You have a complaint against an EU institution or body?

Aastaaruanne 2020

Sissejuhatus

Emily O’Reilly, Euroopa Ombudsman
Emily O’Reilly, Euroopa Ombudsman.

2020. aasta oli paljudele inimestele üle kogu maailma traagiline aasta – COVID-19 pandeemia tõttu kaotati lähedasi ning paljud jäid tõsiselt haigeks või on seda praegugi. Möödunud aasta tuletas meile karmilt meelde, kui tähtis roll on ametiasutustel, kelle pädevusele ja vastutustundlikkusele saame kindlad olla. Pandeemia pööras pea peale inimeste elud ja avaldas sügavat mõju meie tervishoiusüsteemile, ühiskonnale ja majandusele. ELi tasandil nõudis see kiirete otsuste tegemist ELi rahastamise, pandeemiaga võitlemise toodete ja teenuste hankimise ning erinevate poliitikavaldkondade prioriseerimise kohta.

Samas on just kõige keerulisematel aegadel vaja tagada hea juhtimistava kõrgeimate standardite järgimine ning kinnitada avalikkusele, et võetud meetmed on õiged ja viiakse nõuetekohaselt ellu.

Euroopa Ombudsmani roll on sellele protsessile kaasa aidata. Seetõttu tuletasime Euroopa Komisjonile aprillis meelde, et kõik pandeemiaga seotud otsused tuleb teha võimalikult läbipaistvalt. Sellele järgnesid juulis Euroopa Ravimiametile, Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Komisjonile teabekogumistaotluste esitamine ning kaks uurimist, mis olid seotud Euroopa Liidu Nõukogu ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega. Eesmärk on tagada, et kõik pandeemiaga seotud otsused – olgu siis uute ravimite hindamise või rahastatavate projektide valiku kohta – oleksid selged, ligipääsetavad ja põhjendatud. Tagamaks, et meie juhtumite menetlemise töös ei tekiks katkestusi, läksime kiiresti üle digitaalsele töökorraldusele ja uute läbivaadatud kaebuste arv sarnanes 2019. aasta omale.

Samuti viidi aasta jooksul läbi uurimisi, mille järeldused on väga asjakohased kõigi ELi ametiasutuste jaoks. Ühel juhul tuvastasime haldusomavoli selles, kuidas Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) käsitles oma tegevdirektori liikumist finantssektori lobirühma. EBA võttis meie soovitust arvesse ja järgis seda. Kestlikku rahandust käsitleva juhtumi korral leidsime, et asjakohased ELi õigusaktid on liiga ebamäärased, et asjakohaselt hinnata huvide konflikte otsuste tegemisel ELi rahastuse lepingute sõlmimise üle.

Viisime läbi mitu olulist uurimist, mis olid seotud keskkonnaalaste otsuste läbipaistvusega. Uurimised puudutasid muu hulgas seda, miks enne ELi ja Mercosuri kaubanduslepingu sõlmimist ei viidud lõpule kestlikkuse ekspertiisi, ja seda, kas Euroopa Investeerimispank (EIP) annab piisavat keskkonnateavet oma rahastatud projektide kohta.

Euroopa Ombudsmani töö hõlmab ka varasemate uurimiste järelmeetmeid ja hea seismist selle eest, et heakskiidetud soovitusi täidetakse. Seetõttu algatasin järeluurimise hindamaks, kuidas töötab praktikas Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) kaebuste esitamise mehhanism, mis loodi pärast ombudsmani eelmist uurimist.

2020. aasta oli Euroopa Ombudsmani jaoks eriline, sest tähistasime 25. aastapäeva. See andis meile võimaluse tähistada seda, et meie büroo on ELi ametiasutuste läbipaistvuse ja eetiliste standardite usaldusväärne kaitsja. Vaatasime ka tagasi juhtumitele, mida oleme aastate jooksul uurinud, ja positiivsetele muutustele, mida ELi institutsioonid on meie töö tulemusel ellu viinud. Paljudel juhtudel nägime kohe tulemusi, kuid ka üldisemat head mõju aja jooksul. Ülevaade kasvatas meie teadlikkust ja tänulikkust, et meiega koos tegutsevad ka teised mõjutajad, sh koostöövalmis ja toetav Euroopa Parlament, aktiivne kodanikuühiskond, tugev meedia ja ELi institutsioonid, kes tunnustavad ombudsmani töö väärtust.

2021. aastal loodan rakendada meie uut strateegiat „2024. aasta poole“, milles on kirjeldatud, kuidas kavatsen saavutada veelgi positiivsema mõju ELi ametiasutustele, säilitada ombudsmani töö asjakohasuse ja aidata kodanikel veelgi paremini kasutada neile aluslepingute ja põhiõiguste hartaga antud õigusi, suurendades avalikkuse teadlikkust meie tegevusest.

Emily O’Reilly

Emily O’Reilly

1. 2020. aasta ülevaade

2. Põhiteemad

Euroopa Ombudsman aitab inimesi, ettevõtteid ja organisatsioone ELi institutsioonide, organite ja asutustega suhtlemisel. Probleemid võivad puudutada läbipaistvuse puudumist otsuste tegemisel, dokumentidele juurdepääsu keelamist, põhiõiguste rikkumist või lepingulisi küsimusi. Kaebuste iseloom sõltub sellest, mis murede ja probleemidega eurooplased konkreetsel aastal kokku puutuvad. See aastaaruanne sisaldab uusi jaotisi uurimistest, mis käsitlevad COVID-19 puhangut ja keskkonnaalaste otsuste läbipaistvust. Eri jaotistes antakse ülevaade konkreetse valdkonna olulisematest juhtumitest.

2.1. COVID-19 puhanguga seotud uurimised ja algatused

ELi reageerimine COVID-19 kriisile: infograafik, ELi võetud meetmete näited
ELi reageerimine COVID-19 kriisile: infograafik, ELi võetud meetmete näited

Vastukaaluks COVID-19 tagajärjel tekkinud enneolematule olukorrale pidid paljud ELi institutsioonid, organid ja asutused võtma sihipäraseid meetmeid ning kohandama oma tööprotsessi, et tulla toime erakorralisest olukorrast tingitud raskustega. See hõlmas nii rahvatervisega seotud meetmete koordineerimist ELis ja spetsiaalsete ravimite heakskiitmist kui ka majanduslike meetmete võtmist, et tegeleda kriisi sotsiaalse ja majandusliku mõjuga.

2020. aasta aprillis hakkas ombudsman uurima ELi ametiasutuste tööd COVID-19 kriisi kontekstis. Ombudsman tuletas Euroopa Komisjonile ja Euroopa Ülemkogule meelde, et nende läbipaistvuskohustus on kriisi ajal samavõrd oluline.

Seoses ombudsmani büroo rolliga teha järelevalvet selle üle, kuidas ELi eesliiniinstitutsioonid pandeemia ajal töötavad, saatis ombudsman 2020. aasta juulis välja kolm teabenõuet – Euroopa Ravimiametile (EMA), Euroopa Investeerimispangale (EIB) ja Euroopa Komisjonile – ning algatas kaks uurimist, mis käsitlesid Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskust (ECDC) ja Euroopa Liidu Nõukogu.

Ombudsman uuris, kuidas ECDC kogus ja edastas COVID-19 pandeemiaga seotud andmeid. Lisaks sellele, et uuriti dokumente, mis olid seotud ECDC rolliga pandeemiateabe haldamisel, korraldas ombudsmani töörühm 2020. aasta oktoobris ka kohtumise ECDC esindajatega. Ombudsman palus siis lisateavet ECDC töö konkreetsete elementide, sh kiirriskihinnangute läbipaistvuse kohta. Uurimise eesmärk on tuvastada probleemid, mis võisid takistada ECDC tööd ajal, mil püüti pandeemiat tõkestada.

