Kaebus puudutas otsustusprotsessi Euroopa Liidu Nõukogus, mille tulemusel võeti vastu iga-aastased määrused, millega kehtestatakse teatavate kalavarude lubatud kogupüük (TAC).

Kaebuse esitaja oli mures, et nõukogu a) ei registreeri liikmesriikide valitsuste seisukohti, mida on väljendatud nõukogu ettevalmistavates organites või ministrite nõukogu istungitel, b) ei taganud ennetavalt ja taotluse korral õigeaegset juurdepääsu seadusandlikele dokumentidele ning c) on loonud mittetäieliku ja mitterahuldava dokumentide registri.

Ombudsman leidis, et kuna kõnealused dokumendid on „seadusandlikud dokumendid“ ja sisaldavad „keskkonnateavet“, tuleks ,’ile anda ulatuslikum ja õigeaegsem juurdepääs. Seetõttu soovitas ombudsman nõukogul teha lubatud kogupüügi määruse vastuvõtmisega seotud dokumendid ennetavalt kättesaadavaks liikmesriikidele edastamise ajal või võimalikult kiiresti pärast seda.

Nõukogu otsustas ombudsmani soovitust mitte järgida. Seetõttu kinnitas ombudsman oma järeldust haldusomavoli kohta, väljendades pettumust selle üle, et nõukogu ei järginud tema soovitust.