# Euroopa Ombudsmani otsus, millega lõpetatakse Euroopa Komisjoni vastu esitatud kaebuse 1864/2011/TN uurimine
- Autor: Euroopa Ombudsman
- Kuupäev: 2012-12-12T00:01+01:00[Europe/Paris]
- [URL](https://www.ombudsman.europa.eu/et/decision/et/11823)
---
Kaebuse taust
-------------

**1.** Kaebus, mille esitas sõltumatu mõttekoda ELi poliitika analüüsimiseks ja aruteluks, käsitles EuropeAidi projektikonkursi „EL*ja Aasia -- poliitika ja tavade integreerimine"*toetustaotluse hindamist. Kaebuse esitaja taotlust ei valitud toetuse andmiseks välja, sest selle punktisumma ei olnud nii suur kui teiste taotlejate punktisumma.

Uurimise ese
------------

**2.** Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et komisjon:

1) keeldus ekslikult andmast lisateavet kaebuse esitaja taotluse hindamise kohta; ja

(2) esitas segadusttekitavat teavet kaebuse esitaja reservnimekirja kandmise kohta.

**3.** Kaebuse esitaja väitis, et komisjon peaks:

1) anda lisateavet taotluse hindamise kohta; ja

2) selgitada, kas kaebuse esitaja on reservnimekirjas.

Uurimine
--------

**4.** Ombudsman palus komisjonil esitada kaebuse kohta oma arvamus. Komisjon esitas oma arvamuse 6. veebruaril 2012. Arvamus edastati kaebuse esitajale, kutsudes teda üles esitama märkusi. Ombudsman sai kaebuse esitaja märkused kätte 23. märtsil 2012.

Ombudsmani analüüs ja järeldused
--------------------------------

### Sissejuhatav märkus

**5.** Ombudsman märgib, et oma tähelepanekutes komisjoni arvamuse kohta juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et kuigi tema taotlus sai väga kõrge hinde (85,5/100), leiti, et see on rahaliselt vähem usaldusväärne kui alternatiivsed taotlused, mille on esitanud poliitilised sihtasutused, kes on tihedalt seotud konkreetsete Euroopa tasandi erakondade või valitsustega ning keda need rahaliselt toetavad. Kaebuse esitaja lisas, et komisjon võib seada kahtluse alla mõttekoja projektide sõltumatuse, rahastades üksnes poliitilisi sihtasutusi, mis on tihedalt seotud konkreetsete Euroopa tasandi erakondade või valitsustega ning mida need rahaliselt toetavad. Kaebuse esitaja loodab, et tulevased konkursikutsed on võrdselt kättesaadavad kõigile abikõlblikele organisatsioonidele.

**6.** Ombudsman märgib, et käesoleva uurimise ulatus on seotud üksnes teabe väidetava puudumisega ja kaebuse esitajale antud väidetavalt segadust tekitavate selgitustega. Eelmises punktis esitatud muresid ja argumente ei esitatud esialgses kaebuses ning seetõttu ei hõlma käesolev uurimine neid. Kaebuse esitaja võiks siiski kaaluda selles küsimuses uue kaebuse esitamist ombudsmanile, olles eelnevalt pöördunud kõnealuste probleemide ja argumentidega otse komisjoni poole.

### A. Väidetavalt ebaõige teabe esitamisest keeldumine ja sellega seotud nõue

#### Ombudsmanile esitatud argumendid

**7.** Kaebuse esitaja väidab, et ta oli üllatunud, et komisjon seadis kahtluse alla tema finantsstabiilsuse, võttes arvesse sarnaste ELi rahastatud projektide edukat rakendamist minevikus. Seetõttu palus ta täiendavaid selgitusi oma toetustaotluse hindamise kohta. Kaebuse esitajale öeldi siiski, et hindamiskomisjoni menetlus on konfidentsiaalne ja seda ei saa jagada. Kaebuse esitaja leidis siiski, et tema täiendava teabe nõue on õiguspärane ja väärib vastust.

