Kaebuse taust

1. ELi projekti MEDA/MAR/2005/017205 „Prestations d’assistance technique pour la gestion et la coordination du programme d’appui sectoriel à la résorption de l’habitat insalubre au Maroc“(edaspidi „projekt“) reguleerisid lepingu sätted märkega „EuropeAid – 122495/C/SV/MA“ (edaspidi „leping“). Gruppo Soges ja komisjon sõlmisid lepingu 10. oktoobril 2006.

2. Gruppo Soges sõlmis 28. mail 2008 Sogesiga loovutamislepingu. Kokkulepe nägi ette, et kui Gruppo Soges läheb vabatahtlikule likvideerimisele, võtab teine üksus (Soges) üle Gruppo Sogese lepingu komisjoniga. 30. mail 2008 palus Gruppo Soges komisjoni nõusolekut anda Sogesile üle oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused.

3. Komisjon nõustus Gruppo Sogese eespool nimetatud taotlusega. 12. septembril 2008 allkirjastas ta lepingu muudatuse, millega asendati peatöövõtja (asendades Soges'i Gruppo Soges'iga) ja muudeti peatöövõtja pangaandmeid. Muudatuse kohaselt jäid esialgse lepingu muud tingimused samaks.

4. 28. detsembril 2007 sõlmis kaebuse esitaja Gruppo Sogesiga lepingu projekti eksperdina töötamiseks.

5. 2008. aasta jaanuarist maini viis ta projekti raames läbi neli missiooni, kuid Gruppo Soges maksis talle ainult ühe missiooni eest. Kui Soges lepingu üle võttis, pidi Gruppo Soges maksma kaebuse esitajale veel 23 500 eurot kolme lähetuse eest.

6. Kaebuse esitaja sõlmis seega Gruppo Sogesega sõlmitud lepingu lisa, et võtta arvesse Gruppo Sogese asendamist Sogesega. Lisaga pikendati tema esialgse lepingu kestust 30. novembrini 2008 ja nähti ette 24 päeva täiendavat tasustatud tööd (rohkem lähetusi). Kõik tema esialgse lepingu muud sätted jäid samaks.

7. 2008. aasta teisel poolaastal töötas kaebuse esitaja koos Sogesiga projekti kallal ja talle maksti selle töö eest tasu. Soges aga ei maksnud talle Gruppo Sogese poolt võlgnetavat summat.

8. 27. novembril 2008 kuulutasid Itaalia ametiasutused välja Gruppo Sogese pankroti. Ta ei olnud enne seda kuupäeva kaebuse esitajale tasunud.

9. 16. märtsil 2009 teavitas kaebuse esitaja komisjoni eespool nimetatust ja palus tal sekkuda Soges’i tegevusse, et tagada talle tasumisele kuuluva makse laekumine.

10. 18. augustil 2009 teatas Soges kaebuse esitajale, et Gruppo Sogesiga sõlmitud loovutamislepingu raames esitas viimane Sogesile nimekirja lepingulistest võlgadest, mille Soges üle võtab, samas kui ülejäänu tasub Gruppo Soges [1]. 23 500 eurot, mida kaebuse esitaja taotles, ei olnud selles loetelus.

11. ja 13. oktoobril 2009 saatis kaebuse esitaja komisjonile uue kirja, milles kordas oma nõuet maksta projektiga seotud töö eest 23 500 eurot.

12. Komisjon vastas kaebuse esitaja eespool nimetatud kirjavahetusele 10. novembril 2009. Ta teatas talle, et oli edastanud tema kaebuse Soges’ile.

13. 19. novembril 2009 teavitas Soges komisjoni oma kavatsusest sõlmida leping mõne projekti kaasatud eksperdiga, sealhulgas kaebuse esitajaga, kellele ei olnud veel palka makstud. Komisjon ei nõustunud kavandatud meetmega.

14. 20. novembril 2009 pöördus kaebuse esitaja seoses tasumata maksega uuesti komisjoni poole. Komisjon vastas 18. detsembri 2009. aasta kirjaga. Ta kordas, et tal ei ole projekti peatöövõtja alltöövõtjatega seotud lepingulisi kohustusi.

15. Komisjon tegi 15. jaanuaril 2010 Sogesile projekti lõppmakse.

16. Seejärel pöördus kaebuse esitaja, kellele Gruppo Soges, Soges ega komisjon ei olnud maksnud, Euroopa Ombudsmani poole.

Uurimise ese

17. Kaebuse esitaja väitis oma kaebuses, et komisjon tegutses hooletult, i) võimaldades sama projekti ekspertide erinevat kohtlemist ja ii) jättes tagamata, et komisjoni juhtiv töövõtja täidab oma lepingulisi kohustusi ekspertide ees.

