Lugupeetud hr L. 23.
juunil 1998 esitasite Euroopa ombudsmanile kaebuse seoses sisekonkursiga COM/T/A/98 ja valikukomisjoni keeldumisega lubada teil uuesti sooritada suuline eksam, millel te osalesite, kuigi te olite õnnetusjuhtumi tõttu arsti korraldusel ravil.
22. juulil 1998 edastasin kaebuse Euroopa Komisjoni presidendile. Komisjon saatis oma arvamuse 9. novembril 1998 ja ma edastasin selle Teile soovi korral koos palvega esitada oma märkused. detsembril 1998 sain teie märkused komisjoni arvamuse kohta.
Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemustest.

Kompromiss

Kaebuse esitaja osales sisekonkursil COM/T/A/98. Ta oli sooritanud kaks kirjalikku eksamit. 27. aprillil 1998 sooritas ta suulise eksami.
2. aprillil 1998 juhtus temaga õnnetus, mis nädal hiljem põhjustas tema jalal tõsise tromboosi. Seega ei saanud kaebuse esitaja töötada rohkem kui kolm nädalat kuni suulise eksami päevani. Eksamil osalemiseks naasis ta tööle. Ta ei taotlenud eksami kuupäeva edasilükkamist, kuna kutses oli ühemõtteliselt märgitud, et see ei ole võimalik. Ta oli arsti korraldusel ravimi all, kui ta osales suulisel eksamil. Ravim tegi ta ebatavaliselt väsinud, riik, mida ta püüdis kompenseerida vastava kohvi tarbimisega. Suulise eksami ajal koges ta, et see suurendas tema närvilisust.
Konkursikomisjon saatis 15. mail 1998 kaebuse esitajale kirja, milles teavitas teda tulemustest ja selgitas, et ta ei olnud eksamit sooritanud, kuna ta oli saanud ainult 88,33 punkti, samas kui nõutav miinimum oli 90 punkti.
Kaebuse esitaja esitas 25. mail 1998 kaebuse, milles palus oma eksamitulemused uuesti läbi vaadata. Konkursikomisjon kinnitas 10. juunil 1998, et tema punktid vastavad täpselt konkursikomisjoni antud punktidele. Komisjon väljendas kaebuse esitaja olukorra suhtes poolehoidu ja selgitas, et ta oleks võinud võtta ühendust konkursi sekretäriga, et selgitada oma probleemi, kui ta 14. aprillil 1998 tööle naasis, või teise võimalusena oleks ta võinud rääkida valikukomisjoni liikmetega suulise eksami alguses; see oleks võimaldanud neil võtta mis tahes meetmeid, mida nad vajalikuks pidasid, näiteks oleks nad võinud tema suulise eksami hilisemale kuupäevale edasi lükata.
23. juunil 1998 kirjutas kaebuse esitaja uuesti valikukomisjoni esimehele. Ta märkis, et ta jätkas tööd alles 27. aprillil 1998, oma suulise eksami päeval, ja et alles suulise eksami ajal sai ta teada oma keha ebanormaalsest reaktsioonist stressirohketes tingimustes.

Nõue

Komisjoni arvamus
Oma arvamuses märkis komisjon järgmist:
- Kaebuse esitaja ilmus suulisele eksamile tavapärasel viisil, mainimata mingeid terviseprobleeme ei enne eksamit ega selle päeval.
- Alles pärast seda, kui kaebuse esitajat oli tema tulemustest teavitatud, teavitas ta valikukomisjoni oma õnnetusest ja terviseprobleemidest. Kandidaat ei võtnud ühendust konkursi korraldamise eest vastutava sekretäriga ega maininud suulisel eksamil küsimust valikukomisjoni liikmetele, et oleks võinud astuda samme eksami kuupäeva muutmiseks.
- Komisjon märkis, et tal ei olnud võimalik pakkuda kandidaadile võimalust sooritada teine suuline eksam, samuti ei saanud ta pärast konkursi lõppu menetlust uuesti alustada.
- Komisjon märkis, et kandidaatide teavitamise korral võtavad nii töölevõtmise üksus kui ka valikukomisjonid kõik võimalikud meetmed, mis võivad olla vajalikud suuliste eksamite nõuetekohaseks läbiviimiseks, kui erandlikud asjaolud takistavad kandidaadil kutses märgitud päeval osaleda.
- Korralduslikel põhjustel ei ole võimalik lisada suulisele eksamile kutsumise kutsesse klauslit, mis võimaldaks kandidaatidel muuta oma vestluse kuupäeva ja kellaaega vastavalt oma äranägemisele. Kui see oleks nii, julgustataks kandidaate esitama vestluse kuupäeva ja kellaaja ümberkorraldamiseks kõikvõimalikke põhjuseid (perekondlikud või muud põhjused, sealhulgas näiteks abielu, sünd, puhkus jne), nagu nad seda juba teevad.
- Komisjon on seisukohal, et iga kord, kui tekib tõeline probleem, võetakse kõik võimalikud meetmed, kui kandidaadid annavad sellest nõuetekohaselt teada või kui tajutakse tõelist probleemi, mis käesoleval juhul nii ei olnud.
Kaebuse esitaja märkused
Kaebuse esitaja jäi oma kaebuse juurde. Ta rõhutas, et kutses märgiti, et suulise eksami kuupäeva ei ole võimalik muuta. Kui ta oleks teadnud võimalusest muuta suulise eksami kuupäeva, oleks ta seda küsinud. Lisaks eeldas apellatsioonikoda, et ta oli naasnud tööle kaks nädalat enne tegelikku kuupäeva. Kaebuse esitaja sõnul ilmnes meditsiiniline probleem esimest korda suulisel eksamil ja seetõttu ei olnud tal võimalik kedagi eelnevalt teavitada.

