FOR PREVIEWING & TESTING PURPOSES ONLY.
This notification will disappear once the page will be published.
This link is available for less than 30 minutes.
  • Kergesti loetav
  • Teksti suurus

Kas teil on kaebus ELi institutsiooni või asutuse kohta?

Valitud keel: 
  • Eesti keel
Lähtekeel: 
Kättesaadavad keeled: 
See lehekülg on tõlgitud masintõlkega.
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.

Euroopa Ombudsmani otsus tema strateegilises uurimises OI/4/2016/EA selle kohta, kuidas Euroopa Komisjon kohtleb puuetega inimesi ELi töötajate ühise ravikindlustusskeemi alusel

2015. aastal leidis ÜRO komitee, et ELi töötajate tervisekindlustusskeem – ühine ravikindlustusskeem – ei ole kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. Komitee soovitas ühise ravikindlustusskeemi läbi vaadata, et tagada puuetega seotud tervisevajaduste igakülgne katmine.

Pärast kaebuste saamist töötajatelt, kellel oli olnud probleeme enda või oma pereliikmete ravikulude täieliku hüvitamisega, viis ombudsman läbi strateegilise uurimise. Ta leidis, et Euroopa Komisjoni suutmatus võtta petitsioonikomisjoni soovitusele reageerimiseks tõhusaid meetmeid kujutab endast haldusomavoli. Seetõttu soovitas ta komisjonil vaadata läbi ühist ravikindlustusskeemi reguleerivad eeskirjad. Samuti tegi ta komisjonile mitmeid ettepanekuid selle kohta, kuidas ühine raviskeem katab puuetega inimeste vajadusi, samuti vajaduse kohta koolitada töötajaid ja konsulteerida nõuetekohaselt sidusrühmadega, et ühine raviskeem kajastaks puuetega inimeste vajadusi.

Komisjon vastas, et vaatab läbi ühist ravikindlustusskeemi reguleerivad eeskirjad ja võtab meetmeid enamiku ombudsmani soovituste järgimiseks.

Kuna komisjon on tema soovitusega nõustunud, lõpetab ombudsman strateegilise uurimise. Arvestades küsimuse olulisust, palub ta komisjonil esitada kuue kuu jooksul aruande soovituse rakendamise kohta. Ombudsman kinnitab ka oma ettepanekut, et komisjon peaks läbi vaatama oma 2004. aasta eeskirjad puuetega töötajate vajaduste rahuldamise kohta.

1.Uurimise taust

1. Euroopa Liit on 2011. aasta jaanuaris jõustunud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni [1] osaline. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt on puuetega inimestel õigus võimalikult heale tervisele, ilma et neid puude alusel diskrimineeritaks. Puuetega inimeste diskrimineerimine tervisekindlustusskeemide alusel on keelatud [2].

2. 2015. aastal vaatas ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee (edaspidi „ÜRO komitee“) läbi ELi vastavuse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile ja soovitas, et „Euroopa Liit vaataks läbi oma ühise ravi- ja kindlustusskeemi, et katta terviklikult puuetega seotud tervisevajadused viisil, mis on kooskõlas konventsiooniga“. [3]

3. Ühine ravikindlustusskeem on tervisekindlustusskeem, mis hõlmab ELi töötajaid ja nende perekondi. ELi personalieeskirjade [4] kohaselt hüvitatakse ravikulud 80 %, 85 % või 100 % ulatuses, olenevalt erinevatest teguritest. Raskeks tunnistatud haiguste ravi hüvitatakse 100% ulatuses.

4. Komisjon on vastu võtnud üldised rakendussätted, millega reguleeritakse ravikulude hüvitamist ühise ravikindlustusskeemi alusel.[5] Vastavalt üldistele rakendussätetele määratletakse haigus „raskena”, kui see i) lühendab oodatavat eluiga, ii) tõenäoliselt pikeneb, iii) nõuab agressiivseid diagnostilisi ja/või raviprotseduure ning iv) kui see hõlmab raske puude olemasolu või selle riski [6].

