Aastaaruanne 2018

Sissejuhatus

Mul on suur rõõm esitleda Euroopa Ombudsmani büroo 2018. aasta aruannet.

Minu pädevusse kuuluvate kaebuste arv, mille on büroole esitanud kodanikud, kodanikuühiskonna esindajad, ettevõtjad ja meediaringkonnad, on tunduvalt kasvanud. Ma ei pea selle põhjuseks mitte haldusstandardite halvenemist ELis, vaid suuremat teadlikkust ombudsmani büroo tööst ja positiivsetest tulemustest, mida suudame saavutada. Olen tänulik ELi institutsioonidele, asutustele ja organitele nende koostöö eest ja eelkõige Euroopa Parlamendile jätkuva toetuse eest.

See aasta oli märkimisväärne ka ühe ombudsmani harva kasutatava pädevuse kasutamise poolest: esitasin Euroopa Parlamendile eriaruande, mis käsitleb Euroopa Liidu Nõukogu vastutust.

Üldsuse suhtumist ELi on mitme aastakümne jooksul osaliselt kujundanud kahjustav müüt, et liikmesriikide valitsustel on ELi õigusloomes vähe sõnaõigust või ei ole seda üldse. Seepärast on ELi demokraatia ja teadmuspõhise avaliku arutelu jaoks oluline see müüt ümber lükata.

Seega, kuna üldsusel on õigus teada, kuidas valitsused ELi õigusaktide koostamisele kaasa aitavad, palusin Euroopa Parlamendil toetada minu ettepanekuid õigusloome läbipaistvuse parandamiseks nõukogus. Olen Euroopa Parlamendi liikmetele ettepanekute tugeva toetamise eest väga tänulik ja loodan, et see toob kaasa konkreetsed muutused enne 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi.

Sel aastal võeti ametlikult kasutusele ka dokumentidele juurdepääsu taotluste kiirmenetlus. Ombudsmani büroo püüab teha selle menetluse raames kaebuse kohta otsuse 40 päeva jooksul ja see on andnud kaebuse esitajatele häid tulemusi.

Ombudsmani tööde hulka kuulub eetika- ja vastutuseeskirjade rakendamise ennetav jälgimine. 2018. aastal viisin lõpule kaardistamise, kuidas 15 institutsiooni on hallanud eeskirju, mis käsitlevad kõrgema astme töötajate suundumist erasektorisse. Mul oli hea meel tõdeda, et kuigi on vaja teha lisapingutusi, on institutsioonid hästi teadlikud nn pöördukse efekti käsitlevate rangete eeskirjade olulisusest.

Järelmeetmena #MeToo liikumisele, mis juhib jätkuvalt tähelepanu ahistamisele, eriti naiste ahistamisele, otsustasin kontrollida, millised ahistamisvastased poliitikameetmed on kehtestatud ELi haldusasutustes. Ma kirjutasin 26 ELi institutsioonile ja asutusele, paludes teavet poliitikameetmete ja nende rakendamise ning selle kohta, kas on saadud ahistamist puudutavaid kaebusi ja kuidas neid on menetletud. Minu analüüs on nüüd avaldatud ja loodetavasti on sellest abi töökohal ahistamise kaotamise keerulises töös.

Ombudsmani büroo menetleb sageli kaebusi, mis käsitlevad ELi ametlike keelte kasutamist institutsioonides. Arutelu algatamiseks küsisime inimeste arvamust sellistes küsimustes nagu ELi veebilehtede keelepoliitika või mil määral saab tõlkimiseks kasutada tehnoloogiat. Vastuste analüüs esitatakse Euroopa Komisjonile.

Märtsis korraldasime Euroopa ombudsmanide võrgustiku iga-aastase konverentsi Brüsselis. Põhiteemana käsitleti seda, kuidas ombudsmanid saavad aidata luua kaasavamat ühiskonda. Septembris toimunud järelseminaril, mida võõrustas minu büroo, arutati, milliseid järeldusi saab teha OECD uuringust ombudsmani institutsiooni rolli kohta avatud valitsemise edendamisel.

Oktoobris oli mul hea meel kuulutada avatuks 2019. aasta hea halduse auhinna konkurss. Projekte tunnustatakse ja võitjad kuulutatakse välja 2019. aasta juunis toimuval tseremoonial.

Lühidalt öeldes oli 2018. aasta toimekas ja edukas. Pidades silmas 2019. aasta olulisi Euroopa Parlamendi valimisi ja käimasolevaid arutelusid demokraatia tuleviku üle digitaalajastul, on ELi institutsioonid rohkem kui kunagi varem kohustatud järgima kõige rangemaid eetika- ja vastutusnorme.

Emily O’Reilly

1. 2018. aasta ülevaade

1 Jaanuar Ombudsman soovitab EKP presidendil Draghil peatada oma liikmesus organisatsioonis Group of Thirty	2 Veebruar Võetakse kasutusele dokumentidele juurdepääsu käsitlevate kaebuste kiirmenetlus	3 Märts Euroopa ombudsmanide võrgustiku iga-aastane konverents Brüsselis
4 Aprill Ombudsman peab kõne, et tähistada iga-aastast Euroopa kodanikualgatuse päeva	5 Mai Ombudsman esitab Euroopa Parlamendile eriaruande nõukogu seadusandliku vastutuse puudumise kohta	6 Juuni Ombudsman saab Prahas auhinna Vision for Europe
7 Juuli Algatatakse avalik konsultatsioon keelte kasutamise kohta ELi institutsioonides	8 August Avaldatakse soovitused Euroopa Komisjoni peasekretäri ametisse nimetamise kohta	9 September Ombudsman võõrustab seminari, mis käsitleb ombudsmani institutsiooni rolli avatud valitsemises
10 Oktoober Algab 2019. aasta hea halduse auhinna konkurss	11 November Ombudsman osaleb 2018. aasta põhiõiguste kollokviumil	12 Detsember Ombudsmani külaskäik Washingtoni, et arutada Ameerika Ühendriikide ja ELi eetika- ja läbipaistvuseeskirju

2. Põhiteemad

Euroopa Ombudsman aitab üldsust ELi institutsioonide, organite ja asutustega suhtlemisel. Käsitletakse selliseid probleeme nagu läbipaistvuse puudumine otsuste tegemisel, dokumentidele juurdepääsu keelamine, põhiõiguste rikkumine või lepingulised küsimused.

2.1 Vastutus Euroopa Liidu otsustusprotsessis

Et eurooplased saaksid teostada oma demokraatlikku õigust osaleda ELi otsustusprotsessis ja nõuda asjaomastelt isikutelt vastutust, peavad seadusandlikud arutelud olema piisavalt läbipaistvad.

