Kaebuse taust

1. Kaebus käsitleb Euroopa Komisjoni keeldumist anda määruse 1049/2001 [1] alusel üldsusele täielik juurdepääs projekti EQAR 2007- 4214/001/-001 lõpparuandele. Aruande esitas komisjonile kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa assotsiatsioon (European Association for Quality Assurance in Higher Education, edaspidi "ENQA") ja selles käsitleti kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa registri (European Quality Assurance Register for Higher Education, edaspidi "projekt EQAR")[2] loomise ettevalmistamist. ENQA vastutas EQARi loomise eest ja taotles komisjonilt rahastamist elukestva õppe programmi raames.

2. Kaebuse esitaja taotles juurdepääsu projekti EQAR 2007- 4214/001/-001 lõpparuande konfidentsiaalsele osale, mis sisaldab komisjonile esitatud aruannet EQARi loomist käsitleva finantsteabe kohta.

3. Komisjon konsulteeris ENQAga, et küsida, kas ta on nõus lõpparuande konfidentsiaalse osa avalikustamisega. ENQA oli avalikustamise vastu. Seejärel teatas komisjon kaebuse esitajale, et ta keelab üldsuse juurdepääsu dokumendile põhjusel, et avalikustamine võib kahjustada a) eraelu puutumatust ja isikupuutumatust, st määruse 1049/2001 [3] artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud erandit üldsuse juurdepääsust, ning b) füüsilise või juriidilise isiku ärihuve, sealhulgas intellektuaalomandit, st määruse 1049/2001 [4] artikli 4 lõike 2 esimeses taandes sätestatud erandit üldsuse juurdepääsust.

4. Kaebuse esitaja uuendas oma juurdepääsutaotlust, saates kordustaotluse.

5. Komisjon konsulteeris ENQAga veel kahel korral. Lõpuks nõustus ENQA lõpparuande redigeeritud versiooni avalikustamisega, mille tulemusel andis komisjon 5. märtsil 2010 osalise juurdepääsu lõpparuandele. Komisjon keeldus võimaldamast juurdepääsu lõpparuande kolmele osale, nimelt EQARi äriplaanile (mis on lisatud lõpparuandele); lõpparuande 6. osa „Töötajate kaasamine”; ja lõpparuande I lisa pealkirjaga „Finantsaruandluse tabel”.

6. Komisjon põhjendas juurdepääsu keelamise otsust järgmiselt.

7. Komisjon väitis, et EQARi äriplaan ei kuulunud määruse 1049/2001 kohase juurdepääsutaotluse hindamise alla, sest kaebuse esitajal oli kõnealune dokument juba olemas.

8. Komisjon keeldus võimaldamast juurdepääsu lõpparuande 6. osale, tuginedes määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktile b ja komisjoni erandile juurdepääsu suhtes, et kaitsta üksikisiku eraelu puutumatust ja isikupuutumatust. Komisjon väitis, et erandit kohaldati seetõttu, et dokumendi see osa sisaldab projektis osalenud isikute loetelu kategooriate, partnerite ja lähetusperioodide kaupa. Komisjon märkis, et see teave kujutab endast isikuandmeid, sest see puudutab kindlaksmääratud isikuid ning isikuandmeid, mis on seotud nende tööülesannete ja tasustamisega selles projektis.

9. Komisjon keeldus juurdepääsu andmisest finantsaruandluse tabelile määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese taande alusel ja erandi alusel juurdepääsuõigusest, mille eesmärk oli kaitsta ärihuve. Komisjon esitas kaebuse esitajale finantsaruandluse tabelis sisalduvate avalikustamata kirjete laadi kirjelduse [5]. Komisjon väitis siiski, et lõpparuande 6. osas ja finantsaruandluse tabelis käsitletud küsimused olid kaalul kaebuse esitaja ja ENQA vahelises pooleliolevas kohtuvaidluses. Lõpparuande nende osade avalikustamine seaks ohtu ENQA suutlikkuse esitada tõhusalt oma seisukohti teiste menetlusosalistega võrdsetel alustel. See kahjustaks ENQA ärihuve seoses kohtuvaidluse tulemusega. Komisjon märkis, et kuigi ENQA ei ole kasumit taotlev üksus, tegutseb ta nagu iga teine ettevõtja avatud turul, kui ta teostab mitut oma tegevust, näiteks võtab tööle töötajaid ning ostab oma tegevuseks vajalikke seadmeid ja teenuseid. Lisaks märkis komisjon, et juurdepääsu finantsaruandluse tabeli realiseerunud reisi- ja elamiskulusid käsitlevale osale ei saa anda, sest see osa sisaldab nimekirja isikutest, kes nõudsid projektiga seotud reisi- ja elamiskulusid. See teave kvalifitseerub isikuandmeteks, mida kaitstakse ka määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti b alusel.

