Aastaaruanne 2021

Sissejuhatus

2021. aasta jäi jätkuvalt pandeemia varju. Õnneks võeti ELis hoogsalt kasutusele COVID-19-vaktsiinid, kuid avalik arutelu vaktsiinide kasutamise ja viiruse ohjamise üle tõi teravalt esile kõikuva usalduse avaliku sektori asutuste vastu.

Ombudsmani büroo jätkas meie strateegia „2024. aasta poole“ rakendamist, menetledes tõhusalt kaebusi ja korraldades strateegilisi uurimisi üldist avalikku huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas pandeemia mõju kohta institutsioonide tööle.

Sel aastal keskendusin taas sellele, kuidas ELi institutsioonid haldavad töötajate liikumist ELi haldusasutustest erasektorisse – nn pöördukse efekti. Kui kaasnevaid riske piisavalt arvesse ei võeta, võib mõju olla kahjustav ja õõnestada üldsuse usaldust. Seda ei tohiks alahinnata.

Algatasin ulatusliku uurimise, kuidas komisjon pöördukse efekti haldab, küsides üksikasju otsuste kohta, mida komisjon on teinud seoses erasektorisse suunduvate töötajatega. Uurimine hõlmas majanduslikult olulisi osakondi, volinike kabinette ja õigustalitust. Eesmärk on hinnata otsustusprotsessi ja selgitada välja aspektid, mida saaks parandada.

Seda laiemat teemat uurides avastasin, et viis, kuidas Euroopa Kaitseagentuur haldas oma endise tegevjuhi tööleasumist Airbusis, kujutas endast haldusomavoli. Samuti algatasin uurimise selle kohta, kuidas Euroopa Investeerimispank (EIP) käsitles panga asepresidendi taotlust minna üle energiaettevõttesse Iberdrola.

Tegin Frontexile ettepanekuid, kuidas tagada suurem vastutus seoses ameti tööga, ning saatsin EIP-le ettepanekud avalikustada rohkem teavet rahastatavate projektide keskkonnamõju kohta.

Seoses ombudsmani üldise järelevalvega selle üle, kuidas institutsioonid oluliste küsimustega tegelevad, kirjutasin komisjonile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile ja küsisin, kuidas tehisintellekti eeskirjad praktikas toimivad. Euroopa ombudsmanide võrgustik, millega büroo korraldas aasta jooksul korrapäraseid seminare, peab seda probleemiks. Palusin ka üksikasjalikku teavet, kuidas komisjon tagab inimõiguste austamise rahvusvahelistes kaubanduslepingutes, mille üle peetakse läbirääkimisi.

Kuna tänavu on ELi läbipaistvuse seaduse (määrus nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele) 20. aastapäev, korraldasin avaliku konverentsi selle kohta, kas seadust on vaja ajakohastada. Korduvad probleemid, nt viivitused juurdepääsutaotluste menetlemisel institutsioonides ja rahulolematus juurdepääsu andmisest keeldumise põhjendustega, samuti viimase 20 aasta märkimisväärsed tehnoloogilised muutused näitavad, et on viimane aeg kaaluda, kas selle valdkonna eeskirjad vastavad üldsuse vajadustele.

Mul oli hea meel kuulutada välja kolmas hea halduse auhind – üldauhind anti komisjoni kodanikukaitse ja humanitaarabi peadirektoraadi ning Euroopa välisteenistuse töötajatele jõupingutuste eest, mida nad tegid pandeemia tõttu välismaale lõksu jäänud inimeste tagasi toomiseks. Auhinnaga tõsteti taas kord esile ELi haldusasutuste suurepärast tööd. Loodan, et see innustab ka teisi tulevikus projekte esitama.

Käesolevas aastaaruandes on Euroopa Ombudsmani uus logo, mille eesmärk on tugevdada kaasaegset avalikku kuvandit ja parandada arusaamist meie rollist ELi halduses. ELi lipp näitab selgelt, et kuulume ELi institutsioonide ja asutuste hulka; kolm logo elementi esindavad meie missiooni põhieesmärke: vastutus, läbipaistvus ja usaldus.

Lõpetuseks tahan tänada Euroopa Parlamenti, et ta kiitis suure häälteenamusega heaks meie uue põhikirja, millega säilitatakse meie institutsiooni volitused, tugevdatakse ombudsmani õiguslikku alust ja kehtestatakse kaitsemeetmed, mis aitavad veel paremini tagada institutsiooni sõltumatuse.

Pean uut põhikirja tunnustuseks tööle, mida meie büroo teeb, et ELi institutsioonid oleksid suurepärase avaliku halduse esirinnas.

Emily O’Reilly

1. 2021. aasta ülevaade

2. Põhiteemad

Euroopa Ombudsman aitab inimesi, ettevõtteid ja organisatsioone ELi institutsioonide, organite ja asutustega suhtlemisel. Probleemid võivad ulatuda läbipaistvuse puudumisest otsuste tegemisel ja dokumentidele juurdepääsu keelamisest põhiõiguste rikkumise või lepinguliste küsimusteni. Eri jaotistes antakse ülevaade konkreetse valdkonna olulisematest juhtumitest.

2.1. Pöördukse efekt

2021. aastal uuris ombudsmani büroo jätkuvalt seda, kuidas ELi haldusasutused käsitlevad nn pöördukse efekti, mille puhul ELi ametnikud asuvad tööle erasektoris või erasektori töötajad avalikus teenistuses. Ombudsmani üldine eesmärk on viia tasakaalu õiguse teha tööd ja üldsuse huvi, et ELi haldusasutused toimiksid kooskõlas usaldusväärsuse ja vastutuse kõrgeimate standarditega.

Selle eesmärgi raames algatas ombudsman ulatusliku strateegilise uurimise selle kohta, kuidas komisjon haldab pöördukse efektiga seotud olukordi. Ombudsmani uurimisrühm vaatas läbi toimikud komisjoni 2019., 2020. ja 2021. aasta otsuste kohta, mis käsitlesid kõrgema ja keskastme juhtide taotlusi kiita heaks uus töökoht või muu tegevuse otstarbel võetav palgata puhkus. Toimikud hõlmasid kokku 14 peadirektoraati, kõiki volinike kabinette, komisjoni õigustalitust, peasekretariaati, komisjonisisest mõttekoda ja õiguskontrollikomiteed.

Pärast komisjoni otsuste analüüsimist palus ombudsman komisjonil esitada lisaselgitusi, sealhulgas selle kohta, kui sageli on asutus kooskõlas personalieeskirjade artikliga 16 keelanud töötajal soovitud ametikohale asuda ja kuidas välditakse ohtu, et endised töötajad võivad nõustada uusi kolleege küsimustes, mis on seotud nende varasemate tööülesannetega. Uurimine jätkus 2022. aastal.

Ombudsman algatas ka uurimised pöördukse efektiga seotud kaebuste kohta. Üks neist käsitles Euroopa Investeerimispanga (EIP) Hispaania asepresidendi tööleasumist Hispaania kommunaalettevõttes, mis oli saanud pangalt laenu. Kaebuse esitajad – kaks Euroopa Parlamendi liiget – väljendasid muret huvide konflikti ohu ja EIP kavandatud riskileevendusmeetmete üle. Ombudsman vaatas läbi dokumendid, mis olid seotud EIP otsusega tööleasumine heaks kiita, ja palus pangal vastata mitmele küsimusele.