18. Ta nõudis, et komisjon maksaks tema projektiga seotud töö eest tasumisele kuuluva lõppmakse ja kahjutasu, st kokku 47 000 eurot.

Uurimine

19. 8. juunil 2010 algatas ombudsman uurimise ja palus komisjonil esitada oma arvamus 30. septembriks 2010. Pärast arvamuse kättesaamist edastati see kaebuse esitajale ja paluti tal esitada oma märkused. Kaebuse esitaja saatis oma märkused 3. novembril 2010.

20. Ombudsman tegi 4. märtsil 2011 esialgse järelduse haldusomavoli kohta ja esitas kooskõlas oma põhikirja artikli 3 lõikega 5 komisjonile sõbraliku lahenduse, olles eelnevalt konsulteerinud kaebuse esitajaga kõnealuse ettepaneku suhtes.

21. 26. mail 2011 taotles komisjon ombudsmani sõbraliku lahenduse ettepanekule vastamise tähtaja pikendamist.

22. 27. juulil 2011 vastas komisjon ombudsmani ettepanekule leida sõbralik lahendus. See vastus edastati kaebuse esitajale ja paluti tal esitada oma märkused 30. septembriks 2011.

23. 21. oktoobril 2011 palus ombudsman komisjonil esitada kaebuse esitaja kaebuse kohta lisateavet.

24. Komisjon vastas 19. jaanuaril 2012. See vastus saadeti kaebuse esitajale, kes saatis oma märkused 28. veebruaril 2012.

25. Kaebuse esitaja saatis 2. aprillil ja 4. juunil 2012 oma kaebuse kohta täiendava kirjavahetuse.

Ombudsmani analüüs ja järeldused

A. Väide hooletu käitumise kohta

Ombudsmanile esitatud argumendid

26. Oma väite toetuseks väitis kaebuse esitaja, et komisjon tegutses hooletult, jättes tagamata, et tema juhtiv töövõtja täidab oma lepingulisi kohustusi ekspertide ees. Ta märkis, et ta oli komisjonile teatanud, et talle ei makstud projekti raames tehtud töö eest. Tema arvates ei vastanud komisjon siiski asjakohaselt. Lisaks juhtis ta tähelepanu sellele, et talle ei makstud, sest i) asendati komisjoni peatöövõtja ja ii) komisjon ei jälginud nõuetekohaselt ülevõtmise tingimusi. Seetõttu ei makstud ekspertidele, kellele ei olnud enne ülevõtmist palka makstud, üldse. Kaebuse esitaja sõnul sisaldasid komisjoni maksed uuele peatöövõtjale ekspertide tasusid.

27. Komisjon märkis oma arvamuses kõigepealt, et käesoleval juhul on tegemist kahe erineva lepingulise suhtega. Esimene oli komisjoni ja tema peatöövõtja (algselt Gruppo Soges, seejärel Soges) vahel ning teine oli peatöövõtja ja kaebuse esitaja vahel. Komisjon rõhutas, et tal ei ole kaebuse esitajaga lepingulist suhet. Ta viitas sellega seoses Üldkohtu praktikale [2] ja peatöövõtjaga sõlmitud lepingu üldtingimustele [3]. Komisjon ei olnud teadlik oma peatöövõtja (algselt Gruppo Soges ja seejärel Soges) ja kaebuse esitaja vahelise lepingu sätetest ega saanud sekkuda sellise lepingu täitmisse. Eelkõige märkis komisjon, et ta „ei maksnud Sogesile konkreetset summat 23 500 eurot, mis vastab kaebuse esitaja nõutud summale”, ning oli „teadlik teenustest, mille eest ta oli Sogesile maksnud, ja muu hulgas kaebuse esitaja osutatud teenustest, kuid mitte millestki muust”[4].

28. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et ta ei saa jälgida oma peatöövõtja kohustuste täitmist kaebuse esitaja ees. Ta sai jälgida ainult juhtiva töövõtjaga sõlmitud lepingu nõuetekohast täitmist. Sellega seoses palus ja sai komisjon nii Sogesilt kui ka Gruppo Sogesilt kinnituse, et nende loovutamisleping on kooskõlas kohaldatava õigusega ja et Gruppo Sogesi võlausaldajad on pärast ülevõtmist kaitstud. See tähendas ka seda, et Gruppo Sogese poolt projekti alguses valitud ekspertgruppi haldas Soges.

29. Komisjon jälgis ka kõiki Gruppo Sogesiga sõlmitud lepinguid, et tagada nende ülevõtmine uue peatöövõtja Sogesi poolt [5]. Siiski ei sekkunud ta Gruppo Sogese, Sogese ja tema ekspertide, sealhulgas kaebuse esitaja vahelistesse lepingulistesse suhetesse.

