FOR PREVIEWING & TESTING PURPOSES ONLY.
This notification will disappear once the page will be published.
This link is available for less than 30 minutes.
  • Kergesti loetav
  • Teksti suurus

Kas teil on kaebus ELi institutsiooni või asutuse kohta?

Valitud keel: 
  • Eesti keel
Lähtekeel: 
Kättesaadavad keeled: 
See lehekülg on tõlgitud masintõlkega.
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.

Euroopa Ombudsmani otsus Euroopa Komisjoni vastu esitatud kaebuse 1025/98/IP kohta


Strasbourg, 13. oktoober 1999

Lugupeetud hr R.
7. septembril 1998 esitasite Euroopa ombudsmanile kaebuse Euroopa Komisjoni vastu seoses teie 27. oktoobri 1997. aasta kaebuse käsitlemisega komisjonis.
2. detsembril 1998 edastasin kaebuse Euroopa Komisjoni presidendile. Komisjon saatis 29. märtsil 1999 selles küsimuses oma arvamuse, mille ma edastasin Teile 13. aprillil 1999, paludes Teil soovi korral esitada oma märkused. mail 1999 sain Teie märkused komisjoni arvamuse kohta. Ombudsman võttis 23. juunil 1999 täiendavaid meetmeid, et saada juhtumi kohta lisateavet. 12. juulil 1999 sain teilt veel ühe kirja.
Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemustest.
Oluline on meenutada, et EÜ asutamisleping annab Euroopa ombudsmanile õiguse uurida võimalikke haldusomavoli juhtumeid ainult ühenduse institutsioonide ja asutuste tegevuses. Euroopa Ombudsmani põhikirjas on konkreetselt sätestatud, et ombudsmanile ei või esitada kaebust ühegi muu asutuse ega isiku tegevuse peale. Nende sätete alusel on ombudsmani uurimised suunatud Euroopa Komisjoni haldusomavoli uurimisele.

Kompromiss


Kaebus on seotud raamalgatusega "Tööhõive ja inimressursside arendamine", mille Euroopa Komisjon kehtestas nõukogu määruse (EMÜ) nr 2082/931 artikli 11 alusel.
Euroopa Komisjon käivitas programmi "Horisont II" aastateks 1995-1997 projekti 95 H GAL Castro Navas raames Galicias (Hispaania), et parandada puuetega inimeste ja teiste ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööhõivevõimalusi. Projekti toetusesaaja, kellega kaebuse esitaja sõlmis töölepingu, oli Menela sihtasutus. Fond sai rahalist toetust Euroopa Sotsiaalfondist.
Kaebuse esitaja sõnul lõpetas ta oma koostöö fondiga 31. oktoobril 1996, kuna fond ei tasunud tema arveid ja tema arvates oli projekti elluviimisel esinenud muid rikkumisi.
Juulis 1997 saatis ta Euroopa Komisjonile kaebuse, milles ta väitis, et fond on projekti elluviimisel eiranud eeskirju ja kuritarvitanud ühenduse vahendeid.
Kaebuse esitaja märkis, et institutsioon vastas talle 30. juulil 1997, teatades, et sarnaste juhtumite puhul tavapärase menetluse kohaselt edastati tema kiri Hispaanias Euroopa Sotsiaalfondi haldamise eest vastutavale üksusele, kes tegeleb selle küsimusega.
Kaebuse esitaja saatis 27. oktoobril 1997 komisjoni V peadirektoraadile täiendava kirja, millele komisjon ei vastanud. Seetõttu kirjutas kaebuse esitaja 7. septembril 1998 Euroopa ombudsmanile seoses Euroopa Komisjoni väidetava suutmatusega nõuetekohaselt jälgida Menela fondi vahendite väljamaksmist Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) kaudu ning seoses sellega, kuidas komisjon käsitles tema 1997. aastal esitatud kaebust.