Teine uurimine pöördukse efekti valdkonnas oli seotud Euroopa Kaitseagentuuriga (EDA), kus kiideti heaks endise tegevjuhi tööleasumine strateegianõunikuna Airbusis, mis on üks Euroopa kaitsetööstuse suurimaid ettevõtteid. Omaalgatuslikus uurimises jõuti järeldusele, et EDA ei oleks tohtinud seda huvide konflikti tõttu lubada. Ombudsman soovitas, et EDA peaks tulevikus keelama oma kõrgematel ametnikel asuda tööle ametikohtadel, kus esineb selge huvide konflikt. Samuti peaks EDA sätestama selliste karjäärisammude keelamise kriteeriumid ja kõiki kõrgematele ametikohtadele kandideerijaid tuleks neist kriteeriumidest teavitada. EDA nõustus järgima soovitusi, mille kohaselt võiks asutus edaspidi keelata oma töötajatel asuda tööle teatud ametikohtadel ja anda neile suuniseid sellise meetme kohaldamise kohta.

2.2. Juurdepääs dokumentidele

ELi kodanikel on laialdased õigused saada juurdepääs ELi institutsioonide valduses olevatele dokumentidele. Euroopa Ombudsman pakub õiguskaitsemehhanismi neile, kellel on dokumentidele juurdepääsu saamisega probleeme.

2021. aastal juhtis kaebuse esitaja, kes soovis tutvuda Euroopa Komisjoni presidendi tekstsõnumitega ühe suure ravimiettevõtte tegevjuhile, tähelepanu küsimusele, kas ELi haldusasutused dokumenteerivad tööalased tekst- ja kiirsõnumid. Ombudsman küsis komisjonilt, mis põhimõtteid institutsioon selles küsimuses järgib ja kuidas otsiti kaebuse esitaja osutatud tekstsõnumeid.

Eraldi uurimise raames küsis ombudsman kaheksalt ELi institutsioonilt ja asutuselt (komisjon, nõukogu, Euroopa Parlament, Euroopa Kemikaaliamet, Euroopa Toiduohutusamet, Euroopa Ravimiamet, Frontex ja Euroopa Keskpank), mis meetmeid nad on võtnud tööalaste tekst- ja kiirsõnumite dokumenteerimiseks.

Ombudsman sai juurdepääsu kaebustele mitme ELi institutsiooni ja asutuse kohta.

Uurimise käigus, mis käsitles juurdepääsu lepingu üksikasjadele, mille komisjon oli sõlminud ühe ravimifirmaga COVID-19 vaktsiinide ostmiseks, avaldas komisjon lepingu redigeeritud versioonid ja sarnased lepingud teiste farmaatsiaettevõtetega. Ombudsmani uurimise raames nõustus Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) sellega, et järelevalvenõukogu tulevastesse protokollidesse lisatakse teave liikmete hääletuste kohta regulatiivseid standardeid käsitlevate otsuste üle.

Teine oluliste regulatiivvolitustega ELi amet, Euroopa Pangandusjärelevalve, nõustus avaldama oma järelevalvenõukogu hääletuste üksikasjad uurimises, mis käsitles ELi õiguse rikkumist liikmesriikide ametiasutuste poolt seoses kahe konkreetse panga järelevalvega.

Suuri edusamme tehti uurimises, mis käsitles seda, kuidas Frontex töötleb üldsuse juurdepääsutaotlusi, mis esitatakse ameti veebiportaali kaudu. Kaebuse esitajad tõstatasid küsimusi Frontexi autoriõiguse teate, dokumentide säilitamise tähtaegade ning Frontexi portaali ja muude veebiportaalide vahelise teabevahetuse kohta. Uurimine jätkus 2022. aastal.

Kahjuks ei järginud ELi haldusasutused alati ettepanekuid, mis ombudsman tegi dokumentidele juurdepääsu käsitlevate uurimiste raames. Ombudsman leidis, et komisjoni keeldumine võimaldamast juurdepääsu kasutatud toiduõli impordi teabele kujutas endast haldusomavoli. Komisjon märkis, et kuigi ta kogub nõutud andmeid, ei esitata dokumente kaebuse esitaja taotletud teabe väljavõtetega, keeldudes seega järgimast ombudsmani ettepanekut lahenduse leidmiseks. Ombudsman tuvastas haldusomavoli ka komisjoni keeldumises avaldada dokumente, mis olid seotud 1,5 miljoni meditsiinilise maski ostmisega, mis ei vastanud nõutavatele kvaliteedistandarditele. Ombudsman juhtis tähelepanu asjaolule, et sellise teabe avaldamine on avaliku huvi seisukohast oluline.

2018. aastal algatas ombudsman kiirmenetluse, et tegeleda kiiresti kaebustega, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele. See menetlus vaadati läbi 2021. aastal ja selle tulemused olid suurepärased, sh

• töötlemisajad vähenesid märkimisväärselt;
• dokumentidele juurdepääsuga seotud kaebusi esitati rohkem;
• sidusrühmad olid kiirmenetlusega üldiselt rahul.

2.3. Eetikaküsimused

Osa uurimisi viib ombudsman läbi selleks, et tagada, et ELi institutsioonid rakendaksid kehtivaid eeskirju ja kogu ELi haldus vastaks kõrgetele eetikastandarditele.

Euroopa Parlamendi liikme kaebuse alusel uuris ombudsman kavandatava ELi kapitaliturgude liidu kõrgetasemelise foorumi koosseisu. Komisjon võttis kapitaliturgude liidu tegevuskava koostamisel arvesse soovitusi foorumilt, mis koondas tööstuse tippjuhte, rahvusvahelisi eksperte ja teadlasi. Sõltumatult tegutsevaid kandidaate hinnates leidis komisjon, et viiel olid huvid, mis kahjustasid või võisid kahjustada nende võimet tegutseda sõltumatult ja üldistes huvides. Siiski ei järginud komisjon seejuures oma eeskirju selliste huvide konfliktide lahendamise kohta. Ombudsman tuvastas haldusomavoli ja tegi ettepaneku, et eksperdirühma aruannetes täpsustataks ka eksperdirühma liikmete kategooriad.

Kaks kodanikuühiskonna organisatsiooni esitasid kaebused komisjoni presidendi ja ühe komisjoni asepresidendi osalemise kohta Horvaatia erakonna valimiskampaaniat toetavas videoklipis. Kaebuse esitajad kahtlesid, kas see on kooskõlas komisjoni liikmete käitumisjuhendiga. Vastuseks ombudsmani kirjale, milles paluti küsimust selgitada, teatas komisjon, et kavatseb koostada suunised, kuidas volinikud saavad osaleda riiklikes valimiskampaaniates.

Pärast ombudsmani uurimist, mis käsitles Hiina ametireisiga seotud reisikulusid, nõustus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2021. aastal suurendama oma liikmete kulude ja hüvitiste läbipaistvust, avaldades selle teabe ennetavalt oma veebilehel. Lisatakse hüvitamise ja toetuste eeskirjade üksikasjad ning välismaal toimuvate konkreetsete ürituste ja seonduvate kulude teave.