30. Komisjon kohtus Gruppo Soges’i ja Soges’iga ning sõlmis esialgse lepingu muudatuse. Selle muudatusega asendati Gruppo Soges Sogesega. Muudatus ei muutnud automaatselt Gruppo Sogese ja tema ekspertide vahelisi lepinguid. Komisjon märkis, et kaebuse esitaja tunnistas ise, et ta oli sõlminud Gruppo Sogesiga esialgse lepingu lisa, et anda oma leping üle Sogesile. Komisjon märkis, et ta ei ole teadlik selle lisa sätetest, mis on kaebuse esitajate Gruppo Soges’i ja Soges’i vaheliste lepinguliste suhete õiguslik alus. Komisjon on seisukohal, et eespool nimetatud lisa tekitab konflikti tema peatöövõtja ja kaebuse esitaja vahel, kuna Soges leiab, et ta ei võtnud Gruppo Sogesilt üle kaebuse esitaja nõutud tasumata makset. Eespool öeldut arvesse võttes järeldas komisjon, et ta ei tegutsenud juhtiva töövõtjaga sõlmitud lepingu täitmisel hooletult.

31. Mis puudutab lepingut, mille üle Soges ja eksperdid, kellele tasu ei makstud, 2009. aasta novembris läbirääkimisi pidasid, siis selgitas komisjon, et ta ei saa sellist lepingut heaks kiita. See oleks i) sekkunud peatöövõtja ja tema ekspertide vahelistesse lepingulistesse suhetesse; ii) rikkus oma lepingulisi kohustusi ja iii) kohtles tasustamata eksperte teistest ekspertidest erinevalt.

32. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et ta oli tegutsenud nõuetekohase hoolsusega, küsides peatöövõtjalt mitu korda projektiga tegelevate ekspertide võlgnetavate summade kohta. Sellega seoses viitas komisjon oma 1. aprilli, 25. augusti ja 22. oktoobri 2009. aasta kirjadele, mis saadeti peatöövõtjale seoses tasustamata ekspertide olukorraga.

33. Lõpuks lükkas komisjon kaebuse esitaja väite tagasi, sest tema tegevuse ja kaebuse esitajale väidetavalt tekitatud kahju vahel puudus põhjuslik seos. Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et kaebuse esitaja nõutud summa arvutati meelevaldselt, kuna Sogese ja kaebuse esitaja vaheline vaidlusalune summa oli 23 500 eurot, samas kui kaebuse esitaja nõudis 47 000 eurot, esitamata tõendeid täiendava kahjumi kohta, mis võiks sellist nõuet toetada.

34. Kaebuse esitaja rõhutas oma märkustes, et projekti rakendamisel tegid eksperdid koostööd otse komisjoni delegatsiooniga Marokos, mitte Soges’i või Gruppo Soges’iga. Kuigi projekt viidi eksperdi töö tulemusena edukalt ellu, ei makstud talle palka. Komisjon käitus ebaõiglaselt, kui ta märkis, et tal ei ole ekspertidega lepingulist suhet.

35. Lisaks jättis komisjon tähelepanuta viisi, kuidas Gruppo Soges kohtles oma eksperte lepingu täitmise ajal, nimelt jättes neile õigeaegselt maksmata. Komisjon ei hoiatanud eksperte Gruppo Soges’i raske finantsolukorra eest ega jälginud nõuetekohaselt lepingu üleandmist Gruppo Soges’ilt Soges’ile. Komisjon oleks pidanud tagama, et i) lepingu üleandmine Gruppo Sogesilt Sogesile ei mõjuta projekti kaasatud ekspertide tasumata makseid ja ii) Soges võtab Gruppo Sogesilt üle kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused. Nõustudes Gruppo Sogese ja Sogese vahelise loovutamislepinguga, kiitis komisjon heaks Sogese ja Gruppo Sogese käitumise ekspertide suhtes.

36. Kaebuse esitaja nõustus komisjoni väitega, et talle projekti raames võlgnetav summa oli 23 500 eurot. Nii muutis ta oma esialgset nõuet, vähendades seda 23 500 euroni.

Ombudsmani esialgne hinnang, mis viis sõbraliku lahenduse ettepanekuni

37. Nagu kaebuse esitaja õigesti märkis, nõuab usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte, et komisjon kontrolliks hoolikalt ettevõtjate finantsolukorda, kui ta otsustab sõlmida nendega lepingu ELi projekti elluviimiseks. Kuna aga komisjon sõlmis oma lepingu Gruppo Sogesega 2006. aastal ja Gruppo Sogese ülevõtmine Sogese poolt toimus kaks aastat hiljem (tõenäoliselt Gruppo Sogese raske finantsolukorra tõttu), ei saa väita, et komisjon ei täitnud käesoleval juhul eespool nimetatud kohustust.