Nõukogu käsitlevas uurimises hindas ombudsman nõukogu otsust teha ajutine erand otsustusprotsessi tavamenetlusest ja seda, kuidas see mõjutas protsessi läbipaistvust.

Ombudsman uuris, milline on komisjonile saadetud teaduslike nõuannete läbipaistvus, kui läbipaistvad on kohtumised huvide esindajatega ja erakorraliste avalike hangetega seotud otsused. Euroopa Investeerimispank kirjeldas ombudsmanile, kuidas tagatakse läbipaistvus ja head juhtimistavad ning võetakse meetmeid kriisi majandusmõjuga tegelemiseks. Vastuses ombudsmani küsimustele teatas Euroopa Ravimiamet, et on võtnud kohustuse tagada sõltumatus COVID-19 ravimite hindamisel ja avaldada nende ravimite kohta kliinilisi andmeid.

Ombudsman algatas lisaks mitu kaebustel põhinevat uurimist, mis olid seotud COVID-19 kriisiga, sh komisjoni otsusega mitte võimaldada tasustatud pikendamist COVID-19 pandeemiast mõjutatud projektidele. Kaebuste esitajad, programmi „Marie Skłodowska-Curie meetmed“ (MSCA) teadlased, väitsid, et komisjoni võetud meetmed on ebapiisavad, sest ei võimalda neil jätkata uurimistööd ilma lisarahastuseta. Oma esialgseid järeldusi kirjeldavas kirjas palus ombudsman komisjonil kaaluda võimalust luua teadlaskonnale spetsiaalne veebiplatvorm, kus nad saaksid tõstatada probleeme, millega nad COVID-19 pandeemia piirangute tõttu silmitsi seisavad. Ombudsman ärgitas komisjoni ka edaspidi otsima lahendusi kõigi MSCA teadlaste jaoks, kelle tööd COVID-19 kriis mõjutas, ja kutsus toetust saanud organisatsioone üles lahenduste leidmisel abi pakkuma. Uurimine jätkus 2021. aastal.

Euroopa Ombudsman

We have asked @EU_Commission how it ensures #transparency in relation to:

- Lobbying during the #COVID19 crisis
- Emergency public procurement
- Scientific advice concerning the pandemic

europa.eu/!Xk93Ry

COVID19

Küsisime Euroopa Komisjonilt, kuidas tagatakse läbipaistvus

  • COVID-19 kriisi aegses lobitöös
  • erakorraliste avalike hangete korral
  • pandeemiat käsitlevates teadusnõuannetes

2.2. Eetikaküsimused

Euroopa Parlamendi liikmete ja kodanikuühiskonna organisatsiooni kaebuste alusel algatas ombudsman uurimise seoses komisjoni otsusega sõlmida ettevõttega BlackRock Investment Management leping, et tellida uuring keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja üldjuhtimise eesmärkide lisamise kohta ELi panganduseeskirjadesse. Ombudsmani uurimise käigus analüüsiti, kuidas komisjon hindas ettevõtte pakkumust uuringu läbiviimiseks korraldatud hanke raames.

Ombudsman leidis, et ettevõtte pakkumus on probleemne, sest maailma suurima varahaldurina on tal uuringus käsitletavas sektoris finantshuvid. Lisaks võib ettevõtte pakkumise madalat hinda pidada strateegiaks saada teadmisi sektori regulatiivkeskkonnast ja seda mõjutada. Seetõttu leidis ombudsman, et komisjon oleks pidanud rangemalt kontrollima, et ettevõttel puuduvad huvide konfliktid, mis võiksid avaldada negatiivset mõju tema võimele täita lepingut. Arvestades aga ELi avalike hangete eeskirjade piiranguid, leidis ombudsman, et tegemist ei ole haldusomavoliga.

Ombudsman soovitas komisjonil ajakohastada oma avalike hankemenetluste suuniseid poliitikateenuste hankelepingute kohta, selgitades töötajatele, millal jätta pakkujad kõrvale huvide konfliktide tõttu, mis võiksid lepingu täitmist negatiivselt mõjutada. Ombudsman tegi lisaks ettepaneku, et komisjon kaaluks võimalust tugevdada huvide konflikti sätet finantsmääruses, st ELi õigusaktis, mis reguleerib ELi eelarvest rahastatavate hankemenetluste läbiviimist. Ombudsman kirjutas ELi seadusandjatele, et juhtida nende tähelepanu oma otsusele, eeskätt seoses finantsmäärusega.

Euroopa Ombudsman

Decision to award a contract to @BlackRock to study integrating sustainable finance #ESG objectives into @EU_Finance rules – @EU_Commission should have been more rigorous in verifying whether there was a #conflictofinterest

PRESS RELEASE: europa.eu/!Xk47Tx

BlackRock

Euroopa Komisjon oleks pidanud põhjalikumalt kontrollima huvide konflikti olemasolu, kui tegi otsuse sõlmida leping ettevõttega BlackRock, uurimaks kestliku rahanduse keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja üldjuhtimise eesmärkide lisamist ELi finantseeskirjadesse.

Emily O’Reilly: „Oleks tulnud esitada küsimusi motivatsiooni, hinna, strateegia ja ka selle kohta, kas ettevõttesisesed meetmed huvide konfliktide ennetamiseks olid tõesti piisavad.“

2.3. Põhiõigused

2020. aasta novembris asus ombudsman uurima seda, kuidas Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) käsitleb väidetavaid põhiõiguste rikkumisi. Uurimise eesmärk on hinnata Frontexi kaebuste mehhanismi tõhusust ja läbipaistvust nende jaoks, kes tunnevad, et nende õigusi on rikutud Frontexi piirioperatsioonide kontekstis, samuti seda, milline on Frontexi põhiõiguste ametniku roll ja sõltumatus.

Euroopa Ombudsman

We have opened an inquiry into @Frontex.

We will assess:
- effectiveness & transparency of their ‘Complaints Mechanism’
- role and independence of their ‘Fundamental Rights Officer’

europa.eu/!Jx49Qv

Frontex

Algatasime uurimise Frontexi toimimise kohta.

Hindame

  • Frontexi kaebuste mehhanismi tõhusust ja läbipaistvust,
  • ameti põhiõiguste ametniku rolli ja sõltumatust.

Pärast uurimise algatamist saatis ombudsman Frontexile üksikasjalikud küsimused selle kohta, kuidas ja millal mehhanismi ajakohastatakse, et see kajastaks Frontexi laiendatud mandaati; mis juhtub kaebuste esitajatega, keda ähvardab sunniviisiline tagasisaatmine ajal, mil nende kaebust veel läbi vaadatakse; mis edasikaebamise võimalusi saavad kaebuste esitajad kasutada; kuidas jälgib Frontex kaebusi riikide ametiasutustega võrreldes; kuidas saavad need, keda Frontexi operatsioonid on mõjutanud, kuid kes asuvad kolmandates riikides, esitada kaebuse väidetava põhiõiguste rikkumiste kohta; milline on põhiõiguste ametniku roll selles protsessis.

Ombudsman teavitas ka Euroopa ombudsmanide võrgustiku (ENO) liikmeid, et anda neile võimalus uurimises osaleda.

See omaalgatuslik uurimine on järelmeede ombudsmani 2013. aasta soovitusele, et Frontex looks individuaalsete kaebuste esitamise mehhanismi, mille eest vastutaks põhiõiguste ametnik. Selline mehhanism võeti kasutusele ja seda arendati edasi, et tagada põhiõiguste kaitse Frontexi laiendatud volituste raames, samuti suurem aruandluskohustus ja õiguskaitse neile, keda Frontexi tegevus mõjutab.

