Kaebuse taust

1. Kaebus käsitleb avaliku konkursi EPSO/AD/182/10 osalemiskriteeriumide kohaldamist tööstusökonoomika valdkonnas. Kaebuse esitajat ei lubatud kõnealusele konkursile, sest valikukomisjon leidis, et tal ei ole vähemalt kaheksa-aastast töökogemust konkurentsipoliitika ja/või tööstusökonoomika majandusanalüüsi valdkonnas, nagu on nõutud konkursiteates.

2. Kaebuse esitaja palus tema konkursile mittelubamise otsuse uuesti läbi vaadata. Oma vastuses kinnitas valikukomisjon oma esialgset otsust, väites, et tema kaheaastast töökogemust ettevõttes x ei saa pidada asjakohaseks. Kaebuse esitaja kirjutas EPSO-le uuesti, esitades mitmeid argumente ja asjakohaseid dokumente, mis toetavad tema väidet, et tal on piisav asjakohane töökogemus. Oma 3. novembri 2010. aasta vastuses täpsustas valikukomisjon oma seisukohta, korrates oma otsust mitte lubada kaebuse esitajat konkursile.

Uurimise ese

3. Euroopa Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et EPSO on tema töökogemuse hindamisel rikkunud mitut õigusnormi.

4. Oma väite toetuseks väitis kaebuse esitaja, et:

a) valikukomisjonil oli huvide konflikt;

b) menetluste halb juhtimine kahjustas tema tööelu;

c) puudusid täpselt määratletud kriteeriumid töökogemuse hindamiseks;

d) ei järgitud tema õigust taotluse sõltumatule läbivaatamisele;

e) valikukomisjon tõlgendas oma eeskirju valesti ja oportunistlikult;

f) talle esitati valikumenetluse kohta mitu vastuolulist avaldust; ja

g) taotlejaid diskrimineeriti ilma objektiivse aluseta.

5. Kaebuse esitaja väitis, et EPSO peaks ta kas konkursile lubama või tühistama kogu valikumenetluse.

Uurimine

6. Ombudsman palus EPSO-l esitada oma arvamus kaebuse kohta 31. augustiks 2011. Arvamus edastati kaebuse esitajale, kes esitas oma märkused 28. septembril 2011.

Ombudsmani analüüs ja järeldused

Sissejuhatav märkus

7. EPSO märkis oma arvamuses, et valikukomisjoni ülesanne on teha kindlaks, kas kandidaadid vastavad konkursiteates sätestatud eritingimustele, ning hinnata kandidaatide tulemusi konkursiteates avaldatud tingimuste alusel. Valikukomisjoni poolt sellega seoses tehtud otsuste eest vastutab ainuisikuliselt valikukomisjon. EPSO vastutab üksnes konkursi korraldamise eest, st etappide eest, mis ulatuvad konkursiteate koostamisest kuni konkursi lõpetamiseni. Kuna valikukomisjonidel ei ole oma sekretariaati, pakub EPSO neile haldus-, logistilist ja IT-tuge. EPSO väitis, et selline eristamine on väga oluline, sest see tähendab, et EPSO-l ei ole valikukomisjoniga sama otsustusõigus ja seega sama vastutus.

8. Seoses eespool esitatud märkustega viitab ombudsman juhtumi 2497/2010/FOR [1] kohta tehtud otsuses sisalduvale analüüsile. Selles otsuses juhtis ta tähelepanu sellele, et Euroopa Ombudsmanil on õigus võtta vastu kaebusi haldusomavoli juhtude kohta kõigi ELi institutsioonide, organite või asutuste tegevuses (välja arvatud Euroopa Kohtu tegevus õigusemõistjana). Mõisted "institutsioonid","organid","ametid"ja "agentuurid"on kõikehõlmavad. Seega ei saa ükski liidu institutsioonilisse raamistikku kuuluv üksus, see tähendab aluslepingutega või nende rakendamiseks vastu võetud õigusaktiga loodud üksus, pääseda ombudsmani kontrollist väidetavate haldusomavoli juhtumite üle.

9. Kui olemasolev institutsioon, organ või asutus loob oma organisatsioonilises struktuuris funktsionaalseid üksusi, omistatakse kõik nende funktsionaalsete üksuste väidetavad haldusomavoli juhtumid institutsioonile, organile või asutusele, mille osa ta on. Selliseid funktsionaalseid üksusi ei saa käsitada eraldiseisvate institutsioonide, organite või asutustena ELi toimimise lepingu artikli 228 tähenduses. Teise võimalusena, kui aluslepingute rakendamisel vastu võetud õigusaktiga luuakse ELi institutsioonilises raamistikus eraldiseisev üksus, vaatab ombudsman selle üksuse läbi väidetava haldusomavoli korral.

10. Eeltoodu põhjal leiab ombudsman, et kui EPSO peaks leidma, et ta ei ole pädev vastama teatavatele väidetele, mille kohta ombudsman on läbi viinud uurimise, kuna sellised väited on seotud valikukomisjoni tegevusega, peaks ta paluma kõnealusel valikukomisjonil vastata otse ombudsmanile. Kui valikukomisjon keeldub ombudsmanile EPSO kaudu vastamast, peaks EPSO sellest ombudsmani teavitama. Vastavalt talle ELi toimimise lepingu artikliga 228 antud volitustele adresseerib ombudsman oma uurimise otse valikukomisjonile.

A. Väidetav eeskirjade eiramine töökogemuse hindamisel

Ombudsmanile esitatud argumendid

Huvide konfliktid

11. Ajal, mil kaebuse esitaja kõnealusele konkursile kandideeris, töötas ta komisjonis ajutise teenistujana. Kaebuse esitaja sõnul töötasid tema ja veel seitse kandidaati samas meeskonnas kui valikukomisjoni esimees ja üks liige. Veel kaks valikukomisjoni liiget olid kaebuse esitaja endised kolleegid. Kaebuse esitaja arvates olid neil valikukomisjoni liikmetel mõne kandidaadiga sidemed, mis läksid kaugemale tööst. Seetõttu väitis ta, et valikukomisjonil oli huvide konflikt. Lisaks väitis ta, et on väga tõenäoline, et konkursile kutsutakse kandidaadid, kellel on objektiivselt vähem kogemusi kui tal endal, ning et see võib viidata erapooletuse puudumisele.

