06-03-2006

I. Taustandmed

19. novembril 2003. aastal otsustas Euroopa ombudsman algatada omaalgatusliku uurimise meetmete suhtes, mida Euroopa Komisjon on tarvitusele võtnud tagamaks, et puuetega inimesi ei diskrimineeritaks nende suhetes institutsiooniga.

Ombudsman pärib komisjonilt aru eelkõige a) meetmete kohta, mida on võetud või kavatsetakse võtta tagamaks, et puuetega inimesi ei diskrimineeritaks nende suhetes institutsiooniga, samuti b) meetmete võtmise ajakava kohta.

Seoses ombudsmani eesmärgiga algatada sellel teemal laiem arutelu avaldati kõik uurimisega seotud asjakohased dokumendid ombudsmani veebilehel. Sellest algatusest teavitati ka liikmesriikide ombudsmane ja konsulteeriti nendega.

Komisjon saatis ombudsmanile oma arvamuse 3. märtsil 2004. Ka see avaldati ombudsmani veebilehel.

II. Teabenõue lisateabe saamiseks

Kõnealune teabenõue lisateabe saamiseks on seotud eespool mainitud omaalgatusliku uurimisega. See arvestab probleemidega, mida tõid esile liikmesriikide ombudsmanid, riiklikud ja valitsusvälised organisatsioonid, kes konsulteerimise käigus vastasid ja/või kes reageerisid komisjoni vastusele.

Nende vastustest lähtudes küsib ombudsman nüüd komisjonilt lisateavet mõnede aspektide kohta puuetega inimeste (nii värbamiskonkursside kandidaatidena, töötajatena või töötajate ülalpeetavatena kui ka teavet soovivate elanikena) ja kõnealuse institutsiooni vahelistes suhetes,. Lisateavet nõutakse järgmiste valdkondade kohta (sulgudes olevad numbrid viitavad lõikudele ombudsmani kirjas, milles lisateavet küsiti):

• töölevõtmine ja ebaproportsionaalselt suur koormus (1.2);
• rahaline toetus puuetega ametnikele ja pereliikmetele (1.3);
• tingimuste loomine värbamismenetluses osalemiseks (1.4);
• värbamispoliitikat käsitlevate regulaarsete aruannete esitamise võimalikkus (1.5);
• positiivsed meetmed puuetega inimeste värbamise soodustamiseks (1.6);
• juurdepääsetavusega seotud ehitusstandardid (2.2);
• parkimisvõimalused (2.3);
• puuetega inimestele levitatava teabe kättesaadavus (3.3);
• veebilehtede kättesaadavus avalikkusele (3.4);
• kõikide ELi avalike dokumentide kättesaadavus alternatiivsetes formaatides (3.5);
• hariduslike erivajadusega laste integreerimine (4.2);
• puudeid käsitleva uuringu analüüs (5.3);
• puuetealase teadlikkuse tõstmine (5.4).

III. Komisjoni märkused ombudsmani täiendava teabenõude kohta

• Töölevõtmine ja ebaproportsionaalselt suur koormus (1.2)

Komisjon on andnud juhised selleks, et muu hulgas aidata oma talitustel otsustada, kas puuetega inimeste integreerimise soodustamiseks mõeldud meetmed toovad endaga kaasa ebaproportsionaalselt suure koormuse. Komisjon võttis vastu personalieeskirjade artikli 1d lõike 4 rakenduseeskirjad ning need avaldati administratiivteadaandes nr 69-2004 (vt. I lisa) 20. juunil 2004. Rakenduseeskirjades käsitletakse muu hulgas puuetega inimeste värbamist, puude omandamist ametniku karjääri jooksul, mõistlikke abinõusid ja liigset koormust.

Puuetega inimeste töölevõtmise hea tava käsiraamatu 3. punktis - tööga seotud abinõud - nähakse ette, et „Hinnangu andmisel selle kohta, mis on Euroopa institutsioonidele ebaproportsionaalselt suur koormus, tuleb kohaldada rangeid standardeid." (vt. II lisa). Kooskõlas selle põhimõttega sätestatakse rakenduseeskirjade artiklis 12:

„Selleks, et mõistlik abinõu tooks institutsioonile kaasa liigse koormuse, peavad selle võimaldamise kulud olema suuremad, kui on mõistlik eeldada, et institutsioon suudab kanda."

Mõistlike abinõude kohta on rakenduseeskirjade artiklis 8 toodud järgmisi näiteid:

• olemasolevate, juba töötajate kasutuses olevate hoonete tegemine puuetega inimeste jaoks kergesti juurdepääsetavaks ja kasutatavaks;
• töö ümberkorraldamine;
• abi osutamine;
• osalise tööajaga töö või kohandatud töögraafikud;
• abivahendite soetamine või kohandamine;
• koolitusmaterjalide kohandamine;
• poliitikate või tavade muutmine.

Selleks, et hinnata, kas mõistliku abinõu rakendamine toob kaasa liigse koormuse, sätestatakse rakenduseeskirjade artiklis 13, et muu hulgas tuleb arvesse võtta järgmisi kaalutlusi:

• abinõu liik ja maksumus;
• abinõu võimaldamise maksumus võrreldes keskmise üldkuluga iga töötaja kohta;
• abinõu võimaldamise maksumus võrreldes kasutada oleva eelarvega;
• abinõu vajavate inimeste arv teatud valdkonnas;
• kõigi töötajate töötervishoiu ja tööohutusega seotud vajadused.

