# Otsus juhtumi 240/2019/SRS kohta, mis käsitleb kuriteoohvrite õiguste direktiiviga seotud Saksamaa vastu esitatud rikkumiskaebuse väidetavat väärkäsitlemist Euroopa Komisjoni poolt
- Autor: Euroopa Ombudsman
- Kuupäev: 2019-03-12T00:00+01:00[Europe/Paris]
- [URL](https://www.ombudsman.europa.eu/et/decision/et/111115)
---
Kaebus Euroopa Komisjonile
--------------------------

**1. 21.** novembril 2017 võttis kaebuse esitaja ühendust Euroopa Komisjoniga seoses probleemidega, mis tal olid Saksamaa kohtutega seoses kuriteoohvrite õiguste direktiivi^[\[1\]](#_ftn1){#_ftnref1}^ väidetava ebaõige kohaldamisega Saksamaal.

**2.**Ta sai komisjonilt 18. detsembril 2017 vastuvõtuteatise selle kohta, et tema taotlus registreeriti rikkumiskaebusena.

**3.**24. juunil 2018 tuletas kaebuse esitaja komisjonile seda küsimust meelde. Kuna kaebuse esitaja ei olnud vastust saanud, pöördus ta 8. juulil 2018 ombudsmani poole.

Euroopa Komisjoni vastus kaebuse esitajale
------------------------------------------

**4.**Pärast ombudsmani sekkumist vastas komisjon kaebuse esitajale 12. septembril 2018. Oma vastuses teatas komisjon kaebuse esitajale, et tema kaebuses ei tõstatatud süsteemset probleemi. Samuti teatas ta kaebuse esitajale, et ta analüüsib kuriteoohvrite õiguste direktiivi ülevõtmist, sealhulgas tema kaebuses tõstatatud küsimusi, kõigis liikmesriikides, sealhulgas Saksamaal. Komisjon teatas ka, et kavatseb selle lõpule viia 2018. aasta lõpuks. Seega, kui ta ei esita asjakohast teavet oma esialgse järelduse ümberhindamiseks nelja nädala jooksul, lõpetab komisjon juhtumi menetlemise.

**5.**Kaebuse esitaja vastas komisjonile 10. oktoobril 2018, selgitades oma raskusi seoses õiguskaitse kättesaadavusega Saksamaal.

**6. 16.**novembril 2018 vastas komisjon kaebuse esitajale uuesti. Ta märkis veel kord, et tal puudub pädevus sekkuda tema üksikjuhtumisse, mis puudutab igapäevast õigusemõistmist Saksamaal. Kuna kaebuse esitaja ei esitanud oma 10. oktoobri 2018. aasta kirjas uusi asjaolusid oma esialgse hinnangu läbivaatamiseks, otsustas komisjon juhtumi lõpetada.

**7.**Kaebuse esitaja ei olnud komisjoni vastusega rahul ja pöördus ombudsmani poole, väites, et asjaolu, et komisjon teeb liikmesriigi vastu rikkumismenetluse algatamise üle otsustamisel vahet üksikutel ja üldistel küsimustel, ei toeta ELi kohtute praktikat.

Euroopa Ombudsmani järeldus
---------------------------

**8.** Ombudsman märgib, et ELi aluslepingutega on komisjonile pandud kohustus teha järelevalvet selle üle, kuidas liikmesriigid ELi õigust kohaldavad. See hõlmab selle tagamist, et liikmesriigid võtavad ELi õiguse üle ja kohaldavad seda nõuetekohaselt.^[\[2\]](#_ftn2){#_ftnref2}^ Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on komisjonil liikmesriigi suhtes rikkumismenetluse algatamise üle otsustamisel ulatuslik kaalutlusõigus.^[\[3\]](#_ftn3){#_ftnref3}^Ombudsman ei tohiks sekkuda komisjoni kaalutlusõiguse kasutamisse seni, kuni komisjon tegutseb oma õiguspädevuse piires. Hea halduse huvides saab ombudsman siiski kontrollida, kas komisjon on nõuetekohaselt selgitanud, kuidas ja miks ta on oma kaalutlusõigust kasutanud.

**9. Euroopa Kohtu praktikast[^\[4\]^](#_ftn4){#_ftnref4}**tuleneb, et ELi õiguse väärkohaldamine peab olema teataval määral järjepidev ja üldine, et komisjon saaks tegutseda aluslepingute täitmise järelevalvajana. Rikkumismenetluse eesmärk ei ole lahendada konkreetseid või üksikuid liidu õiguse väärkohaldamise juhtumeid, mis on seotud ühe või väikese arvu kodanikega. Rikkumismenetlus on sisuliselt protsess, mille käigus Euroopa Komisjon alustab liikmesriigiga dialoogi, et teha kindlaks ja lahendada üldised ja järjepidevad probleemid liidu õiguse kohaldamisel selles liikmesriigis. Lisaks on komisjonil ulatuslik kaalutlusõigus selle üle otsustamisel, kas tegevus on piisavalt järjepidev ja üldine, et algatada rikkumismenetlus. .

**10.**Käesoleval juhul otsustas komisjon Saksamaa suhtes rikkumismenetlust mitte algatada, kuna juhtum puudutas konkreetset olukorda, ning komisjon hindas kuriteoohvrite õiguste direktiivi ülevõtmist kõigis liikmesriikides. Komisjoni valik oli seega mõistlik ja kooskõlas asjakohase kohtupraktikaga. Seega ei ületanud komisjon oma kaalutlusõigust.

**11. Kaebuse esitaja esitatud teabe** põhjal ei tuvasta ombudsman käesoleval juhul haldusomavoli \[5\].{#_ftnref6}

Lambros Papadias

Uurimisosakonna juhataja -- üksus 3

Strasbourg, 14. märts 2019

[\[1\]](#_ftnref1){#_ftn1} 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded, kättesaadav aadressil: <http://data.europa.eu/eli/dir/2012/29/oj>.

[\[2\]](#_ftnref2){#_ftn2} Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõige 1 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 258.

[\[3\]](#_ftnref3){#_ftn3} Vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 14. veebruar 1989, *Star Fruit vs. komisjon,* C-247/87, [ECLI:EU:C:1989:58,](https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:e4c3d14b-516a-43a2-bc26-4fdc28336562.0002.06/DOC_1&format=PDF) punkt 11.

[\[4\]](#_ftnref4){#_ftn4} Vt näiteks kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 2005, *komisjon vs. Belgia,* C-287/03, [ECLI:EU:C:2005:282,](http://curia.europa.eu/juris/showPdf.jsf?docid=59311&pageIndex=0&doclang=EN&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=2221440) punkt 29.

[\[5\]](#_ftnref5){#_ftn5} Seda kaebust on käsitletud delegeeritud juhtumite käsitlemise raames kooskõlas [Euroopa Ombudsmani otsuse (millega võetakse vastu rakendussätted) artikliga 11.](https://www.ombudsman.europa.eu/en/resources/provisions.faces#hl10)