38. Lisaks oli lepingu [6] kohaselt peatöövõtja asendamine võimalik ainult komisjoni nõusolekul. Kõigi kolme – komisjoni, Sogese ja Gruppo Sogese – allkirjastatud lepingu muudatusest ilmneb, et „Gruppo Sogese õiguste ja kohustuste üleandmine Sogesele toimus komisjonile antud kinnituste alusel, et loovutamine oli kooskõlas kõigi kohaldatavate õigusaktidega ja eelkõige võlausaldajate kaitsega”[7].

Ombudsman ei mõistnud, miks komisjon ei oleks tol ajal tohtinud eespool nimetatud kinnitusi usaldada.

39. Igal juhul ei oleks komisjon tohtinud sellistele kinnitustele tugineda, vaid oleks pidanud selle asemel jälgima, kas Soges neid järgib.

40. Komisjon väitis, et 1. aprillil, 25. augustil ja 22. oktoobril 2009 Sogesile kirju saates jälgis ta, kas Gruppo Sogesi võlausaldajad (st eksperdid, kellele Gruppo Soges ei olnud Sogesi ülevõtmise ajal veel tasunud) olid tõepoolest kaitstud. Sellega seoses märgib ombudsman, et 25. augusti 2009. aasta kirjas tuletas komisjon Sogesile meelde, et „Pärast Gruppo Sogese vabatahtlikku likvideerimist võttis Soges üle kõik oma kohustused, sealhulgas kõigi projektiga töötanud ekspertide tasustamise”[8]. Samas kirjas lisas komisjon, et „ta tasus Sogesile kaks arvet (viitenumbrid 130 ja 397) summas 72 765 00 eurot seoses [kaebuse esitaja] projektiga seotud tööga”[9]. Oma 22. oktoobri 2009. aasta kirjas kordas komisjon, et „rendilepingu alusel on Soges võtnud Gruppo Sogesilt üle kõik juriidilised aktiivsed ja passiivsed suhted”.

41. Ombudsmani arvates oli komisjon antud asjaoludel siiski täiesti teadlik sellest, et eespool nimetatud meede ei osutu tõhusaks.

42. Esiteks, kui komisjon „jälgis oma lepinguid peatöövõtjaga”, oleks ta pidanud olema mõistlikult teadlik ülevõtmise tingimustest, nimelt sellest, et Soges ei pea pärast ülevõtmist tegema kõiki makseid ekspertidele ja et mõned maksed jäävad Gruppo Sogese otsesesse vastutusalasse. Teiseks, kui komisjonil paluti heaks kiita Gruppo Soges’i ja Soges’i vahel sõlmitud loovutamisleping, teatati talle, et Gruppo Soges’il on finantsprobleeme. Kolmandaks oli komisjon, kellel oli mitu lepingut Gruppo Sogesiga,[10] mõistlikult teadlik sellest, et Itaalia kohus kuulutas 27. novembril 2008 välja tema lepingupartneri pankroti. Ülaltoodud elemendid näitavad selgelt, et enne ülevõtmist maksmata jäänud ekspertidel oli vähe lootust, et Soges või Gruppo Soges maksaksid neile hiljem. Seetõttu ei mõistnud ombudsman, miks komisjon tegi Sogesile projekti lõppmakse.

43. Sellega seoses ei leidnud ombudsman, et komisjon võiks tugineda ilmsele asjaolule, et tal ei olnud otsest lepingulist suhet ekspertidega, sealhulgas kaebuse esitajaga, ning samal ajal täita oma lepingulist kohustust juhtiva töövõtja ees.

44. Sellega seoses märkis ombudsman, et komisjon maksis peatöövõtjale kaks arvet [11] kaebuse esitaja teenuste eest. Ta mõistis, et eespool nimetatud makse (effet utile) tegelik eesmärk oli hüvitada kaebuse esitajale lepingu alusel tehtud töö. Menetluslikus mõttes näis komisjon olevat toiminud õigesti, tehes eespool nimetatud makse peatöövõtjale vastavalt lepingule. Ombudsman märkis siiski, et asjaomaseid summasid ei kasutatud vähemalt osaliselt määratud eesmärgil, sest kaebuse esitaja ei saanud talle projektiga seotud töö eest täielikku makset. Arvestades, et makse kasulik mõju ei olnud seega täidetud, leidis ombudsman, et komisjon tegi vea, makstes ainult eespool nimetatud summa.