Administratiivteadaande 69-2004 täistekst on kättesaadav veebilehel: http://www.cc.cec/guide/publications/infoadm/2004/ia04069_en.html.

Kõnealused rakenduseeskirjad koos personalieeskirjadega annavad talitustele selged juhised mõistlike abinõude võimaldamiseks puudega inimestele.

• Rahaline toetus puuetega ametnikele ja pereliikmetele (1.3)
• Nagu komisjon on juba märkinud oma vastuses kaebusele 1391/2002, ei leia komisjon, et toetused, mida ta annab puuetega ametnikele ja perekonnaliikmetele, on diskrimineerivad. Erinevad rahalisi toetusi, mida ravikindlustus pakub ravikulude katmiseks, kohustuslikke hüvitisi ning täiendavat abi puudega inimeste mitte-meditsiinilisteks kulutusteks peetakse piisavaks, kompenseerimaks puudega seotud lisakulutusi. 1. mail 2004 jõustunud juhistes (vt III lisa) puudega inimestele suunatud sotsiaaleraldisi käsitleva eelarvejao „täiendav abi puuetega inimestele" rakendamiseks sätestatakse, et hüvitise saaja omaosalus võib ulatuda 5%-st kuni 35%-ni, lähtudes arvestamisel tema leibkonna maksustatavast sissetulekust (vt. IV lisa). Juhised on institutsioonidevahelised ning igal institutsioonil on eraldi eelarve.

Eelarveseisund : 2005. aastal kasutati täielikult ära kõik olemasolevad eelarverubriigi „täiendav abi puuetega inimestele" vahendid 1 350 000 euro ulatuses 85 olemasolevas toimikus esitatud taotluste hüvitamiseks. Ligikaudu pooled toimikud käsitlesid raske puudega seotud kulusid, ülejäänud toimikud olid seotud puude tagajärgede korvamiseks vajalike haridus- või koolituskulude hüvitamisega. 2006. aasta eelarvest eraldasid eelarvepädevad institutsioonid 1 770 000 eurot (30%-ne tõus võrreldes 2005. aastaga). Sellest piisab olemasolevate toimikute ja nendega seotud kulude normaalse kasvu ning uute, hinnanguliselt umbes 15 toimiku kulude katmiseks. See hinnang põhineb 2005. aastal komisjoni ametnike hulgas läbi viidud teavituskampaania käigus saadud vastukajal. Niisiis katab eelarve kehtival seadusandlusel põhinevates olemasolevates toimikutes sisalduvate taotluste hüvitamise. Kahjuks ei ole piisavalt vahendeid, et hüvitada kõikides toimikutes sisalduvaid taotlusi 100-protsendiliselt, mis nõuaks komisjoni hinnangul vähemalt 300 000 euro ulatuses lisavahendeid. Seega, võttes arvesse eelarvelisi piiranguid, aitavad hüvitiste saajate isiklikud osamaksed kaasa võrdsemale kohtlemisele ja kõikide põhjendatud nõuete hüvitamisele.

Eelarvetagatis : kuigi komisjonil ei ole seadusest tulenevat kohustust hüvitada puudest tulenevaid kulusid 100-protsendiliselt, ei ole ta põhimõtteliselt selliste hüvitiste maksmise poliitika vastu. Nagu komisjon on rõhutanud oma vastuses kaebusele 1391/2002, ei ole komisjon siiski võimeline üksinda muutma eelarverubriigi „täiendav abi puuetega inimestele" olemust, kuna nimetatud eelarverea summa suurus on piiratud. Võimalik, et komisjon oleks valmis puudega seotud kulusid hüvitama 100-protsendiliselt, kui eelarvepädevad institutsioonid tagaksid piisavate vahendite olemasolu ning kui selle aluseks oleks ühtlasi institutsioonidevaheline kokkulepe eespool mainitud juhiste läbivaadatud ettepaneku kohta, mis võimaldaks kulude hüvitamist täies ulatuses. Ilma vastava kokkuleppeta ja eelarvetagatiseta ning arvestades finantsmäärusest tulenevate kohustustega, piirduvad hüvitised alati olemasolevate vahenditega ning komisjon jätkab nende vahendite jagamist nii õiglaselt kui võimalik. Arvestades kehtivat eelarvet, väldib selline poliitika „kes ees, see mees" põhimõtte rakendamist, mis tekitaks tõsise ebavõrdsuse nende vahel, kelle kulutused hüvitataks 100%, ja nende vahel, kelle kulutusi ei hüvitataks samas ulatuses või ei hüvitataks üldse, kuna vahendid on otsa lõppenud.

Hüvitiste saajate isiklik panus : komisjon ei leia, et juhistes sätestatud piiratud osamakse (5% kuni 35%) on sotsiaalselt ebaõiglane, kuna hüvitiste saajate osamaksete suuruse arvutamisel võetakse aluseks leibkonna maksustatav sissetulek.