Ombudsman esitas Euroopa Liidu Nõukogule mitu soovitust, et võimaldada üldsusel ELi õigusloomeprotsessi hõlpsamalt jälgida. Need hõlmasid soovitust, et nõukogu registreeriks süstemaatiliselt liikmesriikide seisukohad ettevalmistavates organites ja töötaks välja dokumentidele „LIMITE” (piiratud) staatuse kohaldamise selged kriteeriumid. Samuti tegi Emily O’Reilly ettepaneku, et nõukogu looks iga seadusandliku ettepaneku jaoks spetsiaalse veebilehe ning suurendaks avaliku dokumendiregistri kasutajasõbralikkust. Ombudsman palus eriaruannet esitades Euroopa Parlamendilt selles küsimuses toetust. Euroopa Parlamendi liikmed toetasid täiskogu hääletusel ülekaalukalt ombudsmani ettepanekuid.

Vastutus otsuste tegemisel kehtib ka ELi otsustusprotsessi keerulisema osa, sealhulgas komiteemenetluse kohta, mis on menetluste kogum, mille abil liikmesriigid kontrollivad, kuidas Euroopa Komisjon rakendab liidu õigust. Üks Euroopa Parlamendi liige pöördus ombudsmani poole pärast seda, kui komisjon andis ainult osalise juurdepääsu liikmesriikide esindajate koosolekute protokollidele, mille eesmärk oli arutada autode heitkoguseid käsitlevaid ELi eeskirju ja teha nende kohta otsuseid. Ombudsman rõhutas, et arusaamine sellest, kuidas rakendusakt koostatakse ja millised on eri liikmesriikide esindajate seisukohad, on vastutustundlikus demokraatlikus süsteemis väga tähtis, ja palus komisjonil oluliselt suurendada juurdepääsu koosolekute protokollidele.

Euroopa Liit moodustab aeg-ajalt ajutisi töörühmi, mis annavad nõu poliitikavaldkondade kohta. Üks selline rühm – asjatundjate rühm – andis komisjonile nõu, kuidas EL saab toetada ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga seotud teadusuuringuid. Üks vabaühendus esitas ombudsmanile kaebuse läbipaistvuse puudumisest seoses selle rühmaga, märkides, et seda ei nimetata komisjoni registris, kuhu on kantud poliitikavaldkondade kohta eksperdinõuandeid pakkuvad eksperdirühmad. Ombudsman leidis, et kõnealune rühm täidab eksperdirühmaga samu ülesandeid, ja palus sel seetõttu avaldada oma koosolekute päevakorrad, protokollid ja osalejate ettepanekud. Ombudsmani sõnul peaks mis tahes tulevane asjatundjate rühm kohaldama samu läbipaistvusnorme.

Vastutustundlikku otsustusprotsessi kohaldatakse ka institutsioonisiseste otsuste suhtes. Pärast kaht kaebust uuris ombudsman, kuidas Euroopa Komisjon nimetas 2018. aasta veebruaris ametisse oma peasekretäri, ja tuvastas neli haldusomavoli juhtu, sealhulgas ametikoha kiire täitmise vajaduse kunstliku tekitamise. Ombudsman märkis, et vastutus haldusomavoli eest lasub kogu komisjonil, ja palus, et tulevikus kehtestataks konkreetne menetlus peasekretäri ametisse nimetamiseks. Komisjon keeldus sellist ametisse nimetamise menetlust kehtestamast, kuigi Euroopa Parlament toetas ombudsmani soovitusi. Ombudsman lõpetas seejärel uurimise ja avaldas kahetsust, et komisjon jättis kasutamata võimaluse taastada üldsuse usaldus pärast oma kõrgeima ametniku problemaatilist ametisse nimetamist.

2.2 Lobitöö läbipaistvus

Suur osa ombudsmani tööst on seotud ELi haldusasutuste teadlikkuse suurendamisega teatud küsimustes, sealhulgas seoses kahjuga, mida tekitab ELi üldsuse silmis pöördukse efekt, mis tähendab ELi ametnike tööle asumist erasektoris või erasektorist pärit isikute tööle asumist ELi institutsioonides. See liikumine võib tekitada muret seoses huvide konflikti või endiste kolleegide mõjutamiseks tehtava lobitööga.

Ombudsman viis varem läbi uurimise, mis käsitles seda, kuidas komisjon tegeleb töötajaid mõjutava pöördukse efektiga, ja tegi ettepanekuid, kuidas ta saaks eeskirjade rakendamise korda selles valdkonnas tugevdada. Emily O’Reilly võttis 2017. aastal järelmeetmeid, algatades omaalgatusliku uurimise, mil määral on komisjon tema ettepanekuid rakendanud.

2018. aasta septembris hakkasid kehtima komisjoni muudetud eeskirjad pöördukse efekti kohta, mis reguleerivad tegevust olukorras, kus töötajad on isiklikel põhjustel puhkusel või kui töötajad lahkuvad institutsioonist, et asuda tööle mujal. Komisjon teeb igal aastal umbes 2 000 uute töötajate huvide konflikti kontrolli ja ligikaudu 400 väljaspool ELi haldusasutusi tööle asuda kavatsevate töötajate huvide konflikti kontrolli.

Ombudsmani analüüsi tulemusena leiti, et komisjon haldab pöördukse efekti olukordi puudulikult kahes olulises aspektis. Komisjon ei avaldanud kõikidel juhtudel teavet teisele tööle suunduvate kõrgema astme töötajate kohta (see avaldati ainult lobitöö potentsiaali tuvastamise korral) ja teave avaldatakse vaid kord aastas. Ombudsman palus avaldada üksikasjaliku teabe kõikidel juhtudel ja kordas varasemat ettepanekut, et komisjon avaldaks üksikjuhtumite kohta korrapärasemalt teavet.

Ombudsman soovitas veel mitut praktilist meedet. Ta tegi ettepaneku, et kui komisjon kehtestab endisele töötajale tingimused, peaks asjaomane isik teavitama oma tulevast tööandjat. Samuti soovitas Emily O’Reilly, et kui endise kõrgema astme töötaja suhtes kohaldatakse ajutist lobitöö keeldu, peaks komisjon teavitama selle isiku endisi kolleege institutsioonides. Ta tegi ka ettepaneku, et endiste kõrgema astme töötajate erasektorisse suundumine avaldataks otse läbipaistvusregistris.

Ombudsman uuris ka seda, kuidas 15 ELi institutsiooni ja organit (sh Euroopa Parlament, nõukogu ja kontrollikoda) avaldavad teavet juhul, kui nende kõrgema astme töötajad taotlevad heakskiitu välisele töökohale asumiseks, sealhulgas sellise teabe avaldamise sagedust ning teabe ulatust ja sisu.

Kuigi ombudsman leidis, et 15 institutsiooni teadlikkus eeskirjade jõulise rakendamise tähtsusest selles valdkonnas on kõrgel tasemel, tegi ta siiski mõne parandusettepaneku. Emily O’Reilly tegi ettepaneku, et institutsioonid avaldaksid teavet kõigi juhtumite kohta, mil nad hindavad välisele töökohale asumise taotlust, ja et endise töötaja suundumisel läbipaistvusregistrisse kantud organisatsiooni peaks tema juhtumi kohta avaldatud teave sisaldama linki organisatsiooni kandele läbipaistvusregistris.

