You have a complaint against an EU institution or body?

Aastaaruanne 2014

Sissejuhatus

Emily O’Reilly, Euroopa Ombudsman

Mul on hea meel esitleda Teile 2014. aasta aruannet.

See oli Euroopa Ombudsmani jaoks väga tulemuslik aasta, sest asusime rakendama uut strateegiat 2019. aasta poole, pöörates suuremat tähelepanu Euroopa Liidu avaliku halduse strateegiaküsimustele, mis mõjutavad miljoneid eurooplasi.

Ombudsmani institutsiooni nähtavamaks ja otstarbekamaks muutmisega loodame suurendada Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste läbipaistvust ja vastutust, mis tuleb kasuks kõikidele liidu kodanikele ja elanikele.

2014. aastal andsime panuse olulistesse Euroopa Liidu tasandi aruteludesse, kasutades senisest rohkem õigust teha enda algatusel strateegilisi uurimisi. Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimiste läbipaistvuse uurimine andis häid tulemusi. Ombudsman osales ka ühistegevuses, mille eesmärk oli lobitöö läbipaistvuse suurendamine Euroopa Liidus. Algatasime mitu selle ulatusliku teema, sealhulgas Euroopa Komisjoni eksperdirühmade koosseisu ja läbipaistvuse ning pöördukse efektiga seotud uurimist.

Lahendasime 2014. aastal ka märkimisväärse arvu eraisikute, kodanikuühiskonna organisatsioonide, ettevõtjate ja muude huvirühmade kaebusi ning aitasime paljusid teisi probleemide lahendamisel.

Aasta lõpul oli mul au saada Euroopa Parlamendi vastuseisuta ja kõigi peamiste fraktsioonide toel uuesti valituks. Püsin oma vande juures töötada sõltumatult ja tarmukalt Euroopa Liidu kodanike nimel ning aidata liidu institutsioone püüdlustes osutada Euroopa kodanikele ja elanikele võimalikult häid teenuseid. 

Euroopa Parlament valis Emily O’Reilly täna uuesti Euroopa ombudsmaniks.

Emily O’Reilly tagasivalimine 16. detsembril 2014. http://europa.eu/!QW48YH

Euroopa Parlament õnnitleb Emily O’Reillyt Euroopa ombudsmaniks tagasivalimise puhul. Suure häälteenamusega valituks osutumine kinnitab tema kiiduväärset tööd.

Jätkan ka tihedat koostööd Euroopa Parlamendi, riikide ja piirkondade ombudsmanide ning kogu ombudsmanide võrgustikuga.

Loodan, et minu teine aastaaruanne pakub Teile huvi.

Strasbourg, 16. veebruar 2015

Emily O’Reilly

Peatükk 1 - 2014. aasta ülevaade

2014. aasta oli ombudsmani institutsiooni jaoks sündmusterohke, sest ombudsman hakkas rakendama uut strateegiat, et suurendada enda mõju, nähtavust ja asjakohasust. Siin on 2014. aasta tähtsündmused.

Jaanuar

Euroopa kodanikualgatuse avalik arutelu

Veebruar

Üritus „Kas kriis on ületatud? Euroopa ettevõtlus 2014. aastal”

Märts

Üritus „Mida soovid Euroopalt?”

Aprill

Euroopa Liidu uue kliiniliste uuringute määruse läbipaistvus

Mai

Põhiõigused Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikas

Juuni

Euroopa ombudsmanide võrgustiku seminar

Juuli

Rikkumisest teatamise eeskirjad Euroopa Liidu institutsioonides

August

Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbipaistvus

September

Pöördukse efekt Euroopa Komisjonis

Oktoober

Inimõigused ja sunniviisiline tagasisaatmine Frontexi poolt

November

Euroopa Keskpanga Iirimaale saadetud kirja avalikustamine

Detsember

Ombudsmani tagasivalimine

Peatükk 2 - Põhiteemad

Kui Emily O’Reilly asus 2013. aasta oktoobris Euroopa ombudsmani ametisse, teatas ta, et hakkab kasutama omaalgatuslike uurimiste õigust, uurimaks senisest strateegilisemalt Euroopa Liidu halduse süsteemseid probleeme. Ombudsman soovib tagada, et tema büroo töö arvestaks rohkem tavaliste Euroopa kodanike ja elanike põhimuresid. Ta nimetas sel eesmärgil ametisse omaalgatuslike uurimiste koordineerija, kes juhib kolleegidega koostööd tehes strateegilisi omaalgatuslikke uurimisi, et need valmiksid kiiresti ja tõhusalt. Paljud selle peatüki näited olid ombudsmani omaalgatuslikud uurimised.

2.1 Läbipaistvus

Üks sagedasemaid Euroopa Ombudsmanile kaebuse esitamise põhjusi on endiselt Euroopa Liidu institutsioonide vähene läbipaistvus. Juba mitu aastat on ombudsmani uuritavatest kaebustest 20–30% seotud läbipaistvusega. Kõige tavalisemad läbipaistvuse probleemid on institutsioonide keeldumine juurdepääsu andmisest dokumentidele ja/või teabele. Euroopa Liidu põhiõiguste harta tagab kodanikele avalikele dokumentidele juurdepääsu õiguse.

2014. aastal algatas ombudsman mitu positiivsete tulemustega uurimist seoses institutsioonide keeldumisega juurdepääsu andmisest tähtsatele Euroopa Liidu dokumentidele. Euroopa Komisjon avaldas seetõttu dokumendid Kreeka ühinemise kohta euroalaga, Euroopa Keskpank (EKP) avalikustas kirja, mille oli saatnud finantskriisi haripunktis Iirimaa valitsusele, ja komisjon avaldas Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika sisedokumendid.

Kreeka juhtum, mille aluseks oli Saksamaa ajakirjaniku kaebus, oli seotud Kreeka üleminekuaruandeid käsitlevate dokumentidega ning kirjavahetusega komisjoni talituste, Kreeka ametiasutuste ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ametiasutuste vahel. 

Euroopa ombudsman kiidab Euroopa Komisjoni 140 dokumendi avaldamise eest Kreeka ühinemise kohta euroalaga 2001. aastal.

Pärast ombudsmani sekkumist tegi peasekretariaat kindlaks 140 dokumenti ja esitas need kõik ajakirjanikule. Ombudsman kiitis toimunut, märkides, kui tähtis on, et Euroopa kodanikud mõistaksid, kuidas tehakse nende elu mõjutavaid olulisi otsuseid, eriti kriisi ajal.

EKP tollane president Jean-Claude Trichet kutsus 2010. aasta kirjas Iirimaa rahandusministrile Iirimaad üles oma finantsstabiilsuse kaitsmiseks kiirelt tegutsema. Kui Iirimaa ajakirjanik palus 2011. aastal kirja näha, keeldus EKP seda avalikustamast. EKP väitis, et ta peab märkimisväärse turusurve ja äärmise ebakindluse tõttu kaitsma Iirimaa finantsstabiilsust. 

Euroopa ombudsman Emily O’Reilly rõõmustab Euroopa Keskpanga kirja avalikustamise üle. „Kiri oleks kahtlemata tulnud avalikustada palju varem.”

Ombudsman leidis, et EKP tegi õigesti, et ei avalikustanud kirja 2011. aastal, mil ajakirjanik palus seda näha. Sel ajal oli Euroopa Liidus raske finantskriis. Ent ajast, mil pank kirja saatis, oli möödunud üle kolme aasta. Lõpuks järgis EKP ombudsmani soovitust kiri avalikustada. Ombudsman rõhutas, et majanduskriis tekitas iirlastele suuri raskusi ja kodanikel on õigus kuulda tõtt, kui ebameeldiv see ka ei oleks. Ombudsman jätkab koostööd EKPga, et täiustada panga läbipaistvuse ja eetika suuniseid ja praktikat. 