Hüvitiste tõstmine : komisjon on teinud tohutuid jõupingutusi, et suurendada oma toetust puuetega inimestele. Pärast mitmete muudatuste tegemist puuetega inimestele täiendavate toetuste maksmise poliitikasse ja selleks ettenähtud vahendite märkimisväärset suurendamist on üksikisikutele antav rahaline abi alates 1. maist 2004 oluliselt kasvanud. Ajavahemikus 2003-2005 suurenes toimikute arv peaaegu 50% võrra (ligikaudu 60 toimikult 85 toimikuni) ning ettenähtud vahendeid suurendati 130% võrra (770 000 eurolt 1 770 000 euroni). Samuti loodi 2004. aastal uus valdkond „praktiline abi puudega inimestele", et pakkuda üldist teavet, nõustamist ja tuge.

Uus teatis 2006. aastal : tõenäoliselt avaldatakse 2006. aastal uus puuetega inimeste abistamist käsitlev komisjoni teatis. See parandab ja laiendab veelgi abi puudega lapse vanematele. Selles puuetega laste vajaduste põhjalikul analüüsil põhinevas dokumendis käsitletakse kõiki peamisi probleeme, sealhulgas vanemate peamist muret: puudega lapse hooldamist pärast vanemate surma.

• Tingimuste loomine värbamismenetluses osalemiseks (1.4)

Konkursside korraldamise menetlustesse, eriti Euroopa Personalivaliku Ametis (EPSO), on sisse viidud mitmed praktilised meetmed, mis võimaldavad puuetega kandidaatidel osaleda erinevates testides, mida on kohandatud vastavalt nende puudele.

Konkursiteadetes kinnitatakse kandidaatidele, et:

„Euroopa institutsioonides järgitakse võrdsete võimaluste poliitikat ning avalduste vastuvõtmisel ei tehta kandidaatidel vahet nende soo, rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste eripärade, emakeele, religioossete, poliitiliste või muude veendumuste ja seisukohtade, rahvusvähemusse kuulumise, varandusliku seisu, sünni, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse, perekonnaseisu või pereolude alusel".

Lisaks sellele tuletatakse puudega kandidaatidele konkursiteates meelde, et:

„Kui Teil on puue, mis ei võimalda Teil elektroonilist registreerimisvormi täita, võite Te soovitatavalt faksi teel taotleda taotlusvormi paberkandjal, mille Te peaksite täitma, allkirjastama ja tagastama tähitud kirjana, mis kannab hiljemalt registreerimise lõppkuupäevaga postitemplit. Kogu Teie järgnev kirjavahetus EPSOga toimub posti teel. Oma taotlusele peate lisama puude olemasolu kinnitava tõendi, mille on väljastanud tunnustatud asutus. Ühtlasi peaksite Te eraldi paberil kirjeldama konkreetseid abinõusid, mis Teie arvates võiksid muuta testidest osavõtmise Teile lihtsamaks".

Koos konkursiteadetega avaldatavas „Taotleja juhendis" tuletatakse puudega kandidaatidele täiendavalt meelde võimalust nõuda oma puudest lähtuvate konkreetsete abinõude rakendamist. Selle juhendi 2. lisas pealkirja all „Elektroonilise registreerimisvormi täitmise juhised" nähakse ette, et puudega kandidaadid peavad:

„märkima „JAH", kui Teil on puue, mis võib raskendada testide tegemist. See aitab EPSOl teha mis tahes ümberkorraldusi Teie abistamiseks".

EPSO veebilehel on ka otsene viide võrdsetele võimalustele, millele EPSO omistab suurt tähtsust. Sama kehtib kõikide ajakirjanduses avaldatud konkursiteadete kohta.

„EPSO järgib veendunult põhimõtet, et organisatsioon peab peegeldama ühiskonda, mille heaks ta tegutseb. Töökohad ELi institutsioonides on avatud kõigile liikmesriikide kodanikele, kes vastavad sobivuskriteeriumitele, sõltumata nende soost, vanusest, rahvusest, usutunnistusest, rassist või seksuaalsest sättumusest. Kui see on mõistlik ja praktiline, võetakse tarvitusele konkreetsed abinõud, mis võimaldavad puuetega kandidaatidel teistega võrdsetel alustel värbamiskonkurssidel osaleda ning edukatel kandidaatidel tulemuslikult töökeskkonda integreeruda. Diskrimineerimine ei ole ELi institutsioonides lubatud. Kaitstes võimetel põhineva valiku üldpõhimõtet, on meie eesmärgiks luua töötajate seas sobiv rahvuste tasakaal ning kehtestada poliitika, mis tõstaks naiste esindatust kõrgetel ametikohtadel. Euroopa Liit soosib erinevusi kõige laiemas mõistes".

Praktikas on konkursside testide korraldamisel kandidaatide endi nõudel võetud juba mitmeid meetmeid, lähtudes nende seletustest selle kohta, mida nad vajavad testidel osalemiseks.

Selliste taotluste rahuldamiseks on EPSOl võimalik kutsuda puudega kandidaate eraldi eksamikeskustesse.