2.3 Juurdepääs dokumentidele

Dokumentidele juurdepääsu kiirmenetlus võeti ametlikult kasutusele veebruaris ja sellest sai kiiresti juhtumite uurimise korra oluline osa. Selle süsteemi raames otsustab büroo viie tööpäeva jooksul kaebuse saamisest, kas juhtumit saab uurida, ja püüab teha kaebuse kohta otsuse 40 päeva jooksul.

Belgia vabaühendus kasutas seda menetlust seoses Euroopa Kaitseagentuurile (EDA) esitatud dokumentidele juurdepääsu taotlusega. Uurimise tulemusel esitati dokumendid (mis olid seotud Euroopa kaitseuuringute programmi puudutava lobitööga) ning EDA täiustas oma dokumentidele juurdepääsu taotluste menetlemise ja neile vastamise korda ja süsteemi.

Mõnikord takistab asjaomane institutsioon dokumendile juurdepääsu sellega, et tegutseb esialgsele taotlusele vastamisel aeglaselt. Nii talitati, kui Saksamaa kodanik taotles juurdepääsu ELi eelarve ja personaliküsimuste eest vastutava voliniku ning kolmandate isikute kohtumiste teabedokumentidele. Kaebuse esitaja pöördus ombudsmani poole, sest komisjon ei olnud rohkem kui aasta jooksul taotluse kohta otsust teinud. Uurimise ajal märkis komisjon, et tal ei ole ikka veel võimalik taotluse kohta seisukohta võtta, mistõttu ombudsman esitas põhjendamatu viivituse tõttu soovituse. Komisjon avalikustas seejärel 12 kohtumise dokumendid, mida ombudsman pidas kohaseks sammuks.

Pärast veel üht uurimist innustas Emily O’Reilly komisjoni rakendama pragmaatilist ja kodanikusõbralikku lähenemisviisi läbipaistvusele, et mitte jätta vääralt muljet salajasusest. Komisjon oli andnud ajakirjanikule osalise juurdepääsu dokumentidele, mis olid seotud ELi projektiga tasuta WiFi levialade pakkumiseks linnades. Ombudsman leidis, et muudatused, mida komisjon oli dokumentidesse teinud, olid – nagu ütles komisjon – väljaspool kaebuse esitaja taotluse ulatust. Emily O’Reilly tegi siiski ettepaneku, et kui vaid väike osa dokumendist läheb taotluses palutust kaugemale, peaks komisjon edaspidi lihtsalt kaaluma ka selle teabe avalikustamist.

Ombudsman esitas ka soovituse komisjoni keeldumise kohta anda üldsusele juurdepääs dokumentidele, mis puudutavad geneetiliselt muundatud organismide kasutamist toidu või söödana. Vabaühendus Greenpeace palus komisjonilt juurdepääsu dokumentidele, milles olid esitatud erinevad variandid, mida komisjon enne oma ettepaneku esitamist kaalus, samuti dokumentidele, mis kajastasid seda, kuidas valiti välja ettepanekus esitatud variant.

Ühe juhtumi eesmärk oli saada selgust, millal võib e-kirju käsitada dokumentidele juurdepääsu taotluste korral dokumentidena. Selles uurimises taotles ombudsman, et komisjon selgitaks oma sisekorda küsimuses, millal käsitatakse töötajate e-kirju dokumentidena, ja vastaks ombudsmani seisukohale, et juurdepääs töötajate e-kirjadele võib olla vajalik, kui menetletakse üldsuse juurdepääsu taotlusi ELi dokumentidele.

2.4 Põhiõigused

Ombudsman tegeleb korrapäraselt kaebustega, mis puudutavad selliseid põhiõigusi nagu võrdsus ja mittediskrimineerimine. Euroopa Investeerimispanga (EIP) töötaja pöördus ombudsmani poole kaebusega soolise diskrimineerimise kohta pangas. Kaebuse esitaja oli esitanud panga rikkumisest teatamise poliitika kohase teate, et pank ei taganud naistele juhtivatele ametikohtadele pääsemiseks meestega võrdseid võimalusi. Ombudsman leidis, et EIP-l kulus kaebuse esitaja teatele vastamiseks liiga kaua aega, ja palus EIP-l oma rikkumisest teatamise poliitikat täpsustada, mida viimane nõustus tegema. Ombudsman kutsus ka panka üles tegema jõupingutusi, et saavutada meeste ja naiste tasakaalustatum esindatus juhtivatel ametikohtadel, ning seadma kõrgemaid sihte kui eesmärk suurendada 2021. aastaks naiste 33 % osakaal juhtivatel ametikohtadel.

Ombudsman võttis 2018. aasta lõpus järelmeetmeid seoses varasema uurimisega, kas liikmesriigid järgivad ELi ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel põhiõigusi. Emily O’Reilly küsis komisjonilt, mis meetmeid on võetud, et aidata liikmesriikidel kehtestada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud kaebuste läbivaatamise kord. Kuna uurimine puudutas seda, kuidas liikmesriikides kulutatakse ELi rahalisi vahendeid, kutsus ombudsman ka Euroopa ombudsmanide võrgustiku liikmeid üles uurima, kuidas nende valitsused eeskirju rakendavad.

2018. aasta alguses esitasid kaks ametiühingut ombudsmanile kaebuse lennuliikluse juhtimist käsitleva Euroopa Komisjoni dokumendi ja talituste töödokumendi kohta. Kaebuse esitajad leidsid, et komisjon ei austa põhiõigust streikida ja tal puuduvad volitused selles valdkonnas tegutseda. Ombudsman leidis, et julgustades liikmesriike mittesiduval viisil kohaldama streigi korral teatud tavasid, ei ole komisjon ületanud oma volituste rangeid piire. Samuti ei leidnud ta tõendeid, mis viitaksid sellele, et komisjoni edendatavad tavad on vastuolus põhiõigusega streikida.

2.5 Eetikaküsimused

Ombudsmani töö hulka kuulub ELi institutsioonide teadlikkuse suurendamine selle suhtes, kuidas üldsus neid või nende tegevust tajub. Seda arvesse võttes ning pärast Brüsselis asuvalt läbipaistvusküsimustega tegelevalt vabaühenduselt kaebuse saamist palus Emily O’Reilly Euroopa Keskpanga (EKP) presidendil Mario Draghil peatada oma liikmesus suurte erapankade ja keskpankade juhtidest ja teadusringkondade liikmetest koosnevas eraorganisatsioonis Group of Thirty (G30). Kuivõrd mõned G30 liikmed on EKP otsese või kaudse järelevalve alla kuuluvate pankade juhid, leidis ombudsman, et EKP presidendi jätkuv G30 liikmesus võib õõnestada üldsuse usaldust panga sõltumatuse vastu. EKP keeldus ombudsmani ettepanekuid rakendamast. Emily O’Reilly väljendas panga seisukoha üle kahetsust, kuid avaldas lootust, et tema soovitus suurendab edaspidi selliste küsimuste alast teadlikkust.