12. EPSO väitis, et valikukomisjon nimetati ametisse ja moodustati kooskõlas personalieeskirjades sätestatud eeskirjadega. Kahe või enama institutsiooni ühiste avalike konkursside puhul koosneb valikukomisjon esimehest, ametisse nimetava asutuse või ametiisiku nimetatud liikmetest ja institutsioonide personalikomiteede kokkuleppel nimetatud liikmetest. See tagab võrdse esindatuse ja objektiivse hindamise. Liikmete pädevusvaldkondi käsitlevad nõuded varieeruvad sõltuvalt iga konkursi konkreetsetest asjaoludest.

13. EPSO sõnul oli avaliku konkursi EPSO/AD/182/10 eesmärk koostada reservnimekiri vabade ametikohtade täitmiseks liidu institutsioonides, eelkõige nõukogus ja komisjonis. Avatud konkursi sihtvaldkond oli tööstusökonoomika, mida kohaldati ELi konkurentsipoliitika rakendamisel. Kvalifikatsioonil ja katsetel põhinevate konkursside puhul, nagu käesolev konkurss, peavad valikukomisjonid hindama, kas iga kandidaadi kvalifikatsioon ja/või töökogemus vastavad personalieeskirjades ja konkursiteates nõutud tasemele. Kuigi konkursikomisjon on seotud avaldatud konkursiteate sõnastusega, on tal selles osas ulatuslik kaalutlusõigus.

14. EPSO väitis, et arvestades avaliku konkursi EPSO/AD/182/10 konkreetset valdkonda, töötasid mõned valikukomisjoni liikmed ka osakondade ametikohtadel, mille töö oli seotud konkursi valdkonnaga, ning neil võisid olla ametialased suhted teatavate kandidaatidega. EPSO sõnul tuleneb liidu kohtupraktikast, et ametniku ja kolmanda isiku vaheliste ametialaste suhete olemasolu ei tähenda põhimõtteliselt, et ametniku sõltumatus on või näib olevat kahjustatud, kui ametnikul palutakse teha otsus küsimuses, millesse see kolmas isik on kaasatud. EPSO viitas kohtuasjale T-100/04: Giannini vs. komisjon,[2] milles (tollane) esimese astme kohus leidis, et huvide konflikt tekib ainult olukorras, kus ametnik peab oma ametikohustuste täitmisel otsustama sellise küsimuse käsitlemise või lahenduse üle, milles tal on isiklik huvi, mis võib kahjustada tema sõltumatust personalieeskirjade artikli 11a tähenduses. Kõnealuses kohtuasjas leidis kontrollikoda, et valikukomisjoni liikme kaasamine sellise kandidaadi hindamisse, kes töötab või on töötanud samas üksuses või direktoraadis kui see komisjoni liige, ei tähenda iseenesest, et liige teeb otsuse küsimuses, mille käsitlemise või tulemuse suhtes tal on isiklik huvi, mis võib kahjustada tema sõltumatust. Üldkohus lisas, et konkursikomisjoni erapooletuse põhimõte nõuab, et konkursikomisjoni liige ei osaleks kandidaadi hindamisel, kui konkursikomisjoni liikme ja kandidaadi vahel on otsene seos.

15. EPSO märkis, et Avaliku Teenistuse Kohus on tõlgendanud selle otsese seose olemust ja erapooletuse mõistet kohtuasjas F-16/07: Dragoman vs. komisjon,[3] milles ta märkis, et asjaolu, et valikukomisjoni liige on ühe kandidaadiga isiklikult tuttav, ei tähenda tingimata, et see liige on selle kandidaadi suhtes erapoolik. Üldkohtu sõnul ei ole selline suhe iseenesest piisav tõendamaks, et valikukomisjoni liikmel on isiklik huvi, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse. Lisaks täpsustas Üldkohus, et kui nõuda, et valikukomisjoni liikmel ei oleks kandidaatidega mingeid sidemeid, muudaks see äärmiselt raskeks, kui mitte peaaegu võimatuks leida teatavates erivaldkondades isikuid, kes on võimelised valikukomisjoni kuuluma.

16. EPSO märkis, et valikukomisjoni liikmed peavad teatama võimalikust huvide konfliktist. EPSO lisas, et selleks, et tagada taotluste erapooletu läbivaatamine, on valikukomisjonile edastatud taotlustes märgitud üksnes kandidaatide viitenumbrid. Lisaks ei olnud valikukomisjoni liikmed, kes olid teatanud võimalikust huvide konfliktist kandidaadiga, kohustatud neid avaldusi läbi vaatama. EPSO kinnitas, et Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt hõlmab mõiste "huvide konflikt" kõiki olukordi, nagu peresidemed kandidaadiga selle mõiste laias tähenduses, finantssidemed, kohtumenetlused või alluvussuhe kandidaadiga, mis võivad kahjustada valikukomisjoni liikmete sõltumatust oma ülesannete täitmisel. Valikukomisjoni liikmed peavad enne ametisse asumist allkirjastama konfidentsiaalsuskirja, milles juhitakse nende tähelepanu muu hulgas komisjoni töö sõltumatusele ja erapooletusele. Kõnealusel konkursil kirjutasid kõik valikukomisjoni liikmed käesolevale konfidentsiaalsusteatele nõuetekohaselt alla.

