Kaebus

1. Kaebus käsitleb Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (edaspidi „amet”) vastust kaebuse esitaja kirjale, mille ta saatis ametile 2011. aasta augustis diskrimineerimise, ksenofoobia ning sõltumatu ja tõhusa kohtusüsteemi puudumise kohta Prantsusmaal. 12. augustil 2011 vastas amet, et ta ei saa kaebuse esitajat aidata, kuna tal ei ole volitusi üksikkaebustega tegelemiseks.

2. 25. augustil 2011 pöördus kaebuse esitaja käesoleva kaebusega ombudsmani poole. Ta väitis, et amet keeldus ekslikult menetlemast tema taotlust, mis käsitles tema diskrimineerimist, ksenofoobiat ning sõltumatu ja tõhusa kohtusüsteemi puudumist Prantsusmaal.

Ombudsmani hinnang ja järeldused

Kaebuse vastuvõetavus

3. Pärast kaebuse hoolikat läbivaatamist on kõik vastuvõetavuse tingimused seoses kaebuse esitaja väite ja nõudega ameti vastu täidetud. Seega on kaebus vastuvõetav [1].

Uurimise alused

4. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 228 kohaselt peab ombudsman kaaluma, kas kaebuse esitaja väidete uurimiseks on piisavalt alust.

5. Ombudsman leidis talle esitatud teabe esialgse analüüsi põhjal, et ameti vastus, mille kohaselt tal ei ole õigust kaebuse esitaja individuaalset kaebust käsitleda, oli asjakohane ja õige.

6. Seetõttu palus ombudsman 31. oktoobri 2011. aasta kirjas kaebuse esitajal 30. novembriks 2011 selgitada, miks ta leidis, et amet keeldus teda ekslikult abistamast. Ombudsman palus kaebuse esitajal esitada ka nende asutuste loetelu, kellele amet soovitas tal kaaluda oma murede saatmist.

7. 6. novembri 2011. aasta kirjas teatas kaebuse esitaja, et ta annab ombudsmanile hiljem üksikasjaliku vastuse. Kaebuse esitaja ei ole aga oma üksikasjalikku vastust esitanud.

8. Seetõttu analüüsib ombudsman kaebuse esitaja väidet ja nõuet talle juba kättesaadava teabe põhjal.

A. Väide, et amet keeldus ekslikult kaebuse esitajat abistamast

Ombudsmani poolt arvesse võetud elemendid

9. 2011. aasta augustis pöördus kaebuse esitaja ameti poole, et paluda abi seoses topeltdiskrimineerimise, ksenofoobia ning sõltumatu ja tõhusa kohtusüsteemi puudumisega Prantsusmaal [2].

10. Amet vastas 12. augusti 2011. aasta vastuses järgmiselt: "Kuigi meil ei ole õigust teie individuaalset kaebust käsitleda, on lisatud teave teiste asutuste kohta, kes võivad teid aidata, või menetlused, mis võivad olla teile avatud."

Ombudsmani hinnang

11. Pärast talle kättesaadava teabe hoolikat kaalumist leiab ombudsman, et ameti eespool esitatud vastus on asjakohane ja mõistlik. See järeldus põhineb järgmistel kaalutlustel.

12. Määruse 168/2007 artiklis 2 on sätestatud, et ameti eesmärk on:

„pakkuda ühenduse ja selle liikmesriikide asjaomastele institutsioonidele, organitele, ametkondadele ja asutustele ühenduse õiguse rakendamisel põhiõigustega seotud abi ja teadmisi, et toetada neid nende vastavates pädevusvaldkondades meetmete võtmisel või tegevussuundade sõnastamisel põhiõiguste täielikuks järgimiseks.”

13. Määruses (EÜ) nr 168/2007 ei ole siiski sätestatud, et amet tegeleks kaebustega põhiõiguste rikkumise kohta või osutaks sellega seoses abi.

14. Seetõttu leiab ombudsman, et ameti vastus, et tal ei ole õigust kaebuse esitaja individuaalset kaebust käsitleda, näib olevat asjakohane ja õige.

15. Lisaks on Euroopa hea haldustava eeskirja [3] artikli 10 lõikes 3 sätestatud, et „ametnik annab vajaduse korral üldsusele nõu, kuidas tema pädevusse kuuluva küsimusega tegeleda ja kuidas asjaga edasi minna”.

16. Ombudsman märgib, et kooskõlas selle nõudega teavitas amet kaebuse esitajat „muudest asutustest, kes võivad teda aidata, või menetlustest, mis võivad olla talle avatud”.

17. Eeltoodu põhjal kinnitab ombudsman oma esialgset analüüsi (vt eespool punkt 5), et ameti vastus on asjakohane ja õige, kuna selles mitte ainult ei selgitatud, miks amet ei saanud kaebuse esitajat aidata, vaid anti talle ka nimekiri asutustest, kes võiksid teda lõpuks aidata.

18. Eespool öeldut arvesse võttes ei tuvasta ombudsman ameti haldusomavoli.

B. Järeldus

Kaebuse uurimise põhjal lõpetab ombudsman uurimise järgmise järeldusega:

Ombudsman ei tuvasta ameti haldusomavoli juhtumeid.

Seetõttu lõpetab ta kohtuasja.

Ameti direktorile saadetakse teavitamise eesmärgil käesoleva otsuse anonüümitud versioon.

P. Nikiforos Diamandouros

Strasbourg, 25. jaanuar 2012

[1] Amet asutati nõukogu määrusega 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (ELT 2007, L 53, lk 1). Määruse artiklis 19 (Ombudsmani poolne läbivaatamine) on sätestatud: „Ameti tegevuse üle teostab järelevalvet ombudsman vastavalt asutamislepingu artiklile 195.” Seega kuulub amet ombudsmani pädevusse.

[2] Kaebuse esitaja ei lisanud oma kaebusele koopiat ametile saadetud kirjast, vaid lihtsalt tegi selle sisust kokkuvõtte.

[3] Kättesaadav aadressil: http://www.ombudsman.europa.eu/resources/code.faces