Ombudsman väljendas heameelt komisjoni 2018. aasta alguse teadaande üle, et ta hakkab iga kahe kuu tagant avaldama teavet volinike sõidukulude kohta. Komisjon teatas seda ajal, kui ombudsman uuris läbipaistvusküsimustega tegeleva vabaühenduse Access Info Europe kaebust küsimuses, kuidas komisjon menetles taotlusi üldsuse juurdepääsuks volinike 2016. aasta sõidukuludele. Ombudsman nimetas oma lõppotsuses uut avalikustamispoliitikat „väga positiivseks sammuks suurema läbipaistvuse suunas selles valdkonnas”.

#MeToo liikumisest tingituna otsustas ombudsman kontrollida, mis ahistamisvastased poliitikameetmed on kehtestatud ELi haldusasutustes. Ta kirjutas 26 ELi institutsioonile ja asutusele, paludes teavet poliitikameetmete ja nende rakendamise ning selle kohta, kas on saadud ahistamist puudutavaid kaebusi ja kuidas neid on menetletud. Ombudsmani kindlakstehtud parimad tavad hõlmavad teadlikkuse suurendamist, riskihindamist ja poliitika- ja rehabilitatsioonimeetmete järelevalvet. Ombudsman teeb üldise märkuse, et ahistamise eest peaksid olema kaitstud kõik ELi töötajad olenemata staatusest ja et kaitse peaks laienema kõikide töötajate kategooriate toimepandud tegudele.

Ombudsman andis Euroopa Parlamendile ka konkreetseid soovitusi ahistamiskaebuste menetlemise korra tugevdamiseks. Seda tehti pärast ühe parlamendifraktsiooni töötaja kaebust, mis käsitles seda, kui kaua Euroopa Parlamendi nõuandekomitee tema ahistamisjuhtumit hindas. Ombudsman märkis, et menetluslikud puudused võivad avaldada negatiivset mõju ahistamisvastastele menetlustele kogu ELi avalikus teenistuses, ning tegi ettepaneku, et Euroopa Parlament koostaks suunised ajakava kohta, mida nõuandekomitee peab konkreetsete juhtumitega seotud töö lõpuleviimisel järgima.

2.6 Euroopa Liidu asutused ja muud organid

Lisaks kaebusel põhinevate või omaalgatuslike uurimiste algatamisele püüab ombudsman mõjutada muutusi ELi institutsioonides muul viisil, sealhulgas osaledes oma töövaldkonda puudutavates avalikes konsultatsioonides. Emily O’Reilly kirjutas 2018. aasta alguses komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile ja esitas ettepanekud ELi toiduahela riskihindamismudeli läbipaistvuse kohta. Üks ettepanekuid oli, et Euroopa Toiduohutusamet peaks põhjendamatu viivituseta avaldama riskihindamise koosolekute päevakorrad ja protokollid. Ta märkis ka, et avalik huvi teadusuuringute usaldusväärsuse vastu kaalub tavaliselt üles teadusavastuste kaitse ärihuvid.

Jätkates omaalgatuslikku uurimist küsimuses, kuidas Euroopa Ravimiamet (EMA) suhtleb ravimiettevõtetega, enne kui ettevõtted taotlevad müügiluba, algatas ombudsman 2018. aasta oktoobris selleteemalise avaliku konsultatsiooni. Konsultatsiooni käigus küsiti arvamust, kas need „taotluse esitamisele eelnevad” tegevused on piisavalt läbipaistvad ja kas on vaja suuremat läbipaistvust seoses teadusnõuannetega, mida EMA annab ravimiarendajatele. Konsultatsioon kestis 2019. aasta jaanuari lõpuni.

Uurimine selle kohta, kuidas Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) käsitleb ohutusaruandeid, tõi kaasa ameti tava muutmise, nii et ohutusprobleemidest teatanud isikud saavad tagasisidet, kas EASA on pädev menetlema tõstatatud küsimust. Poliitikat muudeti pärast seda, kui üks lennukihooldusmehhaanik pöördus ombudsmani poole, sest ta ei olnud saanud tagasisidet esitatud ohutusaruande kohta.

Üks äriettevõte pöördus ombudsmani poole pärast seda, kui Teadusuuringute Rakendusamet (REA) püüdis saada tagasi osa oma toetusest, mis maksti ettevõttele ELi rahastatud projekti raames. Pärast ombudsmani sekkumist tunnistas REA, et tema esialgne selgitus kaebuse esitajale selle kohta, miks ta tahtis vahendeid tagasi nõuda, ei olnud piisavalt selge, ja pakkus kaebuse esitajale lisavõimaluse anda selgitusi REA tõstatatud küsimuste kohta.

2.7 Euroopa Liidu lepingud ja toetused

Ombudsman tegeleb igal aastal mitme juhtumiga, mis puudutavad ELi rahalisi vahendeid. Kuigi Euroopa Komisjon õigustatult tagab, et rahalisi vahendeid eraldatakse ja kasutatakse asjakohaselt, tuleneb kontrollimenetlusest mõnikord arusaamatusi või probleeme.

Ühel juhul pöördus ombudsmani poole ELi rahastatud projekti teostanud konsortsiumisse kuuluva Horvaatia äriühingu omanik, sest komisjon nõudis tagasi äriühingu saadud rahalistest vahenditest rohkem vahendeid. Pärast ombudsmani sekkumist nõustus komisjon vähendama tagasinõutavat summat rohkem kui 300 000 euro võrra. Ta ei vabandanud siiski kaebuse esitaja ees ega järginud ombudsmani teist soovitust vaadata läbi oma auditileidude üks aspekt. Ombudsman soovitas komisjonil tulevikus tagada, et tema meetmed kindlustaksid finantsreeglite täitmise, kuid oleksid samas õiglased ja proportsionaalsed ning kajastaksid paremini väärtusi, millel EL põhineb.

Teine juhtum oli seotud Euroopa Komisjoni otsusega nõuda tagasi rahalised vahendid, mis anti Saksamaa vabaühendusele ELi programmi LIFE+ raames. Komisjon leidis, et need rahalised vahendid kujutasid endast vabaühenduse kasumit, ja soovis tagasi nõuda 214 707 eurot. Kaebuse esitaja vaidlustas komisjoni seisukoha ja pöördus ombudsmani poole. Uurimise käigus loobus komisjon rahaliste vahendite tagasinõudmisest.

Veel üks rahaliste vahenditega seotud uurimine algatati siis, kui Euroopa Ülikoolide Assotsiatsioon (EUA) esitas ombudsmanile kaebuse, sest komisjon oli keeldunud tasumast kulusid (83 000 eurot), mida organisatsioon oli kandnud seoses Ladina-Ameerika piirkondliku integratsiooni edendamise projektiga ALFA-PUENTES. Ombudsman leidis, et komisjon ei põhjendanud piisavalt, miks ta keeldus summat EUA-le tasumast, ning palus komisjonil seda teha. Vastuseks arutas komisjon küsimust uuesti kaebuse esitajatega ja nõustus kulud tasuma.

