# Otsus juhtumi 129/2018/NF kohta, mis käsitleb Euroopa Komisjoni seisukohta, et kaebuse esitajat ei saa käsitada huvitatud isikuna seoses väidetavalt ebaseadusliku riigiabiga, mida Saksamaa andis turismisektori teenustele
- Autor: Euroopa Ombudsman
- Kuupäev: 2018-09-26T10:00+02:00[Europe/Paris]
- [URL](https://www.ombudsman.europa.eu/et/decision/et/104221)
---
> Juhtum puudutas seda, kuidas Euroopa Komisjon menetles kaebust väidetavalt ebaseadusliku riigiabi kohta, mida Saksamaa andis piirkondlikku turismi edendavale ettevõttele. Kaebuse esitas ühendus, mille liikmed pakuvad majutust asjaomases piirkonnas. Komisjon asus seisukohale, et kaebuse esitaja ei olnud väidetava abi saaja konkurent ja seega ei saanud „huvitatud isik" esitada riigiabiga seotud kaebust. Seetõttu lükkas komisjon riigiabi kaebuse vastuvõetamatuse tõttu tagasi. Kaebuse esitaja ei nõustunud sellega ja pöördus ombudsmani poole.
> 
> Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et komisjoni seisukoht, et kaebuse esitaja ei ole ELi riigiabiõiguse kohaselt „huvitatud pool", oli mõistlik ning et komisjon lükkas riigiabi kaebuse tagasi. Seega lõpetas ombudsman juhtumi haldusomavoli tuvastamata.
> 
Kaebuse taust
-------------

**1.**Kaebuse esitaja on Saksamaa ühendus, mille liikmed pakuvad majutust Saksamaal Constance'i järve piirkonnas.

**2. Jaanuaris**2017 esitas kaebuse esitaja Euroopa Komisjonile riigiabi kaebuse. Kaebus käsitles Constance'i järve piirkonnas asuva Saksamaa piirkonna poolt Saksa aktsiaseltsile turistide teeninduskaardi kasutuselevõtuks laenu andmist. Aktsiaseltsi liikmed on avalik-õiguslikud isikud ja selle eesmärk on edendada turismi Constance'i järve piirkonnas. Ta on võtnud kasutusele turistide teeninduskaardi, mis annab tasuta juurdepääsu ühistranspordile ja soodushinnaga sissepääsu mitmetesse piirkonna vaatamisväärsustesse, ning on loonud ka veebipõhise broneerimisplatvormi majutuse broneerimiseks piirkonnas.

**3. 2017. aasta** juulis vastas komisjon kaebuse esitajale, et ta ei kvalifitseeru „huvitatud pooleks" ja seega ei ole tal õigust esitada ametlikku kaebust väidetavalt ebaseadusliku riigiabi kohta[\[1\].](#_ftn1){#_ftnref1} Komisjon tänas siiski kaebuse esitajat esitatud teabe eest, mida komisjon käsitaks üldise turuteabena.

**4.**Kaebuse esitaja vaidlustas komisjoni seisukoha, et ta ei kvalifitseeru huvitatud isikuks. Ta palus komisjonil märkida oma seisukoha konkreetne õiguslik alus ja anda kaebuse esitajale teavet olemasolevate edasikaebamisvõimaluste kohta.

**5.**Septembris ja uuesti 2017. aasta detsembris kinnitas komisjon oma seisukohta, et kaebuse esitajat ei saa käsitada huvitatud isikuna. Komisjon teatas, et ta ei käsitle küsimust, millele kaebuse esitaja on tema tähelepanu juhtinud. Samuti otsustas komisjon kaebuse esitaja samateemalisele kirjavahetusele enam mitte vastata.

**6.**Kuna kaebuse esitaja ei olnud komisjoni vastusega rahul, pöördus ta 2018. aasta jaanuaris ombudsmani poole.

Uurimine
--------

**7.**Ombudsman algatas uurimise seoses kaebuse esitaja seisukohaga, et komisjon eksis, kui leidis, et ta ei kvalifitseeru huvitatud isikuks seoses väidetavalt ebaseadusliku riigiabiga, mida Saksamaa andis turismisektori teenustele.

**8. Esimese sammuna**palus ombudsman komisjonil vastata kaebuse esitaja taotlusele, et ta selgitaks oma seisukoha konkreetset õiguslikku alust ja annaks teavet olemasolevate edasikaebamisvõimaluste kohta. Uurimise käigus sai ombudsman komisjoni vastuse kaebuse esitaja teabenõudele ja seejärel kaebuse esitaja märkused vastuseks komisjoni vastusele.

### Ombudsmanile esitatud argumendid

**9. Komisjonile esitatud kaebuses**väitis kaebuse esitaja, et Saksamaa maakonna antud laen kujutas endast ebaseaduslikku riigiabi, kuna see moonutas konkurentsi laenusaaja konkurentide, näiteks tema enda jaoks. Kaebuse esitaja kirjeldas end konkurentide huve esindava ühendusena. Kaebuse esitaja arvates kvalifitseerub ta ELi õiguse kohaselt „huvitatud pooleks", kuna tema liikmed pakuvad turistidele puhkusemajutust ja on selleks loonud oma veebipõhise broneerimisplatvormi.