**8.** Komisjon märkis oma arvamuses, et 23. juuni 2011. aasta kirjas teatas hindamiskomisjon kaebuse esitajale, et ta ei ole soovitanud tema taotlust toetuse saamiseks. Selles kirjas edastas komisjon ka kaebuse esitajale antud punktisumma täielikud üksikasjad. 24. juuni 2011. aasta e-kirjas palus kaebuse esitaja lisateavet selle kohta, miks tema taotlus ebaõnnestus,*„eelkõige projekti finantsvajaduste ja* \[komisjoni\]*\[kaebuse esitaja\]*ressursside* analüüsi kohta".* Kaebuse esitaja palus ka*„üksikasjalikumaid viiteid selle kohta, kuidas edukas taotleja toimib paremini"* kui kaebuse esitaja. Komisjon teatas 11. juuli 2011. aasta e-kirjas, et vastavalt ELi välistegevuse lepingute sõlmimise menetluste praktilise juhendi (PRAG)[\[1\]](#_ftn1 ""){#_ftnref1} artikli 2.8 lõikele 2 ei ole enne lepingu allkirjastamist võimalik avaldada täiendavat teavet läbivaatamise, selgitamise, hindamise või otsuste kohta. Samal päeval küsis kaebuse esitaja uuesti lisateavet oma taotluse kohta. Komisjon vastas teabenõudele 1. septembril 2011, edastades kaebuse esitajale hindamiskomisjoni üksikasjalikud märkused kaebuse esitaja taotluse kohta.

**9.** Lisaks väitis komisjon, et õiguslik alus teabele juurdepääsuks ja selle avalikustamiseks toetuste andmise menetluste raames on sätestatud finantsmääruses ja selle rakenduseeskirjades[\[2\].](#_ftn2 ""){#_ftnref2} Komisjoni sõnul on nii taotletud teabe ajastus kui ka sisu toetuste andmise menetlustes ja eelkõige hindamisprotsessis otsustava tähtsusega. Rakenduseeskirjade artikli 178 kohaselt on kõik hankijaga peetavad kontaktid hindamisprotsessi ajal rangelt piiratud, et tagada taotlejate ja nende taotluste võrdne kohtlemine ja mittediskrimineerimine:

Rakenduseeskirjade artikli 178 lõige 2:

„Hindamiskomisjon*või vajaduse korral vastutav eelarvevahendite käsutaja võib paluda taotlejal esitada lisateavet või selgitada taotlusega seoses esitatud tõendavaid dokumente, eelkõige ilmsete tehniliste vigade korral. Eelarvevahendite käsutaja peab menetluse käigus asjakohast arvestust taotlejatega toimunud kontaktide kohta."*

Rakenduseeskirjade artikli 178 lõike 1 punkt a:

„Taotlejaid,*kelle taotlused lükatakse mis tahes etapis tagasi, teavitatakse sellest vastavalt finantsmääruse artikli 116 lõikele 3."*

**10.** Komisjon märkis, et finantsmääruse artikli 116 lõike 3 kohaselt*teavitab avaliku sektori hankija pärast lepingu sõlmimise otsuse tegemist taotlejaid kirjalikult otsusest nende taotluse kohta. Kui taotletud toetust ei anta, põhjendab institutsioon taotluse tagasilükkamist, viidates eelkõige juba teatavaks tehtud valiku- ja hindamiskriteeriumidele."* Rakenduseeskirjade artikli 179 kohaselt „teavitatakse*taotlejaid nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul 15 kalendripäeva jooksul pärast toetuse andmise otsuse saatmist toetusesaajatele".*

**11.** Komisjoni sõnul arendatakse PRAGis edasi võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid. Hindamismenetluse konfidentsiaalsuse reegel tuleneb nendest põhimõtetest. PRAGi artikli 2.8.2 kohaselt on hindamismenetluse konfidentsiaalsuse reegliga ette nähtud, et hindamiskomisjoni menetlus on konfidentsiaalne seni, kuni komisjoni töö on lõpetatud ja hankija on komisjoni soovitused heaks kiitnud.