Aprillis reageeris komisjon konstruktiivselt ombudsmani soovitustele, kui ombudsman uuris komisjoni otsust sõlmida ettevõttega BlackRock Investment Management leping, et viia läbi uuring valdkonnas, mis mõjutab äriühingu finants- ja õigushuve. Oma vastuses ütles komisjon, et kaalub lisasuuniste andmist huvide konfliktide kohta, et aidata oma töötajaid, kes tegelevad riigihankemenetlustega. Samuti ütles komisjon, et kaalub, kas teha ettepanekuid finantsmääruse (ELi õigusakt, mis reguleerib ELi eelarvest rahastatavate riigihankemenetluste läbiviimist) muutmiseks, et lisada pakkujate kohustus avalikustada võimalikud huvide konfliktid. Ombudsmani järeldusi toetas ka parlament, kes palus komisjonil ajakohastada finantsmäärust, et lahendada võimalikud huvide konfliktid poliitikaga seotud lepingute kontekstis.

2.4. Põhiõigused

Märtsis algatas ombudsman omaalgatusliku uurimise, mis käsitles seda, kuidas Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) täidab põhiõigustega seotud kohustusi ja tagab vastutuse seoses oma suurenenud kohustustega. Need suuremad kohustused seati ametile 2019. aasta detsembris, kui jõustus Frontexi uus määrus 2019/1896. Uurimise eesmärk on selgitada küsimusi, mis puudutavad vastutust Frontexi ühisoperatsioonides, rändajate tagasisaatmisega seotud tegevust ja rände toetamist taustakontrolli tegemisel ELi välispiiridel.

Enne seda uuris ombudsman eraldi Frontexi kaebuste esitamise mehhanismi ning juhtis tähelepanu viivitustele Frontexi uute kohustuste täitmisel seoses nii kaebuste esitamise mehhanismi kui ka põhiõiguste ametnikuga. Ombudsmani uurimisrühm tegi ka kindlaks kaebuste esitamise mehhanismi puudused, mis võivad raskendada üksikisikutel väidetavatest põhiõiguste rikkumistest teatamist ja õiguskaitse taotlemist. Ombudsman esitas mitu praktilist ettepanekut, kuidas suurendada kaebuste esitamise mehhanismi sõltumatust ja innustada inimesi seda kasutama. Nende hulgas oli ettepanek, et kaebuste esitamise mehhanismi käsitlevas avalikus teabes tuleks täpsustada, et väidetavate põhiõiguste rikkumiste kohta kaebuste esitamine ei mõjuta varjupaigaotsuseid.

Teine oluline põhiõigustega seotud uurimine keskendus sellele, kuidas komisjon tagab, et Horvaatia ametiasutused austavad põhiõigusi piirihaldusoperatsioonides. Kaebuse esitaja Amnesty International väljendas kahtlust, kas Horvaatia on loonud järelevalvemehhanismi, et tagada piirihaldusoperatsioonide täielik kooskõla põhiõiguste ja ELi õigusega. Suvel teatas Horvaatia, et on sellise mehhanismi loonud. Ombudsmani üldised järeldused avaldatakse 2022. aasta alguses.

Ombudsman algatas omaalgatusliku uurimise, et selgitada välja, kuidas Euroopa Komisjon jälgib, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde kasutataks selleks, et edendada puuetega inimeste ja eakate õigust iseseisvale elule. Ombudsman palus komisjonil vastata mitmele küsimusele ja viis seejärel läbi sihipärase konsulteerimise sidusrühmadega.

Ombudsman kasutab sageli teabe kogumise algatusi, et tegeleda probleemiga ametlikku uurimist algatamata. Ühe sellise algatuse raames palus ombudsman komisjonil esitada üksikasjalik teave, kuidas institutsioon tagab inimõiguste austamise ELi sõlmitavates rahvusvahelistes kaubanduslepingutes. Algatuse eesmärk on uurida inimõiguste klauslite kasutamist rahvusvahelistes kaubanduslepingutes ja selgitada välja, kuidas käsitletakse inimõigusi pärast kaubanduslepingute jõustumist. Teabenõudele eelnes mitu ombudsmani uurimist selles valdkonnas, sealhulgas viimati 2020. aastal algatatud uurimine, mis keskendus sellele, et komisjon ei viinud enne ELi-Mercosuri kaubanduslepingu sõlmimist lõpule kestlikule arengule avalduva mõju ajakohastatud hindamist. Ombudsmani märtsis avaldatud otsuses leiti, et komisjon oleks pidanud enne kaubanduslepingu sõlmimist viima lõpule ajakohastatud hindamise. Ombudsman palus, et tulevaste kaubandusläbirääkimiste raames viidaks sellised hindamised lõpule enne lõpliku lepingu sõlmimist.

Kuna komisjon teatas aprillis, et kavatseb teha ettepaneku tehisintellekti eeskirjade kohta, kirjutas ombudsman nii komisjonile kui ka Euroopa Andmekaitseinspektorile, et küsida lisateavet uute eeskirjade võimaliku mõju kohta. Seejärel kohtus ombudsmani uurimisrühm komisjoni esindajatega, et arutada tehisintellekti eeskirjade võimaliku toimimise küsimusi. Näiteks uuriti, milleks komisjoni haldusüksused praegu tehisintellekti kasutavad ja kuidas tagada, et tulevastes eeskirjades võetaks arvesse avalikku huvi.

2.5. Vastutus otsustusprotsessis

Tuginedes varasemale tööle seoses vastutusega ELi otsustusprotsessis, algatas ombudsman novembris uurimise, milles vaadeldi seda, kuidas komisjon tagab, et suhtlus tubakatööstuse lobistidega oleks läbipaistev. Komisjonil paluti esitada läbivaatamiseks kõik dokumendid, mis olid seotud 2020. ja 2021. aastal tubakatööstuse lobistidega toimunud teabevahetusega, sealhulgas taotlused tutvuda sellist teabevahetust käsitlevate dokumentidega. Ombudsman soovis näha ka komisjoni töötajatele antud sisejuhiseid.

EL on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni osaline ja peab sellest tulenevalt vältima tubakatööstuse negatiivset mõju rahvatervisepoliitikale. Muu hulgas tähendab see, et komisjon peab ennetavalt tagama täieliku läbipaistvuse seoses tubakatööstuse esindajatega toimuvate kohtumistega. Kui välja arvata tervise ja toiduohutuse peadirektoraat ning maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat, ei avalikusta komisjoni talitused siiski ennetavalt üksikasju kohtumiste kohta, mis toimuvad allpool peadirektorite tasandit.

Vastuseks ombudsmani uurimisele, mis käsitles COVID-19 pandeemiale reageerimise läbipaistvust, kehtestas Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) meetmed, et suurendada oma otsustusprotsessi usaldusväärsust. Muu hulgas tehti muudatusi, et üldsusel oleks lihtsam jälgida keskuse teaduslike nõuannete arengut ja tutvuda teaduslike hinnangute aluseks olevate andmetega. Samuti kohustus keskus suurendama rahvusvaheliste partneritega toimuva teabevahetuse läbipaistvust ja parandama teabevahetust üldsusega.

Ombudsmani hinnangus selle kohta, kuidas nõukogu pandeemiale reageeris, leiti, et kriisi esimestel kuudel ei vastanud ministrite kaugkohtumised läbipaistvusstandarditele, mis kehtivad nõukogu füüsiliste kohtumistele tavaolukorras. Ombudsman tõdes siiski, et mõni tava, mida nõukogu sel perioodil rakendas, suurendas usaldusväärsust, ja palus nende rakendamist jätkata. Need tavad hõlmasid kirjalike märkuste laialdasemat kasutamist enne ja pärast liikmesriikide ametnike kohtumisi, mis omakorda suurendas töörühmade arutelude dokumenteerimist.