10. Lõpuks märkis komisjon, et määruse 1049/2001 artikli 4 lõikes 1 sätestatud erandeid juurdepääsuõigusest ei tohi kaaluda ülekaaluka üldise huviga. Määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses taandes sätestatud erandist tuleb siiski loobuda, kui avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve. Selline huvi peab esiteks olema üldine huvi ja teiseks kaaluma üles avalikustamisega tekitatud kahju. Komisjon rõhutas, et määruse 1049/2001 eesmärk on anda üldsusele juurdepääs dokumentidele, mille avalikustamine ei kahjustaks avalikke huve ega konkreetseid erahuve. Kuna määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohane juurdepääs tähendab, et dokumendile on juurdepääs kõigil üldsuse liikmetel, ei saa dokumendile juurdepääsu andmise või andmata jätmise hindamisel arvesse võtta üksikisiku erihuvi, näiteks taotleja erihuvi. Võttes arvesse, et suur osa asjaomastest dokumentidest on juba avalikustatud, järeldas komisjon, et tema käsutuses ei ole elemente, mis viitaksid ülekaalukale avalikule huvile, mis kaaluks üles vajaduse kaitsta ENQA ärihuve.

Uurimise ese

11. Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et komisjon ei põhjendanud nõuetekohaselt ja piisavalt, miks ta keeldus andmast täielikku juurdepääsu dokumendile „Projekti EQAR 2007- 4214/001/-001 lõpparuande konfidentsiaalne osa” ja selle lisadele.

12. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon peaks andma täieliku juurdepääsu dokumendile „Projekti EQAR 2007- 4214/001/-001 lõpparuande konfidentsiaalne osa” ja selle lisadele.

Uurimine

13. Ombudsman palus komisjonil esitada kaebuse kohta oma arvamus. Ombudsmani talitused kontrollisid ka komisjoni toimikut selles küsimuses. Komisjon esitas kaebuse kohta oma arvamuse, mis edastati kaebuse esitajale koos üleskutsega esitada märkusi. Ombudsman ei saanud kaebuse esitajalt märkusi. Pärast kaebuse esitajaga selles küsimuses peetud telefonivestlust esitas ombudsman 25. augustil 2001 komisjonile ettepaneku leida juhtumile sõbralik lahendus. Komisjoni 9. märtsi 2012. aasta vastus edastati kaebuse esitajale ja paluti tal esitada oma märkused 30. aprilliks 2012. Kaebuse esitaja märkusi ei esitanud.

Ombudsmani analüüs ja järeldused

A. Täieliku juurdepääsu andmisest keeldumise kehtiva ja piisava põhjenduse väidetav esitamata jätmine

Ombudsmanile esitatud argumendid

14. Kaebuse esitaja väitis oma kaebuses, et kuna komisjon keeldus uurimast, kas EQARi äriplaani võis avalikustada, ei olnud tal võimalik kindlaks teha, kas tal oli äriplaani sama versioon, mis komisjonil.

15. Kaebuse esitaja oli vastu ka osalevate töötajate nimede kustutamisele aruandes. Ta viitas Euroopa Ombudsmani eriaruandele Euroopa Parlamendile kaebuse 713/98/IJH kohta, väites, et aruandes on esitatud töötajate nimed, et anda aru komisjoni antud toetuse kasutamise kohta.

16. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et võimalikud negatiivsed tagajärjed kohtumenetluse poolele ei saa kujutada endast ärihuve määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses taandes sätestatud erandi tähenduses. Lisaks ei koostanud ega esitanud ENQA aruannet komisjonile Soome kohtuvaidluste raames, vaid koostas selle ENQA ja komisjoni vaheliste haldusmenetluste raames. Üldsuse juurdepääsu erand seoses kohtumenetlustega (määruse 1049/2001 [6] artikli 4 lõike 2 teine taane) ei võimaldaks komisjonil kõrvale hoida oma kohustusest avalikustada dokumendid, mis on koostatud seoses puhtalt haldusküsimusega.

17. Kaebuse esitaja väitis ka, et mittetulundusühingu äritegevus ei ole sama, mis „määruses kavandatud objektiivsed ärihuvid”. Tema arvates ei ole komisjon tõendanud kaitset vajavate objektiivsete ärihuvide olemasolu. Komisjoni arusaam kaitstavatest ärihuvidest tähendas, et mis tahes üksuse tegevus, kes ostab teenuseid avatud turul, kuulub artikli 4 lõike 2 esimeses taandes sätestatud erandi alla. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu ka sellele, et erandeid dokumentidele juurdepääsu õigusest tuleb tõlgendada ja kohaldada kitsalt.

18. Lõpuks vaidlustas kaebuse esitaja komisjoni otsuse mitte avalikustada lõpparuande leheküljel 13 pealkirja "8- Levitamine & amp; ärakasutamine"all olevat linki pärast järgmist lauset: „EQARi veebisaidil on reserveeritud ala EQARi liikmetele ja üldkogu ametlikele vaatlejatele, sealhulgas komisjonile. See on kättesaadav sisselogimisvormi kaudu aadressil [välja jäetud]”.