45. Lisaks juhtis ombudsman tähelepanu sellele, et nõudes aktiivselt oma töövõtjatelt ausat suhtumist ELi rahastatavatesse projektidesse kaasatud ekspertidesse, tegutseb komisjon ise õiglaselt [12]. Isegi kui komisjonil ei ole selliste ekspertidega otsest lepingulist suhet, peaks see, mil määral tema lepingupartnerid on või ei ole käitunud õiglaselt, mängima olulist rolli komisjoni hinnangus selle kohta, kas lepingut on nõuetekohaselt täidetud või mitte.

46. Kokkuvõttes oli ombudsman seisukohal, et ei piisa sellest, kui komisjon teavitab peatöövõtjat kirja(de)ga ja üsna ebamääraselt, et ta peaks kinni oma rahalistest kohustustest alltöövõtjate ees. Komisjonil olid muud vahendid, sest ta oli peatöövõtjaga sõlmitud lepingu pool. Sellega seoses märkis ombudsman, et lepingu üldtingimuste artikli 29 lõikes 8 oli sätestatud, et komisjon võib peatada maksed peatöövõtjale mis tahes olukorras, mille eest peatöövõtja vastutab ja mis võis projekti elluviimist negatiivselt mõjutada. Oma 10. novembri 2009. aasta kirjas, mis oli adresseeritud kaebuse esitajale, tunnistas komisjon ise, et „kui töövõtjate ja alltöövõtjate vahelised suhted mõjutavad negatiivselt osutatud teenuste osutamist, võib komisjon ette näha sanktsioonid. Need sanktsioonid võivad hõlmata rahalisi karistusi ja isegi lepingu tühistamist"[13]. Lõpuks on lepingu tingimuste punkti 7 alapunktis 5 sätestatud, et „töövõtja võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et ekspertide käsutuses on igal ajal vajalik tugi …, et täita oma ülesannet. Ta peaks korrapäraselt kandma rahalisi vahendeid üle Marokole, et tagada lepingus kirjeldatud tegevuste elluviimine ja korrapärased maksed oma töötajatele”[14].

47. Eespool öeldut arvesse võttes tegi ombudsman esialgse järelduse, et kuna komisjon ei toetanud kaebuse esitaja maksenõuet, ei tegutsenud ta aktiivselt. See võib tähendada haldusomavoli. Seetõttu tegi ombudsman vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 5 ettepaneku sõbraliku lahenduse kohta, mis on esitatud allpool:

„Võttes arvesse ombudsmani järeldusi, võib komisjon nõuda, et Soges teeks kaebuse esitajale tasumata makse.”

Argumendid, mis esitati ombudsmanile pärast tema sõbraliku lahenduse ettepanekut

48. Oma vastuses ombudsmani ettepanekule sõbraliku lahenduse kohta märkis komisjon, et ta on selle ettepanekuga nõus. Ta lisas repliigile oma 23. märtsi 2011. aasta ja 11. mai 2011. aasta kirjade koopiad. Komisjon esitas 23. märtsil 2011 Sogesile kaebuse esitajale maksmisest keeldumise kohta küsimuse. Soges vastas samal päeval kirjaga [15]. Soges kordas oma vastuses, et ta on täitnud kõik projektist tulenevad kohustused. Lisaks märkis Soges, et ta ei saa aru, miks komisjon otsustas võtta seisukoha eraõiguslike isikute vahelises vaidluses. Ta märkis ka, et kaebuse esitaja ei ole algatanud Soges’i vastu tsiviilkohtumenetlust ega esitanud oma maksetaotlust otse Gruppo Soges’i likvideerijale. Soges otsustas siiski konsulteerida välise õiguskonsultandiga, et uurida kaebuse esitaja nõude rahuldamise võimalikkust. Pärast seda vastust saatis komisjon 11. mail 2011 Sogesele veel ühe kirja. Selles kirjas palus ta ametlikult, et Soges jätkaks kaebuse esitajale tasumata makse tegemist järgmiselt: „Des lors, et à la demande du Médiateur nous vous invitons à régler de façon extra-judiciaire les factures du [plaignant] au titre de ses honoraires restés impayés”. Komisjoni sõnul ei olnud Soges komisjoni eespool nimetatud taotlusele vastanud ajaks, mil komisjon saatis oma vastuse ombudsmani sõbraliku lahenduse ettepanekule.

49. Lisaks märkis komisjon, et ta ei näe põhjust, miks ta ei oleks saanud tugineda likvideerimise eest vastutavate Itaalia ametiasutuste antud tagatistele ülevõtmise tingimuste kohta, nimelt võlausaldajate õiguste kaitsele. Komisjon nõustus projekti peatöövõtja vahetamisega alles pärast seda, kui ta oli saanud Itaalia ametiasutustelt eespool nimetatud kinnitused. Lisaks peatas komisjon maksed Sogesile, kui oli põhjust arvata, et olukord võib projekti elluviimist negatiivselt mõjutada. Ta jätkas nende maksete tegemist ainult eespool nimetatud kinnituste alusel. Seejärel ei olnud komisjonil alust makseid peatada, kuna peatöövõtja täitis oma kohustused.