17. Oma märkustes EPSO arvamuse kohta väitis kaebuse esitaja, et EPSO viidatud kohtupraktika ei ole asjakohane. Kaebuse esitaja sõnul olid vähemalt viiel valikukomisjoni liikmel isiklikud ja tööalased suhted vähemalt kümne kandidaadiga vähem kui 40-st eelvalikumenetluse käigus välja valitud kandidaadist ning vähemalt nelja kandidaadiga 13-st, kes lõpuks välja valiti. Kaebuse esitaja arvates kujutab see endast süsteemset sõltumatuse puudumist. Lisaks ei puuduta sõltumatuse puudumine mitte ainult üht valikukomisjoni liiget ühe kandidaadi suhtes, nagu see oli EPSO viidatud juhtudel.

18. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et asjaolu, et valikukomisjoni liikmed allkirjastasid konfidentsiaalsuslepingud, ei ole oluline, sest näib, et neid lepinguid ei järgitud. Huvide konflikti deklaratsioonide kohta väitis kaebuse esitaja, et arvestades kandidaatide ja valikukomisjoni liikmete vahelisi märkimisväärseid isiklikke sidemeid, ei võtnud EPSO neid arvesse või ei olnud need tõesed.

19. Kaebuse esitaja sõnul väitsid valikukomisjoni liikmed, kellega ta rääkis, et EPSO oli kõnealusel konkursil huvide konflikti küsimuses paranoiline. Seepärast tegi ta valikukomisjoni kahele sõltumatule välisliikmele ülesandeks teha valikumenetluse üle järelevalvet. Nagu on selgitatud allpool punktis 29, kahjustas see siiski valikukomisjoni liikmete vabadust avaldada arvamust kaebuse esitaja kogemuse asjakohasuse kohta. Süsteemne sõltumatuse puudumine viis seega kaebuse esitaja suhtes negatiivse kallutatuse ja väärtegudeni.

20. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et viitenumbrite kasutamine kandidaatide esindamiseks annab ainult vale ettekujutuse võimalikust kallutatusest. See tava võib endast kujutada head juhtimist kandidaatide kirjaliku töö hindamise erapooletuse tagamisel. Konkursi etapis, mis hõlmas "kvalifikatsiooni hindamist", pidid valikukomisjoni liikmed siiski uurima nende kandidaatide ametikäiku, keda nad sageli isiklikult väga hästi tundsid. Teave kandidaatide kvalifikatsiooni kohta näitas tegelikult täpselt, kes nad olid.

Tööelu mõjutab negatiivselt menetluste halb juhtimine

21. Kaebuse esitaja sõnul tekitas asjaolu, et ta esitas EPSO-le kaebuse otsuse peale mitte lubada teda konkursile, valikukomisjoni liikmetes väga tõsist pahameelt ja muutis tema igapäevase tööelu väga ebameeldivaks. Hiljem teatas kaebuse esitaja ombudsmanile, et ta oli sunnitud oma ametikohalt komisjonis tagasi astuma, kuna komisjon kohtles teda kõnealuse valikumenetluse raames ebaprofessionaalselt ja vastuvõetamatult. Seetõttu väitis kaebuse esitaja, et menetluste halb juhtimine kahjustas tema tööelu.

22. EPSO väitis, et kõnealune konkurss viidi läbi täielikult kooskõlas konkursiteate sätetega ning et kodukorda järgiti ja kohaldati vahet tegemata võrdselt kõigi kandidaatide suhtes. EPSO leidis seega, et menetlus oli nõuetekohaselt läbi viidud.

23. Kaebuse esitaja väitis oma seisukohtades, et tema arvates jättis EPSO tähelepanuta asjaolu, et konkursi ja apellatsioonimenetluse korraldus põhjustas talle suurt isiklikku kahju, kuna see pani ta olukorda, kus ta pidi väitma, et tema kolleegid olid tema töökogemust valesti hinnanud. Kaebuse esitaja kirjutas volinik Sefkovicile muu hulgas konkursi korraldamise kohta. Voliniku vastuse põhjal pidas ta selgeks, et hr Sefkovic arvas, et kaebuse esitaja suhtub negatiivselt oma endistesse kolleegidesse, kes töötasid valikukomisjonis. Kaebuse esitaja väitis, et see ei ole tõsi. Tegelikult on tal väga hea arvamus oma kolleegide tööst komisjonis. Tema arvates näitab voliniku avaldus siiski konkursi korraldamise viisiga seotud probleemi tõsidust.

Hindamiskriteeriumid

24. Kaebuse esitaja sõnul oleks pidanud olema selgelt määratletud kriteeriumid asjakohase töökogemuse kindlaksmääramiseks. Selle asemel väitis ta, et valikukomisjon pidi läbi viima „põhjendamisreegli“kohase harjutuse.

25. EPSO märkis, et konkursiteate kohaselt peavad kandidaadid:

„Konkurentsipoliitika ja/või tööstusökonoomika majandusanalüüsiga seotud vähemalt kaheksa-aastane töökogemus. Erialad peaksid hõlmama nüüdisaegse teooria rakendamist ja kvantitatiivset empiirilist analüüsi.

See töökogemus on asjakohane üksnes juhul, kui see on omandatud pärast konkursil osalemist võimaldava diplomi omandamist.

Doktorikraadi majanduse valdkonnas, mis on omandatud täiskoormusega õpingute käigus, võib arvesse võtta maksimaalselt kolme aasta jooksul. Kui kandidaat omandas doktorikraadi vähem kui 3 aasta jooksul, arvestatakse ainult õpingute tegelikku kestust.

Nõutava spetsialiseerumisega seotud täiendõppe perioode, mis on läbitud pärast nõutava kraadi omandamist, võib arvesse võtta kuni ühe aasta jooksul.”

26. EPSO selgitas, et valikukomisjon uuris kõigepealt iga saadud kandideerimisavalduse vastuvõtmise eritingimusi. Seoses kaebuse esitaja avaldusega leidis valikukomisjon, et tal ei ole pärast konkursil osalemist võimaldava diplomi saamist nõutavat kaheksa-aastast töökogemust majandusanalüüsi alal. Ajavahemikku, mille jooksul kaebuse esitaja töötas äriühingus x, ei saanud töökogemusena arvesse võtta. Kaebuse esitaja elektroonilises taotlusvormis kirjeldatud ülesannete laad – müügitegevuse koordineerimine, läbirääkimised, pakkumuste vastuste ettevalmistamine, klientidega konsulteerimine IT-küsimustes – ei vasta konkurentsiteate konkreetsetele nõuetele, nimelt konkurentsipoliitika ja/või tööstusökonoomika majandusanalüüsile. Seetõttu ei saanud valikukomisjon seda ajavahemikku arvesse võtta.