Euroopa Ombudsmani uurimine 2014. aastal – EKP kiri Iirimaale. http://europa.eu/!DX86PJ

Teise läbipaistvusega seotud juhtumi korral esitas Saksa teadlane ombudsmanile kaebuse, kui komisjon oli keeldunud andmast talle täielikku juurdepääsu ühise kalanduspoliitika uue määruse ettepanekule. Komisjon väitis, et täielik avalikustamine kahjustaks tema otsustusprotsessi. 

Euroopa ombudsman: Euroopa Komisjon avalikustab ühist kalanduspoliitikat käsitlevad sisedokumendid.

Lõpuks järgis komisjon ombudsmani soovitust dokumendid avalikustada, kuigi alles pärast poliitika reformimise suhtes kokkuleppele jõudmist. Ombudsman rõõmustas selle üle, lisades et tulevikus eeldab ta kohest juurdepääsu sarnastele komisjoni dokumentidele.

2.2 Lobitöö läbipaistvus

Brüssel on kiiresti muutumas maailma tähtsuselt teiseks lobitöö keskuseks Washingtoni järel. Seega ei ole üllatav, et ombudsman keskendus 2014. aastal üha enam lobitöö läbipaistvusele.

Ombudsman algatas seoses sellega enda algatusel kolm strateegilist uurimist, kaks neist seoses Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimistega. Euroopa Liidu Nõukogu volitusel peab liidu nimel kokkuleppe sõlmimiseks läbirääkimisi Euroopa Komisjon. Selle Euroopa Liidu ja USA kokkuleppega luuakse ajaloo suurim vabakaubanduspiirkond. Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus kujundab tulevasi eeskirju ja standardeid sellistes valdkondades nagu toiduohutus, autod, kemikaalid, ravimid, energia, keskkond ja töökohad.

Juulis hakkas ombudsman uurima nõukogu keeldumist nende direktiivide avalikustamisest, mida Euroopa Liit kasutab kõnealuse partnerluse läbirääkimistes. Ta hakkas uurima ka komisjoni meetmeid, millega tagatakse partnerluse läbirääkimistes osalemise läbipaistvus ja avalikkus. Varem oli ombudsman soovitanud Euroopa Komisjonile meetmeid, millega saab tagada üldsuse õigeaegse juurdepääsu partnerluse dokumentidele ja sidusrühmadega kohtumiste teabele. Probleemideks olid dokumentide avalikustamisest keeldumine, dokumentide volitamata avalikustamine, viivitused ja mõningatele sidusrühmadele partnerluse dokumentidele nähtavasti eelisjuurdepääsu andmine. 

Samm Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbipaistvuse poole: Euroopa ombudsman palub nõukogul ja komisjonil avaldada rohkem partnerluse dokumente.

Oleme nõus, et ka volitused tuleb avaldada. Täname Euroopa Ombudsmani meie senise tegevuse tunnustamise eest.

Oktoobris avaldas nõukogu asjaomased direktiivid. Veidi hiljem teatas komisjon kavatsusest lobitöö läbipaistvust suurendada, lubades anda ulatuslikuma juurdepääsu partnerluse dokumentidele. Ombudsmanil oli nende sammude üle hea meel ja ta tegi ettepanekuid, kuidas partnerluse läbirääkimiste läbipaistvust veelgi suurendada. 

Euroopa Ombudsmani 2014. aasta omaalgatuslik uurimine, mis käsitles Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse suuremat läbipaistvust. http://europa.eu/!cc99Np

Kolmas uurimine on seotud sadade eksperdirühmade koosseisu ja läbipaistvusega. Komisjon tugineb eksperdirühmade nõuannetele õigusaktide koostamisel ja poliitika kavandamisel mitmesugustes valdkondades, alates maksu- ja pangandusteenustest kuni liiklusohutuse ja ravimiteni. Ombudsman korraldas kõigepealt avaliku arutelu, et leida, kui võrdselt on pädevus- ja huvivaldkonnad rühmades esindatud, kas on probleeme liikmete isikulise ametisse nimetamisega ja kas rühmad töötavad nii läbipaistvalt kui võimalik. 

Avaldati Transparency Internationali Euroopa Liidu büroo panus Euroopa Ombudsmani arutellu eksperdirühmade teemal.

Erilist huvi pakub komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat, mis on moodustamas 14 kodanikuühiskonna dialoogi rühma, kes on ühise põllumajanduspoliitika nõuandvad organid. Euroopa Liidu eelarvest üle kolmandiku on suunatud sellele üliolulisele poliitikavaldkonnale. Ombudsman uurib seetõttu nende rühmade koosseisu, et tagada mitmesuguste majandus- ja muude huvirühmade võrdne esindatus.

Ombudsman osaleb ka Euroopa Liidu läbipaistvusregistri arutelus. Registri loomise eesmärk on muuta liidu otsustusprotsess läbipaistvamaks ja võimaldada kodanikel teada saada, kes üritavad Euroopa Liidu poliitikakujundajaid mõjutada. Registrit haldavad ühiselt parlament ja komisjon. Ettevõtjad, konsultatsiooniettevõtted, FIEdest konsultandid, ametiühingud, teadusasutused, vabaühendused, usukogukondi ning kohalikke, piirkondlikke ja munitsipaalomavalitsusi esindavad organisatsioonid ning muud Euroopa Liidu institutsioonides lobitööd tegevad isikud võivad kanda end vabatahtlikult registrisse. Registrisse on kantud üle 7 000 organisatsiooni.

Frans Timmermans -Parema õigusloome, institutsioonidevaheliste suhete, õigusriigi põhimõtete ja põhiõiguste harta eest vastutav Euroopa komisjoni esimene asepresident.

Ombudsman tunnustas parema õigusloome, institutsioonidevaheliste suhete, õigusriigi põhimõtete ja põhiõiguste harta eest vastutava komisjoni esimese asepresidendi Frans Timmermansi kavatsust toetada kohustuslikku registrit. Tal oli ka hea meel komisjoni
1. detsembri 2014. aasta otsuse üle, mille kohaselt on kõik komisjoni liikmed ja kõrgemad ametnikud kohustatud avaldama komisjoni veebilehel kõik kontaktid ja kohtumised sidusrühmade ja lobitöötajatega. Ombudsman soovib siiski, et läbipaistvusregister sätestataks lõpuks õigusaktides, mitte ei jääks üksnes institutsioonidevaheliseks kokkuleppeks. Ta ergutas registris osalema ka nõukogu ja soovitas komisjonil pakkuda lobitöötajatele registreerumiseks senisest palju tugevamaid stiimuleid, nagu teeb parlament.

2.3 Kliiniliste uuringute andmete läbipaistvus

2014. aastal oli ombudsmani tähtsus kliiniliste uuringute andmete läbipaistvuse suurendamisel suur, sest ta aitas kujundada Euroopa Ravimiameti (EMA) oktoobris vastuvõetud proaktiivset läbipaistvuspoliitikat.

