• Esitada kaebuse
  • Paluda teavet
60th Rome Treaty anniversaryTeie Euroopa - Euroopa Liidu ja liikmesriikide avalike võrguteenuste portaal

Euroopa ombudsmanide võrgustiku reformimine

Kättesaadavad keeled :  bg.es.cs.da.de.et.el.en.fr.ga.hr.it.lv.lt.hu.mt.nl.pl.pt.ro.sk.sl.fi.sv

Sissejuhatus

Euroopa ombudsmanide võrgustik moodustati 1996. aastal, et edendada teabevahetust Euroopa Liidu õiguse ja poliitika valdkonnas ning jagada parimaid tavasid riiklike ja piirkondlike ombudsmanide ning Euroopa Liidu liikmesriikide, Euroopa Liidu kandidaatriikide ja teiste Euroopa Majanduspiirkonna riikide samalaadsete asutuste ning Euroopa Ombudsmani ja Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni vahel.

Võrgustiku kõigi liikmete ühiseesmärk on kaitsta kodanike õigusi ja tagada, et üldsus saaks kogu Euroopas kasutada kodanikusõbralike, läbipaistvate, eetiliste ja aruandekohustuslike ametiasutuste teenuseid.

Praegune Euroopa Ombudsman Emily O’Reilly on alates ametisse asumisest 2013. aasta oktoobris arendanud ja rakendanud ulatuslikku reformiprogrammi, mis keskendub kolmele üksteist toetavale eesmärgile:

· mõju

· asjakohasus

· nähtavus

Üks tema lähituleviku põhiprioriteete on reformida võrgustikku kooskõlas nende kolme eesmärgiga, et võrgustik saavutaks täieliku potentsiaali Euroopa avaliku huvi teenimisel. Võrgustiku reformiks on koostatud mitu ettepanekut, mis tuginevad küsimustiku põhjal toimunud arutelule võrgustiku liikmetega 2014. aastal, aruteludele võrgustiku varasematel seminaridel, Euroopa Ombudsmani töötajate panusele ja Euroopa Ombudsmani enda ülevaatele võrgustiku tegevusest.

Võrgustiku põhieesmärgid on muu hulgas järgmised: anda võrgustiku liikmetele täielik ülevaade Euroopa Liidu õiguse ja poliitika arengust, eriti kui see areng on äärmiselt asjakohane nende töös riigi ja piirkonna tasandil; hõlbustada võrgustiku liikmete juurdepääsu Euroopa Liidu institutsioonide eriteadmistele; ning soodustada Euroopa Ombudsmani ja võrgustiku teiste liikmete koostööd ja dialoogi paralleelsete uurimiste, parimate tavade vahetamise ja muude algatustega ühise huvi teemadel.

Võrgustikul on olemasolevaid sidekanaleid paremini kasutades ja keskendudes avaliku huvi poliitikavaldkondadele suurepärane võimalus muutuda senisest elavamaks ja dünaamilisemaks teabevahetus- ja koostööfoorumiks.

Euroopa Ombudsman soovib tugevdada oma koordineerivat rolli võrgustikus, olles võrgustiku tegevuse uuenduslik ja strateegiline allikas ühise huvi valdkondades. Ta kavatseb suurendada võrgustiku nähtavust ning tuua riikide ja piirkondade ametiasutuste parimad tavad Euroopa Liidu tasandile ja vastupidi. Tema korrapärane suhtlus Euroopa Liidu poliitikakujundajate ja liidu teiste sidusrühmadega võimaldab anda võrgustiku aruteludele senisest veelgi tugevama Euroopa mõõtme.

Euroopa Ombudsmani büroos vastutab võrgustiku tegevuse üldkoordineerimise eest teabetalituse juhataja. Lisaks koordineerib kaebuste ja uurimiste 1. osakonna juhataja paralleelseid uurimisi ja õiguskoostööd võrgustikuga.

Paralleelsed uurimised

Võrgustiku liikmete ja Euroopa Ombudsmani suurepärane koostöö tõhustas oluliselt ombudsmani omaalgatuslikku uurimist seoses Frontexi ühiste tagasisaatmisoperatsioonidega. Mitme riikliku ombudsmani büroo ja Euroopa Ombudsmani paralleelsed uurimised on näidanud võrgustiku liikmete tõhusama koostöö suurt potentsiaali ühise huvi küsimustes. See on esimene kord, kui selline koostöö on toimunud võrgustiku kaudu ja tõendab, et selliseid uurimisi saab teha rohkem.

Euroopa Ombudsman teeb seepärast ettepaneku tugevdada võrgustiku koostööd, korraldades Euroopa Liidu ja liikmesriikide ametiasutustega seoses paralleelseid uurimisi. Uurimised võivad oluliselt suurendada võrgustiku tegevuse asjakohasust ja nähtavust, mis on üldsuse huvides. Et uurimised oleksid edukad, tuleb uuritavaid teemasid hoolikalt valida. Uurimiste alustamist ja lõpetamist ning tulemuste aruandlust tuleb ühtlustada võimalikult palju.