19. Seoses EQARi äriplaaniga viitas komisjon kaebuse esitaja kordustaotlusele antud vastuse sisule. Arvestades, et kaebuse esitajal oli äriplaan olemas, põhjendas komisjon, et ressursside säästmise kaalutlustel ei olnud tal vaja uurida, kas seda saaks määruse 1049/2001 alusel avalikustada.

20. Mis puudutab osalevate töötajate nimede kustutamist lõpparuande 6. osas, siis jäi komisjon oma vastuses kordustaotlusele esitatud põhjenduste juurde. Ta väitis, et nimede endi kustutamine ei ole piisav, et kaitsta asjaomaste isikute eraelu puutumatust, kuna viimased on tuvastatavad ülejäänud selles osas sisalduva teabe põhjal, nimelt nende töötajate kategooria ja teenistusaja põhjal.

21. Seoses kaebuse esitaja vastuväitega väitele, et ühe kohtumenetluse poole võimalikud negatiivsed tagajärjed kujutavad endast ärihuve, märkis komisjon veel kord, et kuigi ENQA ei ole kasumit taotlev üksus, tegutseb ta oma mitme tegevusega, nagu töötajate palkamine ning tema tegevuseks vajalike seadmete ja teenuste ostmine, nagu iga teine avatud turul tegutsev ettevõtja. Aruande asjakohaste osade üldsusele kättesaadavaks tegemine kahjustaks asjaomase dokumendi autori ENQA , ärihuve. Asjaolu, et ENQA oli selle aruande teatavate osade avalikustamise vastu, väites, et nendes osades sisalduv teave on pooleliolevates kohtuvaidlustes asjakohane, on üks element komisjoni hinnangus ENQA ärihuvide kohta. Komisjon tuletas oma kinnitavas vastuses meelde oma väidet, et lõpparuande väljajäetud osade avalikustamine üldsuse juurdepääsu korra alusel ohustaks ENQA suutlikkust esitada tõhusalt oma seisukohti teiste menetlusosalistega võrdsetel alustel. Selline võimalus kahjustaks omakorda ENQA ärihuve seoses kohtuvaidluse tulemusega.

22. Komisjon leidis, et asjaomase üksuse staatus, st asjaolu, et ENQA on mittetulundusühing, ei ole ärihuvide kaitse seisukohast asjakohane. Komisjon väitis, et määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese taande sõnastusest tulenevalt kohaldatakse seda sätet iga avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku ärihuvide suhtes.

23. Avalikustamist õigustava ülekaaluka üldise huvi võimaliku olemasolu kohta esitas komisjon samad argumendid, mis ta esitas oma vastuses kaebuse esitaja kordustaotlusele.

24. Seoses kaebuse esitaja väitega, et lõpparuande leheküljel 13 olev link tuleks avalikustada, kui komisjon ei suuda esitada õiguslikku põhjust selle eemaldamiseks, märkis komisjon, et tegemist on välise veebisaidiga, millele tal on juurdepääs tulenevalt sellest, et ta on asjaomase üldkogu vaatleja. Tegemist ei ole tema valduses oleva dokumendiga määruse 1049/2001 artikli 3 tähenduses. Sel põhjusel kustutati EQARi veebisaidil reserveeritud ala sisselogimisparool.

25. Eespool nimetatud põhjustel jäi komisjon oma seisukoha juurde, et dokumentide avalikustamata osad on selgelt hõlmatud määruses 1049/2001 sätestatud eranditega.

Ombudsmani esialgne hinnang, mis viis sõbraliku lahenduse ettepanekuni

EQARi äriplaan

26. Seoses EQARi äriplaanile juurdepääsu taotlusega juhib ombudsman tähelepanu sellele, et kaebuse esitaja esitas määruse 1049/2001 alusel taotluse üldsuse juurdepääsuks äriplaanile. Asjaolu, et kaebuse esitaja võis saada juurdepääsu EQARi äriplaanile mujal, ei tähenda, et EQARi äriplaan on avalikustatud. Kõiki määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaseid taotlusi üldsuse juurdepääsuks dokumentidele tuleb käsitleda kooskõlas nimetatud määruse sätetega. Asjaomane institutsioon võib keelduda üldsuse juurdepääsu võimaldamisest üksnes juhul, kui kohaldatakse ühte artiklis 4 loetletud eranditest [7]. Käesoleval juhul ei ole ombudsman veendunud, et komisjoni esitatud põhjused kaebuse esitaja EQARi äriplaanile juurdepääsu taotluse menetlemisest keeldumiseks on kooskõlas määruse 1049/2001 sätetega. Seda keeldumist käsitletakse allpool ombudsmani ettepanekus sõbraliku lahenduse kohta.