Ombudsman on viimase viie aasta jooksul uurinud üle kümne korra EMA keeldumist avaldamast dokumente selle kohta, kuidas ta ravimeid reguleerib ja annab nende müügilube, sealhulgas hulgiskleroosi, akne, bakterinfektsioonide ja rasvumise ravimite puhul. Ombudsmani sekkumise tulemusel näis EMA olevat valmis tegelema läbipaistvusega ennetavalt ja teatas 2012. aastal uuest poliitikast, andes üldsusele kliiniliste uuringute andmetele võimalikult ulatusliku juurdepääsu.

Ent 2014. aastal oli ombudsman mures, kui EMA näis pöörduvat tagasi, kavatsedes kehtestada ranged konfidentsiaalsusnõuded, piirata juurdepääsu ainult kuvaril vaatamisega ja kitsendada ulatuslikult kliiniliste uuringute andmete kasutamist. EMA loobus lõpuks ainult kuvaril vaatamise põhimõttest. Seetõttu toetas ombudsman – kuigi teatud reservatsioonidega – EMA 2014. aasta oktoobri otsust avaldada 2015. aasta jaanuarist ennetavalt ravimiotsuste aluseks olevad kliiniliste uuringute andmed. Ombudsman jälgib ka edaspidi tähelepanelikult, kuidas EMA avaldab kliiniliste uuringute andmeid, ja tagab, et see vastab rangeimatele läbipaistvusnõuetele. 

Euroopa ombudsman palub Euroopa Ravimiametil selgitada uuringuaruannete veidraid kärpeid. Oluline lahing.

Ombudsmanil oli ka hea meel Euroopa Liidu uue kliiniliste uuringute määruse üle, mille kohaselt tuleb kliiniliste uuringute andmed avaldada ja lõpuks anda neile juurdepääs ka internetis. Ta õnnitles Euroopa Parlamenti, eelkõige parlamendiliiget Glenis Willmotti ja variraportööre, et nad olid juhtinud õigusakti edukalt väga positiivse tulemuseni.

Ombudsman pühendas oma tavapärase rahvusvahelise avaliku teabe päeva ürituse kliiniliste uuringute andmete läbipaistvusele. Ürituse teemaks oli „Läbipaistvus ja rahvatervis – kui kättesaadavad on teadusandmed?”. Üritus toimus 29. septembril Brüsselis Euroopa Parlamendis. Sellel osalesid EMA, komisjoni, Euroopa Parlamendi ning suhtekorralduskonsultandid, õiguseksperdid, ravimitööstuse ja vabaühenduste esindajad, ajakirjanikud, teadlased ja aktivistid, kokku ligikaudu 150 inimest. 

Euroopa Ombudsmani 2014. aasta rahvusvahelise avaliku teabe päeva üritus http://europa.eu/!rb69cB

Läbipaistvus ja rahvatervis – kui kättesaadavad on teadusandmed? Teabele juurdepääsu toetajad tähistavad rahvusvahelist avaliku teabe päeva kõikjal maailmas. Sel aastal käsitles Euroopa ombudsman Emily O’Reilly läbipaistvate teadusandmete kasulikkust patsientidele, arstidele ja teadlastele.

2.4 Põhiõigused

Seoses Euroopa Liidu haldussüsteemi kohustusega tagada põhiõigused algatas ombudsman 2014. aastal enda algatusel kaks strateegilist uurimist. Üks neist on seotud põhiõiguste kaitsega Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikas. Euroopa Liit lõi selle poliitika majanduskasvu ja tööhõive edendamiseks, kliimamuutuse ja energiasõltuvusega võitlemiseks ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks Euroopa Liidu vähem arenenud piirkondades. Seda poliitikat kaasrahastavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid (ESIF), mida juhivad ühiselt komisjon ja liikmesriigid. ESIFi üle 350 miljardi euro suurune eraldis aastatel 2014–2020 on rohkem kui kolmandik Euroopa Liidu sama ajavahemiku eelarvest.

Mõni neist fondidest peaks aitama ühiskonna haavatavamaid liikmeid, ent on tekkinud küsimus, kuidas järgitakse poliitika rakendamisel põhiõigusi, näiteks kas raha kasutatakse puuetega inimeste hoolekandeasutusse paigutamiseks, selmet aidata neil lõimuda ühiskonda? Ombudsman on selle uurimise käigus küsinud, kuidas kohaldatakse poliitika rakendamisel põhiõiguste hartat, kas komisjon saab kehtestada põhiõigusi mittejärgivatele liikmesriikidele sanktsioone ja kas komisjon saab rahastamise peatada või põhiõigusi rikkudes kulutatud raha tagasi nõuda. Ombudsman on kutsunud teemat arutama ka oma kolleege Euroopa ombudsmanide võrgustikus ja muudes õiguskaitseorganites. 

Euroopa Ombudsmani 2014. aasta omaalgatuslik uurimine, mis käsitles põhiõiguste järgimist Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikas. http://europa.eu/!TR43YB

Euroopa Ombudsmani suurepärane algatus Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondide kulutuste uurimiseks seoses põhiõiguste järgimisega.

Euroopa Liit sundis aastatel 2006–2014 ligikaudu 13 000 kolmandatest riikidest pärit sisserändajat, kellel ei olnud Euroopa Liidus elamisluba, naasma päritoluriiki. Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuur (Frontex) koordineerib ja rahastab ühiseid tagasisaatmisoperatsioone koostöös liikmesriikidega. 2013. aastal kutsus ombudsman Frontexit üles looma mehhanism, millega lahendada tema tööst tuleneda võivate põhiõiguste rikkumistega seotud kaebused.

Ombudsman jätkas tööd selles olulises valdkonnas 2014. aastal,
uurides, kuidas Frontex tagab tagasipöördujate heaolu lendudel, näiteks kui tagasisaadetavad on haiged või raseduse lõppstaadiumis. Ta soovib ka teada, kuidas saab lendudel tagada sõltumatu järelevalve ja kuidas rakendatakse Frontexi ühiste tagasisaatmisoperatsioonide tegevusjuhendit. Ombudsmanid kuuluvad Frontexiga ühistel tagasisaatmisoperatsioonidel koostööd tegevate riiklike järelevalveorganite hulka ja seepärast on Euroopa Ombudsman palunud neilt nende kogemuste teavet.

2.5 Eetikaküsimused

2014. aastal sai ombudsman arvukalt kaebusi seoses eetikaküsimustega, näiteks huvide konflikti ja nn pöördukse efektiga Euroopa Liidu institutsioonides. Pöördukse efekt on olukord, kus avaliku sektori töötajad asuvad tööle erasektorisse nende endise tööga tihedalt seotud ametikohtadele ja vastupidi.

Ombudsman on korduvalt rõhutanud, et Euroopa Liidu haldussüsteem peaks järgima eetilise käitumise rangeid norme. Ombudsman tegi seoses sellega kaks strateegilist uurimist.

Esimene oli seotud sellega, kuidas komisjon käsitleb pöördukse efekti juhtumeid. Ombudsman uuris viie vabaühenduse kaebusi ja kontrollis 54 komisjoni pöördukse efekti juhtumi toimikut. Ta leidis mitu puudust. Alati ei olnud selge, kas lahkuvad ametnikud andsid komisjonile teadlike otsuste tegemiseks piisavalt üksikasjalikku teavet või kuidas komisjon arvestas oma talituste märkusi. Ombudsman soovitas komisjonil eelkõige üle vaadata, kuidas ta käsitleb pöördukse efekti juhtumeid, et vältida huvide konflikti ja üldsuse usalduse kahjustamist. Ta kutsus ka komisjoni üles avaldama Euroopa Liidu kõrgemate ametnikega seotud pöördukse efekti juhtumeid veebilehel. 

