Kaebuse taust

1. Kaebuse esitaja on Euroopa Parlamendi töötaja, kes ei olnud 2015. aastal rahul iga-aastase töötajate edutamisega [1]. 2016. aasta juunis sai ta teada, et Euroopa Parlament otsustas anda talle edutamise raames tehtava hindamise raames kaks teenetepunkti [2].

2. Kaebuse esitaja ei olnud selle otsusega rahul ja esitas 2016. aasta septembris parlamendile halduskaebuse [3]. Oma kaebuses juhtis ta tähelepanu sellele, et tema sooritust on varasemates aruannetes hinnatud suurepäraseks, ning esitas oma töö eest kiidusõnu, mis toetavad tema väidet, et ta väärib kolmandat teenetepunkti.  

3. Parlament vastas kaebuse esitaja ´si halduskaebusele 2017. aasta jaanuaris. Ta selgitas, et igale sektsioonile või üksusele antud teenetepunktide arv on piiratud. Selle tulemusena ei saa kõik töötajad, kelle töötulemusi hinnatakse kõrgelt, kolmandat punkti. Kaebuse esitaja ja üks tema samal palgaastmel olevatest kolleegidest olid mõlemad saanud oma töötulemuste kohta sarnaseid hinnanguid, kuid nende üksuses/osakonnas oli saadaval ainult üks täiendav teenetepunkt. Selle tulemusena otsustas parlament anda kaebuse esitaja kolleegile kolmanda punkti, sest ta oli vanem. 

4. Olles rahul parlamendi ´s vastusega, pöördus kaebuse esitaja 2017. aasta aprillis ombudsmani poole.

Uurimine

5. 2017. aasta juunis algatas ombudsman uurimise kaebuse esitaja väite kohta, et Euroopa Parlamendi otsus anda 2015. aasta edutamise käigus tema asemel kolmas teenetepunkt vanemale kolleegile kujutab endast vanuselist diskrimineerimist.

6. Uurimise käigus sai ombudsman parlamendi vastuse kaebusele ja seejärel kaebuse esitaja märkused vastuseks parlamendi vastusele.

Ombudsmanile esitatud argumendid

7. Kaebuse esitaja väitis, et parlament on rikkunud kohaldatavaid eeskirju,[4] mis keelavad karjääri edendamisel diskrimineerimise vanuse alusel. Seetõttu soovis kaebuse esitaja, et parlament vaataks oma otsuse uuesti läbi ja annaks talle 2015. aasta töötajate edutamise eest kolmanda teenetepunkti.

8.  Parlament väitis, et kuna olemasolevate teenetepunktide arv on piiratud, võib parlament juhul, kui kahel töötajal loetakse olevat võrdsed teened, kasutada kolmanda teenetepunkti andmiseks teiseseid kriteeriume, nagu vanus või teenistusstaaž palgaastmel. See on kooskõlas ELi kohtupraktikaga [5].

9.  Parlament rõhutas, et selliseid teiseseid kriteeriume kasutatakse ainult siis, kui kahe töötaja teened on „tegelikult võrdsed“. Kui teened ja palgaaste on võrdsed, võib teisejärgulise kriteeriumina kasutada vanust. Ta selgitas, et vanuse kasutamine kriteeriumina võib olla õigustatud, et võtta arvesse vanemale töötajale karjääri edenemiseks jäävat piiratumat aega [6].

Ombudsmani hinnang

10. Parlamendil on ulatuslik kaalutlusõigus [7] töötajate teenete hindamisel edutamise raames ja sellest tulenevalt otsustamisel, kui palju teenetepunkte anda. Ombudsmani roll selles juhtumis piirdub seega selle tagamisega, et parlament ei ole teinud ilmset viga ja et ta on andnud mõistliku selgituse oma otsusele mitte anda kaebuse esitajale kolmandat teenetepunkti. Kaebuse esitaja seisukoht, et esines vanuseline diskrimineerimine, on mõistetav, kui lugeda kohaldatavaid eeskirju [8] eraldi. Ombudsman on siiski veendunud, et parlamendi tõlgendus asjakohasest kohtupraktikast on õige. Näiteks kohtuasjas 298/81 tehtud otsuses märkis Euroopa Kohus: „... ei saa väita, et kuritarvitati kaalutlusõigust võtta koos muude teguritega arvesse kandidaatide vanust ja staaži palgaastmel või teenistuses. Kuna kandidaatide kvalifikatsioon ja teened on võrdsed, võivad need asjaolud olla ametisse nimetava asutuse otsuse tegemisel isegi otsustavaks teguriks.“ Järelikult on vanus vastuvõetav teisene kriteerium edutamise raames, et eristada kahte võrdse teene ja palgaastmega töötajat. 

Järeldus

Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise järeldusega:

Euroopa Parlamendi haldusomavoli ei esinenud.

Kaebuse esitajat ja Euroopa Parlamenti teavitatakse sellest otsusest.

Emily O'Reilly

Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 24. oktoober 2018

[1] Vastavalt Euroopa Parlamendi sisepoliitikale edutamise ja karjääri edenemise kohta hinnatakse töötajate tulemuslikkust igal aastal. Igal aastal on saadaval piiratud arv ametikohti, et edutada töötajaid järgmisele palgaastmele. Töötajaid, kes vastavad edutamise tingimustele, kaalutakse edutamiseks iga-aastase hindamise alusel.

[2] Selle käigus hinnatakse igal aastal töötajate teeneid. Kui nende töötulemusi peetakse rahuldavaks, antakse töötajatele 1–3 „soorituspunkti“. Igale üksusele või sektsioonile antakse piiratud arv punkte ning iga üksuse või sektsiooni juhataja otsustab teenete võrdleva hindamise põhjal, kuidas neid punkte anda. Töötajad, kelle töötulemusi hinnatakse rahuldavaks, saavad ühe või kaks teenetepunkti. Kolmanda teenetepunkti võib anda erakordse soorituse eest.

[3] Määruse 31 (EMÜ), 11 (Euratom), millega kehtestatakse Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused (EÜT 1962, L 45, lk 1385), artikli 90 lõike 2 alusel.

[4] Eelkõige personalieeskirjade artikli 1d lõige 1 ja artikli 5 lõige 5 ning personalieeskirjade artikli 45 lõige 1.

[5] kohtuotsus, Euroopa Kohus (teine koda), 17. jaanuar 1989, Vainker vs. Euroopa Parlament, 293/87, ECLI:EU:C:1989:8, punkt 18; ja kohtuotsus, Euroopa Kohus (kolmas koda), 24. märts 1983, Colussi vs. Euroopa Parlament, 298/81, ECLI:EU:C:1983:94, punkt 22.

[6] Kohtuotsus, Esimese Astme Kohus, 29. veebruar 1996, Lopes vs. Euroopa Kohus, T-280/94, ECLI:EU:T:1996:28, punkt 138.

[7] Avaliku Teenistuse Kohtu 18. aprilli 2012. aasta otsus kohtuasjas Buxton vs. parlament, F-50/11, ECLI:EU:F:2012:51, punkt 37.

[8] Personalieeskirjade artikli 1d lõige 1.