Selleks et üldsus saaks jälgida, kuidas ELi tasandil otsuseid tehakse, on vaja dokumendihoidlat, millele saaks juurdepääsu taotleda. Et avalikud dokumendiregistrid oleksid mõttekad ja kasulikud, peaksid need olema ajakohased ja täielikud. Pärast ombudsmani uurimist nõustus Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol) täiustama ja ajakohastama oma dokumendiregistrit, sh looma registri jaoks eraldi veebilehe, et muuta see vahend üldsusele kasulikumaks.

Ombudsman uuris ka Frontexi avalikku dokumendiregistrit, ajendatuna kaebusest, milles väideti, et Frontex ei halda dokumendiregistrit nõuetekohaselt. Ombudsman esitas registri paremaks muutmiseks rea ettepanekuid, mida Frontex lubas rakendada.

2021. aastal ilmnes kaebustest, et inimestele tegi jätkuvalt muret keskkonnaalaste otsuste läbipaistvus.

2021. aasta aprillis algatas ombudsman uurimise komisjoni rollist energiaühenduse (mis koondab ELi, Lääne-Balkani riike, Musta mere piirkonna riike ja Norrat) piirkondliku tähtsusega projektidena loetletud gaasiprojektide kestlikkuse hindamisel. Kaebuse esitaja leidis, et enne projektide loetellu lisamist ei hinnatud nende kestlikkust piisavalt, sest kasutatud metoodika sarnanes varem ELi ühist huvi pakkuvate projektide hindamiseks kasutatud metoodikaga, mida komisjon pidas hiljem ebapiisavaks.

Kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma esitatud kaebuse alusel algatas ombudsman uurimise, mis käsitles seda, kuidas komisjon viis läbi avaliku konsultatsiooni seoses äriühingute kestliku üldjuhtimise algatusega, mille eesmärk on innustada ettevõtteid tõhusamalt kestlikkuse küsimustega tegelema. Kaebuse esitajad väitsid, et konsultatsiooni tulemustest aru andes ei võtnud komisjon nõuetekohaselt arvesse kõigi konsultatsioonis osalenud isikute seisukohti.

Juunis esitas ombudsman Euroopa Investeerimispangale (EIP) esialgsed järeldused panga vahenditest nii otseselt kui ka kaudselt rahastatavate projektide keskkonnateabe läbipaistvuse kohta.

Ombudsman tegi ettepaneku, et EIP avaldaks palju üksikasjalikumat teavet panga rahastatavate projektide keskkonnamõju kohta. Ombudsman palus EIP-l avaldada alusdokumendid, mis sisaldavad projektide hindamisel kasutatud fakte, tehnilisi eeldusi ja arvutusi. Lisaks tegi ombudsman ettepaneku, et olulise keskkonnamõjuga projektides peaks EIP seadma prioriteediks suurema ennetava läbipaistvuse, et käimasolevate projektide järelevalvearuandeid saaks kiiresti avaldada.

On selge, et ELi taaste- ja vastupidavusrahastu vastu on suur avalik huvi – need vahendid on ette nähtud selleks, et aidata ELil pandeemiast taastuda ja lahendada selliseid probleeme nagu kliimakriis. Seepärast kirjutas ombudsman komisjonile ja palus olla valmis selleks, et inimesed näitavad üles suurt huvi komisjoni läbirääkimiste vastu liikmesriikidega nende taaste- ja vastupidavuskavade üle. Ombudsman pidas tõenäoliseks, et esitatakse taotlusi teemakohaste dokumentidega tutvumiseks, ning soovitas komisjonil anda rohkem teavet tema valduses olevate asjaomaste dokumentide kohta.

3. Ombudsmani muudetud põhikiri

2021. aasta juunis võttis parlament väga suure häälteenamusega (602 häält 692-st) vastu ombudsmani büroo ajakohastatud põhikirja. Uue põhikirjaga kodifitseeritakse paljud institutsiooni viimaste aastate edukad töötavad. Ombudsman võib kooskõlas aluslepinguga alustada omaalgatuslikke uurimisi alati, kui leiab, et selleks on alust. Uue põhikirja ulatuslikku heakskiitmist võib pidada tunnustuseks büroo tööle kodanike kaebuste käsitlemisel ja uurimiste läbiviimisel.

Põhikirjas võetakse arvesse Lissaboni lepingu uut õiguslikku alust ning tegemist on pigem parlamendi määruse kui otsusega. See oli esimene Lissaboni lepingu kohane õigusakt, mis põhineb parlamendi algatusõigusel. Muudetud põhikirjaga nähakse Euroopa Ombudsmanile ette tugevam õigusraamistik ja kehtestatakse uued kaitsemeetmed, mis tagavad institutsiooni sõltumatuse, sealhulgas piisava eelarve tema tegevuse toetamiseks. Poliitikutele, sh Euroopa Parlamendi liikmetele, kes soovivad kandideerida Euroopa Ombudsmani ametikohale, on nüüd ette nähtud kaheaastane ooteaeg. See aitab kaitsta institutsiooni sõltumatust, mis on tema aluslepingul põhineva rolli seisukohalt ülioluline.

Muudetud põhikirja järgi on ombudsmanil endiselt suured uurimisvolitused ning on ette nähtud, et institutsioonid peavad andma ombudsmanile kogu uurimiseks vajaliku teabe. Vajadusel võib ombudsman seoses uurimistega kas oma algatusel või parlamendi taotlusel parlamendi ees sõna võtta.

Ombudsmani büroo ajakohastab praegu põhikirja rakendussätteid, milles kirjeldatakse üksikasjalikult büroo töökorda.

4. 20 aastat määruse nr 1049/2001 jõustumisest

Läbipaistvus ja juurdepääs dokumentidele on olnud ombudsmani jaoks pikka aega prioriteet ning umbes neljandik büroo läbiviidavatest uurimistest on sellega seotud. Ombudsman toimib õiguskaitsemehhanismina inimestele, kellele ei anta juurdepääsu ELi dokumentidele, ja omab seetõttu märkimisväärseid teadmisi sellest, kuidas ELi haldusasutused seda põhiõigust praktikas kohaldavad.

2021. aastal tähistati ELi läbipaistvuse seaduse (määrus nr 1049/2001) jõustumise 20. aastapäeva. Selle määrusega kehtestati sõnaselgelt üldsuse õigus ELi dokumentidega tutvuda ja suurendati märkimisväärselt ELi haldusasutuste vastutust. Samal ajal seadis ombudsman dokumentidele juurdepääsu küsimuse aasta vältel oma büroo tähelepanu keskmesse.

See kulmineerus 15. novembril Brüsselis toimunud avalikul konverentsil „Juurdepääs ELi dokumentidele: mis edasi?“. Hübriidvormis konverents oli jagatud kaheks osaks: kõrgetasemeline paneelarutelu dokumentidele juurdepääsu eeskirjade tuleviku teemal ja ekspertide paneelkohtumine, mille käigus uuriti inimeste kogemusi dokumentidele juurdepääsu taotlemisel.

Kõrgetasemelisel paneelarutelul vestlesid Euroopa Ombudsmani Emily O’Reillyga Euroopa Komisjoni väärtuste ja läbipaistvuse valdkonna asepresident Věra Jourová, Euroopa Parlamendi asepresident Heidi Hautala ning nõukogu peasekretariaadi kommunikatsiooni ja teabe peadirektor Reijo Kemppinen. Konverentsi ettevalmistamiseks korraldas ombudsman mõnes sidusrühmas ad hoc uuringu, et saada teada, millised on nende kogemused ELi dokumentidele juurdepääsu taotlemisel.