**12.** Komisjon märkis, et kaebuse esitaja teabenõue põhines 23. juuni 2011. aasta teatisel, milles kaebuse esitaja sai teavet taotlusele antud punktisummade kohta vastavalt taotlejatele mõeldud suunistes esitatud hindamistabelile. Selleks ajaks ei olnud projektikonkursi hindamisprotsess veel lõppenud. Hindamisprotsess viidi lõpule alles 3. augustil 2011, kui võeti vastu toetuse andmise otsus. Seetõttu väitis komisjon, et eespool osutatud eeskirjade kohaselt ei olnud kaebuse esitaja teabenõudele võimalik vastata kohe, vaid alles pärast eduka taotlejaga lepingu sõlmimist. Seetõttu edastas komisjon 1. septembril 2011 pärast lepingu sõlmimise otsuse tegemist kaebuse esitajale hindamiskomitee üksikasjalikud märkused tema taotluse kohta.

#### Ombudsmani hinnang

**13.** Ombudsman märgib kõigepealt, et 1. septembril 2011, pärast toetuslepingu allkirjastamist rahastamiseks valitud taotlejaga, saatis komisjon kaebuse esitajale hindamiskomisjoni üksikasjalikud märkused kaebuse esitaja taotluse kohta. Seega puudutab käesolev väide üksnes avalikustamise ajastust (kaebuse esitaja väidab, et hindamiskomitee üksikasjalikud märkused kaebuse esitaja taotluse kohta oleks saanud avalikustada varem).

**14.** Oma uurimise algatamiseks komisjonile saadetud kirjas märkis ombudsman, et käesoleval juhul oli taotluste hindamine juba lõpule viidud ja taotlustele olid punktid juba antud ajal, mil kaebuse esitaja palus lisateavet taotluse hindamise kohta. Ombudsmanile ei olnud selge, et antud punktide selgitamine pärast taotlejatele teatamist seaks ohtu menetluse õigluse ja võrdsuse aspektid, isegi kui rahastamiseks valitud taotlejatega ei pruugita veel lepinguid sõlmida. Ombudsman märkis, et lepingute allkirjastamine on vaid lepingu sõlmimise menetluse viimane ametlik etapp. Eespool öeldu põhjal palus ombudsman komisjonil talle teatada, kas taotletud teabe esitamisest keeldumiseks on olemas *õiguslik* alus. Sellega seoses märkis ombudsman, et PRAG on pelgalt suunised. Need ei ole õiguslikult siduvad eeskirjad. Seega ei kujuta PRAGis esitatud väide, et „teavet*lepingu sõlmimisega seotud läbivaatamise, selgitamise, hindamise või otsuste kohta ei saa avaldada enne lepingu(te) allkirjastamist",* endast õiguslikult siduvat raamistikku.

**15.** Ombudsman märgib, et oma arvamuses kaebuse kohta väitis komisjon, et õiguslik alus teabele juurdepääsuks ja selle avalikustamiseks toetuste andmise menetluste raames on sätestatud finantsmääruses ja selle rakenduseeskirjades. Ombudsman leiab, et käesoleva juhtumi puhul on asjakohased järgmised sätted (ombudsmani lisatud rõhuasetus):

Finantsmääruse artikli 116 lõige 3:

„Vastutav*eelarvevahendite käsutaja teavitab taotlejaid kirjalikult otsusest nende taotluse kohta. Kui taotletud toetust ei anta, põhjendab institutsioon taotluse tagasilükkamist, viidates eelkõige juba teatavaks tehtud valiku- ja hindamiskriteeriumidele."*

Rakenduseeskirjade artikli 178 lõike 1a kolmas ja neljas lõik:

„Kui*konkursikutses määratakse kindlaks kaheetapiline hindamismenetlus, lähevad edasisele hindamisele ainult need taotlused, mis läbivad esimese etapi, mis põhineb hindamisel piiratud hulga kriteeriumide alusel.*

*Taotlejaid, kelle taotlused lükatakse mis tahes etapis tagasi, teavitatakse sellest vastavalt finantsmääruse artikli 116 lõikele 3."*

Rakenduseeskirjade artikkel 179:

„Taotlejaid*teavitatakse nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul 15 kalendripäeva jooksul pärast toetuse andmise otsuse saatmist toetusesaajatele."*

**16.** Ombudsman mõistab eespool nimetatud sätteid nii, et taotlejaid teavitatakse nende taotluse kohta tehtud otsusest ja tagasilükkamise põhjustest võimalikult kiiresti. Kohustus teavitada taotlejaid lepingu sõlmimise otsusest 15 kalendripäeva jooksul on teisejärguline nõue, mis kehtib ainult juhul, kui taotlejaid ei olnud võimalik varem teavitada.