2.8 Kodanike osalemine ELi poliitika kujundamises

Euroopa Liit, kus on 24 ametlikku keelt ja üle 500 miljoni kodaniku, on võtnud endale kohustuse austada ja kaitsta keelelist mitmekesisust. See muudab keeled, mida ELi institutsioonid kasutavad üldsusega suhtlemisel, väga oluliseks. Kõik ELi õigusaktid tuleb avaldada kõigis ametlikes keeltes, kuid väljaspool neid erijuhte on ELi institutsioonidel konkreetsetes olukordades kasutatavate keelte suhtes teatav kaalutlusõigus.

See, millal ja kuidas institutsioonid keelepoliitikat kohaldavad, on siiski ebajärjekindel ning eriti muret tekitavad on institutsioonide veebilehed. Ombudsman korraldas juulist kuni septembrini avaliku konsultatsiooni, paludes esitada märkusi, kuidas ELi institutsioonid saaksid üldsusega kõige paremini suhelda. Konsultatsiooni käigus saadi 286 vastust, millest suurem osa (247) saadi üksikisikutelt, kolm liikmesriikidelt ja kaks ELi asutustelt. Vastuste analüüs avaldatakse 2019. aastal ombudsmani veebilehel.

Kodanike osalemine poliitikakujundamises sõltub inimeste õigeaegsest juurdepääsust asjakohasele teabele. Seda näitlikustab hästi üks dokumentidele juurdepääsu juhtum, kus loomade õigustega tegelev vabaühendus pöördus ombudsmani poole pärast seda, kui komisjon keeldus andmast juurdepääsu dokumentidele arvutuste kohta, millega hinnati loomade kasutamist mõjuhinnangu kavandi jaoks. Hindamine toimus kemikaalide autoriseerimist ja hindamist reguleeriva ELi õigusakti (REACH) muutmise raames. Uurimise ajal avalikustas komisjon need dokumendid – see oli kooskõlas ka Euroopa Liidu Kohtu hiljutise otsusega, mis käsitleb juurdepääsu seadusandlike algatustega seotud dokumentidele.

Ombudsman toetas jätkuvalt tugevalt Euroopa kodanikualgatust, mille kohaselt peaks Euroopa Komisjon kaaluma õigusakti igas küsimuses, mis on kogunud üle ühe miljoni allkirja vähemalt seitsmest liikmesriigist. Emily O’Reilly märkis Euroopa kodanikualgatuse päeva kõnes, et tema büroo jälgib Euroopa kodanikualgatust käsitleva kavandatud uue õigusakti rakendamist.

3. Teabevahetus ja koostöö

3.1 Teabevahetus

Ombudsmani büroo viis 2018. aastal lõpule kaks olulist sammu seoses oma pideva eesmärgiga suurendada büroo nähtavust. Esimene oli veebilehe uuendamine: uus versioon võeti kasutusele juulis. Uus veebileht on kasutajasõbralikum ja selle otsingufunktsioon on parem, nii et juhtumid järjestatakse vastavalt teemale, vormingule ja kuupäevale. Olulised uurimised, väljaandeid ja sündmused kuvatakse silmatorkavalt, et kasutaja saaks büroo tegevusest kiire ülevaate.

Ombudsman avaldas ka uue video, et tutvustada lihtsamal viisil oma töö olemust. Videos tuuakse esile kolm valdkonda, mida ombudsman võib uurida: juurdepääs teabele, probleemid ELi rahastamisega ja lobitöö läbipaistvus. Eri uurimisvaldkonnad on jaotatud ka kolme lühivideosse, mida on sotsiaalmeedias lihtne jagada.

Büroo Twitteri konto – @EUOmbudsman – järgijate arv kasvas aasta jooksul 17 %, samas kui LinkedIni konto järgijate arv kasvas 13 %. Platvormidel, mida ombudsman on hakanud kasutama hiljuti, nagu Instagram, toimus järgijate arvu suur kasv (61 %), sellal kui ombudsmani lehe lugejaskond platvormil Medium suurenes 40 %.

Oktoobris kuulutas ombudsman välja 2019. aasta hea halduse auhinna konkursi, mis on jätkuks väga edukale esimesele konkursile, kus said auhinna erinevate ELi institutsioonide, organite ja asutuste projektid. Auhinna kandidaate võivad esitada ELi töötajad või ka ettevõtjad, ühendused või kodanikuühiskonna rühmad. Kandidaatide poole pöördudes märkis ombudsman, et „selle töö ametlik tunnustamine aitab jagada parimaid tavasid institutsioonide vahel”, ning avaldas lootust, et see on tulevaste projektide inspiratsiooniallikaks. Auhinnatseremoonia toimub 2019. aasta juunis.

Ombudsmani bürool oli hea meel osaleda 2018. aasta Euroopa noorteüritusel, mis tõi juunis Strasbourgis kahe päeva jooksul kokku tuhandeid noori. Üritusel osales mitu töötajat, kes selgitasid, kuidas büroo abistab kodanikke ja tutvustab oma tööd sotsiaalmeedias. Emily O’Reilly esines põhisõnavõtuga, milles ta tuletas noortele meelde nende hääleõigust. Ta julgustas neid pidama Euroopa Parlamendi valimisi võimaluseks kasutada seda õigust ELi tasandil tehtavate otsuste mõjutamiseks.

3.2 Suhted Euroopa Liidu institutsioonidega

3.2.1 Euroopa Parlament

Ombudsman hindab kõrgelt tugevaid suhteid Euroopa Parlamendiga. Euroopa Parlamendi liikmed valivad ombudsmani, kes töötab selle nimel, et aidata inimesi, kellel on probleeme liidu haldusasutustega. 2018. aastal esines ombudsman parlamendi täiskogu istungil ja vahetas arvamusi mitme komisjoniga, sealhulgas petitsiooni-, õigus-, rahvusvahelise kaubanduse, põhiseadus- ja eelarvekontrollikomisjoniga. Ombudsman kohtus president Antonio Tajaniga ja pidas kohtumisi mitme Euroopa Parlamendi liikmega, kes esindasid kõiki suuremaid fraktsioone. Ombudsman loodab, et 2019. aastal jätkub produktiivne suhe parlamendi uue valitud koosseisuga.

3.2.2 Petitsioonikomisjon

Pidev dialoog petitsioonikomisjoniga on hädavajalik, et tagada tõhus süsteem petitsioonikomisjoni või ombudsmani poole juhiste ja abi saamiseks pöörduvate kodanike murede lahendamiseks. Ombudsman menetleb kaebusi Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja asutuste vastu ning petitsioonikomisjon menetleb petitsioone, mis on seotud ELi tegevusvaldkondadega kogu Euroopas. 2018. aastal töötas petitsioonikomisjon üheaegselt mitme dokumendiga, mis puudutasid ombudsmani tööd. Ombudsmanil oli hea meel tõdeda, et ta võib loota kõiki fraktsioone esindava petitsioonikomisjoni liikmete tugevale toetusele, ja ootab koostööd komisjoni uue koosseisuga.