5. ELi kohtupraktika kohaselt on need neli kriteeriumi kumulatiivsed [7]: need kõik peavad olema täidetud, et mis tahes haigust saaks pidada raskeks. Samal ajal mõjutab ühe kriteeriumi hindamine tõenäoliselt seda, kuidas hinnatakse teisi.[8]

6. Ombudsman sai kolm kaebust puuetega töötajatelt või töötajatelt, kelle lastel on puue, selle kohta, et komisjon keeldus tunnistamast neid puuet ühise ravikindlustusskeemi alusel raske haigusena. Kuna juhtumid viitasid võimalikule süsteemsele probleemile, otsustas ombudsman algatada strateegilise uurimise.

2. Strateegiline uurimine

7. 2016. aasta mais algatas ombudsman uurimise, küsides komisjonilt, kuidas ta kavatseb võtta järelmeetmeid seoses ÜRO komitee lõppjäreldusega ühise ravikindlustusskeemi kohta ning kas ta kavatseb kehtestada puuetega inimeste jaoks eraldi kriteeriumid ja/või erisätted. Pärast komisjoni vastust kohtus ombudsmani uurimisrühm juhtumi arutamiseks komisjoni esindajatega.

8. Seejärel konsulteeris ombudsman sihtrühma kuuluvate sidusrühmadega küsimustes, mida ta pidas oma uurimise seisukohast asjakohasteks.[9] Ombudsman esitas oma konsultatsiooni tulemuste kohta aruande.

9. Ombudsman leidis, et komisjoni suutmatus võtta vastusena ÜRO komitee soovitusele tõhusaid meetmeid kujutab endast haldusomavoli. 2018. aasta juulis esitas ta komisjonile soovituse seda küsimust käsitleda. Samuti esitas ta komisjonile viis parandusettepanekut. Komisjon vastas ombudsmanile 2019. aasta jaanuaris. [10]  

Ombudsmani soovitus

10. Oma strateegilise uurimise põhjal jõudis ombudsman järgmisele järeldusele:

Komisjoni suutmatus võtta tõhusaid meetmeid vastuseks ÜRO komitee 2. oktoobri 2015. aasta soovitusele vaadata läbi ühine raviskeem kujutab endast haldusomavoli.

11. Ombudsman soovitas järgmist:

Komisjon peaks viivitamatult tegema ülesandeks vaadata läbi üldised rakendussätted (mis reguleerivad ühise ravikindlustusskeemi toimimist), tagamaks, et puuetega inimesi käsitletakse tulevikus ühise ravikindlustusskeemi raames viisil, mis on kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. Üldiste rakendussätete läbivaatamiseks peaks komisjon kehtestama selge ajakava puuetega töötajate asjaomaste esindajatega ja puuetega ülalpeetavatega töötajate esindajatega konsulteerimiseks. Läbivaatamisel tuleks keskenduda ravikulude täieliku hüvitamise kriteeriumidele, kuid kaaluda võib ka muid küsimusi.

12. Lisaks esitas ombudsman komisjonile viis soovitust selle kohta, kuidas parandada ühist ravikindlustusskeemi ja kuidas tegeleda puuetega inimeste laiemate vajadustega. Eelkõige soovitas ombudsman järgmist:

1) Komisjon peaks avaldama üldiste rakendussätete alusel hüvitatavate abivahendite mittetäieliku loetelu.

2) Komisjon peaks viima läbi hindamise, et teha mitteammendavalt kindlaks puudega seotud mittemeditsiinilised vajadused. Komisjon peaks algatama menetluse, et tagada puuetega ELi töötajate ja nende perekondade mittemeditsiiniliste vajaduste rahuldav rahuldamine piisavate vahendite eraldamise kaudu ja asjakohases raamistikus ELi institutsioonide sotsiaalkavade raames.

3) Komisjon peaks vaatama läbi oma praegused eeskirjad puuetega töötajate mõistlike abinõude kohta, võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätteid.

