# Otsus juhtumi 799/2019/FP kohta, mis käsitleb Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti keeldumist avalikustada nende töötajate nimed, kes teostavad järelevalvemissiooni Makedoonias programmi „Loov Euroopa“ allprogrammi „MEDIA“ raames
- Autor: Euroopa Ombudsman
- Kuupäev: 2019-08-01T10:00:25+02:00[Europe/Paris]
- [URL](https://www.ombudsman.europa.eu/et/decision/et/117286)
---
> Juhtum puudutas Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) keeldumist avaldada Makedoonias projekti üle järelevalvet teostavate töötajate nimed.
>
> Ombudsman leidis, et EACEA-l oli õigus keelduda kõnealuste töötajate nimede avalikustamisest, ning lõpetas juhtumi.
>
Kaebuse taust
-------------
**1.**Kaebuse esitaja on Ühendkuningriigis asuva äriühingu tegevdirektor.
**2. 2018.**aasta juunis võttis kaebuse esitaja ühendust Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametiga (EACEA), et küsida teavet EACEA rahastatud projekti kohta kolmandas riigis. Konkreetselt küsis ta EACEA töötajate nimesid, kes seda projekti juhendasid.
**3. 2018. aasta** oktoobris keeldus EACEA talle teavet andmast, väites, et selle teabe avalikustamine rikuks asjakohaseid ELi andmekaitse-eeskirju.[^\[1\]^](#_ftn1){#_ftnref1} Nende eeskirjade kohaselt peab isik, kes taotleb isikuandmete, näiteks isikute nimede avaldamist, tõendama, et selliseid isikuandmeid on vaja talle avaldada. EACEA väitis, et kaebuse esitaja ei selgitanud, miks ta isikuandmeid vajab.
**4. 13.** novembril 2018 pöördus kaebuse esitaja ombudsmani poole, kes leidis, et on õige öelda, et kaebuse esitaja ei ole selgitanud, miks tal peab olema juurdepääs nimedele. Ombudsman otsustas seega, et EACEA keeldus nende avalikustamisest põhjendatult[^\[2\].^](#_ftn2){#_ftnref2}
**5. 10.**aprillil 2019 esitas kaebuse esitaja EACEA-le uue taotluse saada juurdepääs projekti järelevalvet teostanud EACEA töötajate nimedele. Seda tehes tõi ta välja mitu põhjust, miks tal oli vaja nende nimedega tutvuda.
**6. 3.** mail 2019 keeldus EACEA taas andmetega tutvumise võimaldamisest andmekaitsemääruse (määrus 2018/1725) artikli 9 lõike 1 punkti b alusel.^[\[3\]](#_ftn3){#_ftnref3}^ EACEA väitis, et kaebuse esitaja ei olnud täitnud määruse nõudeid.
**7.**Kuna kaebuse esitaja ei olnud EACEA vastusega rahul, pöördus ta 6. mail 2019 ombudsmani poole.
Uurimine
--------
**8.**Ombudsman algatas uurimise seoses kaebusega, et EACEA keeldus ekslikult andmast juurdepääsu oma töötajate nimedele, kes teostasid järelevalvet EACEA rahastatava konkreetse projekti üle.
### Ombudsmanile esitatud argumendid
**Kaebuse esitaja toetavad väited**
**9.**Kaebuse esitaja väidab, et tema arvates esines EACEA rahastatud projekti puhul eeskirjade eiramisi ja et EACEA ei pruukinud projekti nõuetekohaselt jälgida.