Lõpparuande 6. osa

27. Lõpparuande 6. osa ja selles loetletud nimede kohta märgib ombudsman, et Euroopa Kohus on Bavarian Lageri kohtuasjas [8] teinud otsuse üldsuse juurdepääsu käsitlevate ELi eeskirjade ja andmekaitset käsitlevate ELi eeskirjade koosmõju kohta. Euroopa andmekaitseinspektor on Bavarian Lageri juhtumit täiendavalt analüüsinud 24. märtsi 2011. aasta taustdokumendis „Üldsuse juurdepääs isikuandmeid sisaldavatele dokumentidele pärast Bavarian Lageri kohtuotsust”[9]. Kooskõlas ombudsmani ja Euroopa Andmekaitseinspektori vahelise vastastikuse mõistmise memorandumiga,[10] milles mõlemad institutsioonid kohustuvad järgima ühtset lähenemisviisi andmekaitse õiguslikele ja halduslikele aspektidele, peab ombudsman asjakohaseks analüüsida käesolevat juhtumit Euroopa Andmekaitseinspektori 24. märtsi 2011. aasta taustdokumendis (edaspidi "taustdokument") esitatud suuniste ja järelduste valguses.

28. Taustdokumendis järeldab Euroopa andmekaitseinspektor, et Bavarian Lageri kohtuasjas tehtud otsuses on sätestatud, et perekonnanimesid ja eesnimesid võib käsitada isikuandmetena ning et selliste andmete edastamine kuulub mõiste „töötlemine” alla määruse 45/2001 [11] (andmekaitsemäärus)[12] tähenduses. Kui määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohase üldsuse juurdepääsu taotluse eesmärk on saada juurdepääs isikuandmeid sisaldavatele dokumentidele, kohaldatakse täies ulatuses määruse (EÜ) nr 45/2001 [13] sätteid. Sellise üldsuse juurdepääsu taotlusega peavad tegelema asjaomased institutsioonid vastavalt määruse 45/2001 [14] artikli 8 punktile b. Selleks et võimaldada juurdepääsu isikuandmetele määruse 45/2001 artikli 8 punkti b alusel, peab vastuvõtja tõendama andmete edastamise vajalikkust ning institutsioon peab kaaluma, kas ei ole põhjust eeldada, et see kahjustaks andmesubjekti õigustatud huve. See tähendab, et asjaomane krediidiasutus või investeerimisühing peab kaalul olevaid huve tasakaalustama ja et avalikustamine on lubatud ainult juhul, kui mõlemad tingimused on täidetud.

29. Euroopa andmekaitseinspektor järeldab, et määruse 45/2001 artikli 8 punktis b nõutakse, et juurdepääsu taotlev isik peab esitama selge ja õiguspärase põhjenduse või veenvad argumendid, et tõendada isikuandmete edastamise vajalikkust [15]. Seoses andmesubjekti õigustatud huvidega märgib Euroopa andmekaitseinspektor, et kahtluse korral, kas edastamine neid kahjustaks, tundub mõistlik, et andmesubjektil palutakse esitada oma seisukohad võimaliku edastamise kohta. Kutset esitada oma seisukohad ei tohiks siiski käsitada ümberpaigutamiseks nõusoleku saamise taotlusena, vaid meetmena, mis võimaldab institutsioonil teha teadlikke otsuseid.

30. Eeltoodu põhjal leiab ombudsman, et komisjon leidis õigesti, et lõpparuande 6. osas loetletud isikute nimed kujutavad endast isikuandmeid. See asjaolu oleks siiski pidanud ajendama komisjoni täielikult analüüsima taotlust nendele nimedele juurdepääsuks määruse 45/2001 [16] artikli 8 punkti b alusel. Tundub, et komisjon ei ole seda teinud. Juurdepääsutaotluse täieliku analüüsi tegemata jätmist käsitletakse allpool ombudsmani ettepanekus sõbraliku lahenduse kohta.

31. Ombudsman võtab samuti teadmiseks komisjoni väite, et nimede kustutamine ei oleks piisav, et kaitsta asjaomaste isikute eraelu puutumatust, kuna sellised isikud oleksid tuvastatavad ülejäänud teabe põhjal, mis sisaldub lõpparuande 6. osas, st nende töötajate kategooria ja teenistusaja põhjal. Komisjoni sõnul ei olnud seega võimalik ka seda teavet avalikustada.

32. Sellega seoses märgib ombudsman, et määruse 45/2001 artiklis 2 on sätestatud, et „[k]äesoleva määruse eesmärgid: a) isikuandmed – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (edaspidi „andmesubjekt”) kohta; tuvastatav isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige isikukoodi põhjal või tema ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal; …"

33. Ombudsman leiab siiski, et komisjon ei ole selgitanud, kuidas teave töötajate kategooriate ja lähetusperioodide kohta muudaks lõpparuande 6. osas loetletud isikud tuvastatavaks.