4) Komisjon peaks juhul, kui seda veel ei tehta, tagama, et puuetega toimetulekut käsitlev erikoolitus on osa tema asjaomaste küsimustega tegelevate töötajate ja juhtkonna tasandi töötajate sissejuhatavast programmist.

5) Komisjon peaks looma korrapäraseid kontakte puuetega või puuetega pereliikmeid omavate ELi töötajate ühendustega, et saada tagasisidet ühise ravikindlustusskeemi ja puuetega inimeste sotsiaalkavade igapäevase kohaldamise kohta. Komisjon peaks nende ühendustega sisukal, õigeaegsel ja struktureeritud viisil konsulteerima ka neid puudutavate õigusaktide ja poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel.

Komisjoni vastus ombudsmani soovitusele

13. Soovituse kohta märkis komisjon, et paindlik lähenemisviis, mida ta kohaldab raske haiguse kindlaksmääramise kriteeriumide suhtes, tähendab, et praktikas hüvitatakse märkimisväärne hulk puudega seotud meditsiinilisi kulusid juba täielikult. Nõukogu nõustus siiski, et selle paindliku lähenemisviisi ametlikuks muutmiseks oleks eelistatav üldised rakendussätted läbi vaadata, ning lubas seda teha. Samuti kohustus komisjon konsulteerima kõigi asjaomaste sidusrühmadega [11].

14. Komisjon märkis, et üldiste rakendussätete mis tahes muudatused on seotud ravikuludega ja nende puhul tuleks arvesse võtta ühise ravikindlustusskeemi pikaajalist rahalist jätkusuutlikkust.

15. Seoses esimese ettepanekuga, et komisjon peaks avaldama loetelu abivahenditest, mida saab ühise ravikindlustusskeemi alusel hüvitada, märkis komisjon, et ta kaalub, kuidas kõige paremini avaldada oma veebisaidil mittetäielik loetelu abivahenditest, mida hüvitatakse ühise ravikindlustusskeemi alusel.  

16. Vastuseks teisele ettepanekule teatas komisjon, et konsulteerib teiste ELi institutsioonidega selle üle, kuidas vaadata läbi praegused suunised puuetega töötajate või puuetega pereliikmete mittemeditsiiniliste vajaduste käsitlemiseks, võttes arvesse igas institutsioonis kättesaadavaid rahalisi vahendeid. Komisjon teatas, et pooldab nende töötajate laste koolikulude täielikku hüvitamist, kes oma puude tõttu peavad käima erikoolides. Komisjon märkis siiski, et ta ei pea vajalikuks koostada ülevaadet puudega seotud mittemeditsiinilistest kuludest ning et ta juba püüab pakkuda juhtumipõhiselt optimaalset tuge.

17. Seoses kolmanda soovitusega oli komisjon seisukohal, et ei ole vaja läbi vaadata eeskirju selle kohta, kuidas võtta arvesse puuetega töötajate vajadusi. Komisjon püüab juba parandada teavet ja töötajate koolitust puuetega seotud küsimustes ning püüab tagada järjepideva ja kooskõlastatud lähenemisviisi puuetega töötajate vajaduste arvessevõtmiseks. Kui eeskirju on vaja tulevikus läbi vaadata, konsulteeritakse selleks puuetega töötajatega.

18. Neljanda soovitusega seoses märkis komisjon, et kavatseb oma uutele juhtidele mõeldud sissejuhatavas kursuses võtta kasutusele spetsiaalsed koolituskursused puuetega tegelemiseks. Samuti on ta parandanud juhtidele kättesaadavat teavet oma puuetealase sisepoliitika kohta ja selle kohta, kuidas võtta arvesse puuetega töötajate vajadusi. Ta lisas, et esimene kontaktpunkt uutele puuetega töötajatele või neile, kellel on puudega pereliikmed, on koolitatud ja spetsialiseerunud sotsiaalassistent. Sotsiaaltöötaja ülesanded hõlmavad mitmesuguseid küsimusi, sealhulgas menetlusküsimusi, erivajadustega arvestamist ja erivajadustega laste koole. Assistent kuulub spetsiaalsesse meeskonda, mis tegeleb puuetega töötajate või puuetega pereliikmetega seotud rahalise toetusega.