Teine oluline põhiõigustega seotud uurimine keskendub sellele, kuidas komisjon püüab tagada, et Horvaatia ametiasutused austaksid põhiõigusi piirihaldusoperatsioonide kontekstis. Kaebuse esitaja Amnesty International väljendas muret Horvaatia ametiasutuste piirihalduse üle, juhtides tähelepanu väidetavatele inimõiguste rikkumistele, mis on seotud sisserändajate tagasisaatmise ja muude piirioperatsioonidega. Kaebuse esitaja väljendas kahtlust selle üle, kas Horvaatia on loonud seiremehhanismi, mille ta oli kohustatud looma ELilt saadud rahastuse kontekstis, et tagada piirihaldusoperatsioonide täielik kooskõla põhiõiguste ja ELi õigusega.

Ombudsman esitas komisjonile mitu küsimust, mille eesmärk oli teada saada, milline see seiremehhanism on ja kuidas komisjon kontrollis selle loomist. Kui selline mehhanism on loodud, püütakse küsimuste abil kindlaks teha, kuidas komisjon kontrollis selle tõhusust, ja üldisemalt teada saada, kuidas komisjon tagab, et ELi vahenditest rahastust saavate piirihaldusoperatsioonide käigus on tagatud põhiõiguste kaitse.

2.4. Keskkonnaalaste otsuste tegemise läbipaistvus

2020. aastal viidi läbi mitu uurimist, mis käsitlesid keskkonda ja kestlikkust puudutavate otsuste tegemist. Rühm kodanikuühiskonna organisatsioone pöördus ombudsmani poole pärast seda, kui komisjon ei suutnud enne Mercosuri ja ELi vahelise kaubanduskokkuleppe sõlmimist 2019. aasta juulis lõpule viia ajakohastatud jätkusuutlikkuse mõjuhinnangut. Kaebuse esitajad väitsid, et selle etapi vahelejätmisega eiras komisjon oma kestlikkuse mõjuhinnanguid käsitlevaid suuniseid ja rikkus ELi aluslepinguid, mis sisaldavad ELI kaubanduse kestlikkuse eesmärke. Samuti väljendasid nad muret asjaolu üle, et mõju vahehindamist ei avaldatud kaubandusläbirääkimiste avaliku arutelu ajal, ja kui see lõpuks avaldati, ei sisaldanud see kõige värskemat teavet.

Ombudsman esitas komisjonile mitu küsimust, sh selle kohta, kuidas komisjon kavatseb lõpparuannet kasutada ja kas järgiti kestlikkuse mõjuhinnangu tavamenetlust.

Ombudsman uuris ka seda, kuidas komisjon tagab gaasiprojektide kestlikkuse hindamise enne nende lisamist ELi ühishuviprojektide loetellu, st loetellu piiriülestest energiataristuprojektidest, mis aitavad saavutada ELi energia- ja kliimapoliitika eesmärke. Komisjon teadvustas, et loetellu kandideerivate gaasiprojektide kestlikkuse hindamine oli andmete puudumise ja ebapiisava metoodika tõttu puudulik, ning ütles, et ajakohastab 2021. aastal koostatavasse ühishuviprojektide loetellu kandideerivate projektide kestlikkuse hindamiskriteeriume. Ehkki ombudsman kahetses, et eelmisesse ühishuviprojektide loetellu lisati gaasiprojektid ilma nende kestlikkuse nõuetekohase hindamiseta, oli ta rahul komisjoni lubadusega tagada, et kriteeriume ajakohastatakse enne järgmise otsuse tegemist uue ühishuviprojektide loetelu kohta.

Euroopa Ombudsman

We made three suggestions to @EU_Commission to improve approval process of ‘active substances’ in pesticides:

- Approve only for uses deemed safe by @EFSA_EU
- Explain decisions in clear language
- Further limit use of the ‘confirmatory data procedure’

https://europa.eu/!pg87PB

Taimekaitsevahendid

Esitasime Euroopa Komisjonile kolm ettepanekut, kuidas parandada taimekaitsevahendite toimeainete heakskiitmisprotsessi:

  • kiita ained heaks üksnes kasutusviiside jaoks, mille Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on tunnistanud ohutuks
  • selgitada otsuseid sõnaselgelt
  • piirata veelgi kinnitavate andmete menetluse kasutamist

Juulis algatas ombudsman keskkonnaühenduse kaebustele tuginedes kolm uurimist, mis olid seotud keskkonnateabe avaldamisega Euroopa Investeerimispanga (EIP) poolt. Üks uurimine käsitleb EIP keeldu tagada vaba juurdepääs nende koosolekute protokollidele, kus panga halduskomitee käsitles biomassiprojekti rahastamist. Ülejäänud kaks uurimist käsitlevad seda, kas EIP annab otseselt või kaudselt piisavat ja õigeaegset keskkonnateavet enda rahastatavate projektide kohta.

Novembris lõpetas ombudsman uurimise, mis puudutas seda, kuidas komisjon kiidab heaks taimekaitsevahendites kasutatavad toimeained. Eelkõige uuris ombudsman komisjoni toimeainete heakskiitmise tava, millega seoses Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), teadusliku ohutushindamise eest vastutav ELi asutus, tuvastas kriitilise tähtsusega probleemsed valdkonnad ja ohutu kasutamise probleemid. Samuti vaatas ombudsman läbi komisjoni tava selliste ainete heakskiitmisel, mille jaoks on vaja täiendavaid ohutusandmeid (kinnitavate andmete menetlus). Oma uurimise raames kirjeldas ombudsman komisjonile üksikasjalikult, miks ta leiab, et komisjoni praegune tava on probleemne. Ombudsman lõpetas uurimise kolme soovitusega komisjonile: ained tuleks heaks kiita üksnes EFSA poolt ohutuks tunnistatud kasutusviiside alusel; heakskiitmisprotsess peaks olema täiesti läbipaistev; komisjon peaks kasutama kinnitavate andmete menetlust veelgi piiratumalt.

Aprillis kinnitas ombudsman nõukogus tuvastatud haldusomavoli, sest nõukogu keeldus ettepanekust parandada otsustusprotsessi läbipaistvust seoses püügikvooti kehtestavate iga-aastaste määruste vastuvõtmisega. Ombudsman kiitis aga heaks komisjoni konkreetse sammu muuta avalikuks kalapüügivõimaluste ettepanekutega seotud dokumendid niipea, kui need edastatakse nõukogule.

2.5. Vastutus otsustusprotsessis

Ombudsman alustas mitut uurimist, mille eesmärk on parandada otsustusprotsessi läbipaistvust, eeskätt liikmesriikide otsustusprotsessi läbipaistvust nõukogus. Peamine uurimine selles valdkonnas lõppes soovitustega nõukogu õigusloomeprotsessi läbipaistvuse parandamiseks, mis pälvisid Euroopa Parlamendi ja mitmete liikmesriikide parlamentide ülekaaluka toetuse. See tõi 2020. aastal kaasa mõned väikesed, kuid konkreetsed edusammud: nõukogu oli nõus avaldama ennetavalt eduaruanded, mis käsitlevad seaduseelnõude läbirääkimisi, nõukogu mandaati läbirääkimisteks Euroopa Parlamendiga ja kolmepoolsete kohtumiste ajakava. Need muutused tähistavad edusamme ühe ombudsmani põhieesmärgi saavutamisel – tagada, et kodanikud teaksid, mis otsuseid teevad riigid nende nimel Brüsselis. Ombudsman ärgitab nõukogu jätkuvalt parandama õigusloomeprotsessi läbipaistvust, eeskätt talletades liikmesriikide identiteedi, kui nad väljendavad oma seisukohti õigusaktide eelnõude kohta.