34. Sellest järeldub, et komisjon ei analüüsinud piisavalt seda juurdepääsutaotluse aspekti seoses lõpparuande 6. osaga, eelkõige määruse 45/2001 artikli 2 ja vajaduse korral artikli 8 punkti b alusel. Juurdepääsutaotluse selle aspekti analüüsimata jätmist käsitletakse allpool ombudsmani ettepanekus sõbraliku lahenduse kohta.

Finantsaruandluse tabel

35. Seoses komisjoni väidetega finantsaruandluse tabelile juurdepääsu keelamise kohta ei ole ombudsman veendunud, et kohtuvaidluse lõpptulemus võib kujutada endast ärihuvi määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese taande tähenduses.

36. Oma arvamuses kaebuse kohta väidab komisjon siiski ka seda, et finantsaruandluse tabeli avalikustamine kui selline kahjustaks ENQA ärihuve. Komisjon on seisukohal, et kuigi ENQA on kasumit taotlev üksus, tegutseb ta paljude oma tegevuste puhul nagu iga teine ettevõtja avatud turul. Need hõlmavad personali palkamist ning süsteemi toimimiseks vajalike seadmete ja teenuste ostmist. Pärast asjaomase dokumendiga tutvumist peab ombudsman seda väidet põhjendatuks. Ombudsman peab kehtivaks ka komisjoni väidet, et avalikustamine ei teeni ülekaalukaid üldisi huve.

37. Eespool punktis 36 esitatud järelduste põhjal järeldab ombudsman, et finantsaruandluse tabeli üldsusele kättesaadavaks tegemisest keeldumine oli põhjendatud.

Link lõpparuande leheküljel 13 olevale veebisaidile

38. Pärast asjaomase dokumendiga tutvumist märgib ombudsman, et komisjon ei kustutanud avalikustatud dokumendist mitte ainult EQARi liikmete sisselogimisparooli reserveeritud alale juurdepääsuks, vaid ka lingi sisselogimisvormi sisaldavale veebilehele. Lisaks märgib ombudsman, et kaebuse esitaja vaidleb lingi avalikustamata jätmisele vastu. Ta ei vaidlusta sisselogimisparooli kustutamist.

39. Komisjon keeldus juurdepääsust veebilehe lingile, väites, et veebileht ei ole tema valduses olev dokument. Ombudsman märgib sellega seoses, et kaebuse esitaja taotles juurdepääsu dokumendile, milles linki on mainitud, mitte tegelikule veebilehele, millele see link viib. Dokument, milles seost mainitakse, on ilmselgelt komisjoni valduses olev dokument ja seos on selle dokumendi osa.

40. Ombudsman märgib, et kui komisjoni arutluskäiku peetaks kehtivaks, viiks see absurdse olukorrani, kus kõik lingid komisjoni valduses olevas dokumendis viidatud välistele veebilehtedele, sealhulgas lingid avalikele veebilehtedele, tuleks enne dokumendi avaldamist kustutada.

41. Kuigi kõnealune seos on selgelt osa komisjoni valduses olevast dokumendist, tuleb siiski uurida, kas see osa dokumendist tuleks kustutada vastavalt määruse 1049/2001 artiklis 4 sätestatud eranditele. Arvestades, et komisjon piirdus väitega, et taotlus puudutas dokumenti, mis ei olnud tema valduses, leiab ombudsman, et komisjon ei põhjendanud nõuetekohaselt oma keeldumist lingile juurdepääsu andmisest. Kui ombudsman ei põhjenda nõuetekohaselt oma keeldumist lingile juurdepääsu andmisest, käsitletakse seda allpool ombudsmani ettepanekus sõbraliku lahenduse kohta.

Sõbraliku lahenduse ettepanek

42. Eespool esitatud analüüsi ning punktides 26, 30, 34 ja 41 esitatud järelduste põhjal tegi ombudsman järgmise sõbraliku lahenduse ettepaneku:

Komisjon võiks uuesti kaaluda juurdepääsu andmist EQARi äriplaanile, lõpparuande 6. osale ja lõpparuande leheküljel 13 olevale lingile.

Argumendid, mis esitati ombudsmanile pärast tema sõbraliku lahenduse ettepanekut

43. Oma vastuses ombudsmanile märkis komisjon, et on sõbraliku lahenduse ettepanekuga nõus. Komisjon vaatas uuesti läbi võimaluse anda üldsusele juurdepääs EQARi äriplaanile, konsulteerides dokumendi autoriga, kes ei olnud selle avalikustamise vastu. Seepärast otsustas komisjon avalikustada EQARi äriplaani, mis on nüüd üldsusele kättesaadav.

44. Komisjon ei pidanud vajalikuks uuesti läbi vaadata võimalust anda üldsusele juurdepääs lõpparuande 6. osale, võttes arvesse Üldkohtu hiljutist otsust kohtuasjas T-82/09 [17] ja asjaolu, et kaebuse esitaja ei esitanud konkreetseid põhjuseid, mis õigustaksid isikuandmete edastamise taotlust.