**10.**Komisjon väitis, et kaebuse esitaja liikmed ei konkureeri otseselt laenusaajaga (väidetavalt ebaseaduslik riigiabi). Komisjoni sõnul tegutsevad kaebuse esitaja liikmed teisel turul. Laenusaaja tegutseb turismi edendamise turul Constance'i järve piirkonnas, samas kui kaebuse esitaja liikmed osutavad majutusteenuseid. Seetõttu ei vasta kaebuse esitaja komisjoni sõnul nõudele, et väidetavalt ebaseadusliku riigiabi andmine peab teda otseselt mõjutama.

**11.**Majutuse interneti teel broneerimise kohta leidis komisjon, et kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et ta tegutseb interneti teel broneerimise turul kaubanduslikult, st et ta tegutseb eesmärgiga teenida interneti teel broneerimise kaudu kasumit, ning et väidetavalt ebaseadusliku riigiabi saaja pakutav konkurents võib seega kaasa tuua tulude vähenemise. Komisjon juhtis tähelepanu ka sellele, et kaebuse esitaja oli talle teatanud, et laenusaaja ise ei osuta veebipõhiseid broneerimisteenuseid (äritegevusena), vaid et tema platvorm on lingitud kolmanda isiku veebisaidile. Komisjon väljendas ka seisukohta, et kaebuse esitaja liikmed saavad või võivad saada kasu laenusaaja pakutavatest teenustest, muu hulgas majutuse broneerimise kaudu tema veebiplatvormi kaudu.

**12.**Kaebuse esitaja ei nõustunud komisjoni seisukohaga, et ta ei kvalifitseeru ELi riigiabi eeskirjade kohaselt huvitatud isikuks. Samuti selgitas ta, et tema liikmed ei saa olla vastu sellele, et nende majutust pakutakse laenusaaja broneerimisplatvormil (piirkonna/omavalitsuse ja laenusaaja vaheliste lepinguliste sidemete tõttu).

### Ombudsmani hinnang

**13.** Kohaldatavas ELi õiguses on „huvitatud pool" määratletud kui *„mis tahes liikmesriik, isik, ettevõtja või ettevõtjate ühendus, kelle huve võib abi andmine mõjutada, eelkõige abi saaja, konkureerivad ettevõtjad ja kutseliidud"* [*\[2\]*](#_ftn2){#_ftnref2}*.* Rakenduseeskirjades selgitatakse, et üksust saab käsitada huvitatud isikuna üksnes juhul, kui ++väidetavalt ebaseaduslik riigiabi mõjutab++ tema ++(või tema liikmete) konkurentsiolukorda turul++ \[3\].{#_ftnref3}

**14. Väljakujunenud** ELi kohtupraktika kinnitab, et*„\[määruse 2015/1589\] artikli 1 punkti h kohaselt* *on „huvitatud pool" muu hulgas isik, ettevõtja või ettevõtjate ühendus, kelle huve võib abi andmine mõjutada, st **eelkõige abisaajaga konkureerivad ettevõtjad"*** [*\[4\].*](#_ftn4){#_ftnref4} ELi kohtud on samuti selgitanud,*et „abi saavaid ettevõtjaid ja selle riigi kohalikke omavalitsusi, kes abi annavad, nagu taotlejaid, peetakse **samamoodi nagu abisaajate konkurente, selles menetluses ainult** huvitatud isikuteks \[ \].* [*\[5\]"*](#_ftn5){#_ftnref5}\[rõhuasetus lisatud\] Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt *„peab abisaaja konkurent tõendama, **et abi andmine mõjutab tema konkurentsiseisundit*turul*** [*\[6\]*](#_ftn6){#_ftnref6}".*\[rõhuasetus lisatud\]

**15.** Seega on selge, et selleks, et väidetavat ebaseaduslikku riigiabi saaks pidada „huvitatud pooleks" liidu riigiabiõiguse tähenduses, peab see (potentsiaalselt) mõjutama isiku huve. Lisaks peavad muud üksused kui abisaaja ja abi andnud asutus tõendama, et väidetavalt ebaseaduslik riigiabi mõjutab või võib mõjutada tema (või tema esindatavate isikute või üksuste) konkurentsiolukorda. Konkurentsiseisundit saab mõjutada ainult siis, kui abisaaja ja teine üksus ++tegutsevad samal turul.++