Vabaühendused rõõmustavad Euroopa ombudsmani otsuse üle: Euroopa Komisjon peaks tagama kõrgemate ametnike pöördukse efekti juhtumite läbipaistvuse.

Ombudsman küsis üheksalt Euroopa Liidu institutsioonilt, sealhulgas komisjonilt, parlamendilt ja nõukogult, mis on nende rikkumisest teatajate kaitseks kehtestatud eeskirjad. Sel ajal olid rikkumisest teatamise suunised olemas ainult komisjonil, kuid sise-eeskirjad puudusid. Alates 2014. aasta jaanuarist nõutakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades ning liidu muude teenistujate teenistustingimustes, et Euroopa Liidu institutsioonid kehtestaksid rikkumisest teatamise sise-eeskirjad. Ombudsman soovib teada, mil määral on institutsioonid arutanud neid eeskirju töötajate ja üldsusega ning kuidas nad kaitsevad väliseid rikkumisest teatajaid, näiteks Euroopa Liidu rahastatud programmide ja projektide töövõtjaid ja alltöövõtjaid. Eeskuju andmiseks koostas ombudsman rikkumisest teatamise sise-eeskirjad, tehes koostööd oma büroo personalikomitee ja andmekaitseametnikuga. Ta avaldas eeskirjad ja kutsus kõiki huvitatud isikuid üles andma tagasisidet. 

„Rikkumisest teatajate tähtsus raskete rikkumiste päevavalgele toomisel on suur,” märgib Euroopa ombudsman.

2.6 Kodanike osalemine Euroopa Liidus otsustamisel

Ombudsman on saanud üha rohkem kaebusi, mis on seotud kodanike õigustega, eelkõige Euroopa Liidus otsustamisel osalemise õigusega. See hõlmab Euroopa Komisjoni avalikke arutelusid ja Euroopa kodanikualgatust (ECI). Miljon vähemalt seitsme liikmesriigi kodanikku saavad Euroopa kodanikualgatuse kaudu nõuda komisjonilt Euroopa Liidu õigusakti ettepaneku esitamist. Institutsioonid peavad Lissaboni lepingu kohaselt ka pidama „kodanikuühiskonnaga avatud [---] ja korrapärast dialoogi”.

Euroopa kodanikualgatus alustas tegevust 2012. aastal ja 2013. aastal esitati komisjonile esimene algatus Right2Water („Õigus veele”). Algatuse raames pakuti välja uus Euroopa Liidu õigusakt, milles nõutakse, et riikide ametiasutused peavad tagama oma kodanikele piisavalt puhast joogivett ja kanalisatsiooni.

Ombudsman kutsus 2014. aastal Euroopa kodanikualgatuse korraldajaid, kodanikuühiskonna organisatsioone ja teisi huvitatud isikuid üles andma Euroopa kodanikualgatuse kohta tagasisidet. Ombudsman soovib eelkõige hinnata, kui tõhus on komisjoni tarkvara, millega kogutakse internetis allkirju, et leida, kas Euroopa kodanikualgatuse korraldajate ja riiklike ametiasutuste sidemed on piisavad ning kas menetluses arvestatakse eraelu puutumatust. Ombudsman on kutsunud ühtlasi üles esitama mõtteid, kuidas saab Euroopa kodanikualgatuse määrust tulevikus muuta.

Euroopa Ombudsmani poolt on suurepärane algatada uurimine Euroopa kodanikualgatuse menetluse toimimise ning Euroopa Komisjoni tegevuse ja vastutuse kohta.

Euroopa ombudsmani kaalukad sõnad Euroopa kodanikualgatuse tuleviku kohta.

Märtsis, enne Euroopa Parlamendi valimisi, kutsus ombudsman kodanikke interaktiivsele üritusele „Mida soovid Euroopalt?”. Kodanike kuulamiseks ja nendega suhtlemiseks ühinesid ombudsmaniga Euroopa Parlamendi president Martin Schulz ja Euroopa Komisjoni tollane president José Manuel Barroso. Ombudsman soovib Euroopas head haldust tagama valitud Euroopa Liidu järelevalvajana kindlustada, et Euroopa täidaks lubadust lähtuda otsustamisel kodanikest.

Internetis otse üle kantud üritusele saabus üle 300 inimese. Osalejate poolt kolleegiumile otse või Twitteri kaudu esitatud küsimuste ja ettepanekute põhjal koostati nn Euroopa soovide loetelu. 

Euroopa Ombudsmani 2014. aasta üritus „Mida soovid Euroopalt?”. http://europa.eu/!bR76PM

2.7 Euroopa Liidu rahastatavad programmid ja projektid

Igal aastal saab ombudsman palju kaebusi ettevõtjatelt, vabaühendustelt, ülikoolidelt, kohalikelt omavalitsustelt ja muudelt juriidilistelt isikutelt, kes osalevad Euroopa Liidu rahastatavates projektides ja programmides. Kaebused on peamiselt seotud maksete hilinemise, lepinguvaidluste, pakkumismenetluste probleemide ja läbipaistvuse puudumisega ning on esitatud eelkõige põhjusel, et Euroopa Liidu institutsioonid on keeldunud andmast juurdepääsu dokumentidele või teabele.

Ombudsman kritiseeris näiteks Euroopa Investeerimispanka (EIP) selle eest, et see kinnitas ühe Itaalia ettevõtja kõrvalejätmise riigihankelt, mis korraldati Bosnias ja Hertsegoviinas silla ehitamiseks üle Sava jõe. Sillaehitus on osa suuremast kiirteeprojektist, mis ühendab Horvaatia Bosnia ja Hertsegoviinaga. Kuigi ettevõtja esitas madalaima hinnaga pakkumuse, jättis kohalik projektikorraldaja ta kõrvale põhjendusega, et pakkumus ei vastanud tehnilisele kirjeldusele. 

 

[Pressiteade]Euroopa ombudsman Emily O’Reilly kritiseeris Euroopa Investeerimispanka (EIP) selle eest, et pank kinnitas Itaalia ettevõtja kõrvalejätmise Bosnias ja Hertsegoviinas silla ehitamise riigihankelt. Projekti rahastava EIP otsus tugines õigusveale ja EIP eiras oma kaebuste lahendamise talituse uurimise tulemust, mille kohaselt oli ettevõtja kõrvalejätmine ebaseaduslik.

Ettevõtja pöördus otsuse vaidlustamiseks EIP kaebuste lahendamise talituse poole, kes nõustus ettevõtja väidetega ja soovitas, et EIP loobuks projekti toetamisest. Panga juhatus eiras siiski talituse uurimise tulemusi. Ombudsman leidis, et EIP juhatuse otsus põhines hankedokumentide vääral tõlgendamisel. Ta kritiseeris panka haldusomavoli eest, hoiatades, et juhtum võib kahjustada Euroopa Liidu lubadust tugevdada õigusriiki Bosnias ja Hertsegoviinas.

Teises juhtumis sai Itaalia ettevõtja Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuselt (EACI) 4 miljoni euro suuruse toetuse, et transportida keraamikat Itaaliast Hispaaniasse keskkonnasäästlikumalt kui maanteetranspordiga. Ülemaailmse majanduskriisi ja selle tagajärjel Hispaania eluasemeturul toimunud järsu languse tõttu vähenes nõudlus Itaalia keraamika järele oluliselt. Ettevõtja palus projekti peatada ja EACI nõustus. Ettevõtja esitas lõppmakse taotluse hilinemisega ja seepärast keeldus EACI alguses maksmast. Juhtumisse sekkus ombudsman, kes rõhutas oma järeldustes, kui halvasti oli majanduskriis kaebuse esitaja projektile mõjunud, ja EACI maksis ettevõtjale lõpuks 2 miljonit eurot.