Mário Centeno

This week we have launched the #Eurogroup document register, making it easier to access available documents. This step completes the list of measures to increase #transparency that were agreed in last September’s EG, and were welcomed by @EUombudsman

Sel nädalal avasime eurorühma (#Eurogroup) dokumendiregistri, mis lihtsustab juurdepääsu olemasolevatele dokumentidele. Sellega viiakse ellu viimane meede loetelust, mille eesmärk oli suurendada läbipaistvust ja milles leppisime kokku eelmise aasta septembri eurorühmas ja mille kiitis heaks Euroopa Ombudsman.

Ühes teises uurimises, millel oli oluline mõju vastutustundlikule otsustusprotsessile, nõustus komisjon rakendama meetmeid, et tugevdada liikmesriikide kavandatavate riiklike tehniliste normide üksikasjalikku teavet sisaldava andmebaasi läbipaistvust ja kasulikkust. ELi ühtse turu läbipaistvuse direktiivi alusel võivad komisjon ja liikmesriigid tutvuda riiklike tehniliste normidega, mida teised liikmesriigid kavatsevad kehtestada. Komisjon haldab andmebaasi, mis annab avalikkusele juurdepääsu meetmete eelnõude teabele. Liikmesriigid võivad siiski taotleda oma kavandatavate meetmete konfidentsiaalsust. Komisjoni veebilehel avaldatakse peagi üksikasjalik selgitus selle kohta, kuidas komisjon käsitleb huvitatud poolte märkusi. Samuti kavatseb komisjon tõsta esile liikmesriikide teavituste parimaid tavasid ning astub jõulisemaid samme juhul, kui kahtlustatakse, et liikmesriik kuritarvitab õigust esitada konfidentsiaalseid teateid.

Ombudsman viis märtsis läbi uurimise, et teada saada, kuidas komisjon kavatseb ennetada komisjoni nõustavate teadusekspertide huvide konflikte. Uurimise aluseks oli kodanikuühiskonna organisatsiooni kaebus, milles väljendati muret taimekaitsevahendite aruande koostamisse kaasatud ekspertide sõltumatuse pärast.

Uurimine keskendus üldisemalt süsteemidele, mille abil komisjon kontrollib teadusnõustajate kõrgetasemelises töörühmas osalevate ekspertide sõltumatust. Ombudsman leidis need süsteemid olevat piisavad, kuid palus komisjonil tagada, et tulevikus kajastuksid kõik finantshuvid ekspertide huvide deklaratsioonides ja et kõik sellised deklaratsioonid avaldataks.

2.6. Lobitöö läbipaistvus

Nn pöördukse efektiga seotud probleem, st olukord, kus ELi ametisikud asuvad mõnele ametikohale erasektoris või erasektori inimesed liituvad ELi institutsioonidega, on ombudsmani erilise tähelepanu all. Pöördukse efektiga seotud liikumised võivad mõnel juhul olla kahjulikud institutsioonidele endile ja kahjustada avalikkuse ettekujutust EList.

Jaanuaris asus ombudsman uurima Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) otsust lubada oma toonasel tegevdirektoril hakata panku ja teisi finantsinstitutsioone esindava ühenduse Association for Financial Markets in Europe (AFME) tegevjuhiks.

Euroopa Ombudsman

Our inquiry has found that @EBA_News should not have allowed its Executive Director to become CEO of a financial lobby association.

Press release: europa.eu/!rj86rV

EBA

Meie uurimise käigus ilmnes, et EBA ei oleks tohtinud lubada oma tegevdirektoril asuda finantsvaldkonna lobiühenduse tegevjuhiks.

Emily O’Reilly: „Kui see samm ei olnud piisav põhjus, kasutamaks ELi õigusega ette nähtud võimalust keelata inimesel sellisele ametikohale asuda, ei ole ükski samm selleks piisav.“

Ombudsman leidis, et EBA oleks pidanud selle töökohavahetuse ära keelama ja huvide konfliktide vältimiseks võetud meetmed ei olnud riskide kõrvaldamiseks piisavad. Ombudsman leidis samuti, et EBA oleks pidanud kohe pärast kavandatavast sammust teada saamist peatama tegevdirektori juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele.

Ombudsman soovitas EBA-l tulevikus: keelata kõrgematel ametikohal olevatel töötajatel asuda pärast ametiaega teatud ametikohtadele; kehtestada kriteeriumid selliste sammude keelamiseks ja luua asutusesisene menetlus, mis tagaks, et töötaja asumisel teisele ametikohale kaotab ta kohe juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele.

Vastuseks ombudsmani soovitustele märkis EBA, et kavatseb keelata kõrgematel ametikohtadel olevatel töötajatel asuda pärast lahkumist tööle teatud ametikohtadele. Samuti võeti kasutusele menetlus, millega hinnatakse töötajate kohustusi pärast töösuhet, ja poliitika, mille kohaselt peatatakse juurdepääs konfidentsiaalsele teabele, kui töötaja asub tööle erasektorisse. Ombudsman oli EBA meetmetega rahul ning lõpetas uurimise.

Samuti peaksid institutsioonid tegema seiret pöördukse efekti mõjuga liikumiste üle ELi institutsioonide töötajate tasandil, kus ametnikel on juurdepääs poliitikateabele, mis võiks olla erasektori jaoks kasulik. Ühes uurimises pöördus ombudsmani poole ajakirjanik, kes soovis avalikku juurdepääsu dokumentidele ühe ettevõtjate ürituse kohta, kus osalesid ka komisjoni ametnikud. Ajakirjaniku sõnul vajas ta dokumente selleks, et uurida, kas komisjoni üksuse endine juht, kes oli asunud tööle rahvusvahelises ettevõttes, tegutses kooskõlas seadusest tuleneva kohustusega hoiduda lobitööst endiste kolleegidega. Ehkki komisjon tagas juurdepääsu teatud osale kaebuse esitaja soovitud dokumentidest, keeldus ta avaldamast üksuse endise juhi nime. Ombudsman leidis, et komisjoni üksuse endine juht peab leppima teatava avalikkuse tähelepanuga oma ametialase tegevuse suhtes ka pärast erasektorisse tööle asumist ning et endise töötaja nime avaldamast keeldudes pani komisjon seega toime haldusomavoli.

Mõni uurimine käsitleb seda, mil määral on tööstuse esindajatel või teistel huvirühmadel juurdepääs komisjoni poliitikakujundajatele ja kuidas see juurdepääs dokumenteeritakse. Üks selline uurimine hõlmas olukorda, kus ajakirjanik otsis dokumente, mis olid seotud bioloogilisi ravimeid tootva ettevõtte esitlusega kohtumisel komisjoni presidendiga 2020. aasta märtsis. Ombudsmani uurimise käigus analüüsiti, kas komisjon ei suutnud tagada piisavat üldsuse juurdepääsu kohtumisel tehtud esitlusele ning ei suutnud tuvastada kõiki videokonverentsiga seotud dokumente ega dokumente, mis olid seotud teiste 2020. aasta aprillis korraldatud videokonverentsidega.