27. Oma märkustes EPSO arvamuse kohta väitis kaebuse esitaja, et EPSO ei selgitanud kriteeriume, mille alusel valikukomisjon järeldas, et tema kogemus ei ole asjakohane. EPSO vastus tema kaebusele, mis põhines sisulistel argumentidel, koosnes lihtsalt üherealisest argumendist, märkides sisuliselt, et tema kogemust ei peetud asjakohaseks, kuna see ei olnud asjakohane. EPSO jäi ombudsmanile esitatud arvamuses nende argumentide juurde. Selline avaldus ei selgita siiski, miks tema kogemus ei olnud asjakohane.

28. Lisaks kohaldati kaebuse esitaja sõnul eri kandidaatide suhtes erinevaid kriteeriume. Arvestades mõnede kandidaatide töökogemust, kellest paljud teavad kaebuse esitajat väga hästi, on selge, et valikukomisjon ei tõlgendanud alati rangelt fraasi „majandusanalüüsiga seotud ...”. Mõnel juhul tõlgendati seda fraasi nii, et see hõlmab kogemusi, mis on „mingil määral“ seotud majandusanalüüsi ja/või tööstusorganisatsiooniga. Tema puhul tõlgendati töökogemuse nõuet siiski kitsalt. Sellist järeldust toetab asjaolu, et EPSO märkis oma arvamuses, et kaebuse esitaja kogemust äriühingus x ei saa pidada asjakohaseks, sest seda „ei omandatud konkurentsipoliitika majandusanalüüsis [...]”(kaebuse esitaja lisatud rõhutus). Seega ei olnud kaebuse esitaja töökogemuse hindamise kriteeriumiks mitte see, et see pidi olema „seotud konkurentsipoliitika majandusanalüüsiga...”(kaebuse esitaja lisatud rõhutus), vaid see pidi olema omandatud just „konkurentsipoliitika majandusanalüüsis...”. Kaebuse esitaja väitis ka, et väga sarnaseid või identseid kriteeriume kohaldati erinevalt tema kogemusele varasemas samale ametikohale ja palgaastmele töölevõtmise menetluses.

29. Kaebuse esitaja sõnul andsid neli valikukomisjoni liiget talle mitteametlikult teavet selle kohta, mis tema juhtumi puhul valesti läks. Nende nelja liikme sõnul väitsid veel kaks liiget, et kaebuse esitaja kogemus ei ole asjakohane. Mitu valikukomisjoni liiget, kes teadsid, kui väärtuslik oli tema kogemus ettevõttes x konkurentsipoliitika majandusanalüüsi jaoks, vaidlesid sellele hinnangule vastu, kuid kartsid, et nõudmise korral võidakse neid süüdistada erapoolikuses. Nad ütlesid, et ta oleks pidanud oma taotlusesse lisama ühe abstraktse lause oma ülesannete kohta ettevõttes x, näiteks "statistilise analüüsi tegemine, konkurentsi analüüsimine". Kaebuse esitaja leiab, et sellised ülesanded on mis tahes kõrgetasemelises juhtimistöös kaudsed. Ta selgitas oma kogemuste asjakohasust ka kandideerimise põhjuseid selgitavas kirjas, mis oli osa elektroonilisest kandideerimisavaldusest.

Sõltumatu läbivaatamine

30. Kaebuse esitaja ei pidanud asjakohaseks, et tema taotlust vaadata läbi otsus mitte lubada teda konkursile käsitlesid samad isikud, kes tegid esialgse otsuse. Seetõttu väitis kaebuse esitaja, et tema õigust taotluse sõltumatule läbivaatamisele ei järgitud.

31. EPSO sõnul austati kaebuse esitaja õigust läbivaatamisele. EPSO märkis, et vastavalt avalike konkursside juhendis [4] avaldatud sätetele, mis on konkursiteate lahutamatu osa, viis hindamise läbi valikukomisjon, st kollegiaalselt loodud organ, mis on ühtlasi ainus organ, kes on volitatud kindlaks tegema, kas kandidaat vastab konkursi eritingimustele või mitte.

32. EPSO lisas, et juhendi sätete kohaselt võivad kandidaadid esitada läbivaatamistaotluse teatavatel juhtudel, nimelt siis, kui EPSO ei ole järginud konkursimenetlust reguleerivaid sätteid või kui valikukomisjon ei ole järginud oma tööd reguleerivaid sätteid. Kooskõlas nende sätetega vaatas valikukomisjon hoolikalt läbi kõik läbivaatamistaotlused, sealhulgas kaebuse esitaja esitatud läbivaatamistaotluse. Alles pärast kõigi talle esitatud elementide ja argumentide teadmiseks võtmist ja analüüsimist palus ta EPSO-l edastada oma järeldused asjaomastele kandidaatidele. EPSO märkis siiski, et kuigi otsuse läbivaatamist on võimalik taotleda, ei tähenda see, et valikukomisjon on kohustatud juba tehtud otsust muutma. Valikukomisjon peab kandidaadi esitatud argumendid teadmiseks võtma ja taotluse selle alusel läbi vaatama. Valikukomisjoni ainupädevuses on siiski kohtupraktikas tunnustatud ulatusliku kaalutlusõiguse raames otsustada tema käsutuses oleva teabe põhjal, kas konkreetsed konkursile lubamise tingimused on täidetud või mitte.