Allpool on toodud näited meetmetest, mida EPSO on juba rakendanud, olenevalt kandidaadi puude liigist:

- nägemispuue: rahvusvahelises pimedate kirjas tekst; suuremas kirjas tekst; kandidaat võib kaasa võtta enda arvuti, millega on võimalik lugeda rahvusvahelist pimedate kirja; valikvastustega testide puhul võib eksamineerija küsimused ja valikvastused ette lugeda, kandidaat annab oma vastuse ja eksamineerija märgib selle optiliselt loetavale vormile; helisalvestised; ettenähtud lisaaeg;

- kuulmispuue (kurdid või osalise kuulmisvaegusega kandidaadid): võimalus istuda eksamikeskuse esiridades, et lugeda kõneleja huultelt; võimalus saada koopia kõneleja tekstist ning kasutada individuaalset eksamineerijat;

- kätega seotud puue: kandidaadi käsutusse antakse arvuti ja võimalus vastuseid välja printida või antakse kandidaadile võimalus anda oma vastused eksamineerijale suuliselt ning need salvestatakse samal ajal;

- ratastool: EPSO tagab, et kandidaat pääseb ilma takistusteta eksamikeskusesse;

- invaliidistav haigus/peaaju kahjustus: lisaaeg testide tegemiseks; arvuti, dokumendihoidja, kandidaadi käsutusse antud parkimiskoht; võidakse anda ergonoomiline tool;

- vaeglugemine: kandidaadi käsutusse antakse testi täitmiseks arvuti, samuti antakse talle lisaaega.

Seoses aruannete kirjutamisega puudega kandidaatidele värbamismenetluses osalemiseks tingimuste loomiseks (milles ei käsitleta nägemispuudega kandidaate), on puudeid käsitleva uuringu - millele viidatakse allpool täpsemalt - jätkuks juba tehtud ettepanek, et komisjon ja EPSO vaataksid üle värbamisteadete sisu, eesmärgiga julgustada puuetega inimesi enam taotlusi esitama. Selles kontekstis uuritakse eri liiki puudeid käsitlevate aruannete koostamise võimalust.

• Värbamispoliitikat käsitlevate regulaarsete aruannete esitamise võimalikkus (1.5)

Komisjon näeb anonüümsuses kandidaatide võrdse kohtlemise tagatist ning komisjoni personalivalikumenetlused on korraldatud selliselt, et oleks tagatud võimalikult võrdne kohtlemine.

Puuetega inimestele konkurssidel osalemise võimaldamiseks loob EPSO neile spetsiaalsed tingimused.

Uuringutulemuste (mida kirjeldatakse üksikasjalikumalt allpool) kontekstis on komisjon lubanud uurida, kuidas oleks võimalik muuta praegusi ja tulevasi andmeid komisjonis töötavate puudega inimeste kohta usaldusväärsemaks ja neid regulaarselt ajakohastada, austades samas määrusest (EÜ) 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) tulenevaid kohustusi. Komisjon kaalub tulevikus ühe osana andmete usaldusväärsemaks muutmisest selliste andmete avaldamist.

• Positiivsed meetmed puuetega inimeste värbamise soodustamiseks (1.6)

Valikumenetlusi, mis sisaldavad anonüümseid teste ja tingimuste loomist nendes testides osalemiseks, peetakse värbamismenetluses parimaks võrdse kohtlemise tagatiseks. Lisaks meetmetele, millega tagada puuetega inimestele tõhusam teavitamine töövõimalustest, ei näe komisjon värbamismenetluste selles staadiumis vajadust täiendavaks sekkumiseks spetsiaalselt puuetega inimestele mõeldud positiivsete meetmete kaudu.

Nagu ombudsmani juba teavitati vastuses tema eelmisele päringule, antakse personali ja halduse peadirektoraadile (DG ADMIN) teada, et värbamiskonkursi läbinud kandidaadid on märkinud, et neil on puue, mis nõuab värbamismenetluses spetsiaalsete abinõude rakendamist. Personali ja halduse peadirektoraat rakendab nende inimeste tööle võtmiseks talitustesse ennetavat lähenemist, käsitledes igat juhtumit eraldi ning seda peetakse hetkel kõige kohasemaks positiivsete meetmete võimaluseks.

Uuringutulemuste kontekstis on komisjon võtnud kohustuse uurida koos teiste asjaomaste rühmadega erinevaid institutsioonisiseseid võimalusi puuetega inimeste töölevõtmise soodustamiseks. Selles ülevaates käsitletakse põhjalikumalt puuetega inimeste värbamist soodustavate meetmete väljatöötamise võimalusi, nagu näiteks puuetega töötajate värbamise kohta teatud eesmärgi seadmine ja selle täitmise jälgimine, iga töötaja olukorra individuaalne analüüs pärast arstliku läbivaatust, et tagada sobivad tööülesanded ja töövahendid. Et tagada teadlikkus selle teema suhtes, käsitletakse puuetega seonduvat personalivalikuvestluste läbiviimise kursustel ja „jury de concours"'i koolitusel.