50. Lõpuks märkis komisjon, et ta ei saanud sekkuda kaebuse esitaja ja Soges’i eraõiguslikku lepingulisse suhtesse ega olnud teadlik peatöövõtja ja alltöövõtjate vahelistest lepingutingimustest. Lisaks „ei ole komisjonil õigust tagada, et ekspertidele makstakse välja tema töövõtjatele üle kantud raha”. Kui komisjon on makse teinud, on töövõtja ülesanne tagada ekspertidele õigeaegsed maksed.

51. Oma märkustes komisjoni vastuse kohta ombudsmani sõbraliku lahenduse ettepanekule märkis kaebuse esitaja, et ta sai 10. juulil 2011 Sogeselt koopia kirjast, mille Soges oli saatnud ELi delegatsioonile Marokos [16]. Selles kirjas tegi Soges ettepaneku maksta kaebuse esitajale hüvitist projekti raames toimunud tasustamata lähetuste eest, makstes talle üle uute teenuste eest, mida kaebuse esitaja osutaks Sogesile tulevase (eeldatavasti ELi) projekti raames [17]. Kaebuse esitaja märkis, et ta on nördinud, et selliseid peaaegu ebaseaduslikke ettepanekuid võidakse teha talle ja komisjonile. Kaebuse esitaja palus, et teda teavitataks delegatsiooni vastusest sellele kirjale. Kaebuse esitaja märkis ka, et 23. märtsi 2011. aasta kirjas lubas Soges esitada komisjonile välise õiguskonsultandi üksikasjaliku arvamuse kaebuse esitajale tasumata makse kohta. Kuid ta ei teinud seda.

52. Pärast ombudsmani sellekohase taotluse saamist täiendas komisjon 19. jaanuaril 2012 oma eespool nimetatud vastust ombudsmani ettepanekule leida sõbralik lahendus [18]. Kõigepealt kinnitas komisjon, et Sogesi 10. juuli 2011. aasta kiri, millele kaebuse esitaja oma märkustes viitas, oli vastus komisjoni 11. mai 2011. aasta kirjale Sogesile. Soges väljendas oma kirjas valmisolekut leida kaebuse esitaja olukorrale lahendus. Komisjoni arvates oli see positiivne. Komisjoni sõnul ei pakkunud Soges siiski välja „selget lõplikku lahendust” küsimusele, mis ilmselt sõltus talle antavast välisest õigusnõustamisest.

53. Komisjon leidis, et Sogesi 10. juuli 2011. aasta vastust ei saa pidada asjakohaseks vastuseks üleskutsele leida sellele küsimusele kohtuväline lahendus kahel põhjusel. Esiteks tegi Soges ettepaneku maksta kaebuse esitajale vastavalt komisjoni taotlusele, kuid ainult juhul, kui väline õigusnõustamine „lubab” seda makset. Komisjoni arvates on see tingimus iseenesest vastuolus küsimuse rahumeelse lahendamise põhimõttega. Teiseks, kui õigusnõustamine keelab nõutud makse tegemise, seisneb Soges’i pakutud alternatiivne lahendus selles, et kaebuse esitaja küsib temalt liiga suurt tasu tulevaste hüpoteetiliste teenuste eest, mida ta Soges’ile osutaks. Komisjon märkis, et ta ei saa toetada sellist ettepanekut, mis põhineb tulevaste ebakindlate teenuste kunstlikul ülemäärasel maksustamisel.

54. Komisjoni arvates on Sogesi 10. juuli 2011. aasta vastus „äärmisel juhul vahevastus tema kirjale ja võimalik esimene samm Sogesi ja kaebuse esitaja vahelise poolelioleva vaidluse lahendamise suunas”. Komisjon lisas, et ta ei saanud Sogesi õigusliku konsulteerimise tulemuste ega muude ettepanekute kohta muud teavet.

55. Komisjon teatas, et jätkab oma jõupingutusi, et hõlbustada küsimuse lõplikku lahendamist, tuletades Sogesile meelde tema lubadusi. Samuti kutsub ta komisjoni üles rakendama oma ettepanekuid, et rahuldada kaebuse esitaja väide. Kuna aga komisjonil ei ole kaebuse esitajaga lepingulist suhet, ei saa ta sundida Sogest täitma oma lepingulisi kohustusi kaebuse esitaja ees.