Ombudsman aitas 2014. aastal lahendada ka vaidluse Ühendkuningriigi heategevusorganisatsiooni ning Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse (EACEA) vahel. Heategevusorganisatsioon korraldas programmi „Aktiivsed noored” raames projekti, mida kaasrahastas EACEA. EACEA keeldus organisatsiooni projekti lõpparuannet heaks kiitmast, väites, et tulemused ei vastanud esialgsele projektile, ja nõudis ligi 74 000 euro suuruste eelmaksete tagasimaksmist. Organisatsioon teatas kaebuses ombudsmanile, et raha tagasinõudmine EACEA poolt oli ebaseaduslik ja ebaõiglane. Ombudsman järeldas, et tagasinõudmine oli tõepoolest ebaseaduslik, sest EACEA ei lükanud projekti tagasi õigel ajal. EACEA nõustus lõpuks ombudsmani ettepanekutega ja kohustus tasuma kaebuse esitajale ligikaudu 50 000 eurot koos makse hilinemise viivisega.

Ombudsman arutab ettevõtjatega korrapäraselt, mis probleeme neil esineb Euroopa Liidu institutsioonidega suhtlemisel. Ühe sellise arutelu teemaks oli „Kas kriis on ületatud? Euroopa ettevõtlus”, ning sellel käsitleti Euroopa Liidu tasandi tegevust väikeste, keskmise suurusega ja suurettevõtjate aitamisel. Üritus toimus veebruaris Brüsselis Euroopa Parlamendis ja sellel osales ligikaudu 100 tippeksperti. Osalejatele jagatud brošüüris „Euroopa Ombudsman – hea ettevõtlusele” on kirjeldatud olulisi uurimisi, mille ombudsman lahendas positiivsete tulemustega. 

Euroopa Ombudsmani 2014. aasta üritus „Kas kriis on ületatud? Euroopa ettevõtlus”. http://europa.eu/!Yr47Ty

2.8 Euroopa Liidu konkurentsipoliitika

Ombudsman menetles 2014. aastal ka ettevõtjate ja teiste juriidiliste isikute kaebusi seoses konkurentsivastase tegevuse uurimise ja muude juhtumitega, mis olid seotud komisjoni konkurentsipoliitikaga.

Ühe sellise kaebuse esitas Saksamaa ettevõtja Infineon. Komisjon uuris teda kiipkaartide kiipide kartelli uurimise raames, nagu ka ettevõtjaid Philips, Samsung ja Renesas, ning trahvis neid lõpuks kartelli kuulumise eest. Komisjonil oli konkurendi ettevõttesisese e-kirja koopia, mis oli tema sõnul Infineoni juhtumis oluline asitõend. Ettevõtja palus dokumenti näha, sest kahtles selle ehtsuses. Komisjon esitas e-kirja alles veidi rohkem kui kuu enne kartelli trahvimist, ehkki see oli tema valduses olnud juba kuus kuud. Infineon teatas kaebuses ombudsmanile, et selle viivituse tõttu jäi talle selliseks keeruliseks ülesandeks nagu e-kirja ehtsuse analüüsimine ainult üks nädal. Komisjoni selgitus viivitamise kohta ei veennud ombudsmani ja ta kritiseeris komisjoni käitumist

Infineoni juurdepääs konkurendi e-kirjale kiipkaartide kiipide kartelli uurimises: Euroopa ombudsman kritiseerib Euroopa Komisjoni viivitust.

Peatükk 3 - Kui palju esitati kaebusi?

Euroopa ombudsmanilt 2014. aastal abi saanud kodanike arv: 23072; 
ombudsmani veebilehel oleva interaktiivse juhendi kaudu antud nõuannet: 19170; 
2014. aastal registreeritud kaebust: 2079; 
teabenõuet, millele ombudsmani talitused vastasid: 1823; 
Euroopa ombudsmani poolt 2014. aastal alustatud uurimised: 342; 
kaebuste alusel uurimist: 325; 
omaalgatuslikku uurimist: 17; 
Euroopa ombudsmani 2014. aastal lõpetatud uurimised: 400; 
lõpetatud uurimist, mida alustati kaebuste alusel: 387; 
lõpetatud omaalgatuslikku uurimist: 13.

Euroopa ombudsmani pädevusse kuulunud kaebuste arv 2003–2014: 
2003: 603; 
2004: 930; 
2005: 811; 
2006: 849; 
2007: 870; 
2008: 802; 
2009: 727; 
2010: 744; 
2011: 698; 
2012: 740; 
2013: 750; 
2014: 736.

Euroopa ombudsmani pädevusse mittekuulunud kaebuste arv 2003–2014: 
2003: 1768; 
2004: 2729; 
2005: 2673; 
2006: 2768; 
2007: 2401; 
2008: 2544; 
2009: 2392; 
2010: 1983; 
2011: 1846; 
2012: 1720; 
2013: 1665; 
2014: 1427.

Euroopa ombudsmani 2014. aastal lõpetatud uurimiste aluseks olnud kaebuste esitajad; 
ettevõtjat, ühendust ja muud juriidilist isikut: 52 (13%); 
eraisikut: 335 (87%).

Euroopa ombudsmani 2014. aastal registreeritud kaebused ja algatatud uurimised kaebuste päritoluriikide kaupa; 
Luksemburg - Kaebuste arv: 20, Algatatud uurimiste arv: 7; 
Malta - Kaebuste arv: 11, Algatatud uurimiste arv: 2; 
Küpros - Kaebuste arv: 16, Algatatud uurimiste arv: 2; 
Sloveenia - Kaebuste arv: 29, Algatatud uurimiste arv: 2; 
Iirimaa - Kaebuste arv: 61, Algatatud uurimiste arv: 10; 
Belgia - Kaebuste arv: 147, Algatatud uurimiste arv: 50; 
Bulgaaria - Kaebuste arv: 66, Algatatud uurimiste arv: 7; 
Kreeka - Kaebuste arv: 78, Algatatud uurimiste arv: 24; 
Portugal - Kaebuste arv: 74, Algatatud uurimiste arv: 6; 
Horvaatia - Kaebuste arv: 28, Algatatud uurimiste arv: 4; 
Hispaania - Kaebuste arv: 309, Algatatud uurimiste arv: 19; 
Soome - Kaebuste arv: 33, Algatatud uurimiste arv: 5; 
Läti - Kaebuste arv: 12, Algatatud uurimiste arv: 0; 
Poola - Kaebuste arv: 208, Algatatud uurimiste arv: 7; 
Austria - Kaebuste arv: 40, Algatatud uurimiste arv: 12; 
Leedu - Kaebuste arv: 14, Algatatud uurimiste arv: 5; 
Ungari - Kaebuste arv: 44, Algatatud uurimiste arv: 5; 
Tšehhi Vabariik - Kaebuste arv: 36, Algatatud uurimiste arv: 1; 
Rumeenia - Kaebuste arv: 65, Algatatud uurimiste arv: 7; 
Taani - Kaebuste arv: 17, Algatatud uurimiste arv: 3; 
Slovakkia - Kaebuste arv: 17, Algatatud uurimiste arv: 1; 
Saksamaa - Kaebuste arv: 219, Algatatud uurimiste arv: 45; 
Madalmaad - Kaebuste arv: 41, Algatatud uurimiste arv: 7; 
Rootsi - Kaebuste arv: 23, Algatatud uurimiste arv: 9; 
Itaalia - Kaebuste arv: 125, Algatatud uurimiste arv: 38; 
Ühendkuningriik - Kaebuste arv: 127, Algatatud uurimiste arv: 24; 
Eesti - Kaebuste arv: 3, Algatatud uurimiste arv: 1; 
Prantsusmaa - Kaebuste arv: 98, Algatatud uurimiste arv: 11; 
Muud riigid - Kaebuste arv: 103, Algatatud uurimiste arv: 7; 
Ei ole teada - Kaebuste arv: 15, Algatatud uurimiste arv: 4.