45. Komisjon tunnistas, et ei ole mingit põhjust kaitsta linki lõpparuande leheküljel 13. Lõpparuande leheküljel 13 kustutati sisselogimine ja salasõna, et vältida juurdepääsu EQARi siseleheküljele. Sisselogimisvorm ise, millele link viib, ei sisalda aga sisulist sisu.

Ombudsmani hinnang pärast sõbraliku lahenduse ettepanekut

46. Ombudsman tervitab komisjoni otsust teha EQARi äriplaan üldsusele kättesaadavaks. Ombudsman kiidab heaks ka komisjoni valmisoleku nõustuda tema arutluskäiguga seoses lõpparuande leheküljel 13 esitatud lingiga, tunnistades, et selle kaitsmiseks ei olnud mingit põhjust. Seetõttu teeb ombudsman järelduse, et komisjon on astunud samme kaebuse nende aspektide lahendamiseks.

47. Lisaks märgib ombudsman, et kuigi komisjon leidis, et lõpparuande leheküljel 13 olev link oleks tulnud avalikustada, ei näi ta olevat esitanud kaebuse esitajale lõpparuande lehekülje 13 ajakohastatud versiooni, mis sisaldaks linki. Pärast asjaomase dokumendiga tutvumist ja lingiga seotud sisselogimisvormi külastamist nõustub ombudsman komisjoniga, et sisselogimisvorm ei sisalda sisulist sisu. Seetõttu ombudsman selle küsimusega edasi ei tegele.

48. Seoses lõpparuande 6. osaga võtab ombudsman teadmiseks komisjoni avalduse oma vastuses sõbraliku lahenduse ettepanekule, väites, et ta ei pidanud juurdepääsutaotlust selles osas uuesti läbi vaatama. Ombudsman märgib siiski, et komisjon esitas siiski täiendavaid põhjendusi selle kohta, miks ta ei pea kõnealusele dokumendile üldsuse juurdepääsu võimaldamist kohaldatavate õigusaktidega kooskõlas olevaks. Kokkuvõttes väitis komisjon, et kaebuse esitaja ei ole isikuandmete edastamise taotlust konkreetselt põhjendanud.

49. Nagu on märgitud sõbraliku lahenduse ettepanekus, on ELi kohtute praktikas sätestatud, et taotlust üldsuse juurdepääsuks isikuandmeid sisaldavale dokumendile tuleb käsitleda määruse 45/2001 [18] artikli 8 punkti b alusel, mis tähendab, et esimese sammuna peab taotleja tõendama andmete edastamise vajalikkust [19]. Käesoleval juhul näib, et kaebuse esitaja ei ole seda teinud ja seega on komisjonil põhimõtteliselt õigus keelduda juurdepääsu andmisest määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti b alusel.

50. Ombudsman märgib siiski, et kaebuse esitaja esitas taotluse tutvuda lõpparuande 6. osaga enne, kui ELi kohtud olid täpsemalt määratlenud määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud erandi üldsuse õigusest tutvuda isikuandmetega. Seega ei pruukinud kaebuse esitaja olla sel ajal teadlik oma kohustusest tõendada andmete edastamise vajalikkust. Kaebuse esitaja võiks siiski kaaluda uue juurdepääsutaotluse esitamist, tõendades seda vajadust sõnaselgete ja õiguspäraste põhjendustega.

51. Kui institutsioon leiab, et dokumendile üldsuse juurdepääsu taotluse suhtes kohaldatakse määrust 45/2001 ja asjaomasele dokumendile juurdepääsu andmisest keeldutakse, kuna taotleja ei ole püüdnud tõendada isikuandmete edastamise vajalikkust, leiab ombudsman, et kui institutsioon teavitab taotlejat tema õigusest esitada kordustaotlus vastavalt määruse 1049/2001 artiklile 7, on asjakohane teavitada taotlejat ka kohustusest sellist vajalikkust tõendada. See oleks kooskõlas hea halduse ja teeninduskultuuri põhimõtetega, täpsemalt Euroopa hea halduse eeskirja artikli 10 lõikega 3, mis käsitleb kodanike nõustamist. Ombudsman teeb selle kohta täiendava märkuse.

52. Seoses küsimusega, kas on võimalik võimaldada osalist juurdepääsu lõpparuande 6. osale,[20] jääb ombudsman eespool punktides 31–33 väljendatud mure juurde, et komisjon ei ole selgitanud, kuidas teave töötajate kategooriate ja teenistusperioodide kohta muudab isikud määruse 45/2001 artikli 2 tähenduses tuvastatavaks. Ombudsman märgib sellega seoses, et kui teavet ei peeta isikuandmeteks määruse 45/2001 tähenduses, ei kohaldata eespool punktis 48 kirjeldatud nõuet, et hageja peab tõendama andmete edastamise vajalikkust. Eespool öeldu põhjal kujutab komisjoni keeldumine selle dokumendi avalikustamisest pärast nimede kustutamist endast haldusomavoli juhtumit ning ombudsman teeb kaebuse selle aspekti kohta kriitilise märkuse.