Eeskirjade tõlgendamine

33. Kaebuse esitaja sõnul leidis valikukomisjon, et ta ei saa arvesse võtta tõendeid, mille ta läbivaatamistaotluse esitamisel esitas. Kaebuse esitaja väitis siiski, et edasikaebamiseks peab olema võimalik esitada argumente ja tõendeid. Kaebuse esitaja sõnul ei sisaldanud tema märkused uusi fakte, vaid üksnes selgitusi selle kohta, miks tema kogemus oli asjakohane. Seetõttu väitis ta, et kuna valikukomisjon ei võtnud arvesse tõendeid, mille ta läbivaatamistaotluse esitamisel esitas, tõlgendas ta oma eeskirju vääralt ja oportunistlikult.

34. EPSO sõnul vaadati konkursi selles etapis läbi ainult veebipõhised kandideerimisavaldused, mitte tõendavad dokumendid. Kaebuse esitaja avalduses esitatud teabe põhjal leidis valikukomisjon, et asjakohaseks kogemuseks võib pidada üksnes kogemust, mis on piisavalt tihedalt seotud konkursi konkreetse valdkonnaga. Sellega seoses võttis valikukomisjon oma otsuse aluseks konkursiteate sätted, mis moodustavad konkursi ainsa õigusliku raamistiku. Isegi kui neid viiteid oleks selles etapis arvesse võetud, ei oleks see komisjoni otsust muutnud, kuna kandidaadi põhitegevus äriühingus x ei vasta konkursiteates sätestatud kriteeriumidele.

35. Kaebuse esitaja väitis oma märkustes, et sõltumatuid selgitusi ja tõendeid, mille ta esitas äriühingus x omandatud kogemuste asjakohasuse tõendamiseks, tuleks pidada usaldusväärsemaks kui selgitusi, mille teised kandidaadid esitasid oma kogemuste kirjeldamisel. Valikukomisjon leidis siiski, et teiste kandidaatide enesehindamised nende töökogemuse asjakohasuse kohta on asjakohasemad kui sõltumatud hinnangud, mille andsid isikud, kellega koos kaebuse esitaja tegi vähemalt kolme aasta jooksul konkursianalüüsi. Kaebuse esitaja märkis, et kandidaat võib kirjutada kandideerimisavaldusele kõik, mida ta soovib.

36. Kaebuse esitaja sõnul oli tema esitatud selgituste ja tõendite eesmärk teavitada valikukomisjoni oma hindamisveast. Kuid neid tõendeid ignoreeriti täielikult. Ta märkis, et EPSO argument, et tõendeid ei saa arvesse võtta, kuna need ei olnud kaebuse esitaja algse taotluse osa, kehtib ainult esialgse hindamise kohta. Seda ei kohaldata edasikaebamise ega läbivaatamise suhtes. Kaebuse esitaja väitis, et tal peaks olema võimalik esitada selliseid uusi argumente apellatsiooni- või läbivaatamismenetluses. Ta väitis ka, et asjaolu, et 1. detsembri 2010. aasta e-kirjas ütles valikukomisjoni esimees talle, et ta „oleks samuti vihane ja pettunud, kui [ta] oleks [kaebuse esitaja] olukorras”, on selge märk sellest, et tema avalduse hindamisel läks midagi valesti.

Vastuolulised avaldused

37. Kaebuse esitaja väitis, et tema kogemust ei peetud kõnealuse konkursi puhul asjakohaseks, mis nõudis konkurentsipoliitika ja/või tööstusökonoomika majandusanalüüsiga seotud töökogemust. Konkursikomisjon ei seadnud siiski kahtluse alla tema kui komisjoni ajutise teenistuja kogemuse asjakohasust tema ülesannete täitmisel, mis hõlmasid konkurentsipoliitika ja tööstusökonoomika majandusanalüüsi. Seetõttu väitis ta, et väited valikumenetluse kohta on vastuolulised.

38. Kaebuse esitaja leidis, et EPSO jäi ombudsmanile esitatud arvamuses ebaloogilise selgituse juurde, mille kohaselt äriühingus x saadud kogemus oli 1) asjakohane komisjonis ajutise teenistujana töötamiseks ja 2) ei olnud kõnealuse konkursi puhul asjakohane.

Diskrimineerimine

39. Kaebuse esitaja väitis, et taotlejaid diskrimineeriti ilma objektiivse aluseta. Seda väidet arendati edasi ombudsmanile esitatud tõendavas dokumendis, milles kaebuse esitaja märkis, et „kandidaadil võib olla seitse aastat, 11 kuud ja 29 päeva asjakohast kogemust, kuid ta jäetakse konkursil osalemisest kõrvale, samal ajal kui teisel kandidaadil, kellel on ühepäevane kogemus, lubatakse osaleda rohkem. Sellist diskrimineerimist ei õigusta üks kandidaatidest, kellel on rohkem kogemusi, sest puudub sisuline viis, kuidas seda väita.

40. EPSO märkis oma arvamuses, et diskrimineerimisega on tegemist siis, kui identseid või samaväärseid olukordi või esitusi käsitletakse erinevalt või põhjendamatul viisil. Asjaomasel konkursil kohaldati kõikide kandidaatide suhtes samu taotluste läbivaatamise kriteeriume. Need kriteeriumid avaldati konkursiteates, mille peamine ülesanne on anda huvitatud isikutele võimalikult täpset teavet nõuete laadi kohta, et nad saaksid otsustada, kas konkursile kandideerida või mitte.

41. EPSO täpsustas, et selleks, et järgida personalieeskirjade artikleid 27 ja 29, mille eesmärk on tagada kõige kõrgemate ametnike teenistus, on ametisse nimetaval asutusel õigus nõuda, et kandidaatidel oleks asjaomase konkursi taotluste esitamise tähtajaks minimaalne töökogemus aastates. See ei kujuta endast diskrimineerimiskeelu põhimõtte rikkumist.