56. Oma märkustes komisjoni eespool esitatud vastuse kohta tunnustas kaebuse esitaja Marokos asuva ELi delegatsiooni jõupingutusi oma kaebusele positiivse tulemuse saavutamiseks. Ta vaidles siiski vastu komisjoni argumentidele, mille kohaselt esiteks ei saanud ta sekkuda Soges’i ja tema vahelisesse eraõiguslikku lepingulisse suhtesse ning teiseks ei olnud ta teadlik peatöövõtja ja ekspertide vahelistest lepingutingimustest. Sellega seoses juhtis ta tähelepanu sellele, et delegatsioon tagab projekti tõhusa juhtimise, sest ta nõustus ekspertide nimetamisega, määras kindlaks nende missioonid ja nõustus nende tööga. Kaebuse esitaja järeldas, et oleks õiglane, kui talle makstaks ainult projektiga seotud töö eest.

57. Kaebuse esitaja märkis oma 2. aprilli 2012. aasta täiendavas kirjavahetuses, et on vahepeal saanud koopiad komisjoni ja Soges’i vahelisest uuest kirjavahetusest [19]. Kaebuse esitaja sõnul saatis ELi delegatsioon Marokos 20. veebruaril 2012 Sogesile veel ühe kirja, paludes tal teha kaebuse esitajale tasumata makse. Soges keeldus 14. märtsi 2012. aasta kirjaga seda tegemast. Sellega seoses väitis ta, et i) komisjon maksis kaebuse esitaja projektiga seotud töö eest Gruppo Sogesile, mitte Sogesile, ja seega ii) komisjoni nõue, et Soges maksaks kaebuse esitajale, ei olnud asjakohane. Kaebuse esitaja kordas, et delegatsioon tagab projekti tegeliku juhtimise ja peab seetõttu tagama, et talle makstakse tema töö eest.

Ombudsmani hinnang pärast sõbraliku lahenduse ettepanekut

58. Ombudsman märgib, et pärast sõbraliku lahenduse ettepanekut ja täiendavaid küsimusi komisjonile võttis komisjon Sogesiga ühendust ning saatis talle kaks ametlikku ja veenvat kirja (11. mail 2011 ja 20. veebruaril 2012), milles ta nõudis selgelt, et Soges maksaks kaebuse esitajale. Ombudsman on seisukohal, et selliste kirjade saatmine Sogesile kujutas endast komisjoni asjakohast tegevust vastuseks ombudsmani ettepanekule leida sõbralik lahendus.

59. Lisaks märkis komisjon oma vastuses ombudsmani ettepanekule leida sõbralik lahendus, et ta on sellega nõus ja lubas jätkata püüdlusi probleemi lahendamiseks, tuletades Sogesile meelde tema kohustust maksta kaebuse esitajale, piiramata ajaliselt oma püüdlusi. Seetõttu mõistab ombudsman, et komisjon nõuab Sogesilt jätkuvalt kaebuse esitajale tasumata makse tasumist, hoolimata seni saadud negatiivsetest vastustest. On mõistlik eeldada, et komisjon kasutab kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et veenda Sogest oma seisukohta muutma. Lisaks loodab ombudsman, et komisjon teavitab teda ja kaebuse esitajat Sogesiga tulevikus toimuvate kontaktide tulemustest. Sellega seoses teeb ombudsman allpool veel ühe märkuse.

60. Võttes arvesse komisjoni eespool kirjeldatud kohustust, on ombudsman otsustanud juhtumi lõpetada.

B. Järeldus

Kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman uurimise järgmise järeldusega:

Täiendavad uurimised ei ole õigustatud.

Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

Täiendav märkus

Ombudsman usub, et hoolimata Sogesilt seni saadud negatiivsetest vastustest nõuab komisjon oma tulevastes kontaktides Sogesiga tungivalt, et ta maksaks kaebuse esitajale tasumata summa. On mõistlik eeldada, et komisjon kasutab kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et veenda Sogest muutma oma koostööst keelduvat seisukohta. Lisaks loodab ombudsman, et komisjon teavitab teda ja kaebuse esitajat Sogesiga tulevikus toimuvate kontaktide tulemustest.

 

P. Nikiforos Diamandouros

Strasbourg, 9. juuli 2012

---

[1] prantsuse keeles: "Gruppos Soges nous a indiqué une liste de dettes qui devaient être relevées par Soges, tandis que d'autres dettes, (...) restaient chez Gruppo Soges qui s'engageait à les payer directement."

[2] 29. juuni 2010. aasta määrus kohtuasjas T-515/08: Mauerhofer vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata).

[3] Lepingu üldtingimuste punktis 4.3 on sätestatud, et „peatöövõtja ja alltöövõtja vaheline leping ei loo alltöövõtja ja komisjoni vahel lepingulisi suhteid”.