• Juurdepääsetavusega seotud ehitusstandardid (2.2)

29. juunil 2004 võttis Brüsselis asuv infrastruktuuride ja logistikaameti korralduskomitee (OIB) pärast laialdasi asutusesiseseid konsultatsioone vastu komisjoni ehitusstandardite käsiraamatu (MIT - Manuel d'Immeuble Type) viimase versiooni (nr 5). Peatükis B.III käsitletakse spetsiaalselt puuetega inimestega seotud nõudeid, sealhulgas üldise juurdepääsetavuse küsimusi, reserveeritud parkimiskohti, mobiilsust, valgustust ja märgistusviitasid hoonetes, sanitaartehnikat ja evakueerumist hädaolukorras.

Lisaks sellele eraldi peatükile on käsiraamatus ligi 30 viidet puuetega inimestega seotud nõuetele. Ehitusstandardite käsiraamatus on arvestatud selles küsimuses nii Belgia [sealhulgas Brüsseli „Règlement Regional d'Urbanisme" (RRU)(1)] ja Euroopa õigusaktidega kui ka komisjoni puuetega inimeste töölevõtmise hea tava käsiraamatuga(2).

Täiendavat ehitusstandardite käsiraamatu läbivaatamist ei ole lühiajalises perspektiivis kavandatud. Hetkel kehtiv dokument võeti vastu alles 2004. aasta keskel ja see on juurdepääsetavuse standardite osas ajakohane. Lisaks nimetati hiljuti ametisse puuetega inimeste töölevõtmise hea tava käsiraamatus ette nähtud spetsialist puuetega inimeste bürookeskkonna ergonoomiliste hindamiste teostamiseks. Loomulikult jälgitakse seda valdkonda pidevalt, lähtudes ehitusstandardite käsiraamatu uutest standarditest ja spetsialisti kogemustest.

• Parkimisvõimalused (2.3)

Kooskõlas komisjoni puuetega inimeste töölevõtmise hea tava käsiraamatuga on iga komisjoni hoone (v.a Berlaymont'i hoone) sees või väljas(3) puuetega külastajatele reserveeritud vähemalt kaks parkimiskohta; kokku on komisjonil selliseid reserveeritud parkimiskohti 114.

Juurdepääs Berlaymont'i hoonele on turvakaalutlustel piiratud; seetõttu taotles komisjon Brüsseli ametkondadelt puuetega inimestele parkimiskohade reserveerimist Boulevard Charlemagne'l, mis on Berlaymont'iga paralleelne tänav. 2005. aasta oktoobris nõustus Brüsseli regiooni politsei peadirektor Boulevard Charlemagne'l reserveerima kolm sellist parkimiskohta ning on taotlenud riiklike ehitustööde osakonnalt selleks vajalike tööde teostamist.

Lisaks eespool nimetatud spetsiaalselt puuetega külalistele reserveeritud parkimiskohtadele on komisjonil ka 216 reserveeritud parkimiskohta oma töötajatele, kellel on terviseprobleeme (töötajad, kes kannatavad püsivate või ajutiste puuete/terviseprobleemide all). Kõik need parkimiskohad on jaotatud individuaalsete taotluste ja arstitõendite alusel.

• Puuetega inimestele levitatava teabe kättesaadavus (3.3)

Komisjoni seisukohta teabe kättesaadavuse osas on selgitatud EUROPA portaali veebilehel „Veebijuurdepääsu poliitika" (http://europa.eu.int/geninfo/accessibility_policy_en.htm) järgmiselt: „EUROPA serveri osas on Euroopa Komisjon otsustanud uute ja täiendatud kodulehekülgede suhtes rakendada A-taseme (prioriteet 1) standardeid. " WAI-A ei sisalda mitte üksnes vaegnägijatega seotud eeskirju, vaid ka eeskirju muude vaeguste ja puuetega inimeste kohta. Lisaks sellele haldab tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraat EUROPA serveris puuetega inimeste Euroopa aasta ametlikku kodulehekülge, millega saab tutvuda aadressil: http://europa.eu.int/comm/employment_social/disability/index_en.html.

• Veebilehtede kättesaadavus avalikkusele (3.4)

Andmeesitajate juhised (IPG) on mõeldud EUROPA veebilehtede autoritele (koordinaatorid, veebimeistrid, töövõtjad, jne) ning selles käsitletakse toimetamisega seotud, tehnilisi ja graafilisi aspekte. Ühtse ja kasutajasõbraliku teenuse tagamiseks on andmeesitajate juhistes(4) kehtestatud reeglid kohustuslikud.

Andmeesitajate juhiste kohaselt peaksid EUROPA portaalis avaldamiseks loodud veebilehed vastama A-taseme kättesaadavuse standarditele. Peadirektoraatide ja talituste veebimeistrid vastutavad oma veebilehtede kättesaadavuse hindamise eest ning tagavad, et veebilehed/koduleheküljed vastaksid andmeesitajate juhistele ja WAI-Ale. On mitmeid vahendeid, millega saab hinnata veebilehe vastavust kehtivatele kättesaadavuse standarditele. Lisaks sellele pakub teabevahetuse peadirektoraadi meeskond veebimeistritele süstemaatilist abi, et kontrollida nende kodulehekülgede ja veebilehtede vastavust WAI-A (ning ka mõne WAI-AA) standarditele.