42. Oma tähelepanekutes EPSO arvamuse kohta esitas kaebuse esitaja kandidaatide töökogemuse võimalikud stsenaariumid ja järeldas, et valikukomisjon oleks pidanud kaaluma iga töökogemuse perioodi asjakohasust iga kandidaadi puhul. Kaebuse esitaja sõnul on selge, et valikukomisjon kaalus tema töökogemust ettevõttes x „ nullväärtusega”, mis on tema arvates teravas vastuolus EPSO väitega, et see töökogemus oli asjakohane tema ülesannete täitmiseks ajutise teenistujana komisjonis.

43. Kaebuse esitaja sõnul ei ole võimalik tõendada, et 7-aastase, 11-kuulise ja 30-päevase kogemusega kandidaat erineb sisuliselt täpselt 8-aastase kogemusega kandidaadist. Kaebuse esitaja arvates tähendab selliste isikute väljajätmine, kellel on vaid üks päev vähem kogemusi, samaväärsete olukordade erinevat käsitlemist.

Ombudsmani hinnang

Huvide konfliktid

44. Ombudsman märgib, et vastavalt personalieeskirjade artikli 11a lõikele 1 ja liidu kohtupraktikale esineb huvide konflikt üksnes olukorras, kus ametnik peab oma ülesannete täitmisel otsustama sellise küsimuse käsitlemise või tulemuse üle, milles tal on isiklik huvi. Asjaolu, et valikukomisjoni liige töötab või on töötanud samas direktoraadis või üksuses kui kandidaat, ei tähenda iseenesest, et liikmel palutakse otsustada sellise küsimuse käsitlemise või tulemuse üle, milles tal on tema sõltumatust kahjustada võivad isiklikud huvid [5]. Avaliku Teenistuse Kohus on selgitanud, et asjaolu, et valikukomisjoni liige tunneb kandidaati isiklikult, ei ole iseenesest piisav tõendamaks, et liikmel on sellised isiklikud huvid, eelkõige perekondlikud või finantshuvid, mis kahjustavad tema sõltumatust [6].

45. Kaebuse esitaja väitis, et eespool osutatud kohtupraktika ei ole avaliku konkursi EPSO/AD/182/10 puhul asjakohane, sest tema arvates puudus sellel konkursil süsteemne sõltumatus, võttes arvesse valikukomisjoni liikmete ja kandidaatide vahelisi märkimisväärseid isiklikke sidemeid. Näib, et kõnealused lingid on seotud asjaoluga, et mitu valikukomisjoni liiget töötavad või on töötanud või on isiklikult tuttavad mitme kandidaadiga. Ombudsman on seisukohal, et iga sellist seost valikukomisjoni liikme ja kandidaadi vahel tuleb uurida eraldi ja eraldi. Ainuüksi asjaolu, et valikukomisjoni liikmed töötavad mitme kandidaadiga, ei tähenda iseenesest, et neil on isiklik huvi anda konkreetsele kandidaadile eelis.

46. Ombudsman rõhutab, et erapoolikuse vältimiseks võivad valikukomisjoni liikmed, kes tunnevad üht või mitut kandidaati töö kaudu või isiklikult, võtta arvesse üksnes neid kandidaate käsitlevat teavet, mis on esitatud konkursitoimikus. Valikukomisjoni liikmetel ei ole lubatud võtta arvesse teavet, mis on saadud väljaspool konkurssi. Käesoleva juhtumi puhul tähendab see, et isegi kui teatavad valikukomisjoni liikmed teadsid oma töösuhte tõttu kaebuse esitajaga, et tema kogemus äriühingus x oli tegelikult seotud konkurentsipoliitika ja/või tööstusökonoomika majandusanalüüsiga, keelati neil neid teadmisi arvesse võtta, kui nad hindasid kaebuse esitaja taotlust konkursil osalemise kriteeriumide alusel. Ombudsman leiab, et kui valikukomisjon eirab sellist teavet, mis on saadud isiklike suhete kaudu kaebuse esitajaga, ei kujuta see endast negatiivset kallutatust tema suhtes, nagu väitis kaebuse esitaja. Vastupidi, see kujutab endast personalieeskirjade ja konkursiteate nõuetekohast kohaldamist.

47. Ombudsman tunnistab, et viitenumbrite kasutamine kandidaatide esindamiseks ei taga tingimata kandidaatide anonüümsust konkursile lubamise etapis, mille käigus valikukomisjon kontrollib näiteks töökogemuse kohta esitatud teavet. Ombudsman ei pea seda siiski probleemiks, kui kandidaatide suhtes ei esine huvide konflikti ega erapoolikust.

48. Seega leiab ombudsman, et kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi konkreetset tõendit, mis viitaks sellele, et mõnel valikukomisjoni liikmel oleks isiklik huvi, näiteks perekondlik või finantshuvi tagada, et konkreetsed kandidaadid läbiksid edukalt avaliku konkursi EPSO/AD/182/10. Samuti ei leia ombudsman, et kaebuse esitaja oleks esitanud tõendeid, mis toetaksid tema väiteid i) selle kohta, et valikukomisjon oli erapoolik, sest vähem kui kaheksa-aastase asjakohase kogemusega kandidaatidel lubati konkursil osaleda, ja ii) selle kohta, et seda osalemiskriteeriumi tõlgendati eri kandidaatide puhul erinevalt. Eeltoodu põhjal ei leia ombudsman seega, et valikukomisjon oleks olnud erapoolik või et tal oleks olnud huvide konflikt.

Hindamiskriteeriumid

49. Ombudsman märgib, et asjaomases konkursiteates on märgitud, et selleks, et kandidaadid saaksid konkursil osaleda, peavad nad vastama teatavatele tingimustele, sealhulgas erialase töökogemuse eritingimustele. Eelkõige pidi kandidaatidel olema „vähemalt kaheksa-aastane töökogemus, mis on seotud konkurentsipoliitika ja/või tööstusökonoomika majandusanalüüsiga. Pädevusvaldkonnad peaksid hõlmama nüüdisaegse teooria ja kvantitatiivse empiirilise analüüsi rakendamist"[7]. Seoses konkursile lubamisega on teatises sätestatud, et „elektroonilises kandideerimisavalduses esitatud teavet kontrollitakse üld- ja eritingimuste alusel, et teha kindlaks kandidaadid, kes vastavad konkursil osalemise tingimustele”[8].