3.2.3 Euroopa Komisjon

Euroopa Komisjon teeb järelevalvet enamiku ELi haldustöö üle ja pälvib palju üldsuse tähelepanu. Et tegemist on suurima ELi institutsiooniga, millel on tohutu mõju miljonite inimeste elule, on loomulik, et suur osa ombudsmanile esitatud kaebusi puudutab komisjoni tööd. Ombudsman kohtus Euroopa kodanike murede edastamiseks 2018. aastal president Junckeri ja mitme volinikuga. Komisjonil on juba praegu muljet avaldavalt kõrged avaliku halduse standardid. Mitmeid valdkondi tuleb siiski veel parandada. Seetõttu on kahe institutsiooni talituste vahelised korrapärased, avatud ja ausad töösuhted kõige tõhusam koostöövorm.

3.2.4 Muud institutsioonid, asutused ja organisatsioonid

Ombudsman hoiab suhteid ka teiste ELi institutsioonide, organite ja asutustega, et jälgida ja toetada halduskultuuri ja institutsioonidevahelist koostööd. 2018. aastal suhtles ombudsman tihedalt Euroopa Andmekaitseinspektori, Euroopa Keskpanga (EKP), Euroopa Investeerimispanga (EIP), Euroopa Kontrollikoja ja muude asutustega. Tugevad sidemed kõigi ELi institutsioonide, organite ja asutustega on ombudsmani strateegia „2019. aasta poole” oluline osa, et luua kõigi Euroopas elavate inimeste heaks avatumad ja rohkem teenistusvalmid Euroopa Liidu haldusasutused.

3.2.5 ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon

ELi raamistiku liikmena kaitseb, edendab ja jälgib ombudsman ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamist ELi haldusasutustes. Septembris võttis ombudsman aastaks üle ELi raamistiku eesistuja rolli.

Oma strateegilises uurimises puuetega inimeste kohtlemise kohta ELi ühises ravikindlustusskeemis soovitas ombudsman komisjonil läbi vaadata ühist ravikindlustusskeemi käsitlevad sätted, et tagada puuetega inimeste õiguste konventsiooni järgimine. Lisaks tegi ombudsman kindlaks mitu süsteemset probleemi seoses puuetega inimeste õiguste kaitsega ja andis mitu soovitust. Ta avaldas ka aruande oma konsultatsiooni kohta, mis oli suunatud puuetega ELi töötajate (või nende puuetega pereliikmete) ühendustele ja Euroopa Puuetega Inimeste Foorumile.

Ombudsman lõpetas strateegilise uurimise, mis käsitles puuetega inimeste juurdepääsu komisjoni veebilehtedele ja veebipõhistele vahenditele. Ta veendus, et komisjon astub samme veebi juurdepääsetavuse parandamiseks, ja andis mitu soovitust. Näiteks soovitas ta, et komisjon esitaks mitmel veebilehel veebisisu juurdepääsetavates vormingutes, mis vastavad rangeimatele rahvusvahelistele standarditele, võtaks vastu veebi juurdepääsetavuse tegevuskava ja teeks kõikidele veebilehtedega tegelevatele töötajatele kohustuslikuks veebi juurdepääsetavuse koolituse.

Detsembris esitas ombudsman soovitused kahe kaebuse ühisuurimises, mis käsitles Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) valikumenetluste juurdepääsetavust nägemispuudega kandidaatidele. Ta palus EPSO-l tagada, et valikumenetlustes kasutatav veebipõhine taotlusvorm oleks täielikult kooskõlas nägemispuudega kandidaatide juurdepääsunõuetega. Samuti kutsus ta üles võtma kogu maailma testimiskeskustes toimuvates arvutipõhistes testides õigeaegselt kasutusele kandidaatidele suunatud tugitehnoloogia.

Järelmeetmena omaalgatuslikule uurimisele põhiõiguste austamise kohta ELi ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel kirjutas ombudsman komisjonile nõudest, et liikmesriigid peavad sisse seadma tõhusad kaebuste esitamise mehhanismid seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega. Ta küsis näiteks, mis meetmeid on komisjon võtnud, et aidata liikmesriikidel sellist korda sisse seada, ja kuidas on jälgitud selle kohustuse täitmist liikmesriikides.

Ombudsman kirjutas komisjonile ka seoses Euroopa koolide ja puuetega lastega. Ta palus võtta komisjonil vajalikud meetmed, mis tagavad, et Euroopa koolidest väljajäetud hariduslike erivajadustega laste vanemad ei peaks panustama oma laste hariduskuludesse.

3.3 Euroopa ombudsmanide võrgustik

96 büroost 36 Euroopa riigis ja Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjonist koosneva Euroopa ombudsmanide võrgustiku jaoks oli peamine üritus märtsis toimunud konverents, mis tõi kokku kogu võrgustiku, aga ka Brüsselis asuvad organisatsioonid ja ajakirjanikud. Avaistungil käsitleti ombudsmanide töö keskset teemat: kuidas muuta ühiskond kodanike jaoks õiglaseks ja kaasavaks. Alustuseks kutsus Emily O’Reilly ombudsmane üles aitama teostada hiljuti kokkulepitud Euroopa sotsiaalõiguste sammast. Põhiarutelu käsitles seda, kuidas ombudsmanid saaksid sotsiaalse õigluse edendamiseks paremini koostööd teha, kuidas ELi poliitika sobitub liikmesriikide konteksti ja milline võiks olla tulevane Euroopa Liit. Edasises arutelus keskenduti sellele, kuidas ombudsmanid, kes teevad vahel koostööd teiste organitega (nt ELi rahastatava võrgustikuga SOLVIT), saavad aidata kodanikke, kellel tekib probleeme, sest ELi õigust ei jõustata nõuetekohaselt. Mitu ombudsmani juhtis tähelepanu piiriülestele küsimustele, näiteks sotsiaalkindlustushüvitistega seotud probleemidele.

Märtsis toimunud konverentsi järelmeetmena korraldas ombudsmani büroo Brüsselis seminari, kus osalesid võrgustiku kontaktametnikud ja teabevahetuseksperdid. Seminaril käsitleti Euroopa ombudsmanide võrgustiku koostöö süvendamise võimalusi, uuriti kodanikega suhtlemise parimaid tavasid tänapäeva ülimalt võrgustatud maailmas ja mõtiskleti selle üle, mis järeldusi saab teha OECD uuringust ombudsmani institutsiooni rolli kohta avatud valitsemises.