• Kõikide ELi avalike dokumentide kättesaadavus alternatiivsetes formaatides (3.5)

WAIga vastavuses olevaid EUROPA veebilehti saab sobiva lõpptarbija tarkvaraga kasutada suurema kirja, rahvusvahelise pimedate kirja ja audioversiooni loomiseks. Mitmekeelse veebilehe puhul, nagu seda on EUROPA, on probleemiks see, et mitte kõiki keeli ei ole toetava tarkvaraga võimalik lugeda. Komisjon saaks täiustada juba WAIga vastavuses olevaid veebilehti, varustades need vastavatest lehekülgedest genereeritud audiofailide või viipekeelefailidega. See võib siiski kaasa tuua rohkem probleeme kui lahendusi, kuna kõnealune meetod on masintõlge: automaatne tõlge viipekeelde ei oleks mõistetav, nagu ka tavaline masintõlge on harva hea kvaliteediga. Alternatiiviks oleks viipekeele failide loomiseks viipekeele tõlgi palkamine. See tundub siiski ebareaalne, kuna ei ole olemas universaalset viipekeelt (nt. Belgia prantsuskeelne viipekeel erineb Prantsusmaa omast).

Üheks võimalikuks lahenduseks, mis nõuab mitmeid täiendavaid vahendeid, oleks kõikide pikkade artiklite/teabeühikute sissejuhatavate tekstide juurde audioversiooni lingi lisamine, et puudega inimesed mõistaksid kiiresti, kas teave on neile huvitav ning kas jätkata sellega tutvumist või jätta see vahele. Peale selle on mitmekeelse kodulehe puhul, nagu on seda EUROPA, maksimaalse juurdepääsu tagamise parimaks viisiks osutunud WAIga vastavuses oleva sisu loomine ning sisu kättesaadavuse kontrollimine. Komisjon on vastu võtnud veebi sisu haldamise süsteemi, mille kasutamine tulevikus tagab kõigi komisjoni veebilehtede vastavuse kättesaadavuse miinimumnõuetele.

Teine alternatiivne juurdepääs on „lihtsalt loetav" formaat. Euroopa puuetega inimeste päeva puhul 2005. aastal avaldas komisjon selles formaadis oma töödokumente.

• Hariduslike erivajadusega laste integreerimine (4.2)

Nagu ombudsman teab, ei ole komisjonil haridusküsimustes õiguspädevust ning komisjon ei saa seetõttu kontrollida või hinnata uut hariduslike erivajaduste programmi (SEN-programmi) Euroopa koolides ega teha Euroopa koolidele ettekirjutusi. Kõik otsused selles valdkonnas teeb Euroopa koolide kuratoorium (BoG), milles komisjonil on ainult üks hääl 29st.(5) Kuratooriumi liikme ja vastutustundliku tööandjana, kelle töötajad on väljendanud rahulolematust Euroopa koolide tegevusega selles valdkonnas (mida suures osas finantseeritakse ühenduse rahaga), tegeleb komisjon siiski selle küsimusega aktiivselt, taotledes SEN- programmi hindamise läbiviimist.

2004. aasta märtsis esitati Euroopa koolide pedagoogilise komitee kohtumisel (kuratooriumi ettevalmistav allkomitee, kus arutatakse haridusküsimusi ja valmistatakse neid ette kuratooriumis arutamiseks ja heakskiitmiseks) esmakordselt statistikat hariduslike erivajadustega laste kohta. Komisjon taotles hariduslike erivajaduste SEN-programmi hindamist asjaomaste inspektorite/koordinaatorite poolt ning selle hindamise tulemuste kajastamist programmi järgmises aruandes (järgneval aastal). Viimane aruanne oli siiski sarnane esimesele aruandele ning komisjon kordas pedagoogilise komitee kohtumisel 2005. aasta novembris oma taotlust SEN-programmi hindamise kohta.

Lisaks on komisjon, lähtudes ombudsmani muudest teabepäringutest, küsinud Euroopa koolide peasekretärilt rohkem teavet SEN-programmi kohaldamise kohta ning märkinud kirjalikult, millist liiki teavet peaks Euroopa koolid koguma. Praeguseks ei ole komisjonile neid andmeid veel edastatud.

Komisjon taotles 2006. aasta jaanuari lõpus kuratooriumilt ametlikult SEN-programmi hindamise läbiviimist. Hindamise aruanne peaks valmima järgmise õppeaasta teises pooles.

• Puudeid käsitleva uuringu analüüs (5.3)

Puudeid käsitlevat uuringut, mille komisjon viis läbi 2004. aasta detsembris, on analüüsitud ning selle tulemused on üles pandud komisjoni siseveebi. Tulemuste terviktekst on toodud V lisas ning selle kokkuvõte on ära toodud allpool. 3526 vastuse(6) analüüsist lähtudes on tehtud soovitusi konkreetsete meetmete võtmiseks. Need on lisatud siseveebis olevale teabele ning kokkuvõtlikult esitatud ka allpool.

