You have a complaint against an EU institution or body?

Avalik konsultatsioon – läbipaistvus ja osalus ELi keskkonnaotsuste tegemisel

Environmental decision making of the EU institutions, bodies, offices and agencies (referred to as ‘EU institutions’ hereafter)

See konsultatsioon on lõppenud.

 

Keskkonnaotsuste tegemine ELi institutsioonides, organites ja asutustes (edaspidi „ELi institutsioonid“)

ELi aluslepingutes nõutakse, et kõik ELi otsused tehakse nii avalikult ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik.. Läbipaistvust ja osalust peetakse eriti oluliseks ELi keskkonnaotsuste tegemisel. Aarhusi konventsiooni osalisena kohustub EL tagama hea juurdepääsu keskkonnateabele ja üldsuse osalemise keskkonnaotsuste tegemisel. Keskkonnaotsuste tegemises osalemiseks peab avalikkusel olema juurdepääs ajakohasele keskkonnateabele ja asjaomaste ELi meetmete teabele.

Et paremini mõista avalikkuse probleeme ELi keskkonnaotsuste tegemise läbipaistvuse ja osaluse kontekstis, kutsub ombudsman üles vastama järgmistele küsimustele:

Läbipaistvus

1. Kirjeldage probleeme, millega olete kokku puutunud, kui olete otsinud või hankinud ELi institutsioonide valduses olevat keskkonnaga või keskkonnaotsuste tegemisega seotud teavet või dokumente.

2. Kas teie arvates on ELi avalikustatav keskkonnateave ajakohane ja õige? Kui mitte, tooge näiteid.

3. ELi Aarhusi määrus kohustab ELi institutsioone koostama avalikud andmebaasid, et proaktiivselt ja süsteemselt levitada teatud keskkonnateavet.[1] Mida teie arvates peaksid ELi instutsioonid tegema, et need andmebaasid oleksid võimalikult põhjalikud ja kasutajasõbralikud? Teave, mille ELi institutsioonid peaksid lisama oma reguleerimisalasse, on sätestatud Aarhusi määruse artiklis 4. Mis eriteavet tuleb selle nõude täitmiseks esitada? Kas ELi institutsioonid peaksid tegema sellest juriidilisest nõudest rohkem? Kuidas?

4. Mõnes dokumentidele üldsuse juurdepääsu uurimises leidis ombudsman, et asjaomane ELi institsioon ei taibanud, et teave oli keskkonnateave, ega kohaldanud seega ELi Aarhusi määrusega nõutavaid suurema läbipaistvuse nõudeid.[2] Kas olete selle probleemiga kokku puutunud? Kui jah, tooge asjakohaseid näiteid.

5. Euroopa Komisjonil on olemas rakendamisvolitused (komiteemenetluse alusel), mida ta kasutab ka keskkonnaotsuste vastuvõtmisel, näiteks pestitsiidide toimeainete heakskiitmisel.[3] 2017. aastal tegi komisjon ettepaneku komiteemenetluse määruse muutmiseks, muu hulgas avalikustades apellatsioonikomitees ELi liikmesriikide esindajate antud hääled. Samas on selle ettepaneku seadusandlik protsess praeguseks seiskunud.[4] Vahepeal teatas komisjon, et kaalutleb, kuidas tagada komiteemenetluste suuremat läbipaistvust.[5] Kuidas saab komisjon teie arvates suurendada komiteemenetluste läbipaistvust, eelkõige keskkonnaotsuste tegemise kontekstis?

6. Kas teie arvates on seadusandlike või muude keskkonnaettepanekutega seoses komisjoni konsulteeritavate välisekspertide isiklikud ja/või ametialased huvid piisavalt läbipaistvad? Põhjendage.

7. Kirjeldage mis tahes muid probleeme, mida olete täheldanud seoses keskkonnaotsuste tegemise läbipaistvusega.

Osalus

8. Mida saaks komisjon täiustada kodanikuühiskonna kaasamisel keskkonda mõjutava poliitika koostamisel ja rakendamisel, näiteks ELi ühise põllumajanduspoliitika kontekstis kodanikuühiskonna dialoogi rühmades või vabakaubanduslepingute rakendamise kontekstis sisenõuanderühmades?

9. ELi Aarhusi määruse kohaselt peavad ELi institutsioonid andma avalikkusele varajased ja tõhusad võimalused osaleda keskkonnakavade või ‑programmide koostamisel, muutmisel või läbivaatamisel ning arvestama üldsuse osaluse tulemusi. [6] Kas teate sellega seotud probleeme, näiteks juhtumeid, kui ELi institutsioonid ei järginud seda kohustust piisavalt? Kui jah, tooge asjakohaseid näiteid.

10. Mida peaks komisjon tegema, et tagada kava „REPowerEU“[7] ja looduskaitse paketi[8] kontekstis vastuvõetavate meetmete korral piisav üldsuse osalus?

11. Kirjeldage mis tahes muid probleeme, mida olete täheldanud seoses sellega, kuidas ELi institutsioonid kaasavad üldsust keskkonnaotsuste tegemisel.

Kuidas osaleda

Kommentaaride esitamise tähtpäev on 15/12/2022. Need saab saata e-posti (EOPublicConsult@ombudsman.europa.eu) või postiga aadressil

Euroopa Ombudsman
1 avenue du Président Robert Schuman
CS 30403, F - 67001, Strasbourg Cedex
Prantsusmaa

Märkige oma teate algusesse selgelt SI/5/2022/KR.

Kommenteerida saab ELi mis tahes 24 ametlikus keeles. Soovi korral saab vastata ka ainult osale küsimustest. Märkige selgesti, mis küsimustele vastate. Kui võimalik, mahutage kommentaarid kuni 10 leheküljele koos võimalike lisadega.

Ombudsman kavatseb avaldada esitatud teabe ka oma veebilehel. Füüsilised isikud, kes ei soovi nime avalikustada vastavalt isikuandmete kaitse määrusele (EL) 2018/1725,[9] peavad sellest teatama ombudsmanile.

Lisateavet saate vastutavalt uurimisametnikult Koen Roovers (+32 2 284 11 41).

 

[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1367/2006 (keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes) artikkel 4, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02006R1367-20211028

[2] Vt näiteks juhtum 311/2021/TE

[3] Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta) artikkel 79, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02009R1107-20210327

[4] Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes

Vt https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=COM%3A2017%3A85%3AFIN

[5] Vt https://www.ombudsman.europa.eu/en/doc/correspondence/en/121412.

[6] Vt Aarhusi määruse artikkel 9, vt allmärkus 1.

[7] Euroopa Komisjoni 8. märtsi 2022. aasta teatis „REPowerEU: Euroopa ühismeede taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks“, COM(2022) 108 final

https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_22_1511

[8] https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_22_3746

[9] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).