Euroopa ombudsmanide võrgustik keskendus jätkuvalt ombudsmanide büroode samaaegsetele uurimistele ja algatustele. 2018. aasta alguses lõpetas ombudsman strateegilise algatuse, mille käigus kontrolliti osoonikihti vähendavaid aineid käsitleva ELi õigusakti (määrus (EÜ) nr 1005/2009) rakendamist. Emily O’Reilly märkis algatuse lõpukirjas, et komisjon ei ole veel abistanud liikmesriike nende vastavuskontrollides, kuigi tal on kõnealuse õigusakti alusel õigus seda teha. Mitu riiklikku ombudsmani bürood andis ülevaate sellest, kuidas ELi õigust riigisiseselt rakendatakse.

Teine algatus, mis hõlmas koostööd liikmesriikide ombudsmanidega, käsitles seda, mil määral hindab komisjon riiklike ekspordikrediidiasutuste (riskantsetel turgudel tegutsevatele ettevõtetele rahalist toetust andvad riiklikud asutused) vastavust inimõigusi ja keskkonnaküsimusi käsitlevatele ELi eeskirjadele. Liikmesriikide ombudsmanidel paluti esitada selles küsimuses oma seisukohad. Ombudsman esitas vabaühenduste rahvusvaheliselt koalitsioonilt saadud kaebusele järgnenud uurimise tulemusel soovituse, sest ta pidas ebapiisavaks komisjoni iga-aastast kontrolli selliste asutuste üle. Küsimust arutati ka ärakuulamisel Euroopa Parlamendi rahvusvahelise kaubanduse komisjonis, mille liikmed toetasid ombudsmani seisukohta. Komisjon nõustus ombudsmani soovitust arvesse võtma ja ombudsman palus uurimist lõpetades, et komisjon esitaks aasta pärast oma edusammude aruande.

Euroopa ombudsmanide võrgustiku liikmete jaoks oli jätkuvalt väärtuslikuks abivahendiks päringumenetlus, mille raames Euroopa Ombudsmani büroo abistab Euroopa ombudsmanide võrgustiku liikmeid, küsides ELi institutsioonidelt ELi õiguse küsimustes eksperdivastuseid. Üks selline päring saadi Hispaania ombudsmani büroost: Euroopa Ombudsmanile saadetud kiri käsitles Frontexi koordineeritud ühiseid tagasisaatmisoperatsioone. Hispaania büroo märkas teatavaid probleeme, sealhulgas seda, et repatrieeritavaid inimesi ei teavitatud kaebuste esitamise mehhanismi olemasolust ja et mehhanism ei olnud kättesaadav ei paberkandjal ega asjakohases keeles (kõnealusel juhul hispaania keeles). Päringu tulemusel tegi Frontex vormi trükitud kujul kättesaadavaks oma veebilehel ning tõlkis selle hispaania, vene, serbia ja albaania keelde.

Jätkates korrapäraseid külastusi liikmesriikide ombudsmanide büroodesse, sõitis Emily O’Reilly veebruaris Kreekasse, kus teda võttis vastu ombudsman Andreas Pottakis. Reisil kohtus Emily O’Reilly mitme Kreeka valitsusliikmega ning rääkis kohalikele sidusrühmadele ja ajakirjanikele tööst, mida ta teeb ELis läbipaistvuse ja vastutuse valdkonnas. Ta külastas ka Ateena lähedal asuvat Elaionase pagulaslaagrit.

3.4 Ombudsmani külaskäik Washingtoni

2018. aasta detsembris suundus ombudsman tööreisile Washingtoni, kus ta kohtus paljude Ameerika Ühendriikide poliitikute, järelevalveasutuste, vabaühenduste, mõttekodade, teadusringkondade esindajate ja muude vestluspartneritega, et saada teavet eetika, läbipaistvuse ja vastutuse standardite ja eeskirjade ning nende rakendamise kohta Ameerika Ühendriikide valitsuses ja Kongressis. Ombudsman arutas erinevate Ameerika Ühendriikide asutustega selliseid küsimusi nagu pöördukse efekt, lobitöö, rikkumisest teatajate kaitse ja teabevabaduse seadus. Emily O’Reilly kohtus Kongressi liikmete, peainspektorite ja erinõustajatega ning pidas German Marshalli Fondis kõne populismi ja üldsuse usalduse kohta.

4. Juhtumid ja kaebused: kuidas me üldsust teenime

Euroopa Ombudsmani põhiülesanne on tagada, et ELi haldusasutused tegutseksid avalikes huvides, ja aidata kõiki neid, kellel on probleeme ELi institutsioonidega. Kuigi ombudsman jätkab omaalgatuse õiguse kasutamist, et tegutseda avalikes huvides, põhineb ombudsmani büroo töö suuresti üksikisikute, teadusringkondade, ettevõtjate ja muude organisatsioonide kaebustel.

Büroo püüab oma töömeetodeid pidevalt täiustada, et abiotsijaid võimalikult paindlikult ja tõhusalt abistada. Sellest põhimõttest lähtudes muudeti kaebuste menetlemist käsitlevaid rakendussätteid, mis on nüüdseks hästi välja kujunenud.

Ombudsmani uus veebileht, mis võeti kasutusele 2018. aastal, sisaldab ka muudetud ja kasutajasõbralikku liidest võimalikele kaebuse esitajatele. Nagu büroo juhtumimenetlejate mitmekesine rühm, kajastab ka uus veebileht ombudsmani pühendumust abi taotlevate isikute abistamisele kõigis 24 ELi ametlikus keeles.

Teine ametlikult 2018. aastal käivitatud uus algatus on ombudsmani kiirmenetlus nende kaebuste menetlemiseks, mis puudutavad üldsuse juurdepääsu ELi institutsioonide valduses olevatele dokumentidele. Need kaebused on sageli väga ajatundlikud ning seetõttu otsustas ombudsman võtta kasutusele paindlikuma ühtlustatud lähenemisviisi.

Dokumentidele juurdepääsu kaebuste menetlemisel võtab ombudsmani büroo nüüd vajadusel institutsiooniga ühendust protsessi varasemas etapis. Üldine eesmärk on teha otsus 40 päeva jooksul.

4.1 Kaebuste liigid ja esitajad

4.1.1 Ülevaade kaebustest ja strateegilistest uurimistest

Kuigi valdava osa büroo tööst moodustavad kaebusel põhinevad juhtumid, korraldab ombudsman ka laiemaid strateegilisi uurimisi ja algatusi, kui ta leiab, et selleks on põhjust. Ombudsman algatab need juhtumid omaalgatuslikult kas siis, kui ta on tuvastanud süsteemse probleemi, mida tuleks avaliku huvi tõttu uurida, või kui ta on saanud ühe või mitu kaebust süsteemse tähtsusega küsimuse kohta.

4.1.2 Väljapoole Euroopa Ombudsmani pädevust jäävad kaebused

Euroopa Ombudsman vaatas 2018. aastal läbi 1 300 kaebust, mis ei kuulunud tema pädevusse, enamjaolt seetõttu, et need ei olnud seotud ELi institutsiooni ega organi tööga.