Aasta alguses viis ombudsman ellu algatuse, et selgitada välja, kuidas ELi institutsioonid, organid ja asutused teavitavad üldsust dokumentidega tutvumise õigusest. Algatuse tulemusena koostati ELi institutsioonide juhend, milliseid poliitikastrateegiaid ja tavasid nad peaksid kasutama üldsusele juurdepääsuõiguse tagamiseks. Juhend avaldati konverentsi toimumispäeval (15. novembril).

Üks põhiküsimus, mis tõstatati nii konverentsil kui ka kaebustes, on see, kuidas ELi haldusasutused käsitlevad oma läbipaistvuskohustuste kontekstis tekst- ja kiirsõnumeid ning muid uusi tehnoloogiaid. Juulis käivitas ombudsman strateegilise algatuse, et uurida, kuidas haldusasutused dokumenteerivad tekst- ja kiirsõnumeid, mida töötajad ametiülesannete täitmisel saadavad ja vastu võtavad. Algatuse eesmärk on teha kokkuvõte nende sõnumite andmete säilitamise eeskirjadest ja kehtivatest tavadest, et selgitada välja ELi haldusasutuste head tavad.

5. Hea halduse auhind

Ombudsmani 2021. aasta hea halduse auhinnaga tunnustati erakordseid jõupingutusi, mis tehti selleks, et aidata kogu maailmast koju tuua enam kui pool miljonit ELi kodanikku, kes ei pääsenud pandeemia tõttu liikuma.

Võitjaks valitud ühisprojektid viisid ellu komisjoni kodanikukaitse ja humanitaarabi peadirektoraadi ja Euroopa välisteenistuse töötajad.

Üldvõitjad ja eri kategooriate võitjad kuulutati välja juunis toimunud veebitseremoonial, mis algas komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni videokõnega.

Rääkides COVID-19 mõjust ELi haldusasutuste sise- ja välistegevusele, tõdes ombudsman O’Reilly, et „paljud esitatud projektid näitasid, kui suuri jõupingutusi tegid ELi töötajad, et aidata pandeemia ajal kodanikke“.

Septembris toimus Brüsselis Kodanike aias lühike järeltseremoonia, kus auhinnad isiklikult üle anti.

Iga kahe aasta tagant välja antava auhinnaga, mille algatas 2017. aastal Emily O’Reilly, tunnustatakse ELi haldusasutuste meetmeid, millel on nähtav ja otsene positiivne mõju inimeste elule kogu Euroopas ja mujal. Lisaks anti välja auhinnad neljas kategoorias.

Kandidaate hindas sõltumatu nõuandekogu ja võitjad valis välja ombudsman.

6. Kaebused ja uurimised: kuidas me laiemat avalikkust aitame?

Euroopa Ombudsman aitab inimesi, ettevõtteid ja organisatsioone, kes puutuvad ELi haldusasutustega suheldes kokku probleemidega. Ombudsman aitab lahendada nende esitatud kaebusi, aga edendab ka head haldustava, tuvastades ennetavalt laiemaid süsteemseid probleeme ELi institutsioonides.

Ombudsman püüab pidevalt parandada sisemenetlusi, et büroo tegeleks uurimistega kõige tõhusamal viisil ning kaebuse esitajad saaksid ombudsmani bürooga asjaajamisel optimaalse kogemuse. 2020. aastal loodud tõhusam uurimiste direktoraat aitab selle eesmärgi täitmisele kaasa. See hõlmab eksperditeadmiste ja parimate tavade lihvimist temaatilistes uurimisrühmades, mis on aidanud suurendada ombudsmani uurimiste järjepidevust ja tõhusust.

Kuigi kogu 2021. aasta vältel rakendati hübriidtöö korraldust, tähendas ombudsmani veebipõhine kaebuste esitamise süsteem, et selles institutsiooni töö põhivaldkonnas säilis järjepidevus. Ombudsmani büroo menetletud kaebuste arv suurenes 2020. aastaga võrreldes.

Ombudsmani uurimiste internetis esitamise ja avaldamise viisi täiustati, et üldsusel oleks lihtsam büroo tööd jälgida. Veebisaidi uues olulisemate uurimiste jaotises tõsteti esile ombudsmani uurimised, mis on laiemale üldsusele olulised. Lisati ka jaotis, mis tutvustab ombudsmani tööd seoses üldsuse juurdepääsuga dokumentidele. Samuti parandati veebisaidi otsingufunktsiooni.

Nii büroo juhtumimenetlejate mitmekesine rühm kui ka uus veebisait kajastavad ombudsmani pühendumust suhelda abi taotlejatega kõigis ELi 24 ametlikus keeles.

Ehkki ombudsmanil ei ole alati võimalik uurida kõiki laekunud kaebusi, püüab tema büroo aidata kõiki abipalujaid, näiteks andes nõuandeid teiste õiguskaitsevõimaluste kohta.

6.1. Kaebuste liigid ja esitajad

6.1.1. Ülevaade kaebustest ja strateegilistest uurimistest

Ombudsman võib algatada ainult nende kaebuste uurimise, mis kuuluvad tema pädevusse ja vastavad nõutavatele vastuvõetavuse kriteeriumitele, nt kui probleemi on püütud eelnevalt lahendada otse asjaomase asutuse poole pöördudes. Büroo uus töökorraldus on aidanud parandada seda, kuidas ombudsman kaebusi menetleb, vähendades veelgi kaebuste menetlemiseks ja uurimiste lõpuleviimiseks kuluvat aega.

Büroo töös käsitletavad teemad tulenevad ombudsmani volitustest ja esitatud kaebustest. Enamik juhtumeid põhineb kaebustel. 2021. aastal tähistati ELi läbipaistvuse seaduse (määrus nr 1049/2001) jõustumise 20. aastapäeva. Samal ajal seadis ombudsman dokumentidele juurdepääsu küsimuse kogu aasta vältel oma büroo tähelepanu keskmesse. Nagu varasematelgi aastatel, on läbipaistvus endiselt peamine kaebuste teema ning on olulisel kohal ka ombudsmani strateegilises töös.

Lisaks ombudsmani põhitööle kaebustega viib ombudsman läbi ka laiemaid strateegilisi uurimisi ja algatusi, et lahendada süsteemseid probleeme ELi institutsioonides. Kooskõlas ombudsmani strateegiaga „2024. aasta poole“ suurenes 2021. aastal ombudsmani strateegiline töö ning käivitati rohkem uurimisi ja algatusi mitmesugustel teemadel.

6.1.2. Väljapoole Euroopa Ombudsmani pädevust jäävad kaebused

Euroopa Ombudsman vaatas 2021. aastal läbi enam kui 1400 kaebust, mis ei kuulunud tema pädevusse, enamjaolt seetõttu, et need ei olnud seotud ELi haldusasutuste tööga. Üle 40% sellistest kaebustest laekus Hispaaniast, Poolast ja Saksamaalt.