**17.** Ombudsman mõistab, et kui hindamismenetlus koosneb mitmest etapist, nagu käesoleva hindamismenetluse puhul, tuleks taotlejaid, kes mis tahes etapis tagasi lükatakse, teavitada pärast seda etappi, välja arvatud juhul, kui selleks on konkreetne põhjus.

**18.** Seevastu väidab komisjon, et tagasilükkamise põhjused saab esitada **alles** pärast lepingu sõlmimise otsust. Ilmselgelt ei ole see kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega. Tuleb märkida, et komisjon ise andis kaebuse esitajale osalist teavet tema taotluse hindamise kohta; täpsemalt andis ta kaebuse esitajale hindamistabeli alusel antud hinded.

**19.** Ombudsman märgib, et komisjoni seisukoht, et kõnealusel ajal ei oleks saanud rohkem teavet esitada, ei põhine mitte ainult väitel, et lepingu sõlmimise otsust ei olnud veel vastu võetud, vaid ka väitel, et hindamisprotsess ei olnud veel lõpule viidud. Ombudsman märgib siiski, et ajal, mil kaebuse esitaja nõudis lisateavet, oli taotluste hindamine lõpule viidud ja punktid olid antud kõigile taotlejatele. Seda järeldust toetab komisjoni 1. septembri 2011. aasta kiri, milles edastati kaebuse esitajale hindamiskomitee üksikasjalikud märkused. Selles kirjas selgitas komisjon, et „võttes*arvesse otsuse esialgset\[[\[3\]\]](#_ftn3 ""){#_ftnref3} kirjeldust,* *juhime tähelepanu sellele, et esialgne ei ole mitte hindamise tulemus, vaid lepingu sõlmimise otsus ja reservnimekiri: edukas taotleja peab siiski esitama tõendavad dokumendid ja kui lepingut ei saa mingil põhjusel temaga allkirjastada, pöördub komisjon järgmise reservnimekirja kantud taotleja poole. Hindamine ise on lõplik."*

**20.** Ombudsman mõistab, et kaebuse esitaja oli ärritunud ja pettunud, kui talle teatati, et tema taotlus ei olnud edukas, kuid teda ei teavitatud täielikult põhjustest, miks tema taotlus ei olnud edukas. Sellega seoses leiab ombudsman, et tema menetluses olev küsimus ei puuduta üksnes taotlejate teavitamist reguleerivate eeskirjade nõuetekohast kohaldamist. Samuti on see seotud vajadusega, et institutsioon, kes tegutseb hea halduse põhimõtete kohaselt, teeks asjakohaseid jõupingutusi, et luua ja säilitada head suhted taotlejatega, esitades võimalikult kiiresti põhjalikud argumendid taotluse tagasilükkamiseks, välja arvatud juhul, kui on mõjuvad põhjused seda mitte teha.

**21.** Eespool öeldu põhjal leiab ombudsman, et kuna komisjon ei esitanud kaebuse esitajale täiendavat teavet taotluse hindamise kohta ajal, mil taotluse tagasilükkamise otsus oli juba tehtud, pani komisjon toime haldusomavoli juhtumi. Arvestades, et komisjon on nüüd esitanud kaebuse esitajale nõutud lisateabe, ei ole põhjust jätkata kaebuse esitaja väidet sõbraliku lahenduse ettepaneku tegemisega. Seetõttu teeb ombudsman kaebuse selle aspekti kohta kriitilise märkuse.