**16.** Käesoleval juhul ei tõendanud kaebuse esitaja, et tema liikmed konkureerivad otseselt väidetavalt ebaseadusliku riigiabi saajaga. Kuigi laenusaaja tegutseb turismi edendamise turul Constance'i järve piirkonnas, osutavad kaebuse esitaja liikmed majutusteenuseid. Laenusaaja ja kaebuse esitaja liikmed ++tegutsevad seega erinevatel turgudel++ ja seetõttu ei saa neid pidada konkurentideks. Asjaolu, et kaebuse esitaja haldab majutuse veebipõhist broneerimisplatvormi, ei muuda seda järeldust. Nagu komisjon on selgitanud, näib platvormi käitamine olevat üksnes kaebuse esitaja majutusteenuste turul toimuva tegevuse kõrvalise tähtsusega. Ta ei ole tõendanud, et ta käitab veebipõhist broneerimisplatvormi eesmärgiga teenida kasumit veebipõhiste broneerimistoimingute kaudu (st lisaks majutuse väljaüürimisest saadud kasumile). Seega ei saa kaebuse esitajat pidada veebipõhisel broneerimisturul tegutsevaks. Tegelikult ei saa seda teha ka laenusaaja, kuna ta ise ei osuta veebipõhist broneerimisteenust (äritegevusena), vaid suunab lingid kolmanda isiku veebisaidile, et majutus internetis broneerida.

**17. Kaebuse**esitaja ei tõendanud ka seda, kuidas abi andmine võis mõjutada tema liikmete ärihuve. Pigem näib, et kaebuse esitaja liikmed saavad või võiksid saada kasu laenusaaja pakutavatest teenustest.

**18. Laenusaajat**ja kaebuse esitaja liikmeid ei saa seega pidada konkurentideks ning kaebuse esitaja ei kvalifitseeru samal põhjusel „huvitatud pooleks".

**19. Kohaldatavate eeskirjade** kohaselt on komisjonile riigiabi kohta esitatud kaebus vastuvõetav üksnes juhul, kui selle on esitanud „huvitatud pool"[\[7\].](#_ftn7){#_ftnref7} Komisjoni otsus lükata kaebuse esitaja esitatud riigiabi kaebus tagasi põhjusel, et kaebuse esitaja ei kvalifitseeru „huvitatud pooleks", oli seega mõistlik.

**20. Ombudsmanile esitatud kaebusest**nähtub, et kaebuse esitaja liikmed on turistide teeninduskaardi vastu selle praegusel kujul mitmel põhjusel. Kaardi kasutuselevõtu otsuse tegid kohalikud omavalitsused, näiliselt ilma kaebuse esitaja liikmete sõnaõiguseta. Kuigi kaebuse esitaja näib seadvat kahtluse alla turismiteenuse kaardi kasulikkuse, ei ole riigiabiga seotud kaebuse esitamine juhtumi asjaolusid arvestades selleks sobiv vahend.

**21. Ombudsmani uurimise**käigus andis komisjon kaebuse esitajale soovitud teavet oma seisukoha õigusliku aluse ja olemasolevate edasikaebamisvõimaluste kohta. See ombudsmanile esitatud kaebuse aspekt on seega lahendatud.

Järeldus
--------

Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise järeldusega:{#_ftnref8}

**Kaebuse esitaja riigiabi käsitleva kaebuse tagasilükkamisel ei esinenud komisjoni haldusomavoli.**

Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

Tina Nilsson

Uurimisosakonna juhataja -- 4. üksus

Strasbourg, 24.9.2018

[\[1\]](#_ftnref1){#_ftn1} Kooskõlas nõukogu määruse 2015/1589 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks) (ELT 2015, L 248, lk 9) artikli 24 lõikega 2 ja artikli 1 punktiga h.

[\[2\]](#_ftnref2){#_ftn2} Määruse 2015/1589 artikli 1 punkt h.

[\[3\]](#_ftnref3){#_ftn3} Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT 2016, L 327, lk 19), artikli 11a („Kaebuste vastuvõetavus") lõige 2 ja IV lisa.

[\[4\]](#_ftnref4){#_ftn4} Vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 24. mai 2011, *komisjon vs. Kronoply GmbH \& Co. KG* *ja Kronotex GmbH \& Co. KG,* C-83/09, ECLI:EU:C:2011:341, punkt 63, ja kohtuotsus, Euroopa Kohus, 14. november 1984, *SA Intermills vs. komisjon,* 323/82, ECLI:EU:C:1984:345, punkt 16.

[\[5\]](#_ftnref5){#_ftn5} Kohtuotsus, Esimese Astme Kohus, 6. märts 2003, *Westdeutsche Landesbank Girozentrale vs. komisjon,* liidetud kohtuasjad T-228/99 ja T-233/99, ECLI:EU:T:2003:57, punkt 122.

[\[6\]](#_ftnref6){#_ftn6} Kohtuotsus, Esimese Astme Kohus, 21. märts 2001, *Hamburger Hafen- und Lagerhaus AG vs. komisjon,* T-69/96, ECLI:EU:T:2001:100, punkt 41.

[\[7\]](#_ftnref7){#_ftn7} Määruse 2015/1589 artikli 24 lõikes 2 on sätestatud: „Iga*huvitatud isik võib esitada kaebuse, et teavitada komisjoni väidetavast ebaseaduslikust abist või abi väidetavast väärkasutamisest."*