Enamasti pöördusid inimesed ombudsmani poole tervishoiu, võrdse kohtlemise või diskrimineerimise, tarbijakaitse ja COVID-19 pandeemiaga seotud kaebustega. Need ombudsmani pädevusalast välja jäävad kaebused käsitlesid peamiselt probleeme, mis olid seotud riiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste ning riiklike või rahvusvaheliste kohtutega (nt Euroopa Inimõiguste Kohus). Samuti esitati palju kaebusi erasektori kohta. Muud ombudsmani pädevusse mittekuuluvad kaebused puudutasid ELi institutsioonide poliitilist või õigusloometegevust.

Ombudsman vastas kõigile abiotsijatele kaebuses kasutatud keeles. Vastustes selgitati ombudsmani mandaati ja anti võimaluse korral kaebuse esitajale nõu, millised teised asutused saaksid aidata. Kaebuse esitaja nõusolekul edastas ombudsman kaebuse ka Euroopa ombudsmanide võrgustiku liikmetele.

Kaebuse esitajatel, kes ei olnud rahul teatud ELi õigusaktidega, soovitas ombudsman tavaliselt pöörduda Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni poole. Kaebuse esitajad, kes tõstatasid muid küsimusi, nt seoses ELi õiguse rakendamisega, suunati Euroopa Komisjoni, riiklike või piirkondlike ombudsmanide või selliste ELi võrgustike poole nagu Europe Direct ja Solvit.

6.2. Kelle vastu esitati kaebusi?

6.3. Miks esitati kaebusi?

6.4. Tulemused

6.5. Mõju ja saavutused

Euroopa Ombudsmani üldine eesmärk on saavutada ELi haldusasutuste töö tegelik paranemine kaebuste esitajate ja laiema üldsuse jaoks. Ombudsman esitab sel eesmärgil lahendusi, soovitusi ja ettepanekuid. Ombudsman saab olukorra parandamisele kaasa aidata ka strateegiliste algatuste kaudu, mis ei ole ametlikud uurimised. Samuti võib ta paluda institutsioonil lahendada küsimus juba enne ametliku lahendusettepaneku või soovituse esitamist.

6.5.1. Heakskiidumäär

Heakskiidumäär on positiivsete vastuste osakaal ombudsmani esitatud lahenduste, soovituste ja ettepanekute koguarvust. Kuna ombudsman annab institutsioonidele oma uurimiste lõppotsustes esitatud soovituste järgimiseks aega kuni kuus kuud, kajastab 2021. aasta heakskiidumäär 2020. aastal lõpetatud juhtumeid.

2020. aastal tegid ELi institutsioonid ombudsmaniga rahuldavat koostööd 81%-l juhtudest. See on eelmise aastaga võrreldes rohkem. (2020. aastani anti ülevaade sellest, kuidas ELi institutsioonid reageerisid ombudsmani ettepanekutele eelmisel aastal lõpetatud juhtumite lõikes, aruandes „Putting it Right?“. Pärast ombudsmani uue põhikirja vastuvõtmist 2021. aastal lisatakse see hinnang nüüd aastaaruandesse.)

Kokkuvõttes reageerisid ELi institutsioonid positiivselt ombudsmani poolt haldustavade parandamiseks või täiustamiseks tehtud 36 ettepanekust 29-le. 12 institutsioonist, kellele ombudsman ettepanekuid esitas, viisid kümme kõik lahendused, ettepanekud ja soovitused täies mahus ellu. Ülejäänud kahest institutsioonist täitis komisjon ombudsmani 22 ettepanekust 16 ning nõukogu järgis üht kahest ombudsmani ettepanekust.

6.5.2. Üldisem mõju

Heakskiidumäär kajastab institutsioonide vastuseid ettepanekutele konkreetsel ajahetkel ega näita täielikult ombudsmani töö mõju aja jooksul.

Ombudsmani uurimised võivad juhtida tähelepanu süsteemsetele probleemidele ja sellest tulenevad positiivsed muutused ei kajastu alati iga-aastastes näitajates.

Hea näide on ombudsmani uurimine, mis käsitles äriühingute sponsorlust ELi nõukogu eesistujariikidele. Vastuseks ombudsmani järeldustele leppis nõukogu kokku äriühingute sponsorluse suunised liikmesriikidele, kes täidavad kuus kuud eesistujariigi ülesandeid. Uurimine suurendas selles küsimuses läbipaistvust, sest eesistujariigid hakkasid oma ametlikel veebisaitidel äriühingutelt saadud toetuse kohta teavet andma, mis võimaldab Euroopa Parlamendil ja meedial seda küsimust jälgida.

Mõju on võimalik saavutada ka teemapõhise arutelu ärgitamisega. Ombudsmani tööl, nagu ka Euroopa Parlamendi ja paljude teiste asutuste tegevusel, võib olla oluline hoiatav mõju. Institutsioonid on teadlikud, et haldusmeetmed, mis ei vasta üldsuse eeldatavatele kõrgetele standarditele, võivad kaasa tuua ombudsmani uurimise või laiema avaliku kontrolli.

Konkreetne näide on Euroopa Komisjoni liikmete riiklikes valimiskampaaniates osalemise küsimus. Ombudsman sai kaks kaebust seoses komisjoni presidendi ja asepresidendi osalemisega Horvaatia erakonna kampaaniavideos. Kuigi ombudsman ei leidnud uurimise algatamiseks põhjust, palus ta komisjonil selgitada, kuidas käitumisjuhendit valimiskampaaniates kohaldatakse. Vastuseks teatas komisjon, et koostab uued suunised selle kohta, kuidas volinikud saavad osaleda riiklikel valimistel.

7. Teabevahetus ja koostöö

7.1. Teabevahetus

Büroo jätkas jõupingutusi, et tutvustada Euroopa Ombudsmani tööd võimalikult paljudele. Suurendamaks üldsuse teadlikkust konkreetsetest uurimistest, üldistest küsimustest, nagu läbipaistvus ja eetika, ning ombudsmani rollist ELi haldusasutuste kõrgete vastutusstandardite edendamisel, kasutati sihipärast ja uuenduslikku teabevahetust.

Veebisaiti arendati edasi, et see toimiks ombudsmani töö dünaamilise sisukeskusena, mis aitab üldsusel võimalikult lihtsalt leida asjakohaseid uurimisi, viimaseid uudiseid ja selgitusi peamiste küsimuste kohta.

Veebisaidile lisati uus olulisemate uurimiste jaotis, kus on tõstetud esile laiemale üldsusele olulised uurimised. Esimesena kuvatakse viimati ajakohastatud uurimised ning iga uurimise kohta on lühike juhtumit tutvustav lehekülg lühikirjeldusega, mis aitab teavet otsivatel inimestel aru saada, millega on tegemist. Parandati veebisaidi otsingufunktsiooni, et külastajatel oleks lihtsam otsitavaid dokumente leida.

Ombudsmani veebisaidile lisati uued jaotised, milles antakse teavet büroo tööst seoses üldsuse juurdepääsuga ELi dokumentidele ja ombudsmani dokumentide juurdepääsust. Dokumentidele juurdepääsu valdkonnas korraldati ka teavituskampaania ning avaldati keritav veebilugu ja lühike selgitav video.

Esimest korda esitati ombudsmani 2020. aasta aruanne veebiloona, mis võimaldas näha, mis valdkondades toimub ombudsmani peamine tegevus ja institutsioonil on kõige suurem mõju.