### B. Väidetavalt segane teave

#### Ombudsmanile esitatud argumendid

**22.** Kaebuse esitaja sai kirja, milles komisjon märkis, et kaebuse esitaja taotlus oli kantud reservnimekirja. Selles kirjas palus komisjon ka lisateavet taotluse ühe partneri kohta. Kaebuse esitaja sõnul vastas ta viivitamata komisjonile, esitades nõutud teabe. Hiljem sai ta siiski komisjonilt veel ühe kirja, milles märgiti, et ta oli tõepoolest kantud reservnimekirja, kuigi ta ei olnud esitanud teavet, mida komisjon oli palunud. Kaebuse esitaja leidis, et need sõnumid on väga segadusttekitavad.

**23.** Lisaks sellele, et 23. juuni 2011. aasta kirjas teavitati kaebuse esitajat, et talle ei soovitata toetust anda, teavitati teda ka sellest, et ta kanti ajutiselt reservnimekirja, kuna tema taotlus vastas heakskiitva arvamuse kvaliteedikriteeriumidele.

**24.** Komisjon märkis ka, et 25. juuli 2011. aasta e-kirjas palus ta kaebuse esitajal esitada 28. juuliks 2011 ühe oma partneri põhikirja koopia. Näib, et kaebuse esitaja saatis kõnealuse dokumendi 26. juuli 2011. aasta e-kirjaga. Kuid mingil tehnilisel põhjusel ei jõudnud dokument komisjonini. Hindamiskomisjon teatas 4. augusti 2011. aasta kirjas kaebuse esitajale, et tema taotlus loeti abikõlblikuks ja et see jäi kuni 31. detsembrini 2011 kehtivasse reservnimekirja. Hindamiskomisjon märkis oma kirjas ka seda, et komisjon ei olnud saanud nõutud dokumenti kaebuse esitaja ühe partneri kohta. Kaebuse esitaja väljendas 8. augusti 2011. aasta e-kirjas üllatust, et komisjon ei olnud taotletud dokumenti kätte saanud. Komisjon kinnitas 9. augusti 2011. aasta e-kirjas, et ta ei ole kõnealust dokumenti kätte saanud.

**25.** Komisjoni 1. septembri 2011. aasta kirjas, milles edastati kaebuse esitajale hindamiskomisjoni üksikasjalikud märkused, selgitati ka seda, et mitte hindamise tulemus ei olnud esialgne, vaid väljavalimismenetlused ja reservnimekiri: „edukas*taotleja peab siiski esitama tõendavad dokumendid ja kui lepingut ei saa mingil põhjusel temaga allkirjastada, pöördub komisjon järgmise reservnimekirja kantud taotleja poole. Seetõttu leidis* komisjon, et teave, mille ta esitas kaebuse esitajale seoses tema kandmisega lepingute sõlmimise nimekirja, oli selge ja järjepidev.

#### Ombudsmani hinnang

**26.** Ombudsman märgib, et komisjoni 25. juuli 2011. aasta e-kirjas, milles komisjon palus kaebuse esitajal esitada 28. juuliks 2011 ühe oma partneri põhikirja koopia,*sätestati*samuti, et „kui nõutavat dokumenti ei esitata enne tähtaega, jäetakse ettepanek reservnimekirjast välja."*4. augusti 2011. aasta kirjas märkis komisjon, et „25. detsembril 2011 taotleti partneri \[X\] põhikirja täpsustamist,* *kuid vastust ei saadud. Hindamiskomitee soovitab reservnimekirja kantud taotlejal esitada rahastamise korral oma partneri \[X\] põhikiri ja varasema finantsteabe vormi koopia, välja arvatud juhul, kui vahepeal on tema pangakonto muutunud. Teie taotlust on siiski peetud abikõlblikuks ja see jääb kuni 31. detsembrini 2011 kehtivasse reservnimekirja." Kaebuse esitaja nõudis* oma 8. augusti 2011. aasta e-kirjas, et ta oleks saatnud kõnealuse dokumendi 26. juulil 2011. Kaebuse esitaja lisas oma e-kirjale järgmise sõnumi: „Käesolevale*e-kirjale lisan uuesti põhikirja. Kas võiksite kinnitada, et olete nüüd selle dokumendi kätte saanud ja et seoses meie abikõlblikkusega käesoleva konkursikutse raames ei ole lahendamata küsimusi?"* Komisjoni 9. augusti 2011. aasta vastuses märgiti üksnes järgmist: „Kinnitan*Teie 8. augustil 2011 kell 15.44 saadetud kirja kättesaamist. Me ei saanud 26. juulil 2011 ühtegi kirja."*