Seminarid

Võrgustiku seminarid aitavad oluliselt kaasa sellele, et võrgustiku liikmed saaksid arutada ühise huvi teemasid ja arengusuundi, jagada kogemusi, arendada koostööd Euroopa Liidu institutsioonide ja üksteisega ning näidata Euroopa üldsusele võrgustiku lisaväärtust.

Euroopa Ombudsman teeb ettepaneku võrgustiku seminare reformida ja ajakohastada, et suurendada võrgustiku nähtavust üldsusele, Euroopa Liidu poliitikakujundajatele ja teistele sidusrühmadele ning parandada võrgustiku liikmete ja Euroopa Liidu institutsioonide vahelise suhtluse võimalusi.

Üle aasta toimuvate riiklike, piirkondlike ja kontaktseminaride asemel korraldab Euroopa Ombudsman alates 2016. aastast aastas ühe seminari, mis toimub Brüsselis. See on avatud kõikidele huvitatud võrgustikuliikmetele. Seminaridel keskendutakse asjakohastele teemadele, mis pakuvad Euroopa Liidu ja riikide tasandil avalikku huvi, näiteks paralleelsete uurimiste kontekstis. Euroopa Liidu institutsioone ja teisi Brüsselis asuvaid sidusrühmi (näiteks Euroopa Liidu katusorganisatsioone) kutsutakse seminaridel aktiivsemalt osalema, et soodustada parimate tavade vahetamist Euroopas.

Seminaridest tehakse veebis otseülekanne, et kogu Euroopa üldsus ja võrgustiku töötajad saaksid seda jälgida. Teemad valitakse nii, et need pälviksid ka ajakirjanike ja teiste levitajate tähelepanu ning suurendaksid võrgustiku nähtavust.

Selle asemel, et ürituse järel avaldataks mõne kuu pärast paberil ülevaade, ilmuvad videod, kõned ja ettekanded veebis kohe pärast üritust. Üldsusele antakse juurdepääs välisvõrgu ürituste jaotisele, kus on avalik kalender kõigi Euroopa ombudsmanide võrgustiku ning teiste ombudsmanide võrgustike ja ühenduste üritustega.

Tänu teemade senisest strateegilisemale valikule ning avaramatele suhtlus- ja aruteluvõimalustele suurendab seminaride uuendamine oluliselt nende mõju üldsusele, võrgustiku liikmetele ja konkreetsetele huvirühmadele.

Sihipärased kohtumised

Lisaks võrgustiku aastaüritustele Brüsselis võib olla kasu ombudsmanide büroode või petitsioonikomisjonide väiksemate rühmade edasisest suhtlemisest, et vahetada teavet paralleelsete uurimiste või muude ühise huvi teemade kohta.

Euroopa Ombudsman teeb seepärast ettepaneku uurida võimalust korraldada korrapäraseid videokonverentse, veebiseminare või muid sarnaseid üritusi, et võrgustiku liikmed kohtuksid senisest korrapärasemalt. Selliseid sihipäraseid kohtumisi võiksid näiteks korraldada seoses paralleelsete uurimistega, et vahetada tegevuse ülevaateid ja koordineerida teabe levitamist. Sihipäraste kohtumiste korraldamisel saab teabe jagamiseks paremini kasutada välisvõrku.

Selliste sihipäraste kohtumiste väljatöötamine võib suurendada võrgustiku asjakohasust liikmesasutuste töötajate jaoks ja soodustada koostööd. Neid saab ka arendada ja kohandada muutuvate vajaduste ja prioriteetidega ning rühmi saab moodustada, suurendada, vähendada või laiali saata.

Võrgustiku teabevahetus

Võrgustiku kogu teabevahetus on tuginenud välisvõrgule, ombudsmani päevauudistele, võrgustiku uudiskirjale ja seminaride väljaannetele. Tehnika siiski areneb ja ressursse on vähe ning elektrooniline teabevahetus muutub üha valdavamaks.

Euroopa Ombudsman teeb seepärast ettepaneku reformida ja ajakohastada võrgustiku liikmete suhtlust ja teabevahetust ning teave avaldada, kui see on asjakohane. Ühtlasi soovib ta täiustada võrgustiku teabevahetusvahendeid, et lihtsustada võrgustikuliikmete dialoogi.

Välisvõrk on võrgustiku teabevahetuse põhivahend ja seda ajakohastatakse foorumi paremaks kasutamiseks, näiteks seoses paralleelsete uurimiste või seminaride ettevalmistamisega. Lisaks peaks välisvõrk muutuma pikas perspektiivis sobivamaks teabeallikaks asjakohase Euroopa Liidu õiguse, ombudsmanide büroode parima tava ja ühise huvi teemade teabe kogumise kohta.

Keskpikas perspektiivis saab välisvõrgust võrgustiku tõeline veebikoht, millest osa on avalik ja osa piiratud juurdepääsuga, endiselt ainult võrgustiku liikmetele.