50. Ombudsman märgib seega, et konkursil osalemiseks peavad kandidaadid esitama oma elektroonilises kandideerimisavalduses teabe, mis tõendab, et neil on nõutav töökogemus nii aastate kui ka pädevusvaldkonna osas. Teatisest nähtub, et konkursile lubamise etapis ei võeta arvesse muud teavet. On tõsi, et nagu kaebuse esitaja väitis, võisid kandidaadid kirjutada taotlusvormile „mida iganes nad tahtsid”. Kandidaatide elektroonilises kandideerimisavalduses esitatud teavet kontrolliti siiski konkursi hilisemas etapis. Kui lõpuks selgub, et esitatud teavet ei kinnitanud asjakohased tõendavad dokumendid, oleks kandidaat konkursil osalemisest kõrvale jäetud [9].

51. Oma otsuses, millega lükati tagasi kaebuse esitaja kandidatuur, märkis valikukomisjon, et kaebuse esitajal ei ole nõutavat kaheksa-aastast töökogemust konkurentsipoliitika ja/või tööstusökonoomika majandusanalüüsi valdkonnas. Vastuseks kaebuse esitaja läbivaatamistaotlusele esitas valikukomisjon üksikasjalikumad põhjendused, märkides järgmist: „Võtke teadmiseks, et valikukomisjon ei sea kahtluse alla Teie [ettevõttes x] saadud kogemuste asjakohasust Teie praeguste ülesannete täitmisel [komisjonis]. Kooskõlas kõigi käesoleva konkursi raames saadud taotluste hindamisega ei saanud valikukomisjon siiski [ettevõttes x] saadud kaheaastast kogemust asjakohaseks pidada, kuna need ei saadud konkurentsipoliitika ja/või tööstusökonoomika majandusanalüüsiga seotud valdkonnas"[10].

52. EPSO sõnul kirjeldas kaebuse esitaja oma elektroonilises taotluses, et tema ülesanded ettevõttes x seisnevad müügitegevuse koordineerimises, läbirääkimistes, pakkumuste vastuste ettevalmistamises ja klientidega IT-küsimustes konsulteerimises. Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud seda, et ta esitas sellise kirjelduse oma taotluses.

53. Seoses valikukomisjoni otsusega mitte lubada kaebuse esitajat konkursile asjakohase töökogemuse puudumise tõttu rõhutab ombudsman kõigepealt, et Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on valikukomisjonidel valikumenetluses osalevate kandidaatide teadmiste ja oskuste hindamisel ulatuslik kaalutlusõigus. ELi kohus võib selle hinnangu läbi vaadata üksnes juhul, kui on rikutud valikukomisjoni menetlust reguleerivaid eeskirju või kui hinnangus on tehtud ilmne viga [11].

54. Lähtudes konkursiteate sõnastusest ja kaebuse esitaja kirjeldusest tema ülesannete kohta äriühingus x, ei leia ombudsman ilmset hindamisviga valikukomisjoni järelduses, et kaebuse esitaja elektroonilises kandideerimisavalduses esitatud teabest ei nähtu, et äriühingus x saadud kogemused oleksid seotud konkurentsipoliitika ja/või tööstusökonoomika majandusanalüüsiga. Sellega seoses leiab ombudsman, et asjakohase töökogemuse kindlaksmääramise kriteeriumid olid konkursiteates piisavalt hästi määratletud ja et valikukomisjon kohaldas neid kriteeriume oma kaalutlusõiguse piires.

Vastuolulised avaldused

55. Ombudsman tunnistab, et kõnealune kogemus võib tegelikult olla seotud konkurentsipoliitika ja/või tööstusökonoomika majandusanalüüsiga. Valikukomisjon tunnistas seda oma vastuses kaebuse esitaja taotlusele oma otsus läbi vaadata, kirjutades, et ta ei seadnud kahtluse alla kaebuse esitaja kogemuse asjakohasust äriühingus x, et täita oma ülesandeid ajutise teenistujana komisjonis. Kaebuse esitaja kirjeldatud kogemus ei näidanud siiski, et see oli seotud konkurentsipoliitika ja/või tööstusökonoomika majandusanalüüsiga. Seega ei saanud vastavalt teatise sätetele (vt eespool punktid 49 ja 50) seda kogemust arvesse võtta. Seetõttu leiab ombudsman, et väited valikumenetluse kohta ei olnud vastuolulised.

Eeskirjade tõlgendamine

56. Ombudsman võtab teadmiseks kaebuse esitaja väite, et arvesse tuleks võtta tõendeid tema kogemuse asjakohasuse kohta äriühingus x, sest kaebuse korral peab olema võimalik esitada argumente ja tõendeid. Kaebuse esitaja sõnul ei sisaldanud tema märkused uusi fakte, vaid üksnes selgitusi selle kohta, miks tema kogemus oli asjakohane. Sellega seoses kordab ombudsman eespool esitatud järeldust, et veebipõhises taotluses tuli tingimata esitada selgitus, mis tõendab, et teatav erialane töökogemus oli asjakohane, st et see oli seotud konkurentsipoliitika ja/või tööstusökonoomika majandusanalüüsiga. Kui kandidaat taotleb, et valikukomisjoni hinnang tema töökogemuse asjakohasuse kohta vaadataks läbi, võib ta esitada argumendid, mis põhjendavad, miks ta peab elektroonilises kandideerimisavalduses esitatud teavet piisavaks, et tõendada töökogemuse asjakohasust. Valikukomisjon ei saa siiski arvesse võtta täiendavaid selgitusi selle kohta, miks see kogemus oli asjakohane. Seetõttu leiab ombudsman, et valikukomisjon ei tõlgendanud kohaldatavaid eeskirju „valesti ja oportunistlikult”, kui ta ei võtnud kaebuse esitaja läbivaatamistaotluse käsitlemisel arvesse eespool nimetatud tõendeid.