Ombudsmani uurimine, mis käsitles Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise spondeerimist ettevõtete poolt, jõudis 2020. aasta juunis edukalt lõpule pärast seda, kui nõukogu nõustus koostama liikmesriikide jaoks suunised. Kaebuse esitaja, Saksamaa kodanikuühiskonna organisatsioon, pöördus ombudsmani poole pärast seda, kui suur karastusjooke tootev ettevõte spondeeris Rumeenia eesistumist (2019. aasta esimeses pooles). Ombudsman uuris eesistumise spondeerimise teemat üldisemalt. Ombudsman märkis oma soovituses, et kuna eesistujariik on nõukogu osa, tajub laiem Euroopa üldsus tema tegevust tõenäoliselt nõukogu ja ELi kui tervikuga seotuna. Ombudsman leidis seega, et eesistumise spondeerimine võib tuua kaasa maineriski, millega nõukogu peaks arvestama. Lisaks nõukogu positiivsele vastukajale märkisid mitmed liikmesriigid (sh Saksamaa kui 2020. aasta teise poole eesistujariik ja tulevased eesistujariigid), et nad ei kiida enam heaks spondeerimist eesistumise kontekstis.

2.7. Juurdepääs dokumentidele

ELi reageerimine COVID-19 kriisile: infograafik, ELi võetud meetmete näited
Vooskeem, mis kirjeldab samme, mida tuleb järgida ELi dokumentidele juurdepääsu taotlemisel

ELi kodanikel on laialdased juurdepääsuõigused ELi institutsioonide valduses olevatele dokumentidele. Euroopa Ombudsman pakub õiguskaitsemehhanismu neile, kellel on keeruline saada dokumentidele juurdepääsu.

Erinevad ombudsmani uurimised 2020. aastal lõppesid juurdepääsuõiguse saamisega dokumentidele, mille vastu on suurem valik huvi. Ombudsman lõpetas uurimise novembris pärast seda, kui komisjon nõustus avaldama teabe mitmesuguste kulude kohta summas 8320 eurot, mis olid seotud toonase Euroopa Komisjoni presidendi ametliku külaskäiguga Buenos Airesesse G20 tippkohtumisele. Komisjon nõustus ka tulevikus avaldama ennetavalt teavet selliste mitmesuguste kulude olemuse kohta.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) nõustus avaldama teavet oma delegatsiooni ärireisi kohta Shanghaisse (Hiina) 2019. aasta juulis, sh lennu üksikasjad, piletihinnad ja istekohtade klassid. Uurimist lõpetades ärgitas ombudsman komiteed kehtestama ennetava läbipaistvuspõhimõtte liikmete reisikulude jaoks.

Üks teine uurimine tulenes ajakirjaniku taotlusest saada juurdepääs dokumentidele, mis käsitlevad Euroopa Kaitseagentuurile (EDA) kaitsealaste teadusuuringute läbiviimiseks esitatud pakkumuste eetilisi, õiguslikke ja sotsiaalseid aspekte. Ombudsman leidis, et EDA ei oleks tohtinud kohaldada ELi rahastuse saanud pakkumuste analüüsidele sellist piiravat lähenemisviisi. EDA möönis, et edukatele ettepanekutele ei tohiks kohaldada sama kaitsemäära kui ebaedukatele ettepanekutele, ning andis kaebuse esitajale peaaegu piiramatu juurdepääsu asjaomastele dokumentidele.

Ombudsman uuris Europoli (Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet) keeldumist anda juurdepääs erinevatele kokkulepetele, mis sõlmiti liikmesriikidega ühiste uurimisrühmade loomiseks piiriülese kuritegevusega võitlemisel, ja dokumentidele, mis reguleerivad rändajate smugeldamise vastu võitlemise ühise koostöörühma tööd. Ombudsman leidis, et Europol ei andnud põhjendatult täielikku juurdepääsu enamikule dokumentidele, kuid oleks pidanud andma osalise juurdepääsu dokumendile „Ühine uurimisrühm – rändajate smugeldamine, protsessi kirjeldamise eelnõu“, mis kirjeldas töörühma tegevust. Seejärel tagas Europol osalise juurdepääsu dokumendi redaktsioonidele, mille ombudsman leidis põhjendatud olevat.

Euroopa Ombudsman

In response to our proposals to improve transparency, notably regarding public access to documents, @Europol has set out a number of steps it intends to take or has taken: europa.eu/!uB68KW

EUROPOL

Vastuseks meie ettepanekule parandada läbipaistvust, eeskätt avalikkuse juurdepääsu dokumentidele, on Europol kavandanud mitmed meetmed, mis peagi võetakse või on juba võetud.

Euroopa Ülemkogu käsitlenud uurimine tõstatas olulisi küsimusi teksti- ja kiirsõnumite andmete salvestamise kohta. Kaebus käsitles taotlust anda üldsusele juurdepääs mobiiltelefoni lühisõnumitele, mille Euroopa Ülemkogu president saatis 2018. aastal valitsus- ja riigijuhtidele. Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat ütles, et nõukogu ei talleta ühtegi sõnumit, mida võiks pidada „dokumendiks“ üldsuse juurdepääsu dokumentidele käsitlevate ELi eeskirjade alusel. Kaebuse esitajad seadsid selle väite kahtluse alla. Ombudsman ei tuvastanud haldusomavoli, kuid märkis, et ELi institutsioonid peaksid selgitama, kuidas tagada piisav dokumenteerimine siis, kui kiirsõnumeid ja tekstisõnumeid kasutatakse ka olulise teabe edastamiseks.

Oktoobris asus ombudsman uurima, kuidas Frontex menetleb taotlusi saada avalik juurdepääs dokumentidele. Uurimist alustati pärast seda, kui ombudsmanile laekus kaks kaebust probleemide kohta Frontexi eriveebiportaalis, mis on loodud selliste taotluste menetlemiseks. Ombudsmani büroo juhtumimenetlejad kohtusid Frontexi esindajatega, et arutada portaali ülesehitust, toimimist ja seda, miks avalikkus ei saa esitada dokumentidele juurdepääsu taotlust muul viisil, nt e-kirjaga.

Ombudsman vaatas läbi kiirmenetluse selliste kaebuste menetlemiseks, mis puudutavad üldsuse juurdepääsu ELi institutsioonide valduses olevatele dokumentidele. Läbivaatuse käigus ilmnes, et selliseid kaebusi menetletakse nüüd palju kiiremini: 2019. aastal neli korda kiiremini kui 2014. aastal. See on oluline, võttes arvesse kaebuste sageli väga ajakriitilist iseloomu. Läbivaatuse käigus ilmnes aga probleeme orienteeruva ajakavaga, samuti sellega, kuidas institutsioonid ombudsmani soovitusi järgivad. See aitab menetlust optimeerida ja parandada selle ülesehitust potentsiaalsete kaebuste esitajate jaoks.

3. 25 aastat Euroopa Ombudsmani

Keritav veebilugu
Viimane lehekülg keritavast veebiloost, mis loodi Euroopa Ombudsmani büroo 25. aastapäeva tähistamiseks.

Euroopa Ombudsman tähistas 2020. aastal oma 25. aastapäeva. Alates ombudsmani büroo loomisest 1995. aastal on menetletud enam kui 57 000 kaebust, tehtud enam kui 7300 uurimist ja tõstetud eetilisi ja vastutusega seotud standardeid väga erinevates valdkondades ja ELi institutsioonides.

25. aastapäeva digikonverents
Euroopa Ombudsmani büroo 25. aastapäeva digikonverentsi juhtis Emily O’Reilly Euroopa Parlamendi ruumidest Strasbourgis, samas kui osa esinejaid oli Euroopa Parlamendi ruumides Brüsselis.