Ombudsman tutvustas büroo tööd mais iga-aastasel pressikonverentsil. Pressikonverentsil teatas ombudsman, et algatab ulatusliku uurimise selle kohta, kuidas komisjon käsitleb nn pöördukse efekti (vt eespool), ja tutvustas peamisi käimasolevaid ja hiljuti lõpetatud uurimisi.

Selleks et levitada teavet hea halduse auhinna võitjate kohta ning innustada inimesi häid ideid ja tavasid jagama, järgnes auhinnatseremoonia sotsiaalmeediakampaaniale eraldi võiduprojektide visuaalne esitlus.

Ombudsman osales 8. oktoobril Strasbourgis Euroopa noorteüritusel (EYE2021), mis korraldati Euroopa tuleviku konverentsi konsultatsiooniprotsessi raames. Autori ja aktivisti Nini Tsiklauri juhitud arutelul vastas ombudsman noorte küsimustele institutsiooni töö, aga ka läbipaistvuse ja demokraatia ning ELi tuleviku kohta.

Nagu aasta varem, oli 2021. aastal kõige kiiremini kasvav sotsiaalmeediakonto Instagram (46% kasv ehk 1195 uut jälgijat). LinkedInis kasvas jälgijate arv 24% (1148 uut jälgijat), samas kui Twitteris, kus ombudsmanil on kõigist sotsiaalmeediakanalitest suurim jälgijaskond, küündis jälgijate arv 2021. aasta detsembris 31 300ni, st kasvas 7% (2140 uut jälgijat).

Lisaks jätkasid ombudsman ja büroo töötajad teavitustegevust, korraldades pressivestlusi, esinedes olulistel akadeemilistel ja õiguskonverentsidel ning vesteldes külastajate rühmadega.

7.2. Suhted ELi institutsioonidega

7.2.1. Euroopa Parlament

Ombudsman Emily O’Reilly ja parlamendi suurepärased suhted jätkusid 2021. aastal. Aasta alguses esines ombudsman parlamendi täiskogu istungil ning kogu aasta vältel osalesid ombudsman ja büroo töötajad komisjonide koosolekutel, et tutvustada ombudsmani tööd konkreetsete uurimistega. Ombudsman kohtus korrapäraselt parlamendiliikmetega kogu poliitilise spektri ulatuses kas video vahendusel või isiklikult Brüsselis ja Strasbourgis. Pandeemia tõttu edastati ombudsmani 2020. aasta aruanne Euroopa Parlamendi presidendile digitaalselt 6. septembril 2021.

7.2.2. Petitsioonikomisjon

Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon kuulub Euroopa ombudsmanide võrgustikku ja on Euroopa Ombudsmaniga suhtlemise eest vastutav parlamendikomisjon. Tugev koostöö kahe organi vahel on oluline, et suurendada ELi institutsioonide demokraatlikku vastutust. Kogu aasta jooksul sai ombudsman oma tööle tugevat toetust parlamendikomisjonilt ja selle esimehelt Dolors Montserrat’lt, kellega ta korrapäraselt kohtus. Ombudsman ja tema töötajad osalesid komisjonide koosolekutel, kus käsitleti ühist huvi pakkuvaid teemasid, ja mitmes parlamendikomisjoni resolutsioonis viidati ombudsmani uurimistele, eelkõige seoses ELi haldusasutuste läbipaistvuse ja vastutusega COVID-19 kontekstis.

7.2.3. Euroopa Komisjon

Euroopa Komisjon on suurim ELi institutsioon. Komisjoni tegevuse ulatus ELi täitevvõimuna tähendab, et proportsionaalselt on enamik ombudsmanile laekunud kaebusi seotud komisjoni tööga. Euroopa Ombudsmani ja komisjoni töösuhted olid 2021. aastal jätkuvalt väga konstruktiivsed. Komisjoni asepresident Jourová esines novembris ombudsmani korraldatud konverentsil, kus käsitleti dokumentidele juurdepääsu (vt eespool) – teemat, mille kohta ombudsman saab palju kaebusi – ja teatas, et komisjon töötab selle valdkonna eeskirjade parandamise nimel. Kaks institutsiooni suhtlesid talituste tasandil korrapäraselt, mis võimaldas töötajatel hoida konstruktiivseid suhteid.

7.2.4. Muud institutsioonid, asutused ja organisatsioonid

ELi haldusasutuste eri osakondadega suhtlemine on oluline osa ombudsmani strateegiast „2024. aasta poole“. Pikaajalist ja positiivset mõju ELi haldusele on võimalik saavutada üksnes tihedas koostöös. Ombudsman hoiab tihedaid suhteid paljude ELi institutsioonide, organite ja asutustega. 2021. aastal kohtus Euroopa Ombudsman muu hulgas Euroopa Kohtu presidendi, Euroopa peaprokuröri, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) direktori, Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) esimehe ja tegevdirektori ning Euroopa Kontrollikoja liikmega. Ombudsmanil on head suhted ka kodanikuühiskonna ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Ta kohtus OECD peasekretäriga ning tema büroo kuulub nüüd OECD mitteametlikku läbipaistvuse ja vastutuse võrgustikku. Ombudsmani töötajad esinesid üritustel, mida korraldasid Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), Euroopa Õigusakadeemia (ERA) ja Meijersi komisjon (Madalmaade ELi õiguse uurimisvõrgustik).

7.2.5. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ELi raamistiku liikmena kaitseb, edendab ja jälgib ombudsman konventsiooni rakendamist ELi haldusasutustes. 2021. aastal juhatas raamistikku Euroopa Parlament. Raamistik jälgis tähelepanelikult arengusuundumusi seoses ELi puuetega inimeste õiguste strateegiaga 2021–2030, mille loomisele raamistik kaasa aitas. Samuti alustas raamistik ettevalmistusi puuetega inimeste õiguste komitee lõppjärelduste rakendamise ELi-poolseks läbivaatamiseks.

Pärast kahte uurimist, mis lõpetati vastavalt 2019. ja 2020. aastal ja käsitlesid ELi vahendite kasutamist seoses sotsiaalhoolekandeasutustega, käivitas ombudsman omaalgatusliku uurimise, mis vaatles seda, kuidas komisjon jälgib ELi rahalisi vahendeid, mida kasutatakse selleks, et edendada puuetega inimeste ja eakate õigust iseseisvale elule. Ombudsman hindab praegu Euroopa Komisjoni vastust, olles konsulteerinud ka puuetega inimeste ja eakate õigustega tegelevate organisatsioonidega.

Kuna Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamine on jagatud komisjoni ja liikmesriikide ametiasutuste vahel, palus ombudsman Euroopa ombudsmanide võrgustiku (ENO) liikmetel selles küsimuses oma arvamust avaldada. Ombudsman korraldas ka võrgustiku liikmetega veebiseminari, et arutada hooldusasutuste teemat, rahaliste vahendite kasutamist ja COVID-19 pandeemia õppetunde.

2021. aasta juunis lõpetas ombudsman strateegilise algatuse, mis vaatles seda, kuidas komisjon arvestab puuetega töötajate erivajadustega COVID-19 kriisi kontekstis. Tuginedes sellele, kuidas komisjon pandeemiale reageeris, ja ekspertide, sh Euroopa puuetega inimeste foorumi ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti antud teabele, koostas ombudsman soovitusliku loetelu parimatest tavadest puuetega inimeste vajadustega arvestamiseks hädaolukordades.

Ombudsman sai kaebuse, et Euroopa Komisjon keeldus oma eeskirjade kohaselt maksmast puudega lapsega töötajale suuremat lapsetoetust. Ombudsman algatas uurimise ning palus komisjonil vastata kaebusele ja konkreetsetele küsimustele.