Diskrimineerimine

57. Ombudsman peab asjakohaseks ja mõistlikuks, et konkursiteate välja andnud institutsioon kehtestab teatavatel avalikel konkurssidel osalemise kriteeriumina minimaalse töökogemuse aastate arvu, mis võib varieeruda sõltuvalt töölevõtmise palgaastmest. Tagamaks, et konkursiteade täidab oma eesmärki teavitada potentsiaalseid kandidaate võimalikult täpselt konkursil osalemise nõuetest ning et ei jääks ruumi meelevaldseteks otsusteks konkursile lubamise kohta, tuleb selline osalemiskriteerium selgelt määratleda. Selle kriteeriumi selge määratlemisega kehtestati konkursiteates EPSO/AD/182/10 erinevus seitsmeaastase, 11-kuulise ja 30-päevase töökogemusega kandidaadi ning kaheksa-aastase töökogemusega kandidaadi vahel. Seetõttu leiab ombudsman, et otsus kohelda neid kahte fiktiivset kandidaati (kes olid erinevas olukorras) konkursile lubamisel erinevalt ei kujutanud endast diskrimineerimist. Diskrimineerimine toimub ainult siis, kui samas olukorras olevaid kandidaate koheldakse erinevalt või kui erinevas olukorras olevaid kandidaate koheldakse ühtemoodi, ilma et see oleks objektiivselt põhjendatud.

Sõltumatu läbivaatamine

58. Ombudsman märgib, et sõna "läbivaatamine" tähendab "uuesti vaatlemist". Puudub põhimõte, et "läbivaatamine" peab olema kaebuse esitaja väidetud viisil "sõltumatu", st seda peavad tegema muud isikud kui need, kes tegid esialgse otsuse. Hea halduse põhimõtted hõlmavad siiski õigust kaevata edasi otsuseid, mis kahjustavad eraisikute õigusi või huve [12]. Eespool nimetatud avalike konkursside juhendis, mis oli konkursiteate EPSO/AD/182/10 lahutamatu osa, oli ette nähtud nii läbivaatamine kui ka edasikaebamine. Läbivaatamisi käsitlevast sättest nähtub, et need pidi läbi viima valikukomisjon ise [13]. Apellatsioonkaebusi pidid siiski menetlema teised organid, nagu EPSO direktor ja Avaliku Teenistuse Kohus [14]. Seetõttu ei tuvasta ombudsman selles osas hea halduse põhimõtete rikkumist.

Tööelu mõjutab negatiivselt menetluste halb juhtimine

59. Eespool esitatud järeldusi arvesse võttes ei leia ombudsman midagi, mis viitaks sellele, et EPSO oleks kõnealust konkurssi halvasti hallanud, nagu väitis kaebuse esitaja. Kui kaebuse esitaja leiab, et komisjon on teda kohelnud ebaprofessionaalselt või vastuvõetamatul viisil, peaks ta juhtima sellele küsimusele komisjoni tähelepanu. Kui ta ei saa rahuldavat vastust, võib ta kaaluda komisjoni vastu kaebuse esitamist ombudsmanile.

Järeldus

60. Eeltoodu põhjal ei tuvasta ombudsman haldusomavoli seoses kaebuse esitaja töökogemuse hindamisega avaliku konkursi EPSO/AD/182/10 raames.

B. Nõue

61. Kaebuse esitaja väitis, et EPSO peaks ta kas konkursile lubama või tühistama kogu valikumenetluse.

62. Arvestades ombudsmani järeldust, et kaebuses ei esinenud haldusomavoli, tuleb kaebuse esitaja väide tagasi lükata.

C. Järeldused

Kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman uurimise järgmise järeldusega:

EPSO haldusomavoli ei ole esinenud.

Kaebuse esitajat ja EPSOt teavitatakse sellest otsusest.

 

P. Nikiforos Diamandouros

Strasbourg, 16. veebruar 2012

---

[1] Kättesaadav aadressil: www.ombudsman.europa.eu/cases/decision.faces/en/10526/html.bookmark

[2] märtsi 2008. aasta kohtuotsus, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata.

[3] aprilli 2008. aasta kohtuotsus, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata.

[4] ELT 2010, C 184A, lk 1.

[5] Eespool viidatud kohtuasi T-100/04: Giannini vs. komisjon, punkt 223.

[6] Eespool viidatud otsus kohtuasjas F-16/07: Dragoman vs. komisjon, punktid 43–44.

[7] Konkursiteate EPSO/AD/180-181-182/10 3. lisa punkt 3.

[8] Teatise punkt IV.1.

[9] Teatise punkt IV.3.

[10] Seoses kaebuse esitaja väitega, et seda osalemistingimuste tingimust tõlgendati tema juhtumi puhul jäigalt, sest EPSO kirjutas oma arvamuses ombudsmanile, et valikukomisjon leidis, et tema kogemus ettevõttes x ei olnud omandatud majandusanalüüsi käigus, juhib ombudsman tähelepanu sellele, et osalemistingimuste täitmise otsuse tegi valikukomisjon, mitte EPSO, ning et oma kirjavahetuses kaebuse esitajaga viitas valikukomisjon majandusanalüüsiga seotud kogemusele, nagu on märgitud teates.

[11] Vt näiteks kohtuasi T-19/03: Konstantopoulou vs. Euroopa Kohus (EKL AT 2004, lk I-A-25 ja II-107, punkt 43), kohtuasi T-277/02: Pascall vs. nõukogu (EKL AT 2004, lk I-A-137 ja II-621, punkt 57) ja kohtuasi T-74/91: Rocco Tancredi vs. Euroopa Parlament (EKL 1992, lk II-1645, punkt 19).

[12] Euroopa hea haldustava eeskirja artikkel 19, kättesaadav aadressil: www.ombudsman.europa.eu/resources/code.faces

[13] Avalike konkursside juhendi punkt 6.2.

[14] Avalike konkursside juhendi punkt 6.3.