**10.** Kaebuse esitaja märgib, et ta soovib jagada EACEA töötajate nimesid Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF), hõlbustades seeläbi võimaliku väärkäitumise uurimist. Samuti soovib ta saata teabe teistele „pädevatele asutustele" ja valitsusvälisele organisatsioonile Transparency International[^\[4\].^](#_ftn4){#_ftnref4}
**Institutsiooni toetavad argumendid**
**11.** Oma vastuses kaebuse esitajale märgib EACEA, et: kooskõlas ELi eraelu puutumatuse eeskirjadega[^\[5\]^](#_ftn5){#_ftnref5} võib isikuandmeid vastuvõtjatele edastada ainult juhul, kui on täidetud kolm tingimust. Need tingimused on järgmised: 1) vastuvõtja tõendab üleandmise vajadust avalikes huvides oleval konkreetsel eesmärgil; 2) ei ole põhjust arvata, et selline edastamine võiks kahjustada andmesubjekti õigustatud huve; ja 3) vastutav töötleja teeb kindlaks, et isikuandmete edastamine kõnealusel konkreetsel eesmärgil on proportsionaalne, olles kaalunud erinevaid konkureerivaid huve.^[\[6\]](#_ftn6){#_ftnref6}^ EACEA väidab, et ta ei saa isikuandmeid edastada, kuna taotlus ei vasta kohaldatavates õigusaktides sätestatud kolmele tingimusele.
**12.** Esiteks väidab EACEA, et kaebuse esitaja ei põhjendanud andmete edastamise vajadust „konkreetsel*avalikes huvides oleval eesmärgil",* nagu on nõutud andmekaitseõiguses. EACEA väidab, et kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga peab taotleja tõendama, et isikuandmete edastamine on tema eesmärgi saavutamiseks kõige asjakohasem võimalik meede. EACEA väidab, et kaebuse esitaja ei ole tõendanud, miks nimede üleandmine talle on tema eesmärkide saavutamiseks kõige sobivam vahend. Seetõttu ei suutnud kaebuse esitaja tema arvates tõendada, et on olemas „vajadus avalikes huvides oleva konkreetse eesmärgi järele".
**13.**Teiseks väidab EACEA, et andmekaitseõigus nõuab, et liidu institutsioon või organ keelduks andmete edastamisest, kui on alust eeldada, et see kahjustaks andmesubjektide õigustatud huve. EACEA on arvamusel, et nende töötajate nimede avalikustamine kahjustaks nende õigustatud huve. Lisaks märgib EACEA, et kõik tema töötajad, kes jälgisid kõnealust projekti mitmes etapis, tegutsesid EACEA poolt täpselt määratletud menetlusraamistikus ja vajaliku järelevalve all.
**14.**Kolmandaks väidab EACEA, et andmekaitseõigus kohustab teda kontrollima, kas isikuandmete avalikustamine on erinevate konkureerivate huvide seisukohast proportsionaalne. EACEA väidab, et kaebuse esitaja ei esitanud konkreetseid tõendeid, mis toetaksid tema esitatud süüdistusi. Seetõttu ei oleks EACEA töötajate isikuandmete avaldamine talle proportsionaalne.
### Ombudsmani hinnang
**15.**Isikuandmed hõlmavad igasugust teavet tuvastatud või tuvastatava isiku kohta. Seetõttu on töötajate nimed isikuandmed.
**16.**Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja ei soovi mitte ainult edastada andmeid OLAFile, vaid soovib neid edastada ka muudele kolmandatele isikutele, sealhulgas valitsusvälisele organisatsioonile. Seega kujutab vaidlusalustele isikuandmetele edastamine endast tegelikult andmete avalikustamise taotlust.
**17. ELi eraelu puutumatust käsitlevate õigusaktide**kohaselt peab EACEA enne isikuandmete avalikustamise taotluse rahuldamist läbima kolmeetapilise analüüsi, nagu EACEA on oma keeldumise põhjuseid selgitades kirjeldanud. Esiteks peab saaja tõendama, et tema üleandmine on vajalik avalikes huvides oleval konkreetsel eesmärgil. Teiseks ei tohi olla põhjust arvata, et selline edastamine võib kahjustada andmesubjekti õigustatud huve. Kolmandaks peab vastutav töötleja (EACEA) pärast erinevate konkureerivate huvide kaalumist kindlaks tegema, et isikuandmete edastamine sellel konkreetsel eesmärgil on proportsionaalne.