Aastate jooksul on arvukad uuendused aidanud tagada, et ombudsmani tegevusel oleks jätkuvalt mõju ja see oleks kodanike jaoks ka edaspidi asjakohane. Nende uuenduste hulka kuulub Euroopa ombudsmanide võrgustiku loomine, spetsiaalsete juhtumimenetlejate määramine strateegiliste uurimiste läbiviimiseks ja kiirmenetluse kasutuselevõtt, et käsitleda dokumentidele juurdepääsu juhtumeid.

Ombudsmani töö põhivaldkonnad on juurdepääs teabele ja dokumentidele, aruandluskohustus ja avalikkuse osalemine ELi otsustusprotsessis, probleemid ELi hangete ja toetustega ning põhiõiguste ja menetlusõiguste austamine.

Euroopa Komisjon

For 25 years, the @EUombudsman has been working to ensure that citizens’ rights are respected – as enshrined in the #EUCharter of Fundamental Rights.

This is essential for maintaining public trust in the EU.

We are committed to working together ever more closely. #EO25Years

25. aastapäeva konverents

Euroopa Ombudsman on 25 aastat tegutsenud selle nimel, et tagada kodanike õiguste austamine nii, nagu see on sätestatud ELi põhiõiguste hartas.

See on oluline selleks, et avalikkusel säiliks usaldus ELi vastu.

Meie soov on teha veelgi tihedamalt koostööd.

Büroo töö keskmes on üksikisikute kaebuste käsitlemine. Viimastel aastatel on ombudsman aga üha rohkem kasutanud oma algatusõigust, et lahendada süsteemseid probleeme ELi ametiasutustes.

Ombudsmani uuringute tulemusena on ELi kaubandusläbirääkimised muutunud läbipaistvamaks, ELis hinnatud ravimite kliiniliste uuringute tulemused on tehtud avalikuks, loodud on kaebuste esitamise mehhanismid varjupaigataotlejatele, kes tunnevad, et nende põhiõigusi on rikutud, ning tõhustatud on Euroopa Komisjoni volinike eetikaeeskirju.

Ombudsman on keskendunud ka laiematele teemavaldkondadele, mis on seotud heade juhtimistavadega, näiteks on parandatud õigusloome läbipaistvust ja hoolitsetud pöördukse efekti puudutavate eeskirjade nõuetekohase rakendamise eest.

Ombudsmani büroo on mõjutanud ELi ametiasutuste käitumist juhiste avaldamisega eri teemadel, näiteks: hea haldus, ELi 24 ametliku keele kasutamine ELi institutsioonides ja viis, kuidas ELi ametnikud peaksid suhtlema huvirühmade esindajatega. Hea halduse auhinnaga, mida hakati välja andma 2016. aastal, tunnustakse ELi ametiasutuste projekte ja tegevusi, mis toovad suurt kasu laiemale üldsusele ja ärgitavad jagama häid tavasid ELi avalikus teenistuses.

Büroo tähistas 25. aastapäeva sotsiaalmeedias, kasutades selleks eriveebilehte ja brošüüri, milles toodi välja büroo põhisaavutused alates selle loomisest. Rändnäitus, mis kajastab ombudsmani büroo töö tipphetki alates 1995. aastast, oli oktoobrist kuni novembrini väljas Strasbourgi raekoja ees ning näituse avaüritusel osales Strasbourgi linnapea Jeanne Barseghian. Näitus rändas seejärel virtuaalselt ja füüsiliselt linna teistesse avalikesse kohtadesse. Erikonverents, millega tähistati Euroopa Ombudsmani büroo 25. aastapäeva, tõi kokku tippesinejad, kes arutlesid büroo tuleviku üle. Mitmekesine teemaring hõlmas muu hulgas küsimust, milline kasu on ombudsmani siduvatest volitustest seoses juurdepääsuga dokumendiregistritele ja tema rolliga riiklike ombudsmanide toetamisel, kes tunnevad survet õigusriigi põhimõtte kaitsmisel.

25. aastapäeva näitus
Euroopa Ombudsman koos Strasbourgi linnapea Jeanne Barseghianiga (vasakul) ning Euroopa suhete ja ELi institutsioonide küsimuste aselinnapea Julia Dumayga (paremal) sotsiaalselt distantseeritud 25. aastapäeva avatseremoonial raekoja ees Strasbourgis.

4. „2024. aasta poole“

2020. aastal töötas büroo välja uue strateegia „2024. aasta poole“, mis sisaldab jooksva ametiaja eesmärke ja prioriteete. See põhineb eelmise ametiaja edukal strateegial „2019. aasta poole“, mille eesmärk oli suurendada büroo mõju, nähtavust ja olulisust.

Strateegia kirjeldab ombudsmani missiooni: toetada Euroopa kodakondsust, muutes koostöös ELi institutsioonidega halduse läbipaistvamaks, eetilisemaks ja tõhusamaks. Selles märgitakse ombudsmani büroo tegevuse muutuvat konteksti ning seda, kuidas büroo on kujundanud avalikku arvamust hea halduse suhtes.

Strateegias juhitakse tähelepanu lahendamist ootavatele peamistele ELi poliitikaküsimustele, nt kliimamuutused, rändekriis ja õigusriigi probleemid ELis, märkides ära kõrgete eetikastandardite järgimise tähtsuse ELi institutsioonides, et üldsus usaldaks lähiaastate otsuseid ja õigusakte.

Strateegiaga tahetakse saavutada neli eesmärki.

  • Kestev positiivne mõju ELi ametiasutustele – prioriteedid on muu hulgas ombudsmani tegevuses süstemaatilisemate ja põhjalikumate järelmeetmete väljatöötamine ning koostöö ja dialoogi tugevdamine ELi institutsioonidega.
  • Ombudsmani tegevuse jätkuv seotus tegelikkusega – prioriteedid on muu hulgas avaliku halduse süsteemsete suundumuste tuvastamine ELi ja riiklikul tasandil ning nende mõju hindamine Euroopa demokraatiale.
  • Kodanike teadlikkuse suurendamine ombudsmani tegevusest – prioriteedid on muu hulgas kaasava lähenemisviisi arendamine sidusrühmade ja arvamuskujundajatega, nt kodanikuühiskonna organisatsioonide, meedia, ettevõtete ja muude organisatsioonidega.
  • Büroo tegevuse tõhustamine – prioriteedid on muu hulgas büroo struktureerimine, paindlikud ja kohanemisvõimelised tööprotsessid ja teavitustegevus.

Igal aastal kavandatakse konkreetsed meetmed eesmärkide saavutamiseks ja neid hinnatakse.

Euroopa Ombudsman

We just published our strategy ‘Towards 2024’!

Our core objectives:
- achieve lasting impact on the EU administration
- ensure real-life relevance to citizens
- increase citizens’ awareness of our work
- keep improving our efficiency

europa.eu/!Hc33bu

Strateegia

Avaldasime just oma strateegia „2024. aasta poole“!

Meie põhieesmärgid:

  • saavutada kestev mõju ELi ametiasutustele,
  • tagada praktiline kasu Euroopa Liidu kodanikele,
  • suurendada kodanike teadlikkust meie tööst,
  • muuta meie töö veelgi tõhusamaks.

5. Kaebused ja uurimised: kuidas me laiemat avalikkust aitame?

Euroopa Ombudsman aitab inimesi, ettevõtteid ja organisatsioone, kes puutuvad ELi haldusasutustega suheldes kokku probleemidega, aidates lahendada nende esitatud kaebusi, aga tegutseb ka ennetavalt, st käsitleb laiemaid süsteemseid probleeme ELi institutsioonides.