Puudega vastajate väike hulk (216 inimest, mis moodustab 6% vastanutest) raskendas lõplike järelduste tegemist, kuna ei olnud selge, kas puudega vastajate väike hulk tulenes komisjonis töötavate puuetega inimeste vähesusest või puuetega inimeste madalast osavõtumäärast. Mõningaid seisukohti väljendati siiski regulaarselt ja nende suhtes tuleb meetmeid võtta, nagu näiteks mõnede töötajate esile toodud raskused suhteliselt lihtsate kohanduste saavutamisel, mis neid nende töös abistaksid, nagu näiteks sobivad toolid või töölauad või kohandatud kontoritehnika. Need tunduvad olevat personalieeskirjade tingimustele (artikli 1d lõige 4) vastavad „mõistlikud abinõud", mida institutsioon on kohustatud puuetega töötajatele nende töökohustuste täitmise võimaldamiseks pakkuma. Tähelepanu juhiti ka raskustele, mida mõned puudega inimesed kogesid seoses juurdepääsuga hoonetele ja liikumisvõimalusega hoonete sees (ladustatud esemetega blokeeritud teed, liiga rasked tuletõkkeuksed, jne).

108 vastust viitasid võimalikule diskrimineerimisele seoses karjäärivõimaluste või karjääri arendamisega. Töötajad tundsid, et neile on nende puude tõttu osaks saanud ebasoodsam kohtlemine, mille tulemuseks on aeglasem karjääriareng, ebahuvitavam töö või piiratud juurdepääs koolitusele, samal ajal kui isiklikes suhetes leidsid mitmed töötajad, et ülemuse ja kolleegid käitusid nendega alandavalt, hirmutavalt või solvavalt. Komisjon pööras nendele probleemidele suurt tähelepanu. Selle tagajärjel on kokku lepitud järgmistes ettepanekutes:

• Kokkuvõtva aruande järeldustest on teavitatud kõiki personalidirektoreid, meditsiinitalitust, töötervishoiu ja tööohutuse osakonda, keskset karjäärijuhtimiseüksust (SCOP) ja talitustevahelist puuetega tegelevat töörühma, kellel on võimalik seda teemat kasulikult edasi arendada, kindlustamaks selles küsimuses suuremat teadlikkust. Kõiki asjaomaseid talitusi teavitati märkustest, mis uuringus nende kohta tehti.

• Tuleb tagada, et kõik töötajad oleksid teadlikud sellest, et puude alusel diskrimineerimine on personalieeskirjades keelatud. Uuring ja selle tulemused on pandud üles siseveebi, kuna need on olulised vahendid töötajate teadlikkuse tõstmiseks ning muutustele kaasaaitamiseks.

• Diskrimineerimisvastased sätted (artikli 1d lõige 1) on ära toodud komisjoni siseveebis puudeid käsitleval lehel.

• Lisaks tuletatakse töötajatele siseveebis meelde, et vastavalt puuetega inimeste töölevõtmise hea tava käsiraamatus ette nähtud tingimustele võib konfidentsiaalselt pöörduda personali ja halduse peadirektoraadi võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise üksuse poole, kui ei olda rahul käsiraamatu järgimisega. Üksus tegeleb probleemidega diskreetselt, võttes arvesse vajalikke konfidentsiaalsusnõudeid.

• Tingimuste loomisega viivitamise või nende mitteloomise teema kordus uuringu käigus antud vastustes pidevalt. Samuti märgiti vastustes puudest tingitud ebasoodsamat kohtlemist, nagu näiteks aeglasem karjääriareng või vähem huvitavad töövõimalused. Hea tava käsiraamatus nähakse ette, et SCOPi meeskonda peaks kuuluma kutse- ja rehabilitatsiooninõustamisele spetsialiseerunud nõustaja ning komisjon nimetab ametisse spetsialisti puudega töötajate bürookeskkonna ergonoomiliste hindamiste läbiviimiseks. Nende spetsialistide ametissenimetamine oli personali ja halduse peadirektoraadi 2005. aasta jätkutegevuste prioriteet, et võimaldada ennetavat lähenemist karjääri arendamisele, bürookeskkonna hindamist ning mõistlike abinõude õigeaegset rakendamist. Nüüdseks on need spetsialistid SCOPis ning personali ja halduse peadirektoraadi töötervishoiu ja tööohutuse üksuses ametisse nimetatud. Lisaks viiakse läbi puuetega töötajate heaks kasutatavate eelarveeraldiste analüüs ning vaadatakse läbi ka küsimused, mis on seotud eelarveliste vahendite eraldamisega mõistlike abinõude rakendamiseks, et tagada maksimaalne kasu.

• Personali ja halduse peadirektoraat analüüsib asjaomaste talitustega konsulteerides olukorda seoses puuetega töötajate heaks kasutatavate eelarveliste eraldistega, et tagada maksimaalne kasu töötajatele, kellele need vahendid on suunatud. Eelkõige uurib personali ja halduse peadirektoraat vajadust eelarveliste vahendite eraldamise järele mõistlike abinõude rakendamiseks töökohas ja seda, kas sellised vahendid peaksid olema tehtud kättesaadavaks tsentraalselt või peadirektoraatide tasandil.