**18.**Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja ei suutnud tõendada, et talle andmete edastamise eesmärk on avalikes huvides ja et isikuandmete edastamine on tema eesmärgi saavutamiseks kõige sobivam võimalik meede.
**19.** Seoses kaebuse esitaja vajadusega omada juurdepääsu nimedele on kaebuse esitaja märkinud, et EACEA ei *pruukinud* projekti nõuetekohaselt jälgida ja seetõttu on juurdepääs isikuandmetele vajalik selleks, et ta saaks OLAFile nimed esitada, et OLAF saaks juurdluse läbi viia.
**20.** Ombudsman märgib kõigepealt, et kaebuse esitaja seisukoht põhineb pelkadel väidetel, et projekti ei viidud ellu nõuetekohaselt. Ta ei esitanud oma väidete põhjendamiseks ühtegi tõendit. Teiseks, kui OLAF ++leiab,++ et projekti järelevalve uurimine on asjakohane, on tal kõik vajalikud volitused, et saada EACEA-lt kogu vajalik teave. See hõlmaks õigust saada EACEA asjaomaste töötajate nimed. OLAF ei peaks seda teavet kaebuse esitajalt hankima. Järelikult ei ole EACEA-l tema esitatud põhjustel ilmselgelt vaja isikuandmeid kaebuse esitajale edastada.
**21.**Kaebuse esitajal oli lihtne esitada oma mured OLAFile, ilma et tal oleks olnud EACEA asjaomaste töötajate nimesid. OLAF võiks seejärel uurida kaebuse esitaja väidete põhjendatust, kasutades kõiki oma uurimisvolitusi, nagu ta sobivaks pidas.
**22.**Kuigi piisab, kui märkida, et kaebuse esitaja ei ole tõendanud vajadust isikuandmete talle edastamise järele, märgib ombudsman, et EACEA on samuti asunud seisukohale, et ei saa välistada, et isikuandmete avalikustamine võib negatiivselt mõjutada asjaomaste töötajate õigustatud huve. Ombudsman nõustub selle seisukohaga, arvestades, et kaebuse esitaja esitab asjaomaste töötajate kohta tõsiseid, kuid põhjendamata väiteid.
**23.**Sellest järeldub, et isikuandmete kaebuse esitajale edastamise tingimused ei ole käesoleval juhul täidetud. Ombudsman leiab seega, et EACEA keeldus kaebuse esitaja taotlusest põhjendatult.
**Järeldus**
------------
Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise järeldusega:
**Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti haldusomavoli ei esinenud.**
Kaebuse esitajat ning Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametit teavitatakse sellest otsusest.
Emily O'Reilly
Euroopa Ombudsman
Strasbourg, 30. juuli 2019
[\[1\]](#_ftnref1){#_ftn1} Kõnealusel ajal kohaldati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta, mis on kättesaadav aadressil: [https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=celex%3A32001R0045.](https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=celex%3A32001R0045)
[\[2\]](#_ftnref2){#_ftn2} Otsus juhtumi 1936/2018/FP kohta, mis käsitleb seda, kuidas Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet käsitles isikuandmetele juurdepääsu taotlust, kättesaadav aadressil: [https://www.ombudsman.europa.eu/en/decision/en/111885.](https://www.ombudsman.europa.eu/en/decision/en/111885)
[\[3\]](#_ftnref3){#_ftn3} Käesoleva taotluse esitamise ajaks olid uued andmekaitse-eeskirjad juba jõustunud: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ, kättesaadav aadressil: <https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32018R1725>
[\[4\]](#_ftnref4){#_ftn4} Ülemaailmne kodanikuühiskonna organisatsioon, mille ülesanne on võidelda korruptsiooni vastu.
[\[5\]](#_ftnref5){#_ftn5} Määrus 2018/1725 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määruse (EL) 2018/1725 (mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ) artikli 9 lõike 1 punkt b, kättesaadav aadressil: [https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32018R1725.](https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32018R1725)
[\[6\]](#_ftnref6){#_ftn6} Määruse (EL) 2018/1725 artikli 9 lõike 1 punkt b.