**27.** Ombudsman on seisukohal, et arvestades väidet, et kaebuse esitaja ettepanek jäetakse reservnimekirjast välja, kui taotletud dokumenti ei esitata õigeaegselt, oli kaebuse esitajal arusaadavalt kahtlusi, kui ta sai teada, et komisjon ei ole nõutud dokumenti tähtajaks kätte saanud. Kuigi komisjoni 4. augusti 2011. aasta kirjas märgiti, et kaebuse esitaja taotlus jäi reservnimekirja, oli see väide vastuolus varem esitatud teabega reservnimekirjast väljaarvamise kohta. Seetõttu peab ombudsman mõistlikuks, et kaebuse esitaja palus pärast kindlaksmääratud tähtaja möödumist taotletud dokumendi uuesti esitamisel sõnaselget kinnitust selle kohta, et taotluse kõlblikkusega seoses ei olnud lahendamata küsimusi. Ombudsman märgib siiski, et komisjon ei andnud selle kohta sõnaselget kinnitust.

**28.** Eeltoodu põhjal leiab ombudsman, et kaebuse esitaja 8. augusti 2011. aasta e-kirjale vastates ei tegutsenud komisjon kooskõlas hea halduse põhimõtetega ja eelkõige Euroopa hea haldustava eeskirja artikli 12 lõikega 1. Artikli 12 lõikes 1 on sätestatud, et kirjadele, näiteks e-kirjadele vastates vastab ametnik esitatud küsimustele võimalikult täielikult ja täpselt. Komisjoni suutmatus tegutseda kooskõlas hea halduse põhimõtetega kujutab endast haldusomavoli juhtumit. Võttes arvesse, et komisjon on nüüd selgitanud, et kaebuse esitaja jäi tõepoolest reservnimekirja, ei ole põhjust jätkata kaebuse esitaja nõude menetlemist sõbraliku lahenduse ettepaneku alusel. Seetõttu teeb ombudsman kaebuse selle aspekti kohta kriitilise märkuse.

### C. Järeldused

Ombudsman lõpetab selle kaebuse uurimise järgmiste kriitiliste märkustega:

{#CR27/2012}

**(1) Kuna komisjon ei esitanud kaebuse esitajale täiendavat teavet tema taotluse hindamise kohta ajal, mil taotluse tagasilükkamise otsus oli juba tehtud, pani komisjon toime haldusomavoli juhtumi.**

{#CR28/2012}

**(2) Kaebuse esitaja 8. augusti 2011. aasta e-kirjale vastates ei järginud komisjon hea halduse põhimõtteid, eelkõige Euroopa hea halduse tava eeskirja artikli 12 lõiget 1. Artikli 12 lõikes 1 on sätestatud, et kirjadele, näiteks e-kirjadele vastates vastab ametnik esitatud küsimustele võimalikult täielikult ja täpselt. Komisjoni** **tegevusetus kooskõlas hea halduse põhimõtetega kujutab endast haldusomavoli juhtumit.**

Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

P. Nikiforos Diamandouros

Strasbourg, 2. august 2012

*** ** * ** ***

[\[1\]](#_ftnref1 ""){#_ftn1} http://ec.europa.eu/europeaid/work/procedures/implementation/practical_guide/documents/2010_prag_en.pdf

[\[2\]](#_ftnref2 ""){#_ftn2} Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euroatom) nr 1605/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse eeskirjad, ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euroatom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euroatom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

[\[3\]](#_ftnref3 ""){#_ftn3} Komisjon viitas oma 23. juuni 2011. aasta kirjas „esialgselt*valitud taotlusele".*