19. Vastuseks viiendale soovitusele märkis komisjon, et kõiki meetmeid arutatakse alati personalieeskirjades ette nähtud foorumitel, mis tähendab, et kaasatud on töötajate esindajad, sealhulgas puuetega töötajad. Ta märkis, et konsulteerib puuetega seotud küsimustes ka võrdsete võimaluste ühiskomiteega (COPEC) ning et selle asjaomastel osakondadel [12] on korrapärased kontaktid puuetega töötajate või puuetega pereliikmete ühendustega. Ta lisas, et oli hiljuti loonud ühtse kontaktpunkti töötajate päringute jaoks, mis puudutavad puudeid puudutavaid meditsiinilisi ja mittemeditsiinilisi küsimusi. See toetab töötajaid, kellel on raskusi oma elukohaliikmesriigi ametiasutuste pakutavatele toetuskavadele juurdepääsuga.

Ombudsmani hinnang pärast soovitust

20. Ombudsman tervitab komisjoni vastust ja on rahul, et üldiselt nõustub ta tema soovituse ja enamiku tema ettepanekutega.

21. Seoses soovitusega väljendab ombudsman heameelt komisjoni võetud kohustuse üle alustada võimalikult kiiresti üldiste rakendussätete läbivaatamise protsessi, eelkõige seoses täielikult hüvitatavate kulude kindlaksmääramise kriteeriumidega. See küsimus on väga oluline, et tagada puuetega inimeste õiguste austamine.

22. Ombudsman hindab seda, et see on keeruline protsess, mis hõlmab paljusid erinevaid osapooli. Pidades silmas, et üks talle selles küsimuses esitatud kaebustest esitati 2014. aastal, julgustab ta komisjoni tegema kõik endast oleneva, et menetlus võimalikult kiiresti lõpule viia.

23. Ombudsman väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle konsulteerida COPECi ja puuetega töötajate või puuetega pereliikmete ühendustega. Komisjon peaks tagama, et nende ühendustega konsulteeritakse kogu protsessi vältel sisuliselt ja õigeaegselt. Komisjon peaks juba praegu teavitama neid ühendusi sellest, kuidas nendega konsulteeritakse.

24. Arvestades küsimuse olulisust, jälgib ombudsman, kuidas komisjon tema soovitust rakendab. Seetõttu palub ta komisjonil esitada kuue kuu jooksul aruanne tehtud oluliste edusammude kohta.

25. Ombudsman väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon töötab välja, kuidas kõige paremini avaldada oma veebisaidil mittetäielik loetelu abivahenditest, mida hüvitatakse ühise ravikindlustusskeemi alusel (esimene soovitus). Ta nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks seda tööd võimalikult kiiresti.

26. Ombudsman väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle konsulteerida teiste ELi institutsioonidega sotsiaalabikava käsitlevate kehtivate suuniste läbivaatamisel, võttes arvesse iga institutsiooni käsutuses olevaid eelarvevahendeid (teine ettepanek). Ombudsman kordab oma seisukohta, et selleks oleks asjakohasem teha kättesaadavaks eraldi eelarverida, mis on ühine kõigile ELi institutsioonidele. Ta nõuab tungivalt, et komisjon võtaks seda suuniste läbivaatamisel arvesse. Ombudsman mõistab ka komisjoni väidet, et isegi kui ta annaks ülevaate puuetega inimeste mittemeditsiinilistest vajadustest, võib siiski olla parem käsitleda neid vajadusi juhtumipõhiselt.

27. Seoses koolitasudega tõstatas ombudsman 2018. aasta detsembris komisjoni presidendiga küsimuse nende töötajate laste koolitasude täieliku katmise kohta, kes oma puude tõttu peavad käima erikoolides.[13] Tal on hea meel märkida, et eelarve ja personali eest vastutav volinik teatas 2019. aasta jaanuaris, et komisjon katab need tasud täielikult ja võtab juhtrolli asjakohaste suuniste muutmisel selle kohta, kuidas teised institutsioonid sellega tegelevad.