• Käsitlemist vajab ka küsimus puuetega inimeste töölevõtmisele teatud eesmärgi seadmisest ning selle saavutamise jälgimisest. Personali ja halduse peadirektoraat koostöös talitustevahelise puuetega tegeleva töörühma ja EPSOga (ning teiste asjaomaste ühendustega) uurib erinevaid võimalusi puuetega inimeste värbamise suurendamiseks. Lisaks sellele uurivad nad, kuidas on võimalik muuta olemasolevaid ja tulevikus kogutavaid andmed puuetega inimeste töötamise kohta usaldusväärsemaks ja neid regulaarselt ajakohastada, järgides määrusest nr 45/2001 tulenevaid kohustusi.

• Ühe osana nähtavama ja aktiivsema poliitika rakendamise protsessist selles valdkonnas konsulteerib personali ja halduse peadirektoraat 2006. aasta jaanuaris liikmesriikidega menetluste osas, mida, on rakendatud valitsusasutustes puuetega inimeste värbamiseks ja neile tingimuste loomiseks, et tuvastada liikmesriikides kasutatavaid parimaid tavasid, mida võiks ka komisjonis järgida.

Lisaks sellele kaalutakse 2006. aasta lõpus arengute hindamiseks teise puudeid käsitleva uuringu läbiviimist 2007-2008 aastal. Selle tulemustest sõltuvalt võib prioriteete vastavalt vajadusele ümber suunata ning seada uusi prioriteete.

• Puuetealase teadlikkuse tõstmine (5.4)

Muudetud hea tava käsiraamatu vastuvõtmisega kaasnenud tähelepanu ja kõigi komisjoni töötajate seas puudeid käsitleva uuringu läbiviimine on olnud peamised vahendid teadlikkuse tõstmiseks. Mõlema sündmuse kohta levitati laialdaselt teavet. Esimene neist avaldati Euroopa Komisjoni nädalalehes "Commission en Direct", mis on kättesaadav siseveebis ning mille kõigis ELi institutsioonides levitatav tiraaž on 50 000. Teise kohta jagati teavet kõigile komisjoni töötajatele suunatud peadirektori avalduses.

Järgmine samm teadlikkuse tõstmise protsessis on uuringutulemuste avaldamine komisjoni siseveebis. See annab teavet nii vastuste analüüsi kui ka 2006. aastaks planeeritud jätkutegevuste kohta.

Töötajad, kes on seotud personalivalikuvestlustega või "jury de concours" koolitusega saavad selles valdkonnas juba teadlikkuse koolitust ning alates 2006. aasta esimesest poolest on kättesaadavad praktilised juhiseid mittediskrimineerimise headest tavadest (sealhulgas seoses puuetega) kursustest osavõtjatele ja töötajatele, kes tegelevad peadirektoraatidesse töötajate värbamisega.

Lisaks sellele kaalub komisjon teadlikkuse tõstmise erimeetmete võimalust koolituste abil või korraldades töötajatele 2006. või 2007. aastal konverentsi või seminari, mis langeks samale ajale puuetega inimeste Euroopa päevaga 3. detsembril. Sellised meetmed sõltuvad rahaliste vahendite olemasolust.

IV. Järeldused

Komisjoni lähenemine puuetega inimestega seotud poliitikatele on ulatuslik, progressiivne ja ennetav. Uued personalieeskirjad, muudetud hea tava käsiraamat ja mitmed osutatavad teenused arvestavad puuetega inimeste erivajadustega asjaajamises komisjoniga.

Komisjoni eesmärk on tagada, et puuetega inimesi ei diskrimineeritaks ning sellekohaseid meetmeid vaadatakse regulaarselt läbi.

Selle eesmärgi täitmise kindlustamiseks jätkab komisjon konsulteerimist oma talituste ja puuetega töötajate esindajatega, eelkõige talitustevahelise puuetega tegeleva töörühma kaudu.

Lisatud materjalide nimekiri

I lisa: Komisjoni otsus personalieeskirjade artikli 1d lõike 4 rakendamise kohta

II lisa: Komisjoni 25. novembri 2003. aasta otsus puuetega inimeste töölevõtmise hea tava käsiraamatu muutmise kohta

III lisa: Puuetega inimestele suunatud sotsiaaleraldisi käsitleva eelarverubriigi „täiendav abi puuetega inimestele" rakendamise esialgsed juhised

IV lisa: Juhised isiklike osamaksete kohta puuetega seotud kulude katmisel

V lisa: Töötajate seas läbi viidud puudeid käsitleva uuringu analüüs

---

(1) R.R.U. on piirkondlik eeskiri, mida kohaldatakse antud piirkonna territooriumil. Selle eesmärgiks on lihtsustamise mõttes ühendada Brüsseli regiooni suhtes kohaldatavaid linnaarengu standardeid käsitlevaid eeskirju.

(2) K(2003) 4362, 18.11.2003.

(3) Väljas asuvad parkimiskohad sõltuvad kokkuleppest Brüsseli linnavõimudega ja riiklikest ehitustöödest.

(4) http://europa.eu.int/comm/ipg/index_en.htm.

(5) 25 liikmesriiki, komisjon, lastevanemate ühendused, Euroopa Patendiamet (Münchenis asuva Euroopa kooliga seotud küsimustes), töötajate esindajad.

(6) Kokku on komisjoni alaliste ja tähtajaliste töötajate arv ligikaudu 25 000.