53. Enne käesolevas asjas otsuse tegemist tutvus ombudsman hoolikalt Üldkohtu hiljutise otsusega kohtuasjas T-190/10 [21]. Ombudsman märgib, et see kohtuotsus tehti pärast seda, kui ombudsman oli sõnastanud oma sõbraliku lahenduse ettepaneku käesolevas asjas ja pärast seda, kui komisjon oli sellele ettepanekule vastanud. Kohtuasjas T-190/10 leidis Üldkohus, et institutsioon võib keelduda üldsuse juurdepääsu võimaldamisest isikuandmeid sisaldavale dokumendile üksnes siis, kui ta selgitab kõigepealt, kuidas juurdepääs sellele dokumendile võib konkreetselt ja tegelikult kahjustada asjaomaste isikute eraelu puutumatust määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti b tähenduses.[22] Ombudsmani arvates on punktides 51 ja 52 esitatud järeldused kooskõlas mitte ainult sõbraliku lahenduse ettepanekus viidatud varasema kohtupraktikaga, vaid ka sellele järgnenud kohtupraktikaga.

B. Järeldused

Ombudsman lõpetab kaebuse uurimise järgmise järelduse ja kriitilise märkusega:

Seoses EQARi äriplaanile juurdepääsu taotlusega ja lõpparuande leheküljel 13 oleva lingiga on komisjon astunud samme küsimuse lahendamiseks.

Kriitiline märkus:

Seoses lõpparuande 6. osaga ei ole komisjon selgitanud, kuidas töötajate kategooriaid ja lähetusperioode käsitlev teave muudaks isikud tuvastatavaks määruse 45/2001 artikli 2 tähenduses. Seega kujutab komisjoni keeldumine selle dokumendi avalikustamisest pärast nimede kustutamist endast haldusomavoli juhtumit.

Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

Täiendav märkus

Kui institutsioon leiab, et dokumendile üldsuse juurdepääsu taotluse suhtes kohaldatakse määrust 45/2001 ja asjaomasele dokumendile juurdepääsu andmisest keeldutakse, kuna taotleja ei ole tõendanud isikuandmete edastamise vajalikkust, rõhutab ombudsman, kui oluline on kohaldada hea halduse põhimõtteid ja pühenduda kodanike teenindamise kultuurile. Ta leiab, et nende põhimõtete ja sellise teeninduskultuuriga oleks kooskõlas, kui institutsioon teavitaks taotlejat tema õigusest esitada kordustaotlus vastavalt määruse 1049/2001 artiklile 7 ning teavitaks taotlejat ka kohustusest sellist vajadust tõendada.

 

P. Nikiforos Diamandouros

Strasbourg, 9. juuli 2012

---

[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).

[2] EQAR on rahvusvaheline mittetulundusühing, mille asutas E4 grupp, kuhu kuuluvad Euroopa Kõrghariduse Kvaliteeditagamise Assotsiatsioon (ENQA), Euroopa Üliõpilasliit (ESU), Euroopa Ülikoolide Assotsiatsioon (EUA) ja Euroopa Kõrgharidusasutuste Assotsiatsioon (EURASHE). EQARi eesmärk on parandada Euroopa kõrghariduse kvaliteeti ja edendada üliõpilaste suuremat liikuvust, andes selget ja objektiivset teavet Euroopas tegutsevate usaldusväärsete kvaliteeditagamisasutuste kohta. Uue registri eesmärk on ka hõlbustada kvaliteedi tagamise otsuste vastastikust tunnustamist.

[3] "Institutsioonid keelavad juurdepääsu dokumentidele, mille avaldamine kahjustaks: eraelu puutumatus ja isikupuutumatus, eelkõige kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate ühenduse õigusaktidega.”

[4] "Institutsioonid keelavad juurdepääsu dokumentidele, mille avaldamine kahjustaks

füüsilise või juriidilise isiku ärihuvid, sealhulgas intellektuaalomand

…, välja arvatud juhul, kui avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve.”