Nõue


Komisjoni arvamus
Oma arvamuses kaebuse kohta esitas komisjon järgmised märkused:
Komisjon kinnitas kaebuse esitaja 1997. aasta juuli kirja kättesaamist. Ta rõhutas, et rahalise toetuse saaja oli Hispaanias asuv Menela fond, kes vastutas seega üksnes hageja arvete tasumise eest. Selle seisukoha toetuseks viitas komisjon määruse nr 2082/93 artikli 21 lõikele 1 (2).
Institutsioon teatas ka, et tavapärase menetluse kohaselt edastas ta 30. juulil 1997 kaebuse esitaja kirja Hispaania tööhõive- ja sotsiaalministeeriumi Euroopa Sotsiaalfondi haldamise eest vastutavale üksusele ning palus Hispaania ametiasutustel end uurimise tulemustega kursis hoida.
Komisjon rõhutas, et sai Hispaania ametiasutustelt vastuse vaid mõni päev enne ombudsmanile oma arvamuse saatmist kaebuse kohta. Selle vastuse kohaselt kuulusid kaebuse esitaja arved kogusummas ligikaudu 3 miljonit Hispaania peseetat 1996. aasta lõpu saldo hulka. Selle summa maksmine edastati programmi eest vastutavale Galicia piirkondlikule valitsusele, kes tegi seejärel makse projekti toetusesaajale, nimelt Menela fondile. Kaebuse esitaja teiste arvete kohta selgitasid asjaomased ametiasutused, et need sisaldusid menetletavas 1997. aasta saldos.
Lõpuks leidis komisjon, et Euroopa Ombudsman oleks soovi korral pidanud vajalikuks võtta otse ühendust riiklike ametiasutustega.
Kaebuse esitaja märkused
Oma märkustes
jäi kaebuse esitaja põhimõtteliselt oma esialgse kaebuse juurde. Lisaks heitis ta komisjonile ette, et ta ei võtnud meetmeid, kuna Hispaania Euroopa Sotsiaalfondi haldamise eest vastutav
üksus ei vastanud.

Muud nõuded


Euroopa Ombudsman võttis 23. juunil 1999 telefoni teel ühendust Euroopa Sotsiaalfondi haldusüksusega Hispaanias. 25. juunil 1999 sai ta juhtumi kohta täiendavat teavet.
Euroopa Sotsiaalfondi haldusüksus teatas ombudsmanile, et pärast Euroopa Komisjoni meeldetuletust saatis ta 15. detsembril 1998 Galicia piirkondlikule valitsusele kirja, milles palus teavet uurimise etapi kohta. Ta märkis ka, et Galicia ametiasutuste saadetud dokumentidest ilmnes, et Menela fond, kes oli projekti toetusesaaja, oli saanud ühenduse rahalisi vahendeid ja et kaebuse esitaja oli saanud makseid ka 1996. aasta eest. Neid asjaolusid arvesse võttes otsustas komisjon juhtumi lõpetada ja teavitas Euroopa Komisjoni kõnealusest otsusest 3. veebruari 1999. aasta kirjaga.
juulil 1999 sai ombudsman kaebuse esitajalt täiendava teate. Ta tänas ombudsmani huvi eest juhtumi vastu ja teatas talle, et pärast Menela fondiga peetud läbirääkimisi kiitis ta 16. juunil 1999 heaks talle pakutud 1 700 000 USA dollari suuruse summa. Seda Menela sihtasutusega saavutatud kokkulepet silmas pidades teatas kaebuse esitaja, et edasisi uurimisi ei ole vaja läbi viia.
Kaebuse esitaja kinnitas siiski oma rahulolematust sellega, kuidas komisjon tema kaebust käsitleb.