Peatükk 4 - Kelle vastu esitati kaebusi?

Euroopa ombudsmani 2014. aastal uuritud asutused; 
Euroopa Komisjon: 204 (59.6%); 
Euroopa Liidu asutused: 47 (13.7%); 
Euroopa Personalivaliku Amet: 32 (9.4%); 
Muu: 29 (8.5%); 
Euroopa välisteenistus: 13 (3.8%); 
Euroopa Parlament: 12 (3.5%); 
Euroopa Pettustevastane Amet: 11 (3.2%).

Peatükk 5 - Miks esitati kaebusi?

Euroopa ombudsmani 2014. aastal lõpetatud uurimiste teemad; 
Teabenõuded ja dokumentidele juurdepääsu nõuded (läbipaistvus): 86 (21.5%); 
Komisjon aluslepingute täitmise järelevalvajana: 77 (19.3%); 
Konkursid ja valikumenetlused (sh praktikandid): 77 (19.3%); 
Institutsiooni- ja poliitikaküsimused : 64 (16.0%); 
Haldusküsimused ja personalieeskirjad: 45 (11.3%); 
Hankelepingute sõlmimine ja toetuste andmine: 33 (8.3%); 
Lepingute täitmine: 24 (6.0%).

Peatükk 6 - Tulemused

Euroopa ombudsmani tegevus 2014. aastal saadud kaebuste lahendamisel; 
nõuannet või juhtumi edasisaatmist 1217 (56.3%); 
vastust, et edasist nõu ei saa anda 621 (28.7%); 
alustatud uurimist 325 (15.0%).

Euroopa ombudsmani 2014. aastal lõpetatud uurimiste tulemused; 
Kaebuse lahendas asutus ise või jõuti sõbraliku lahendini: 133 (33.3%); 
Edasine uurimine ei olnud põhjendatud: 163 (40.8%); 
Haldusomavoli ei tuvastatud: 76 (19.0%); 
Tuvastati haldusomavoli: 39 (9.8%); 
Muu: 13 (3.3%).

Euroopa ombudsmani poolt 2014. aastal haldusomavoli tuvastamisega lõppenud uurimiste tulemused; 
Asutusele edastati kriitilised märkused: 27 (69.2%); 
Asutus nõustus soovituse projektidega täielikult või osaliselt: 12 (30.8%); 
Eriaruanne: 0 (0%).

Euroopa ombudsmani uurimiste arv läbi aastate: 
2003 - Alustatud uurimisi: 253, Lõpetatud uurimisi: 180; 
2004 - Alustatud uurimisi: 351, Lõpetatud uurimisi: 251; 
2005 - Alustatud uurimisi: 343, Lõpetatud uurimisi: 312; 
2006 - Alustatud uurimisi: 267, Lõpetatud uurimisi: 250; 
2007 - Alustatud uurimisi: 309, Lõpetatud uurimisi: 351; 
2008 - Alustatud uurimisi: 296, Lõpetatud uurimisi: 355; 
2009 - Alustatud uurimisi: 339, Lõpetatud uurimisi: 318; 
2010 - Alustatud uurimisi: 335, Lõpetatud uurimisi: 326; 
2011 - Alustatud uurimisi: 396, Lõpetatud uurimisi: 318; 
2012 - Alustatud uurimisi: 465, Lõpetatud uurimisi: 390; 
2013 - Alustatud uurimisi: 350, Lõpetatud uurimisi: 461; 
2014 - Alustatud uurimisi: 342, Lõpetatud uurimisi: 400.

Euroopa ombudsmani 2014. aastal lõpetatud juhtumite uurimise kestus: 
3 kuu jooksul lõpetatud juhtumid: 36%; 
3–12 kuu jooksul lõpetatud juhtumid: 28%; 
12–18 kuu jooksul lõpetatud juhtumid: 10%; 
Üle 18 kuu jooksul lõpetatud juhtumid  : 27%; 
11 kuud on keskmine.

Peatükk 7 - Kuidas ombudsman juhtumeid lahendab?

Euroopa Liidu põhiõiguste hartas

Nii Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELTL) kui ka Euroopa Liidu põhiõiguste hartas on sätestatud õigus esitada kaebus Euroopa Ombudsmanile. Euroopa Liidu toimimise lepinguga volitatakse ombudsmani võtma vastu kaebusi igalt liidu kodanikult või igalt füüsiliselt või juriidiliselt isikult, kes elab ELis või kelle registrijärgne asukoht on liidu liikmesriigis.

Ombudsman tagab, et kaebuste tasuta lahendamise teenus on võimalikult õiglane, läbipaistev ja aus. Kaebuse esitajad võivad esitada kaebuse ombudsmanile kirjalikult mis tahes sidevahendi kaudu, sealhulgas ombudsmani veebilehel oleva turvalise kaebusvormi abil. Ombudsman püüab anda kiiresti esialgse vastuse, teatades kaebuse esitajale nelja nädala jooksul, kuidas ta kaebust käsitleb.

Ombudsman vaatleb iga kaebust eraldi. Mõnel juhul tuleb kaebus tagasi lükata, sest see ei kuulu ombudsmani pädevusse. Sellisel juhul saadetakse kaebuse esitajale isiklik vastus, mis sisaldab enamasti ka nõuannet, mis asutuste poole saab pöörduda. Ombudsman võib edastada kaebuse nendele asutustele ka ise.

Ombudsmani pädevusse kuuluvate kaebustega tegelevad eelkõige ombudsmani büroo juristid. Igale kaebusele määratakse konkreetne juhtumikorraldaja, kes on ka kontaktisik.

Kui saabunud kaebus ei vasta vastuvõetavusnõuetele või puudub muidu vastuvõetava kaebuse korral piisav alus uurimise algatamiseks, selgitab ombudsman seda oma otsuses ning annab nõu, kui see on võimalik ja asjakohane.

Kui ombudsmani arvates on vaja alustada uurimist, analüüsib ta kaebuse esitaja küsimust põhjalikult, et teha kindlaks, kas seda saab lahendada lihtmenetlusega, näiteks telefonipäringuga. Ombudsman võib algatada ka kontrolluurimise, et tutvuda ruttu dokumentidega ja teha menetluses kiire sisuline otsus.

Täismahus uurimist on vaja, kui kaebus on keerukas või on selge, et lahendamiseks on vaja hankida teavet mitmelt asjaomase asutuse eritalituselt.

Kui ombudsman teeb otsuse kaebuse esitaja kasuks, on menetlusel mitu võimalikku lahendit. Ombudsman võib teha kaebuse esitajat rahuldava sõbraliku lahendi ettepaneku või esitada soovituse projekti, millega palub institutsioonil haldusomavoli heastada. Kui lahendust ei ole võimalik leida, võib ombudsman esitada kriitilised märkused. Ombudsman on ka volitatud alustama uurimisi enda algatusel. Seda õigust kasutades võib ta uurida probleeme, mis näivad olevat Euroopa Liidu institutsioonides süsteemsed. Peale selle võib ombudsman selle õiguse alusel uurida võimalikku haldusomavoli juhtumit, millele on tema tähelepanu juhtinud isikud väljastpoolt Euroopa Liitu. Igal aastal saab Euroopa Ombudsman kodanikelt, vabaühendustelt, ettevõtjatelt ja teistelt organisatsioonidelt tuhandeid kaebusi. Ombudsmani personal tagab, et iga kaebus vaadatakse läbi kiiresti, hoolikalt ja asjalikult.