28. Ombudsman väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle vaadata läbi uutele juhtidele mõeldud sissejuhatav kursus, et võtta arvesse puuetega töötajate või puuetega pereliikmete vajadusi (neljas soovitus). Juhtkonna tasandi koolitus on väga oluline, kuna vahetud juhid teevad tavaliselt otsuseid selle kohta, kuidas võtta arvesse puuetega töötajate vajadusi. Ombudsman väljendab heameelt ka asjaolu üle, et komisjonil on koolitatud sotsiaalassistent, kes pakub tuge puuetega töötajatele või neile, kellel on puuetega pereliikmed. Ta nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et kõik puuetega seotud küsimustega tegelevad töötajad saaksid sisseelamisprogrammi ajal vajalikku koolitust.

29. Seoses viienda soovitusega väljendab ombudsman heameelt ühtse kontaktpunkti loomise üle puuetega seotud meditsiiniliste ja mittemeditsiiniliste küsimuste jaoks. Lisaks märkis komisjon, et tema asjaomastel osakondadel on korrapärased kontaktid puuetega töötajate ühendustega ja puuetega ülalpeetavatega töötajatega. Ombudsman rõhutab, et on oluline, et komisjon kohtuks nende ühendustega korrapäraselt, et saada neilt tagasisidet puuetega seotud küsimustes.

30. Ombudsman avaldab kahetsust, et komisjon leiab, et tema eeskirju puuetega töötajate vajaduste arvessevõtmise kohta ei ole vaja läbi vaadata (kolmas soovitus). Komisjon võttis kehtivad eeskirjad vastu 2004. aastal, samas kui ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon jõustus 2011. aastal. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt peavad osalised võrdõiguslikkuse edendamiseks ja diskrimineerimise kaotamiseks võtma kõik asjakohased meetmed, et tagada puuetega töötajate vajaduste „mõistlikud abinõud“.[14] Ombudsman on seisukohal, et see tähendab asjakohase raamistiku kehtestamist taotluste käsitlemiseks, et võtta puuetega töötajate vajadusi arvesse selgel, õiglasel ja järjepideval viisil.

31. Vastuseks konsultatsiooni käigus tõstatatud küsimusele märkis komisjon, et kuigi asjaomase isiku esimene kontaktpunkt on vahetu ülemus, käsitletakse taotlusi järjepidevalt, kuna konsulteeritakse personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadiga. Kuigi ombudsman ei ole leidnud tõendeid selle kohta, et see tegelikkuses nii ei ole, ei ole kohaldatavates eeskirjades sätestatud vajadust konsulteerida personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadiga kõigil juhtudel [15].  

32. Ombudsman nõuab tungivalt, et komisjon toetaks laiemat lähenemisviisi võimalikele meetmetele, mida saab võtta puuetega töötajate vajaduste rahuldamiseks. Selleks võiks komisjon tugineda ombudsmaniga konsulteerimisel esitatud teabele.

Järeldus

Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise järeldusega:

Ombudsman tervitab asjaolu, et komisjon nõustus tema soovitusega ja reageeris enamikule tema ettepanekutele positiivselt. Arvestades küsimuse olulisust, jälgib ta tähelepanelikult, kuidas komisjon tema soovitust rakendab. Seetõttu palub ta komisjonil esitada kuue kuu jooksul aruanne tehtud oluliste edusammude kohta.

Ombudsman kinnitab kolmandat soovitust, mille ta esitas oma 16. juuli 2018. aasta soovituses.

Komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

 

Emily O'Reilly
Euroopa Ombudsman
Brüssel, 4. aprill 2019

 

[1] ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon võeti vastu 13. detsembril 2006 ja kiideti ELi nimel heaks nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsusega 2010/48: https://www.un.org/development/desa/disabilities/convention-on-the-rights-of-persons-with-disabilities.html.  

[2] ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 25 „Tervishoid“.

