võttes arvesse oma tähelepanekuid. Otsus ----- <br /> **1 Hüvitise maksmisest keeldumine** 1.1 Kaebuse esitaja väitis oma kaebuses, et komisjon oleks pidanud hüvitama kulud, mille põhjustasid 1994. ja 1995. aastal esinenud viivitused, mis raskendasid Poola riikliku keskkonnakaitse ja veemajanduse fondiga (edaspidi "fond") sõlmitud lepingu täitmist Ülem-Sileesia vee- ja reoveemajanduse üldkava koostamiseks. 1.2 Komisjon selgitas, et ta ei saa selle väitega nõustuda kolmel põhjusel: Esiteks ei olnud tegemist otsese kohustusega, millele saaks tugineda kahju hüvitamise nõudes. Lepinguline suhe, millest kaebuse esitaja nõue tulenes, oli eranditult ja täielikult fondiga, mitte komisjoniga. Ainuüksi asjaolu, et fond rahastas lepingut Phare kohustuse alusel, ei toonud iseenesest kaasa ühenduse otsest rahalist ega lepingulist vastutust kaebuse esitaja ees. Teiseks lõppes komisjoni poolt 1991. aastal fondi kasuks võetud finantskohustus 1997. aasta lõpus ja seda ei saanud enam kasutada kaebuse esitaja esitatud nõude tasumiseks. Kolmandaks, isegi kui see kohustus oleks veel jõus olnud, oleks komisjon saanud neid vahendeid kasutada ainult abi saanud Poola ametiasutuste, käesoleval juhul fondi ametlikul ja selgesõnalisel taotlusel, millega ta oli võtnud kohustuse rahastada lepingulisi kulusid. Sellist taotlust aga ei esitatud. 1.3 Oma tähelepanekutes komisjoni arvamuse kohta teatas kaebuse esitaja ombudsmanile, et ta tunnustab komisjoni õiguslikku seisukohta ja kavatseb esitada oma nõude fondile, nagu komisjon soovitas. 1.4 Arvestades asjaolu, et kaebuse esitaja nõustus komisjoni esitatud väidetega, leiab ombudsman, et tal ei ole vaja nende väidete põhjendatust uurida. Igal juhul tunduvad komisjoni esitatud argumendid esmapilgul mõistlikud. 1.5 Eespool öeldu põhjal näib, et komisjon ei ole haldusomavoli toime pannud. **2 Täiendav nõue** 2.1 Oma märkustes komisjoni arvamuse kohta palub kaebuse esitaja, et komisjon vaataks mõned tema märkused läbi, võttes arvesse tema enda tähelepanekuid, kuna need võivad tarbetult luua vastuolulise aluse kaebuse esitaja edasisteks aruteludeks oma kliendiga. Ükski komisjoni arvamuses sisalduv konkreetne väide, millele kaebuse esitaja vastu vaidleb, ei mõjuta küsimust, kas komisjoni keeldumine kaebuse esitaja nõutud hüvitise maksmisest kujutas endast haldusomavoli. Seetõttu leiab ombudsman, et neid avaldusi ja kaebuse esitaja sellekohaseid märkusi ei ole vaja käesolevas otsuses uurida, ning soovitab kaebuse esitajal esitada need küsimused otse komisjonile. **3 Järeldus Euroopa Ombudsmani poolt kõnealuse kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal** näib, et Euroopa Ühenduste Komisjonis ei ole esinenud haldusomavoli. Seetõttu sulgeb ombudsman toimiku. Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Komisjoni presidenti. Teie siiralt Jacob SÖDERMAN