Büroo tutvustas puuetega inimeste õigustega seotud tööd kogu aasta jooksul mitmel üritusel, sh Euroopa puuetega inimeste foorumi korraldatud üritusel.

7.3. Euroopa ombudsmanide võrgustik

Euroopa Ombudsman püüdis tugevdada koostööd ja töömeetodeid Euroopa ombudsmanide võrgustikus (ENO), mis on Euroopa Ombudsmani koordineeritav mitteametlik võrgustik. ENO koosneb umbes 100 büroost 36 Euroopa riigis ja sellesse kuulub ka Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon.

2021. aastal püüdis Euroopa Ombudsman suurendada võrgustiku rolli suutlikkuse suurendamisel ja parimate tavade jagamisel. Selleks korraldati ENO liikmete büroodes ekspertidele kolm sihtotstarbelist veebiseminari, millel osalesid ELi haldusasutuste eksperdid. Veebiseminaridel käsitleti mitmesuguseid teemasid: tehisintellekt ja e-valitsus haldusasutustes; Frontexi kaebuste esitamise mehhanism ja sunniviisilise tagasisaatmise järelevalve; hooldusasutused, ELi vahendite kasutamine ja pandeemia õppetunnid.

Euroopa Ombudsman jätkas 2021. aastal paralleelset tööd ENOga. Liikmesriikide ENO liikmetega konsulteeriti ja nad osalesid Euroopa Ombudsmani omaalgatuslikus uurimises, mis käsitles seda, kuidas Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) tegeleb kaebuste esitamise mehhanismi kaudu laekuvate väidetavate põhiõiguste rikkumiste kaebustega. Nendega konsulteeriti ja nad osalesid ka omaalgatuslikus uurimises, mis vaatles seda, kuidas Euroopa Komisjon teeb järelevalvet ELi vahendite üle, mida kasutatakse puuetega inimeste ja eakate iseseisva elu edendamiseks.

Päringumenetluse kaudu aitab Euroopa Ombudsman ka ENO liikmetel saada asjaomastelt ELi haldusasutustelt asjatundlikke vastuseid ELi puudutavatele küsimustele, mis on nende uurimiste käigus esile kerkinud. 2021. aastal käsitleti päringutes selliseid teemasid nagu ELi COVID-19 digitõendi saamise õigus ning Hispaania kohustused seoses looduse ja elurikkuse kaitsega.

Euroopa Ombudsman kohtus kogu aasta vältel riiklike ja piirkondlike ombudsmanidega.

7.4. Europa auhind – Flensburgi ülikool

Novembris sai ombudsman Flensburgi ülikooli Europa auhinna, millega tunnustati tema tööd ELi halduse usaldusväärsuse ja läbipaistvuse suurendamiseks. Tänukõnes rääkis ombudsman õigusriigi põhimõtte järgimise tähtsusest.

„Püüan tagada, et ELi institutsioonid peaksid kodanikega suheldes ka ise kinni oma ilukõnelistest lubadustest õigusriigi põhimõtte ja demokraatlike väärtuste järgimise ning oma tegevuse usaldusväärsuse ja läbipaistvuse kohta. Isegi väikesed ja tähelepandamatud eksimused väärtuste vastu, mida ELi haldusasutused on kohustatud kaitsma, kahjustavad seda väärtuslikku ja habrast demokraatlikku ressurssi ning võimaldavad vääriti käitujatel mängida oma ebademokraatlikke mänge,“ ütles ombudsman oma kõnes.

8. Vahendid

8.1. Eelarve

Euroopa Ombudsmanil on Euroopa Liidu eelarves eraldi jagu. See koosneb kolmest jaotisest. Esimene jaotis hõlmab palku, hüvitisi ja muid personalikulusid. Teine jaotis hõlmab hooneid, mööblit, seadmeid ja mitmesuguseid tegevuskulusid. Kolmas jaotis hõlmab institutsiooni üldiste ülesannete täitmise kulusid. 2021. aastal oli eelarveassigneeringute kogusumma 12 501 836 eurot.

Vahendite tõhusa halduse tagamiseks kontrollib Euroopa Ombudsmani siseaudiitor korrapäraselt asutuse sisekontrollisüsteeme ja büroo finantstehinguid. Nagu ka teisi Euroopa Liidu institutsioone, auditeerib ombudsmani Euroopa Kontrollikoda.

8.2. Vahendite kasutamine

Ombudsman võtab igal aastal vastu juhtimiskava, milles on loetletud konkreetsed meetmed, mida büroo kavatseb võtta ombudsmani viie aasta strateegia „2024. aasta poole“ eesmärkide ja prioriteetide rakendamiseks. 2021. aasta juhtimiskava on esimene kava, mis põhineb uuel strateegial.

Ombudsmani büroo töötajad on pädevad ja mitmekeelsed. See tagab haldusomavoli kohta esitatud kaebuste menetlemise ELi 24 ametlikus keeles ja aitab ombudsmani tegevust kogu ELis paremini tutvustada. Tuginedes oma 2020. aasta kogemustele, reageeris büroo ka 2021. aastal positiivselt ja kiiresti COVID-19 pandeemiast tulenevatele probleemidele. Hakati rakendama nüüdisaegset hübriidtööpoliitikat, et saada kasu uuest digitaalsest töökeskkonnast, tagades samas suure tõhususe ja töötajate heaolu.

2021. aastal oli ombudsmani büroo ametikohtade loetelus 73 ametikohta, lisaks keskmiselt kuus bürooga koostööd tegevat lepingulist töötajat ja 16 praktikanti, kes aasta jooksul büroos töökogemust omandasid.

2021. aasta juunis lõpetas ombudsman institutsiooni ümberkorraldamise haldusdirektoraadi loomisega. Avatud värbamisprotsessi tulemusena määrati haldusdirektoriks Marie-Pierre Darchy. Uus üksus vastutab kõigi institutsiooni halduse, personali, eelarve, hoonete, IT ja dokumendihaldusega seotud küsimuste eest.

Euroopa Ombudsmani kontaktandmed

Telefon

+33 (0)3 88 17 23 13

E-post

eo@ombudsman.europa.eu

Postiaadress

Médiateur européen
1 avenue du Président Robert Schuman
CS 30403
F-67001 Strasbourg Cedex

Internet

• Veebisait ombudsman.europa.eu
• Twitter twitter.com/EUombudsman
• Instagram instagram.com/euombudsman
• LinkedIn linkedin.com/company/272026
• YouTube youtube.com/user/eotubes

Meie bürood

Strasbourg

Külastusaadress

Bâtiment Václav Havel (HAV)
Allée Spach
F-67000 Strasbourg

Brüssel

Külastusaadress

Bâtiment Froissart (FRS)
Rue Froissart 87
B-1000 Bruxelles

© Euroopa Liit 2022

Kõik fotod ja kujutised (kui ei ole märgitud teisiti): © Euroopa Liit, v.a esikaas (© golubovy / Stocklib ja © f9photos / envatoelements).
Reprodutseerimine on lubatud hariduslikel ja mitteärilistel eesmärkidel, kui viidatakse allikale.
Kasutatud on kirjatüüpi FrutigerNext.

HTML

ISBN 978-92-9483-277-1

ISSN 1830-6888

doi:10.2869/917173

QK-AA-22-001-ET-Q