Peatükk 8 - Ombudsmani ettepanekute järgimine

Igal aastal avaldab ombudsman põhjaliku ülevaate, kuidas Euroopa Liidu institutsioonid reageerivad ombudsmani ettepanekutele Euroopa Liidu halduse parandamise kohta. Need ettepanekud esitatakse sõbraliku lahendi, soovituse projekti, täiendavate märkuste, kriitiliste märkuste ja ettepanekutena.

Euroopa Ombudsmani ettepanekute järgimine 2013. aastal; 
80% järgiti; 
20% ei järgitud.

Seni on institutsioonid järginud 80% ombudsmani ettepanekutest. Neljal viiendikul juhtudest teevad institutsioonid seda, mida ombudsman palub neil teha. Suundumust kinnitab aruanne „Kas saime korda? Kuidas Euroopa Liidu institutsioonid reageerisid 2013. aastal Euroopa Ombudsmani ettepanekutele”. Aruande järgi võib järgimise ulatus institutsiooniti oluliselt varieeruda, olles mõnikord 100%, aga halvimal juhul ainult 25%. Arvestades komisjoni suurust Euroopa Liidu haldussüsteemis, algatab ombudsman kõige rohkem uurimisi just komisjoni suhtes. 2013. aastal vähenes komisjoni järgimise ulatus 2012. aasta 84%-lt 73%-ni.

Aruandest selgub, et institutsioonid on teinud eri valdkondades, alates eetikast ja keskkonnast ning lõpetades hangete ja läbipaistvusega, mõningaid tõelisi kodanikele kasulikke edusamme. Ombudsman on otsustanud tagada koostöös Euroopa Liidu kõigi institutsioonidega, et järgimise ulatus kasvaks veelgi.

2014. aasta aruanne ilmub 2015. aasta sügisel.

Peatükk 9 - Suhted Euroopa Liidu institutsioonidega 

9.1 Euroopa Parlament

Emily O’Reilly tutvustas 2013. aasta aruannet Martin Schulzile 15. septembril 2014.

Euroopa Ombudsman peab suhteid Euroopa Parlamendiga. väga tähtsaks. 2014. aastal kohtus ombudsman seoses mitmesuguste vastastikku huvitavate küsimustega isiklikult üle 50 liikmega Euroopa Parlamendi kõigist fraktsioonidest. Lisaks kohtus ta mitme poliitilise ja riikliku delegatsiooniga, näiteks Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni delegatsiooniga. Ta esines kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, inimõiguste allkomitee ja petitsioonikomisjoni ees.

9.2 Petitsioonikomisjon

Ombudsman teeb petitsioonikomisjoniga tihedat koostööd, et aidata Euroopa Liidul vastata kodanike ja elanike probleemidele nii hästi kui võimalik. Ombudsman menetleb kaebusi Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste vastu ning petitsioonikomisjon menetleb petitsioone seoses Euroopa Liidu tegevusvaldkondadega kogu Euroopas. 2014. aastal tegi ombudsman koostööd petitsioonikomisjoni uue esimehe, Euroopa Parlamendi liikme Cecilia Wikströmiga, ja kõigi fraktsioonidega, et muuta Euroopa Liit teenistusvalmimaks ning tavalistele Euroopa kodanikele ja elanikele kättesaadavamaks. 

Läbipaistvus, tõhusus, Euroopa Liidu institutsioonide legitiimsus: „Euroopa Ombudsmani tugevus oleneb tema suhetest Euroopa Parlamendi ja petitsioonikomisjoniga.”

9.3 Euroopa Komisjon

Ombudsmani suhted Euroopa Komisjoniga on väga tähtsad, arvestades komisjoni suurust Euroopa Liidu haldussüsteemis ja seda, et komisjoni kohta esitatakse kõige rohkem kaebusi. Ombudsman kiitis uut komisjoni selle eest, et komisjon oli teinud jõupingutusi oma töö läbipaistvuse suurendamiseks, eelkõige seoses lobitegevuse läbipaistvusega. Sidemete loomine komisjoni kõigil tasandeil on üks ombudsmani prioriteete. 2014. aastal kohtus ombudsman komisjoni mitme asjakohase direktori ja üksuse juhatajaga. Jätkusid ka igakuised korrapärased kohtumised direktorite tasandil. Ombudsman ootab kohtumisi komisjoni uue presidendiga 2015. aasta alguses.

9.4 Muud Euroopa Liidu institutsioonid
ja asutused

Euroopa Liidu eri institutsioonides ja asutustes võib olla erinev institutsiooni- ja halduskultuur, mispärast on tähtis luua ja säilitada nende ja ombudsmani tugevad töösidemed. 2014. aastal
kohtus ombudsman teiste seas Euroopa välisteenistuse tegevdirektori, Euroopa Andmekaitseinspektori, Euroopa Keskpanga presidendi, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti direktori ja Euroopa Investeerimispanga presidendiga. Ombudsman kasutab neid kohtumisi oma strateegiliste eesmärkide – otstarbekuse, mõju ja nähtavuse suurendamise – saavutamiseks ning tagamaks, et Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused järgiksid avaliku halduse rangeid norme.

9.5 ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon

Ombudsman teeb koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga, eelkõige inimõiguste valdkonnas, ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni. kaudu. Konventsiooni Euroopa Liidu raamistik jõustus 2011. aasta jaanuaris. Ombudsman kaitseb, edendab ja jälgib konventsiooni rakendamist Euroopa Liidu institutsioonides koos Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Euroopa puuetega inimeste foorumiga. 2014. aastal kohtusid Euroopa Liidu raamistiku liikmed ühe korra ja korraldasid koosoleku liikmesriikide järelevalveasutustega. Alates märtsist on ombudsmani kollektiivi puuete küsimustes toetanud ja tugevdanud liikmesriigi lähetatud ekspert.

Euroopa Liidu institutsioonid peavad tagama, et nende teenused on puuetega inimestele kättesaadavad, et puuetega inimestel on juurdepääs teabele ja institutsioonidega suhtlemise vahenditele, et Euroopa Liidu institutsioonide töökeskkond on puuetega inimeste jaoks avatud, neid kaasav ja neile kättesaadav ning et puuetega inimesed saaksid tõhusalt ja täielikult osaleda poliitikas ja avalikus elus.

2014. aastal menetles ombudsman kaebust selle kohta, et Europassi CV veebiportaal on vaegnägijatele kättesaamatu. Portaali haldab Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus, kes on nüüd koostanud tegevuskava portaali kättesaadavuse parandamiseks. Ombudsman avaldas selle sammu eest tunnustust ja jätkab küsimuse jälgimist. Ta saatis kaebuse esitajale oma otsuse audioversiooni ja avaldas selle oma veebilehel.

Et tagada vaegnägijate ja teiste isikute juurdepääs veebilehe dokumentidele, koostas ombudsman 2014. aastal avaliku dokumendiregistri. Ombudsmani jaoks on ka tähtis suhelda lihtsas keeles ja avaldada otsuseid suures kirjas või audioversioonina.