Ühtlustamaks kaebuste menetlemist ja uuringute läbiviimist, ühtlustati 2020. aastal ombudsmani büroo juhtumimenetluse toiminguid, eeskätt ühtse uurimiste direktoraadi loomise kaudu. Direktoraat koondab kõiki töötajaid, kes ombudsmani volituste raames kaebusi menetlevad – see on aidanud veelgi parandada ombudsmani uurimiste järjepidevust ja tõhusust.

Pandeemia ajal ei vähenenud Euroopa Ombudsmani põhiülesannete täitmise koormus. Ombudsmani veebipõhine kaebuste esitamise süsteem tagas selle, et kaebuste esitajad ei kogenud büroo tegevuses mingeid katkestusi.

Et muuta ombudsmani uurimiste jälgimine avalikkusele lihtsamaks ja suurendada veelgi läbipaistvust, täiustati ja restruktureeriti 2020. aastal ombudsmani veebilehel uurimiste teavet. Muudatuste tulemusena loodi iga uurimise jaoks keskne juhtumi leht, mille kaudu pääseb ligi kõigile asjakohastele dokumentidele. Paljud juhtumilehtedest hõlmavad nüüd ka lühikest ülevaadet uurimise ja hiljutiste arengute kohta.

Nii büroo juhtumimenetlejate mitmekesine rühm kui ka uus veebileht kajastavad ombudsmani pühendumust suhelda abi taotlejatega kõigis ELi 24 ametlikus keeles. 2020. aastal täiustati ka veebilehte ennast, et vastata puuetega inimeste juurdepääsu kõrgetele standarditele.

Ehkki ombudsmanil ei ole alati võimalik uurida kõiki laekunud kaebusi, püüab ombudsmani büroo sellegipoolest aidata kõiki abipalujaid, näiteks andes nõuandeid teiste õiguskaitsevõimaluste kohta.

5.1. Kaebuste liigid ja esitajad

5.1.1. Ülevaade kaebustest ja strateegilistest uurimistest

Ombudsman võib algatada ainult nende kaebuste uurimise, mis kuuluvad tema pädevusse ja vastavad nõutavatele vastuvõetavuse kriteeriumitele, näiteks kui probleemi on püütud eelnevalt lahendada otse asjaomase asutuse poole pöördudes. Ombudsmani büroo püüab siiski abistada kõiki kaebuste esitajaid. Büroo uus töökorraldus on aidanud parandada seda, kuidas ombudsman kaebusi käsitleb, vähendades veelgi uuringute lõpuleviimiseks vajalikku aega.

Büroo töös käsitletavad teemad tulenevad ombudsmani volitustest ja esitatud kaebustest, sest enamik juhtumeid põhineb kaebustel. Nagu varasematelgi aastatel, on läbipaistvus endiselt peamine kaebuste teema ning see kajastub ka büroo strateegilises töös.

Nõuanded, kaebused ja uurimised 2020. aastal
Nõuanded, kaebused ja uurimised 2020. aastal

Lisaks ombudsmani põhitööle kaebustega viib ombudsman samuti läbi laiemaid strateegilisi uurimisi ja algatusi, et lahendada süsteemseid probleeme ELi institutsioonides. 2020. aastal hõlmas see mitmeid uurimisi ja algatusi, mis olid seotud sellega, kuidas erinevad ELi institutsioonid ja asutused reageerisid COVID-19 kriisi kontekstis.

Strateegilise töö teemad 2020. aastal
Strateegilise töö teemad 2020. aastal
Euroopa Ombudsmani poolt 2020. aastal registreeritud kaebused ja algatatud uurimised päritoluriikide kaupa
Euroopa Ombudsmani poolt 2020. aastal registreeritud kaebused ja algatatud uurimised päritoluriikide kaupa

5.1.2. Väljapoole Euroopa Ombudsmani pädevust jäävad kaebused

Euroopa Ombudsman vaatas 2020. aastal läbi enam kui 1400 kaebust, mis ei kuulunud tema pädevusse, enamjaolt seetõttu, et need ei olnud seotud ELi ametiasutuste tööga. Kõige rohkem laekus selliseid kaebusi Hispaaniast, Poolast ja Saksamaalt.

Need kaebused puudutasid peamiselt probleeme, mis kodanikel tekkisid seoses riiklike, piirkondlike või kohalike avalik-õiguslike asutuste, riiklike või rahvusvaheliste kohtute (nt Euroopa Inimõiguste Kohus) või eraõiguslike üksustega (sh lennuettevõtjad, pangad või veebiettevõtjad ja -platvormid). Üldjoontes esitasid kodanikud kaebusi probleemide kohta, mis olid seotud kohtuasjade, tervishoiu, tarbijakaitse, tööhõive ja võrdse kohtlemisega.

Ombudsman sai ka erinevaid volitusteväliseid kaebusi, mis olid seotud COVID-19 kriisiga ja puudutasid näiteks selliseid teemasid nagu tervishoid, reisimine, tööhõive ja haridus, olles seotud meetmetega, mida riikide ametiasutused pandeemiaga toimetulekuks võtsid.

Muud volitustevälised kaebused olid suunatud ELi institutsioonide vastu, kuid olid seotud kas poliitilise või seadusandliku tööga.

Ombudsman vastas kõigile abi otsinutele kaebuses kasutatud keeles. Vastustes selgitati ombudsmani mandaati ja võimalusel soovitati kaebuste esitajatel pöörduda teiste asutuste poole, kes saaksid neid aidata. Nendeks asutusteks olid peamiselt riiklikud ja piirkondlikud ombudsmanide bürood, komisjon, parlament ning teised organisatsioonid ja riiklikud institutsioonid. Kaebuse esitaja nõusolekul edastas ombudsman kaebuse ka Euroopa ombudsmanide võrgustiku liikmetele.

Kaebuse esitajatel, kes ei olnud rahul teatud ELi õigusaktidega, soovitas ombudsman tavaliselt pöörduda Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni poole. Need, kes tõstatasid ELi õiguse rakendamisega seotud küsimusi, suunati riiklike või piirkondlike ombudsmanide või selliste ELi võrgustike poole nagu SOLVIT. Teise võimalusena teavitas ombudsman kaebuste esitajaid võimalusest esitada komisjonile rikkumiskaebus.

Kaebuste arv 2016.–2020. aastal
Kaebuste arv 2016.–2020. aastal

5.2. Kelle vastu esitati kaebusi?

Euroopa Ombudsmani poolt 2020. aastal uuritud institutsioonid
Euroopa Ombudsmani poolt 2020. aastal uuritud institutsioonid

5.3. Miks esitati kaebusi?

Euroopa Ombudsmani poolt 2020. aastal lõpetatud uurimiste teemad
Euroopa Ombudsmani poolt 2020. aastal lõpetatud uurimiste teemad

5.4. Tulemused

Euroopa Ombudsmani tegevus 2020. aastal menetletud uute kaebuste lahendamisel
Euroopa Ombudsmani tegevus 2020. aastal menetletud uute kaebuste lahendamisel
Euroopa Ombudsmani uurimiste arv läbi aastate
Euroopa Ombudsmani uurimiste arvu muutus 2020. aastal
Euroopa Ombudsmani poolt 2020. aastal lõpetatud uurimiste tulemused
Euroopa Ombudsmani poolt 2020. aastal lõpetatud uurimiste tulemused
Euroopa Ombudsmani lõpetatud uurimiste kestus
Euroopa Ombudsmani 2020. aastal lõpetatud uurimiste kestus

5.5. Mõju ja saavutused

Euroopa Ombudsmani üks üldine eesmärk on saavutada uurimiste ja muu töö kaudu ELi ametiasutuste töö tegelik paranemine kaebuste esitajate ja laiema üldsuse jaoks. Seda on osaliselt võimalik mõõta statistiliselt – kuidas institutsioonid reageerisid ombudsmani ettepanekutele. Kuid pelgalt statistiline lähenemisviis ei suuda tõendada ombudsmani uurimiste laiemat mõju. Ombudsmani iga-aastane aruanne „Putting it Right?“, milles tehakse tagasivaade ombudsmani töö mõjule eelnenud aastal, püüdis käesoleva aasta aruandes (2019. aasta kohta) esimest korda seda laiemat mõju kajastada.

