Kaebuse taust

1. Kaebuse esitaja, kes on Soome ülikooli teadur, palus komisjonil anda talle üldsuse juurdepääs komisjoni õigustalituse arvamustele Euroopa Prokuratuuri loomist käsitleva komisjoni seadusandliku toimiku kohta. Esialgu teatas komisjon talle, et puuduvad tema taotlusega seotud kirjalikud dokumendid. Pärast kaebuse esitaja taotluse paremat mõistmist tegi ta kindlaks kümme asjakohast dokumenti.

2. Komisjon andis täieliku juurdepääsu ühele dokumendile, väga ulatusliku juurdepääsu veel kahele dokumendile ja osalise juurdepääsu teisele dokumendile. Viidates kohaldatavatele eeskirjadele,^[1] lükkas ta ülejäänud kuus dokumenti tagasi, väites, et nende avalikustamine i) kahjustaks õigusnõustamise kaitset ja ii) kahjustaks tõsiselt komisjoni otsustusprotsessi. Nõukogu märkis, et selleteemalised läbirääkimised on veel pooleli.

3. Kaebuse esitaja vaidlustas esialgse otsuse, väites eelkõige, et avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve, sest Euroopa Prokuratuuri küsimus on üldsuse jaoks nii oluline.

4. Vastuseks, kuigi komisjon andis täiendava osalise juurdepääsu neljale dokumendile ja ühele täiendavale dokumendile, mis loodi pärast esialgset vastust, keeldus ta jätkuvalt andmast mis tahes juurdepääsu ülejäänud dokumentidele. Kuna kaebuse esitaja ei olnud sündmuste käiguga rahul, pöördus ta Euroopa Ombudsmani poole. Ta vaidlustas komisjoni otsuse jätta dokumendid avaldamata ja leidis, et tema dokumendihaldussüsteem ei sobi dokumentidega tutvumise taotluste menetlemiseks.

5. Ombudsman algatas kaebuse uurimise ja tema uurimisrühm kontrollis komisjoni toimikut.

Dokumentidele juurdepääsu keelamise küsimus

Ombudsmani soovitus

6. Olles hinnanud kontrollitud dokumente ja komisjoni põhjendusi nende varjamise kohta, kontrollis ombudsman rangelt seadusandlike dokumentide avalikustamist, lähtudes põhimõttest, et õigusloomeprotsess peaks olema kodanikele võimalikult lähedal, nõudes suurt läbipaistvust. 

7. Kuigi ombudsman leidis, et komisjoni keeldumine anda täiendav osaline juurdepääs mõnele dokumendile on põhjendatud ja kinnitava otsuse tegemise ajal ei olnud ülekaalukat avalikku huvi, mis õigustaks nende avalikustamist, ei nõustunud ta komisjoni argumentidega viiest dokumendist täielikult või osaliselt keeldumise kohta.

8. Seetõttu soovitas ta ^[2] komisjonil anda täiendav osaline juurdepääs kolmele dokumendile ja täielik juurdepääs veel kahele dokumendile. Samuti julgustas ta komisjoni võtma arvesse pärast kinnitava otsuse tegemist toimunud asjakohaseid arenguid ^[3].

9. Komisjon lükkas ombudsmani soovituse tagasi, väites, et tema kordusotsuses esitatud hinnang „oli selle tegemise ajal õiguslikult ja faktiliselt õige“. Ta märkis ka, et kaebuse esitaja võib esitada uue dokumentidele juurdepääsu taotluse.

10. Kaebuse esitaja väljendas ombudsmanile esitatud märkustes pettumust komisjoni vastuse üle. Ta leidis, et komisjon „on jätkuvalt kindlalt vastu õigusaktide nõuetekohasele kohaldamisele ja avatuse edendamisele ELis“.

Ombudsmani hinnang pärast soovitust

11. Ombudsman avaldab kahetsust, et komisjon ei järginud tema soovitust anda üldsusele täiendav juurdepääs kõnealustele dokumentidele.