Otsus

1 Suulise eksamiga seotud erandlikud asjaolud
1.1 Kaebuse esitaja väidab, et sisekonkursi COM/T/A/98 suulise eksami ajal oli ta hiljutise õnnetuse tõttu arsti korraldusel ravimi all. Alles suulise eksami ajal sai ta teada oma keha ebanormaalsest reaktsioonist ravimitega. Ta ei taotlenud eksami kuupäeva edasilükkamist, kuna kutses oli ühemõtteliselt märgitud, et see ei ole võimalik.
1.2 10. juuni 1998. aasta kirjas selgitas komisjon kaebuse esitajale, et ta oleks võinud võtta ühendust konkursisekretäriga või teise võimalusena rääkida valikukomisjoni liikmetega suulise eksami alguses, kuna see oleks võimaldanud neil võtta mis tahes meetmeid, mida nad vajalikuks pidasid, st lükata suulise eksami edasi hilisemale kuupäevale. Lisaks märkis komisjon oma arvamuses, et kui kandidaadid teda teavitavad, võtavad nii töölevõtmise üksus kui ka konkursikomisjonid kõik võimalikud meetmed, mis võivad olla vajalikud suuliste eksamite nõuetekohaseks läbiviimiseks, kui erandlikud asjaolud takistavad kandidaadil kutses märgitud päeval osaleda.
1.3 Euroopa Ombudsman märgib, et kandidaadi kutses on märgitud järgmist: "Je précise par ailleurs que l'organisation des épreuves ne permet pas de changer l'horaire qui vous a été indiqué." Nagu on märgitud käesoleva otsuse punktis 1.2, on komisjon siiski väljendanud nii oma 10. juuni 1998. aasta kirjas kui ka oma arvamuses valmisolekut võtta arvesse erandlikke asjaolusid.
1.4 Ombudsmani uurimine näitas, et praktikas on komisjon valmis võtma kõik võimalikud meetmed suuliste eksamite nõuetekohaseks läbiviimiseks, kui erakorralised asjaolud ei võimalda kandidaadil kutses märgitud päeval osaleda. Seetõttu leiab ombudsman, et hea haldustava kohaselt peaks komisjon lisama suulise eksami kutsetesse klausli, millega teavitatakse kandidaate sellest võimalusest.
2 Suulise eksami uuesti sooritamisest keeldumine
2.1 Kaebuse esitaja, kes osales suulisel eksamil, kuigi ta oli arsti korraldusel ravil, palus hiljem, et valikukomisjon lubaks tal suulise eksami uuesti sooritada pärast seda, kui ta sai teada, et ta ei läbinud konkurssi.
2.2 Konkurss tuleb läbi viia kandidaatide võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt. Selle põhimõtte rikkumine võib kaasa tuua konkursi tühistamise. See võib administratsioonile kaasa tuua märkimisväärseid finants- ja halduskulusid.
2.3 Komisjoni arvamusest ilmneb, et komisjon leidis, et tal ei ole võimalik pakkuda kandidaadile võimalust sooritada teine suuline eksam. Ombudsman märgib, et puuduvad tõendid selle kohta, et komisjoni otsus keelduda kandidaadil suulise eksami uuesti sooritamisest oleks tehtud komisjoni jaoks siduvaid eeskirju või põhimõtteid rikkudes.
2.4 Seetõttu leiab ombudsman, et juhtumi selle aspektiga seoses ei esine haldusomavoli.
Euroopa Ombudsmani
poolt selle kaebuse kohta tehtud uurimiste põhjal näib olevat vajalik teha järgmine kriitiline märkus:

Ombudsmani uurimine on näidanud, et praktikas on komisjon valmis võtma kõik võimalikud meetmed suuliste eksamite nõuetekohaseks läbiviimiseks, kui erandlikud asjaolud takistavad kandidaadil kutses märgitud päeval osalemast. Seetõttu leiab ombudsman, et hea haldustava kohaselt peaks komisjon lisama suulise eksami kutsetesse klausli, millega teavitatakse kandidaate sellest võimalusest.

Arvestades, et see kohtuasja aspekt puudutab menetlusi, mis on seotud minevikus toimunud konkreetsete sündmustega, ei ole asjakohane püüda leida selles küsimuses sõbralikku lahendust. Seetõttu otsustas ombudsman juhtumi lõpetada.
Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Komisjoni presidenti.
Teie siiralt
Jacob Söderman