Otsus

Kaebuse esitaja esitatud teabe ja Euroopa Komisjoni tähelepanekute
põhjal jõudis ombudsman järgmistele järeldustele.
1. Euroopa Komisjoni väidetav suutmatus nõuetekohaselt jälgida ühenduse vahendite väljamaksmist.
1.1 Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei olnud nõuetekohaselt jälginud ühenduse vahendite väljamaksmist Menela fondi poolt. Ta mainis eelkõige, et fond ei tasunud osa tema arvetest, mis olid seotud ajavahemikuga, mil ta projektis osales.
1.2. Komisjon selgitas oma arvamuses, et rahalise toetuse saaja oli Hispaania sihtasutus Menela, kes vastutas ainuisikuliselt hageja arvete tasumise eest. Tavapärast menetlust järgides edastas Euroopa Komisjon kaebuse esitaja kirja Hispaanias Euroopa Sotsiaalfondi haldamise eest vastutavale üksusele.
1.3. Üks ühenduse majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse poliitika aluspõhimõtteid on nn partnerlus erinevate protsessis osalejate vahel. Nagu on sätestatud EÜ struktuurifondide tegevust reguleerivates eeskirjades, toimub ühenduse tegevus komisjoni, asjaomase liikmesriigi ning selle pädevate asutuste ja organite vaheliste tihedate konsultatsioonide kaudu riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil. Partnerlus peab toimuma täielikus kooskõlas iga partneri vastavate institutsiooniliste, õiguslike ja finantsvolitustega (3).
1.4 Mis puudutab Euroopa Sotsiaalfondi vahendite väljamaksmist, siis on asjaomastes määrustes sätestatud selge vastutuse jaotus eri osalejate vahel, kohaldades partnerluse põhimõtet. Komisjon vastutab liikmesriigi esitatud abitaotluses (4) osutatud riiklikele, piirkondlikele või kohalikele asutustele tehtavate maksete eest. Lõplikele toetusesaajatele tehtavate maksete eest vastutavad siiski liikmesriigid, kes "tagavad, et toetusesaajad saavad ettemaksed ja maksed kätte võimalikult kiiresti"(5).
1.5 Varasemaid eeskirju silmas pidades leiab ombudsman, et komisjon ei jätnud oma finantsabi lõppsaajate suhtes meetmeid võtmata, kuna see oli liikmesriigi pädevuses. Võttes nõuetekohaselt arvesse partnerluse põhimõtet, ei ole institutsioonil õigust asendada ega asendada vastutavaid riiklikke asutusi, suunates oma osamaksed otse lõplikele abisaajatele. Seetõttu leiab ombudsman, et juhtumi selle aspektiga seoses haldusomavoli ei esine.
2. 2.1 Komisjoni väidetav tegevusetus
2.1 1997. aasta juulis saatis kaebuse esitaja komisjonile ametliku kaebuse, väites, et Hispaania Menela Fond, Galicias asuva ja liidu rahastatud projekti 95 H GAL Castro Navas abisaaja, on rikkunud eeskirju ja kuritarvitanud ühenduse vahendeid. Kaebuse esitaja väitis, et tal on fondiga tasumata saldo, ja palus komisjonil küsimust uurida.
2.2 Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et ta edastas toimiku Hispaania pädevatele ametiasutustele, järgides sarnaste juhtumite puhul tavapärast menetlust, ning palus, et teda hoitaks uurimise tulemusega kursis.
2.3 Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei olnud võtnud Hispaania ametiasutuste suhtes mingeid meetmeid, vaatamata sellele, et nad ei vastanud institutsiooni taotlusele peaaegu poolteist aastat. Komisjoni talitused võtsid Hispaania ametiasutuste vastu täiendavaid meetmeid alles pärast Euroopa Ombudsmani uurimist.
2.4 Ombudsman märgib siiski, et 12. juulil 1999 saadud kirjas teatas kaebuse esitaja talle, et 16. juunil 1999 jõudis ta Menela sihtasutusega kokkuleppele. Kaebuse esitaja rõhutas, et seda kokkulepet silmas pidades ei tohiks rohkem järelepärimisi teha. Samuti tänas ta ombudsmani huvi eest juhtumi vastu. Seetõttu leiab ombudsman, et võttes arvesse eespool esitatud faktilisi järeldusi, eelkõige kaebuse esitaja ja fondi vahel kaebuse esitajat rahuldaval viisil saavutatud kokkulepet, ei ole põhjust jätkata juhtumi selle aspekti uurimist.
3. Järeldus Kaebuse esitaja esitatud teabe ja Euroopa Komisjoni esitatud märkuste
põhjal näib, et Euroopa Komisjon ei ole juhtumi esimese aspektiga seoses haldusomavoli toime pannud. Teise aspekti osas leiab ombudsman, et institutsioon on astunud samme küsimuse lahendamiseks ja on seega kaebuse esitaja rahuldanud. Seetõttu otsustab Euroopa Ombudsman juhtumi lõpetada.
Otsusest teavitatakse ka Euroopa Komisjoni presidenti ja Andaluusia piirkondlikku ombudsmani.
Lugupidamisega,
Jacob SÖDERMAN

(1) nõukogu 20. juuli 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2082/93, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 4253/88, millega nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega; EÜT L 193, 31.7.1993.

(2) Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2082/93 artikli 21 lõige 1: „rahaline abi makstakse [ ] asjaomasele riiklikule, piirkondlikule või kohalikule asutusele või organile, kes on selleks määratud asjaomase liikmesriigi esitatud taotluses, üldjuhul kahe kuu jooksul alates vastuvõetava taotluse saamisest”.

(3) nõukogu määrus (EMÜ) nr 2081/93, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2052/88 struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 193, 31.7.1993, lk 5); Artikkel 4.

(4) Vt eespool nõukogu määruse (EMÜ) nr 2082/93 artikli 21 lõige 1.

(5) Vt eespool nõukogu määruse (EMÜ) nr 2082/93 artikli 21 lõige 5.

Mida arvate sellest masintõlkest? Ootame tagasisidet!