[4] prantsuse keeles: "(...) le montant de 23 500 EUR réclamé par le plaignant à Soges ne se reflète pas par un paiement d'un montant équivalent de la Commission à Soges. La Commission sait pour quelles prestations elle a rétribué Soges et, entre autres, pour les prestations exécutés par le plaignant, mais rien de plus.”

[5] Sellega seoses märgib ombudsman, et ta on saanud teise kaebuse eksperdilt, kes töötab teise ELi projektiga. Viimati nimetatud projekti elluviimiseks sõlmisid komisjon ja Gruppo Soges veel ühe lepingu, mille Soges seejärel üle võttis (kaebus 1811/2009/(BB)FOR).

[6] Lepingu artikkel 7.6 on sõnastatud järgmiselt: (prantsuse keeles) "Toute modification de la composition du consortium sans le consentement préalable du pouvoir adjudicateur est considérée comme un défaut d'exécution du marché."

[7] Komisjoni, Gruppos Sogese ja Sogese vahelise esialgse lepingu muudatus oli järgmine: „Le remplacement de Gruppo Soges par Soges est effectué (...) sur la base des assurances reçues du liquidateur de Gruppo Soges (...) qui certifie que le „Contrat de louage d'entreprise comprenant un engagement a formuler une offre irrévocable d'achat” établi le 28. mai 2008 entre Gruppo Soges et Soges est conforme au droit et lois en vigueur, en particulier avec les règles concernant la liquidation des sociétés et celles sur la protection des droits des créditeurs”.

[8] prantsuse keeles: "Nous tenons donc a rappeler vos obligations suite a la procédure dite de "liquidation administrativa coatta" dont la société Gruppo Soges a fait l'objet, en particulier l'obligation de rémunérer tous les experts qui on travaille dans le cadre du contrat."

[9] prantsuse keeles: „Nous tenons aussi à rappeler que la Commission vous a verse 72.765,00 Euros au titre des honoraires de M. Tribillon objet des factures Soges Spa n° 130 et 397.”

[10] Nagu komisjon oma arvamuses märkis (sõbraliku lahenduse punkt 23).

[11] Viidatud komisjoni 25. augusti 2010. aasta kirjas.

[12] Euroopa hea haldustava eeskirja artiklis 11 on sätestatud, et "ametnikud tegutsevad erapooletult, õiglaselt ja mõistlikult". Lisaks on ombudsman olnud järjekindlalt järgmisel seisukohal: „kuigi komisjon tegutseb kooskõlas seadusega, kui ta ei sekku töövõtjate ja alltöövõtjate vahelistesse vaidlustesse, ei tohiks alahinnata muljet, et alltöövõtjad on jäetud. Kooskõlas komisjoni püüdlustega tuua Euroopa kodanikele lähemale ning innustada neid usaldama ELi ja selle institutsioone, peab ombudsman kasulikuks, et komisjon võtaks kõik võimalikud meetmed, et vältida olukordi, mis jätavad kodanikele põhjendamatu negatiivse mulje ELi institutsioonidest.”(Võetud ombudsmani otsusest omaalgatusliku uurimise OI/1/2006/TN kohta, kättesaadav tema veebisaidil)

[13] Prantsuse keeles: „dans le cas ou la relation entre le contractant et les sous-traitants influence négativement la performance des services fournis, la Commission peut envisager des sanctions. Ces sanctions peuvent prendre la forme de pénalités financiers et aller jusqu'à la résiliation du contrat.”

[14] Prantsuse keeles: „L'attributaire prendra toutes les mesures nécessaires pour que ses experts aient en permanentence a leur disposition les appuis (...) requis pour l'accomplissement de leur mission. Il devra effectuer un transfert régulier des fonds au Maroc pour l'exécution des activités prévues dans le contrat et assurer le paiement régulier de son personnel.”

[15] Komisjon lisas oma arvamusele selle vastuse koopia.

[16] Kaebuse esitaja lisas käesoleva kirja koopia oma märkustega.

[17] Prantsuse keeles: „Dans le cadre d'une cooperation avec [le plaignant], sur des projets futurs, nous comptons proposedr [au plaignant] des honoraires supérieurs au standard ordinaires et habituelles, afin d'atteindre l'obtention par le plaignant, d'une recette plus haute comme appui partiel a l'impossibilité d'un totale recouvrement des créances envers l'original et unique entreprise débitrice Gruppo Soges”.

[18] Ombudsman palus komisjonil a) selgitada, kas Sogesi 10. juuli 2011. aasta kiri ELi delegatsioonile Marokos on komisjoni arvates asjakohane vastus tema 11. mai 2011. aasta kirjale, ning kui jah, siis b) selgitada, milliseid edasisi meetmeid komisjon sellega seoses võttis või kavatseb võtta.

[19] Kaebuse esitaja ei esitanud selle kirjavahetuse koopiaid.