[5] Komisjon esitas ka järgmised üksikasjalikud selgitused:

„Raamatupidamisaruannete osa i sisaldab aruannet EQARi koostamiseks vajalike väljamaksetaotluste kohta; selles on esitatud kogueelarve, komisjoni rahastamiskõlblikud summad ja muud rahastamisallikad (partnerluse omavahendid). Kulusid käsitlevas jaos kulude liigi ja partnerite kaupa (II osa) on esitatud kulude jaotus partnerite kaupa (eespool kirjeldatud E4 rühm) ja seega antakse aru sellest, kuidas jaotati komisjoni toetus partnerite vahel personalikulude, reisi- ja elamiskulude, seadmete, alltöövõtu ja muude kulude osas. Osas, mis käsitleb tegelikke personalikulusid partnerite kaupa (III osa), esitatakse üksikasjalik ülevaade personalikuludest partnerite kaupa projektis osalevate isikute kategooriate kaupa (juht, teadlane, õpetaja ja/või koolitaja, tehniline personal ja haldustöötajad). Igas töötajate kategoorias esitatakse selles osas projektis töötatud päevade arv, päevakulu ja töötajate kogukulu kategooria kohta. Tegelikke reisi- ja elamiskulusid käsitlevas osas (IV osa) on esitatud need kulud (jaotatuna inimeste kaupa) ja projekti jaoks ostetud seadmete (nt arvutid) tegelike kulude aruanded (samuti iv osa). Alltöövõtu- ja muud kulud (v osa) on seotud juristide konsultatsioonidega EQARi põhikirja koostamisel ja organisatsiooni loomisel. Lisaks on muud kulud seotud ettevõtte kujundusega (nt logo), telefonikuludega, veebisaidi kujundusega, EQARi infolehe kujundusega ja selle trükkimisega jne. Nagu ma oma eelmises kirjas mainisin, konsulteeris komisjon kõnealuste dokumentide autori ENQAga, et hinnata, kas teie taotlusega seotud dokumentide suhtes on kohaldatav määruse 1049/2001 artikli 4 lõikes 1 või 2 sätestatud erand. Konsultatsiooni käigus esitas ENQA vastuväiteid seoses projekti EQAR lõpparuande konfidentsiaalse osa avalikustamisega, põhjendades oma vastuseisu poolelioleva kohtumenetlusega liikmesriigi kohtus.”

[6] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõikes 2 on sätestatud, et „[i]nstitutsioonid keelavad juurdepääsu dokumentidele, mille avaldamine kahjustaks: … – kohtumenetlus ja õigusnõustamine, …”

[7] Sellise taotluse läbivaatamisel määruse 1049/2001 alusel peab institutsioon oma põhjendustes arvesse võtma tagajärgi, mis kaasnevad üldsuse juurdepääsuga asjaomasele dokumendile. Kuigi üksikisik või teatavad isikud võivad olla juba saanud juurdepääsu asjaomasele dokumendile, võib üks artikli 4 kohastest üldsuse juurdepääsu eranditest siiski olla kohaldatav üldsuse juurdepääsu taotluse suhtes.

[8] 29. juuni 2010. aasta otsus kohtuasjas C-28/08 P: komisjon vs. Bavarian Lager (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata).

[9] Kättesaadav Euroopa andmekaitseinspektori veebisaidil: www.edps.europa.eu

[10] ELT 2007, C 27, lk 21.

[11] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta.

[12] Kohtuasi C-28/08 P: komisjon vs. Bavarian Lager, punktid 68–69.

[13] Kohtuasi C-28/08 P: komisjon vs. Bavarian Lager, punkt 63.

[14] Määruse 45/2001 artikli 8 punktis b on sätestatud, et "[i]lma et see piiraks artiklite 4, 5, 6 ja 10 kohaldamist, edastatakse isikuandmeid [...] b) üksnes juhul, kui vastuvõtja tõendab andmete edastamise vajalikkust ja kui ei ole põhjust eeldada, et see kahjustaks andmesubjekti õigustatud huve."

[15] Kohtuasi C-28/08 P: komisjon vs. Bavarian Lager, punkt 78.

[16] Kohtuotsus Bavarian Lageri kohtuasjas tehti 29. juunil 2010, mis viitab sellele, et komisjon ei pruukinud seda käesolevas asjas oma 27. juuli 2010. aasta arvamuse koostamisel arvesse võtta.

[17] 23. novembri 2011. aasta otsus kohtuasjas T-82/09: G.J. Dennekamp vs. Euroopa Parlament (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata).

[18] Kui määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohase üldsuse juurdepääsu taotluse eesmärk on saada juurdepääs isikuandmeid sisaldavatele dokumentidele, kohaldatakse täies ulatuses määruse (EÜ) nr 45/2001 sätteid. Vt 29. juuni 2010. aasta otsus kohtuasjas C-28/08 P: komisjon vs. Bavarian Lager (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 63).

[19] 29. juuni 2010. aasta otsus kohtuasjas C-28/08 P: komisjon vs. Bavarian Lager (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punktid 59, 63 ja 77); 23. novembri 2011. aasta otsus kohtuasjas T-82/09: G.J. Dennekamp vs. Euroopa Parlament (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punktid 26 ja 30).

[20] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõige 6.

[21] 28. märtsi 2012. aasta otsus kohtuasjas T-190/10: Egan ja Hackett vs. parlament (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata).

[22] Samas, punktid 90–91.