Need kaebused puudutasid peamiselt probleeme, mis kaebuse esitajatel tekkisid riiklike või piirkondlike avalik-õiguslike asutuste, riiklike või rahvusvaheliste kohtute ja eraõiguslike üksustega. Kaebustes käsitleti küsimusi, mis olid seotud tarbijakaitse (nt pankade ja lennuettevõtjatega), sotsiaalkindlustuse ja tervishoiu, maksustamise või viisataotlustega. Mõnikord pöördusid kodanikud ombudsmani poole ka valearusaama tõttu, et ombudsman on apellatsiooniorgan, kelle jurisdiktsiooni alla kuuluvad riiklikud või piirkondlikud ombudsmanid.

Ombudsman sai 2018. aastal palju sarnaseid kaebusi kolmel teemal (üle kümne kaebuse teema kohta), mis ei kuulu tema pädevusse – st Hispaania arstide ajutised lepingud, tšekkidel mitteülekantavuse klausli puudumise tõttu Itaalia ametiasutuste määratud haldustrahv ja politseirepressioonid Rumeenias.

Teatavad kaebused olid küll suunatud ELi institutsiooni või organi vastu, kuid ei kuulunud ombudsmani pädevusse, sest need puudutasid poliitilisi küsimusi, Euroopa Parlamendi seadusandlikku tegevust või Euroopa Liidu Kohtu õigusalast tegevust.

Ombudsman vastas kõigil neil juhtudel abi otsinud inimestele kaebuse keeles, selgitades ombudsmani volitusi ja andes võimaluse korral nõu teiste organite kohta, kes võiksid aidata. Kaebuse esitaja nõusolekul edastas ombudsman kaebuse ka Euroopa ombudsmanide võrgustiku liikmetele.

Kaebuse esitajatel, kes väljendasid rahulolematust konkreetsete ELi õigusaktidega, soovitati tavaliselt pöörduda Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni poole. Need, kes tõstatasid ELi õiguse rakendamisega seotud küsimusi, suunati riiklike või piirkondlike ombudsmanide või selliste ELi võrgustike poole nagu SOLVIT ja „Teie Euroopa nõuanne”. Teise võimalusena teavitati kaebuse esitajaid võimalusest esitada Euroopa Komisjonile rikkumiskaebus.

4.2 Kelle vastu esitati kaebusi?

4.3 Mille kohta esitati kaebusi?

4.4 Tulemused

4.5 Ombudsmani ettepanekute järgimine

Ombudsman võib uurimise raames teha ELi institutsioonidele ja organitele ettepanekuid probleemi lahendamise või haldustavade parandamise kohta. Ettepanekud esitatakse lahendite, soovituste ja ettepanekutena.

Ombudsman analüüsib igal aastal põhjalikult, kuidas institutsioonid reageerivad eelnenud aastal lõpetatud uurimistes tehtud ettepanekutele. See analüüs, mis hõlmab järgimismäärasid ja muid konkreetseid näiteid ombudsmani töö mõju ja asjakohasuse kohta, avaldatakse iga-aastases aruandes „Putting it right?”.

2017. aastal järgisid ELi institutsioonid 81 % ombudsmani ettepanekutest, mis on veidi väiksem 2016. aasta tulemusest (85 %). Institutsioonid reageerisid positiivselt 99st ombudsmani parandusettepanekust 80-le. Ombudsman leidis veel 148 juhtumi korral, et institutsioonid on võtnud meetmeid oma töö parandamiseks. Kaheksal institutsioonil 14st oli järgimismäär 100 %, samas kui Euroopa Komisjonil, kelle arvele langeb enamik juhtumitest, oli järgimismäär 76 %.

2018. aasta aruanne ilmub 2019. aasta lõpus.

5. Vahendid

5.1 Eelarve

Euroopa Ombudsmanil on Euroopa Liidu eelarves eraldi jagu. See koosneb kolmest jaotisest. Esimene jaotis hõlmab palku, hüvitisi ja muid personalikulusid. Teises on hooned, mööbel, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud. Kolmas jaotis hõlmab institutsiooni üldiste ülesannete täitmise kulusid. 2018. aastal oli eelarveassigneeringute kogusumma 10 837 545 eurot.

Vahendite tõhusa halduse tagamiseks kontrollib Euroopa Ombudsmani siseaudiitor korrapäraselt asutuse sisekontrollisüsteeme ja büroo finantstehinguid. Nagu ka teisi Euroopa Liidu institutsioone, auditeerib ombudsmani Euroopa Kontrollikoda.

5.2 Vahendite kasutamine

Ombudsman võtab igal aastal vastu juhtimiskava, milles loetletakse konkreetsed meetmed, mida büroo kavatseb võtta ombudsmani viie aasta strateegia „2019. aasta poole” eesmärkide ja prioriteetide rakendamiseks. 2018. aasta juhtimiskava on neljas sellel strateegial põhinev juhtimiskava.

Ombudsmani büroo töötajad on pädevad ja mitmekeelsed. See tagab haldusomavoli kohta esitatud kaebuste menetlemise Euroopa Liidu 24 ametlikus keeles ja aitab ombudsmani tegevust kogu ELis paremini tutvustada. 2018. aastal oli ombudsmani büroos 65 töötajat.

2018. aasta septembris sai büroo peasekretäriks Cesira D’Aniello, kes asendas Euroopa Komisjonis uuele töökohale asunud Beate Gminderi.

Üksikasjalik teave ombudsmani büroo struktuuri ja eri üksuste ülesannete kohta on kättesaadav ombudsmani veebilehel.

Kuidas võtta Euroopa Ombudsmaniga ühendust?

Telefon

+33 (0)3 88 17 23 13

E-post:

eo@ombudsman.europa.eu

Internet

• Veebileht: www.ombudsman.europa.eu
• Twitter: twitter.com/EUombudsman
• Instagram: https://www.instagram.com/euombudsman/
• LinkedIn: www.linkedin.com/company/272026
• YouTube: www.youtube.com/eotubes

Meie ametid

Strasbourg

Postiaadress

Médiateur européen
1 avenue du Président Robert Schuman
CS 30403
F-67001 Strasbourg Cedex

Külastusaadress

Bâtiment Václav Havel (HAV)
Allée Spach
F-67070 Strasbourg

Brüssel

Postiaadress

Médiateur européen
Rue Wiertz
B-1047 Bruxelles

Külastusaadress

Montoyer-Science (MTS)
30 rue Montoyer
B-1000 Bruxelles

© Euroopa Liit, 2019

Kõik fotod ja kujutised: © Euroopa Liit, v.a kaas (© Anthony SEJOURNE/iStock).

Reprodutseerimine on lubatud hariduslikel ja mitteärilistel eesmärkidel juhul, kui viidatakse allikale.

Kirjatüübid: FrutigerNext.

Print	QK-AA-19-001-ET-C	ISBN 978-92-9483-011-1	doi:10.2869/05417
PDF	QK-AA-19-001-ET-N	ISBN 978-92-9483-071-5	doi:10.2869/910826
HTML	QK-AA-19-001-ET-Q	ISBN 978-92-9483-048-7	doi:10.2869/747