Kaebuse taust

1. Kaebuse esitaja on endine ametnik komisjoni välissuhete peadirektoraadis, mida nüüd tuntakse Euroopa välisteenistuse nime all. Tema leping välissuhete peadirektoraadiga lõppes 31. oktoobril 2010.

2. aasta oktoobri lõpust kuni 2011. aasta alguseni võttis kaebuse esitaja e-posti teel korduvalt ühendust välissuhete peadirektoraadiga, taotledes hüvitist kokku rohkem kui 30 kasutamata põhipuhkuse päeva eest.

3. Euroopa välisteenistus teatas 12. jaanuaril 2011 kaebuse esitajale, et tal on kokkuvõttes mitmeid probleeme seoses ülesannete üleandmisega välissuhete peadirektoraadilt Euroopa välisteenistusele.

4. Kaebuse esitaja vastas, rõhutades, et tema leping lõppes kaks kuud tagasi ja et kõik vajalikud haldustoimingud oleksid pidanud olema juba tehtud. Ta tegi kokkuvõtte kogu kirjavahetusest, mida ta oli pidanud välissuhete peadirektoraadi ja Euroopa välisteenistusega seoses oma kasutamata põhipuhkusega, ning palus, et vastav makse tehtaks võimalikult kiiresti.

5. Kuna kaebuse esitaja ei saanud 4. veebruaril 2011 vastust, kirjutas ta uuesti Euroopa välisteenistusele, rõhutades, et kasutamata põhipuhkuse eest hüvitise maksmisega viivitamine ei ole põhjendatud ning et tema muredele vastamata jätmine on ebaviisakas ja lugupidamatu.

6. 28. veebruaril 2011 pöördus kaebuse esitaja, kes ikka veel vastust ootas, uuesti Euroopa välisteenistuse poole, rõhutades, et ta ei saanud oma kirjavahetusele vastust ega hüvitist kasutamata põhipuhkuse eest.

7. Samal päeval pöördus kaebuse esitaja esimest korda ombudsmani poole, kaebades Euroopa välisteenistuse suutmatuse üle maksta talle eespool nimetatud hüvitist.

8. 4., 7. ja 17. märtsil 2011 palus kaebuse esitaja Euroopa välisteenistusel korduvalt vastata tema varasematele e-kirjadele ja teatada talle, millal ta võib makset oodata.

9. Kaebuse esitaja teatas 28. märtsil 2011 ombudsmanile, et ta sai sel päeval lõpuks oma kasutamata põhipuhkuse eest tasu. Vaatamata sellele soovis ta jääda oma kaebuse juurde, mis puudutas asjaolu, et ta ei saanud mingit vastust oma 12. jaanuari ja 4. veebruari e-kirjadele ega oma 4., 7. ja 17. märtsi 2011. aasta edasistele e-kirjadele.

Uurimise ese

10. Kaebuse esitaja väitis, et Euroopa välisteenistus ei käitunud tema suhtes viisakalt.

Uurimine

11. Ombudsman edastas kaebuse 19. mail 2011 arvamuse saamiseks liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale.

12. Euroopa välisteenistus esitas 6. septembril 2011 oma arvamuse, mis edastati kaebuse esitajale märkuste esitamiseks. Ombudsman ei saanud kaebuse esitajalt märkusi.

Ombudsmani analüüs ja järeldused

A. Väide, et ei ole käitutud viisakalt

Ombudsmanile esitatud argumendid

13. Kaebuse esitaja viitab üksnes sellele, kuidas Euroopa välisteenistus käsitles tema kirjavahetust kasutamata põhipuhkuse hüvitamise kohta.

14. Pärast seda, kui Euroopa välisteenistus oli esitanud kaebuse esitaja kasutamata põhipuhkuse hüvitise menetlemisel tekkinud viivituste põhjused, tunnistas ta oma arvamuses, et ta jättis kaebuse esitaja kirjavahetusele ekslikult vastamata. Seejärel väljendas ta kahetsust selle läbikukkumise pärast ja vabandas selle pärast.

15. Kaebuse esitaja ei esitanud eespool nimetatu kohta märkusi.

Ombudsmani hinnang

16. Euroopa välisteenistus tunnistas ja vabandas kaebuse esitaja põhipuhkusega seotud kirjavahetuse sobimatu käsitlemise pärast. Kaebuse esitaja ei esitanud selle kohta märkusi.

17. Ombudsman on rahul Euroopa välisteenistuse vastusega käesolevale kaebusele ja leiab, et seetõttu ei ole edasised uurimised selles küsimuses õigustatud.

B. Järeldus

Kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman uurimise järgmise järeldusega:

Kaebuse edasine uurimine ei ole põhjendatud.

Kaebuse esitajat ja Euroopa välisteenistust teavitatakse sellest otsusest.

P. Nikiforos Diamandouros

Strasbourg, 9. veebruar 2012