Välisvõrgust loetakse enim uudiseid. Euroopa Ombudsman täiustab päevauudiste süsteemi, muutes selle täisautomaatseks. See tähendab, et kõik võrgustiku büroodest RSS-kanalite kaudu saabunud uudised (kõigis kasutatavates keeltes) kuvatakse automaatselt päevauudistena. Päevauudiste tellijad saavad omakorda valida, mis keeltes ning mis riikidest ja piirkondadest uudiseid soovivad nad saada.

Samuti on kavas välisvõrgu uudiste jaotis avada ja võimaldada tellida päevauudiseid ka üldsusel. See suurendab veelgi võrgustiku tegevuse nähtavust.

Euroopa Ombudsman pakub välja ka võrgustiku uudiskirja mõne muudatuse. Et tänu päevauudiste uuele korraldusele saavad võrgustiku liikmed korrapärase ülevaate võrgustiku päevasündmustest, teeb Euroopa Ombudsman ettepaneku asendada kord kvartalis ilmuv võrgustiku uudiskiri alates 2016. aastast aasta uudiskirjaga. Uudiskirjas on teave võrgustiku peamiste arengusuundumuste kohta, sealhulgas paralleelsete uurimiste tulemused, võrgustiku seminaride põhiteemad ja muud asjakohased uudised. Uudiskirja levitatakse elektrooniliselt ja see on avalik.

Päringud Euroopa Liidu õiguse kohta

Alates võrgustiku moodustamisest on kümned ombudsmanide bürood esitanud Euroopa Ombudsmanile päringuid seoses uurimise ajal tekkinud küsimustega Euroopa Liidu õiguse kohta. Päringumenetluses aitab Euroopa Ombudsman võrgustiku liikmetel saada vastuseid Euroopa Liidu institutsioonide ekspertidelt. Nii on paljud riiklike ja piirkondlike ombudsmanide uurimised lahendatud viisil, mis ei oleks muidu olnud võimalik.

Samas on päringumenetlus muutunud kohmakaks ja aeganõudvaks. Euroopa Ombudsman reformib seepärast menetlust asutusesiseselt, kiirendades tulemuste saamist. See tähendab, et võrgustiku bürood võivad esitada päringuid nagu ennegi ja olla kindlad, et saavad vastuse õigel ajal, et kasutada seda oma uurimises. Euroopa Ombudsmani büroo kasutab seega korrapärast suhtlust Euroopa Liidu institutsioonidega tõhusamalt, et saavutada võrgustiku jaoks rahuldavad ja õigeaegsed tulemused.

Välisvõrgu päringute jaotisele on juurdepääs endiselt ainult võrgustiku liikmetel. Euroopa Liidu institutsioonide vastused päringutele Euroopa Liidu õiguse kohta on kättesaadavad kõigile võrgustiku liikmetele. Edukate päringute näiteid võiks avaldada võrgustiku uudiskirjas.

Muutes menetluse nähtavamaks ja pakkudes rohkem teavet selle positiivse mõju kohta võrgustiku büroodele, saab oluliselt suurendada selle asjakohasust ombudsmanide ja petitsioonikomisjonide jaoks.

Osalemine Euroopa Komisjoni avalikes aruteludes seadusandlike ettepanekute üle

Euroopa Komisjon algatab korrapäraselt avalikke arutelusid oma seadusandlike ettepanekute ja poliitikavalikute üle. Kui teema on seotud Euroopa kodanike õigustega, saavad kõik huvitatud võrgustikuliikmed esitada ühisarvamuse, mis põhineb liikmete kogemustel seoses kaebuste käsitlemise ja kodanike probleemidega. See võib veelgi tugevdada võrgustiku mõju ja rolli Euroopa Liidu poliitika kujundamises.

Avatud valitsemise partnerlus

Euroopa Ombudsman on üha tihedamalt sidunud end avatud valitsemise partnerlusega (AVP) ja tunneb heameelt, et ka mitu võrgustiku liiget soovib osaleda selles olulises projektis. Nüüdseks on liitunud 20 Euroopa Liidu liikmesriiki. Euroopa Ombudsman julgustab nende riikide ombudsmane osalema avatud valitsemise partnerluse protsessis kodanikuühiskonna ja valitsuse dialoogi vahendajana, partnerlust juhtivate struktuuride osana või tegevuskavadesse konkreetsete küsimuste lisamisega. Kaheksas liikmesriigis, mis ei ole partnerlusega liitunud (Austria, Belgia, Küpros, Luksemburg, Poola, Portugal, Saksamaa ja Sloveenia), võivad riiklikud ombudsmanid või petitsioonikomisjonid oluliselt toetada partnerlusega liitumist. Euroopa Ombudsman jätkab Euroopa Liidu institutsioonide survestamist, et muuta Euroopa Liit võimalikult avatuks.

Euroopa Ombudsman loodab, et kõik võrgustiku liikmed kaaluvad aktiivset osalemist avatud valitsemise partnerluses. See teema näib ideaalselt sobivat arutamiseks tulevasel võrgustikuüritusel.