12. Ombudsman jääb oma seisukoha juurde, et komisjon oleks pidanud võimaldama juurdepääsu dokumentidele, nagu ta soovitas. Ta on pettunud komisjoni lihtsustatud väites, et tema kinnitav otsus oli selle tegemise ajal faktiliselt ja õiguslikult korrektne. Isegi kui see oleks nii, võiks komisjon siiski anda täiendava juurdepääsu, kui see osutub hilisemas etapis asjakohaseks.

13. Ombudsman märgib murega, et komisjon ei kohaldanud asjakohast kõrgemat läbipaistvusstandardit, mis on vajalik Euroopa Prokuratuuri loomist käsitleva seadusandliku ettepaneku jaoks. Ta on pettunud, et komisjon ei ole suutnud olla läbipaistvam ja avatum, eriti sellisel juhul nagu käesolev, mis puudutab uudseid ja keerulisi õigusküsimusi. Samuti on ta pettunud, et komisjon tugineb jätkuvalt õiguslikule korrektsusele peaaegu kolm aastat tagasi tehtud otsuse ajal, kuigi dokumentides osutatud läbirääkimisprotsess on lõppenud. Lisaks on Euroopa Prokuratuur nüüd loodud tõhustatud koostöö [4] kaudu, kuigi see ei ole veel täielikult toimiv.

14. Ombudsman on seisukohal, et avalikku huvi Euroopa Prokuratuuri asutamise vastu, võttes arvesse asjakohaseid õiguslikke ja faktilisi arenguid, teeniks nõuetekohaselt suurem läbipaistvus ja täiendav avalikustamine, mida ta on soovitanud. Kahjuks jätkab komisjon asjaomaste dokumentide varjamist. Seetõttu kinnitab ombudsman oma järeldust haldusomavoli kohta.  

Asjakohaste dokumentide identifitseerimise küsimus

15. Oma soovituses leidis ombudsman, et komisjoni töötajad tegid kiiduväärseid jõupingutusi, et aidata kaebuse esitajal kindlaks teha dokumendid, millele ta soovis üldsuse juurdepääsu. Nad andsid talle pärast esialgset vastust täiendava dokumendi, mis vastas tema huvidele ning läbipaistvuse ja hea halduse huvidele üldiselt. Ombudsman jõudis ka järeldusele, et juhtumi konkreetseid asjaolusid arvesse võttes on selle ülesande täitmiseks vajalik aeg antud juhul õigustatud.

16. Kaebuse esitaja väljendas pettumust selle üle, et ombudsman ei uurinud põhjalikumalt komisjoni dokumendihaldussüsteemi, mis tema sõnul ei ole piisav, et hõlbustada üldsuse juurdepääsu taotluste kiiret menetlemist. Seetõttu kutsus ta ombudsmani üles algatama omal algatusel uurimise laiemas dokumendihalduse küsimuses. Ombudsman võtab kaebuse esitaja mured teadmiseks ja võib selle üldise küsimuse juurde tulevikus tagasi pöörduda.

Järeldus

Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise järeldusega:

Ombudsman ei ole rahul komisjoni vastusega tema soovitusele. Kuna komisjon keeldus jätkuvalt võimaldamast täiendavat juurdepääsu taotletud dokumentidele, jääb ombudsman oma järelduse juurde, et tegemist on haldusomavoliga.

Kaebuse esitajat ja Euroopa Komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

Emily O'Reilly

Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 4.9.2019

[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=celex%3A32001R1049. 

[2] Euroopa Ombudsmani soovitus juhtumi 195/2017/JAP kohta, mis käsitleb Euroopa Komisjoni keeldumist anda juurdepääs õiguslikele arvamustele ettepaneku kohta võtta vastu määrus Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta, kättesaadav aadressil https://www.ombudsman.europa.eu/en/recommendation/en/109961

[3] aja möödumine ja seadusandlikud arengud seoses uute ELi andmekaitse-eeskirjadega ning Euroopa Prokuratuuri tõhustatud koostöö valik.

[4] Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1), kättesaadav aadressil https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2017/1939/oj