Peatükk 10 - Suhted võrgustikega

Euroopa ombudsmani teistele institutsioonidele ja asutustele edastatud kaebused või nende poole pöördumise soovitused 2014. aastal; 
Euroopa ombudsmanide võrgustiku liikmed: 59.3%; 
neist:
riigi või piirkonna ombudsman või sarnane asutus: 636; 
Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon: 86.

Euroopa Ombudsmani teistele institutsioonidele ja asutustele edastatud kaebused või nende poole pöördumise soovitused 2014. aastal

Euroopa Ombudsman teeb tihedat koostööd mitme võrgustikuga, et tagada kodanike Euroopa Liidu õigusega seotud kaebuste kiire ja tõhus menetlemine.

Paljud kaebuse esitajad pöörduvad ombudsmani poole, kui neil on probleeme riiklike, piirkondlike või kohalike haldusasutustega. Need kaebused ei kuulu ombudsmani pädevusse ja on sageli seotud Euroopa Liidu õiguse väidetava rikkumisega liikmesriigi poolt. Sageli saavad selliseid juhtumeid kõige paremini lahendada Euroopa ombudsmanide võrgustiku riiklikud või piirkondlikud ombudsmanid. Võrgustiku täieõiguslik liige on ka Euroopa Parlamend petitsioonikomisjon. Võrgustiku üks eesmärke on hõlbustada kaebuste kiiret edastamist võrgustiku pädevale liikmele, kas riiklikule või piirkondlikule ombudsmanile, muule sarnasele asutusele või Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjonile.

Euroopa ombudsmani interaktiivne juhend aitab aastas 20 000 kodanikul leida õiget asutust, kuhu probleemi lahendamiseks pöörduda.

Praegu on võrgustikul 36 Euroopa riigis ligi 100 liiget. Võrgustikku kuuluvad riiklikud ja piirkondlikud ombudsmanid ning Euroopa Liidu liikmesriikide, kandidaatriikide ja teiste Euroopa Majanduspiirkonna riikide sarnased asutused, samuti Euroopa Ombudsman ja Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon.

Võrgustik levitab Euroopa Liidu õiguse ja parimate tavade teavet seminaride, kaks korda aastas ilmuva (nüüd neli korda aastas ilmuva elektroonilise) teabelehe, elektrooniliste arutelude ja dokumentide jagamise välisvõrgu kaudu.

2014. aasta aruteludel keskenduti peamiselt ombudsmanide rollile sõjaväelaste kaebuste uurimisel; ombudsmani institutsioonide vastu algatatud kohtuasjadele, mille põhjuseks oli kodanike rahulolematus nende institutsioonide vastusega kaebustele, ja rahvusvähemuste laste kakskeelsele haridusele. 

Tänan Euroopa ombudsmani Euroopa ombudsmanide võrgustiku fantastilise kontaktseminari eest. Oli tore osaleda ning esindada parlamendi- ja tervishoiuombudsmani.

Võrgustik korraldas aasta jooksul kaks seminari. Juunis korraldasid Euroopa Ombudsman ja Walesi avalike teenuste ombudsman (Ühendkuningriik) üheskoos võrgustiku üheksanda piirkondliku seminari. See toimus Cardiffis ning selle teemaks oli „Ombudsmanid ja petitsioonikomisjonid: hääletute hääled”. Peamised käsitletud teemad olid noorte õiguste edendamine, rahvastiku vananemine, puuetega inimesed ning õigus kvaliteetsele tervishoiule ja sotsiaalhoolekandele. Kaks kuud varem oli Euroopa Ombudsman korraldanud Strasbourgis võrgustiku üheksanda kontaktseminari. Seminaril uuriti, kuidas parandada Euroopa Ombudsmani büroo poolt võrgustikule osutatavaid teenuseid; kuidas suurendada võrgustiku nähtavust, mõju ja otstarbekust; sotsiaalmeedia tähtsust võrgustiku nähtavuse suurendamisel ning ombudsmanide tähtsust läbipaistvuse ja teabele juurdepääsu järelevalvajana.

Teatud juhtudel edastab ombudsman kaebuse Euroopa Komisjonile, SOLVITile või nõuandeteenistusele „Teie Euroopa nõuanne”. SOLVIT on komisjoni loodud võrgustik eesmärgiga aidata inimesi, kellel on tekkinud raskusi õiguste kasutamisega Euroopa Liidu siseturul. „Teie Euroopa nõuanne” on samuti komisjoni moodustatud ja kogu Euroopa Liidu ulatusega võrgustik nõustamaks kodanikke Euroopa Liidus elamisel, töötamisel ja reisimisel. Enne kaebuse edasisaatmist või kaebuse esitajale nõu andmist teevad ombudsmani talitused kõik võimaliku, et leida, mis institutsioon või asutus saaks kaebuse esitajat kõige paremini aidata.

Probleemid ELiga? Kes saab teid aidata?

Teave muude õiguskaitsevahendite kohta on ombudsmani väljaandes „Probleemid ELiga? Kes saab Teid aidata?”.

Peatükk 11 - Vahendid

11.1 Eelarve

Euroopa Ombudsmanil on Euroopa Liidu eelarves eraldi jagu, mis koosneb kolmest jaotisest. Esimeses jaotises on palgad, hüvitised ja muud personalikulud. Teises on hooned, mööbel, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud. Kolmandas jaotises on tegevuskulud. 2014. aastal oli eelarveassigneeringute kogusumma 9 857 002 eurot.

Vahendite tõhusa halduse tagamiseks kontrollib Euroopa Ombudsmani siseaudiitor Robert Galvin korrapäraselt asutuse sisekontrollisüsteeme ja büroo finantstehinguid. Euroopa Ombudsmani, nagu ka teisi Euroopa Liidu institutsioone, auditeerib Euroopa Kontrollikoda.

11.2 Vahendite kasutamine

Igal aastal võtab Euroopa Ombudsman vastu juhtimiskava, milles loetletakse konkreetsed meetmed, mida büroo peab võtma asutuse eesmärkide ja prioriteetide rakendamiseks. 2014. aasta juhtimiskava oli viimane, mis põhines Euroopa Ombudsmani 2009.–2014. aasta ametivolituste täitmise strateegial.

11.3 Ombudsmani kollektiiv

Euroopa ombudsmani meeskond

Ombudsmani büroo töötajad on pädevad ja mitmekeelsed. See tagab haldusomavoli kohta esitatud kaebuste menetlemise Euroopa Liidu 24 ametlikus keeles ja aitab ombudsmani tegevust paremini tutvustada. Euroopa Ombudsmani büroo ametikohtade loetelus oli 2014. aastal 67 ametikohta.

Täielik ja ajakohane töötajate nimekiri koos Euroopa Ombudsmani büroo struktuuri ja iga üksuse ülesannete üksikasjaliku teabega on avaldatud Euroopa Liidu 24 ametlikus keeles ombudsmani veebilehel (www.ombudsman.europa.eu).

Saage tuttavaks – Euroopa ombudsmani meeskond. http://europa.eu/!Xf68Pu

Euroopa Ombudsmani kontaktandmed

Postiaadress

Euroopa Ombudsman
1 avenue du Président Robert Schuman
CS 30403
F-67001 Strasbourg Cedex

Telefon

+33 (0)3 88 17 23 13

Faks

+33 (0)3 88 17 90 62

E-post

eo@ombudsman.europa.eu

Internet

Külastamine

Teatage meile, kui soovite külastada Euroopa Ombudsmani bürood Brüsselis või Strasbourgis.