Ombudsman viis läbi omaalgatusliku uurimise selle kohta, kuidas Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon käsitlevad taotlusi üldsuse juurdepääsuks seadusandlikele dokumentidele, mille suhtes kohaldatakse suuremaid läbipaistvuskohustusi. Uurimise eesmärk oli teha süsteemne hindamine, kuid keskenduti üldsuse juurdepääsu taotlustele, mis olid seotud kolme hiljuti vastu võetud õigusaktiga.

Ombudsman leidis, et parlament sai käesoleva uurimise raames liiga vähe üldsuse juurdepääsutaotlusi, et ta saaks oma tava kohta järeldusi teha.

Nõukogu ja komisjoni puhul näitas uurimine, et kui taotlused esitati, avalikustasid need kaks institutsiooni suure hulga seadusandlikke dokumente. Paljudel juhtudel jätkasid nad siiski dokumentidele üldsuse juurdepääsu käsitlevates ELi õigusaktides sätestatud erandite liiga laialdast kohaldamist. Eelkõige ei ole nad esitanud konkreetseid tõendeid tegelike riskide kohta, mida taotletud seadusandlike dokumentide avalikustamine kaasa tooks.

Ombudsman leidis ka, et komisjon viivitab jätkuvalt märkimisväärselt üldsuse juurdepääsu taotluste, sealhulgas seadusandlike dokumentidega seotud taotluste menetlemisega. Seda käsitleti juba ombudsmani eriaruandes Euroopa Parlamendile ja selles korrati nende viivituste tõsiseid tagajärgi seadusandlikele dokumentidele.

Ombudsman lõpetas uurimise, esitades oma järeldused ja korrates oma seisukohta, et institutsioonid peavad täielikult rakendama ELi kohtupraktikat, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu seadusandlikele dokumentidele. Ombudsman tegi mitmeid ettepanekuid, et aidata institutsioonidel oma tavasid parandada.