[3] Asjaomase ÜRO komitee lõppjäreldused puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise kohta ELis, 2. oktoober 2015, punkt 87: https://tbinternet.ohchr.org/_layouts/treatybodyexternal/Download.aspx?symbolno=CRPD%2FC%2FEU%2FCO%2F1

[4] Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ametnike personalieeskirjade ning muude teenistujate teenistustingimuste artikkel 72: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1549272035601&uri=CELEX:01962R0031-20190101.

[5] Komisjoni otsus, millega kehtestatakse ravikulude hüvitamise üldised rakendussätted ja mis jõustus 1. juulil 2007: http://ec.europa.eu/pmo/tender/06_annexe6_dge_en.pdf.  

[6] Üldiste rakendussätete III jaotise 5. peatükk.

[7] Avaliku Teenistuse Kohtu 18. septembri 2007. aasta otsus kohtuasjas Botos vs. komisjon, F-10/07, punktid 41–44, http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=5AB5024E8A3143458C5D4E0B7C07D854?text=&docid=62955&pageIndex=0&doclang=FR&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=1480230.

[8] Avaliku Teenistuse Kohtu 28. septembri 2011. aasta otsus kohtuasjas Allen vs. komisjon, F-23/10, punkt 79 http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=110181&pageIndex=0&doclang=EN&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=1480315.

[9] Ombudsman saatis küsimused, mida ta pidas oma uurimise seisukohast asjakohasteks ja mille kohta ta lootis teha komisjonile ettepanekuid, et:
- Euroopa Parlamendi puuetega inimeste toetusrühm, mis koosneb Euroopa Parlamendi puuetega töötajatest või puuetega pereliikmete hooldajatest või kellel on puudeküsimustega seotud ametialased huvid;

- Euroopa Komisjoni puuetega inimeste tugirühm, mis koosneb komisjoni ja teiste ELi institutsioonide töötajatest, kes vastutavad puudega või arengupeetusega inimese eest; 

- Euroopa Komisjoni puudega töötajate ühendus, kuhu kuuluvad puudega või pikaajalise terviseprobleemiga töötajad;  ja

- Euroopa Puuetega Inimeste Foorum (EDF), mis on vabaühendus, mis koondab puuetega inimeste esindusorganisatsioone kogu Euroopast.

Ombudsman sai ka kaks spontaanset individuaalset vastust.

[10] Kõik uurimisega seotud dokumendid, sealhulgas ombudsmani kiri komisjonile strateegilise uurimise algatamise kohta, konsultatsiooniaruanne ja ombudsmani soovitus, on kättesaadavad aadressil: https://www.ombudsman.europa.eu/en/opening-summary/en/65814.

[11] Sealhulgas ühise ravikindlustusskeemi institutsioonidevaheline korralduskomitee, personalieeskirjade komitee, võrdsete võimaluste ühiskomitee (COPEC), personalikomitee, ametiühingud ja puuetega töötajate või puuetega pereliikmete esindajad.

[12] Ta mainis eelkõige personali- ja turvalisusküsimuste peadirektoraati ning individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametit.

[13] ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni käsitlev strateegiline algatus

(ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon) ja Euroopa koolid (SI/4/2018/EA): https://www.ombudsman.europa.eu/en/correspondence/en/108659.

[14] ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 5 lõige 3.

[15] Komisjoni 2004. aasta otsuse artiklis 7 on sätestatud, et kui taotletakse erivajadustega arvestamist, uurib komisjoni meditsiiniteenistus koostöös puuetega inimeste töölevõtmise hea tava eeskirja sätete kohaselt määratud spetsialistiga, kas seda on võimalik teha, ja kui on, siis kuidas seda teha. Mõistlikke abinõusid käsitleva komisjoni brošüüri kohaselt „on sageli nii, et asjaomane personaliteenistus (sealhulgas konkreetsete IKT-vahendite kohalik IRM) ja muud teenistused (nt OIB, OIL, meditsiiniteenistus jne) võivad olla järelmeetmete võtmise protsessi tihedalt kaasatud“.

Mida arvate sellest masintõlkest? Ootame tagasisidet!