5.5.1. Üldisem mõju

See mõju hõlmab uurimisi, mille positiivne mõju ilmnes alles pärast uurimise lõpetamist. Mõned ombudsmani ettepanekud on kaugeleulatuvad, nõuavad suuri jõupingutusi ja võivad kaasa tuua aastakümneid kasutatud menetluste ja tavade reformimise. Teisalt võib uurimise lõpetamise järel tekkinud väline surve põhjustada hiljem muutusi, ehkki institutsioon võis reageerida uurimise ajal tehtud ettepanekule negatiivselt.

Konkreetne näide on ombudsmani uurimine, mis käsitles Euroopa Komisjoni peasekretäri, st ELi kõige kõrgema ametniku ametisse nimetamise korda. Ombudsman palus komisjonil kehtestada peasekretäri ametisse nimetamise erimenetlus. Oma vastuses lükkas komisjon ombudsmani soovituse tagasi ja keeldus alguses muudatusi tegemast. 2019. aasta lõpus komisjon siiski järgis ombudsmani soovitust ja algatas peasekretäri ametisse nimetamise erimenetluse, mis hõlmas vaba ametikoha teadet ja selgelt kindlaks määratud ajakava. Uus peasekretär valiti 2020. aasta jaanuaris läbipaistva ja õiglase menetluse kaudu.

Teine näide puudutab pöördukse efekti probleemi komisjonis. 2018. aastal lõpetas ombudsman uurimise, mis käsitles komisjoni endise presidendi töötamist pärast ametiaega ja komisjoni eetikakomitee osa selles küsimuses. Komisjon lükkas tagasi kaks ombudsmani soovitust ja viiest esitatud ettepanekust neli. Kuid 2019. aastal, käsitledes oma järgmises uurimises seda, kuidas komisjon haldab pöördukse efekti, tegi ombudsman 25 ettepanekut, et tagada süstemaatilisem ja tõhusam lähenemisviisi sellele, kuidas koheldakse komisjoni endiseid töötajaid, kes liiguvad tööle erasektorisse, või inimesi, kes asuvad erasektorist tööle komisjoni. Komisjon lubas seejärel rakendada peaaegu kõik ombudsmani ettepanekud, mis puudutasid seda, kuidas komisjon pöördukse efekti eeskirju ellu viib. Muu hulgas paluti erasektorisse suunduval isikul esitada rohkem andmeid tulevase tööandja ja üksikasjalikumat teavet uue töö iseloomu kohta.

5.5.2. Heakskiidumäär

Ombudsmani iga-aastases aruandes „Putting it Right?“ märgiti samuti ära 2019. aasta statistiline heakskiidumäär, mis näitas, et ELi institutsioonid reageerisid 79% juhtudest ombudsmani ettepanekutele (lahendustele, soovitustele ja ettepanekutele) positiivselt. See näitaja on varasema aastaga võrreldes paranenud ja hea märk ELi institutsioonide kohta, kus püüti parandada vigu ja üldisemalt täiustada haldustavasid.

Kokkuvõttes reageerisid ELi institutsioonid positiivselt ombudsmani poolt haldustavade parandamiseks või täiustamiseks tehtud 118st ettepanekust 93-le. 17 institutsioonist, millele ombudsman ettepanekuid esitas, viisid 10 kõik lahendused, ettepanekud ja soovitused täies mahus ellu.

6. Teabevahetus ja koostöö

6.1. Teabevahetus

ELi ametlike keelte kasutamine
Euroopa Ombudsman algatas suvel kampaania, mis hõlmas 10 soovitust ELi 24 ametliku keele kasutamise kohta.

Ombudsmani digitaalne teabevahetus arenes ja täiustus 2020. aastal veelgi ning veebilehest sai ombudsmani tegevuse kohta dünaamilisemat sisu pakkuv teabeplatvorm. Veebilehel on nüüd ka uudiste jaotis, mis sisaldab kergesti loetavaid artikleid, mis käsitlevad oluliste uurimiste käiku või muid ombudsmani töö aspekte. Ombudsmani uurimiste jälgimise hõlbustamiseks on nüüd igal uurimisel keskne nn juhtumi leht, millest paljud sisaldavad huvi äratavaid lühitekste uurimise ja selle värskeimate arengute selgitamiseks. Loodi ka uus jaotis, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu dokumentidele.

Lisaks veebilehel korrapäraselt avaldatavale teabele hakkas ombudsmani büroo kasutama ka muid interaktiivseid veebipõhiseid vorminguid, et muuta meie töö laiema üldsuse jaoks huvipakkuvamaks ja ligipääsetavamaks.

Ombudsmani 25. aastapäeva tähistamiseks loodi dünaamiline keritav veebilugu Euroopa Ombudsmani kohta. Ombudsmani büroo loodab seda vormingut tulevikus edasi arendada.

Ombudsman jätkas sotsiaalmeedia laialdasemat kasutamist, et anda selgel ja kaasaval viisil teavet sellest, mida büroo teeb ja keda aidatakse, samuti ajakohastatud teavet ja seisukohti uurimiste värskeimate arengute kohta. Eeskätt Twitteris hakkas ombudsman kasutama büroo töö selgitamiseks uuenduslikumaid viise, sh lõimesid. Ombudsman oli rohkem esindatud meie peamistel platvormidel – Twitteris, LinkedInis ja Instagramis. Aasta tippsündmuste seas olid ombudsmani büroo 25. aastapäevaga seotud tegevused, mida oli võimalik jälgida teemaviite #EO25years abil.

Oma töö raames seoses ELi tegutsemisega COVID-19 kriisi ajal koostas ombudsmani büroo kompaktse infograafiku ja uudisloo, milles andis ülevaate ELi eri institutsioonide ja asutuste rollidest ja vastutusest. Ombudsman viis läbi kampaania, et tutvustada ombudsmani suuniseid ELi ametiasutustele ELi ametlike keelte kasutamise kohta laiema üldsusega suhtlemisel.

2020. aastal kasvas neist kanalitest kõige kiiremini Instagrami konto. Jälgijate arv kasvas aasta jooksul 71% (1068 uut jälgijat). LinkedInis kasvas jälgijate arv 34% (+ 1237), samas kui Twitteris, kus ombudsmanil on suurim jälgijaskond, küündis jälgijate arv 2020. aasta detsembris 29 200ni, st kasvas 11% (+ 2870).

Aasta peamine teabevahetusüritus oli aastakonverents, millega tähistati Euroopa Ombudsmani büroo 25. aastapäeva. Enam kui 240 osalejaga üritust korraldades pidi ombudsman olema uuenduslik, et tulemuseks oleks kvaliteetne veebiüritus. Konverentsi läbiviimiseks kasutati Interactio platvormi ja Euroopa Parlamendi pakutavaid suulise tõlke võimalusi, et tagada reaalajas tõlge. Lisaks kasutas ombudsman Slidot – virtuaalürituste veebiplatvormi, mis võimaldas osalejatel reaalajas küsimusi esitada ja küsitlustele vastata. See muutis konverentsi tõeliselt interaktiivseks vaatamata selle virtuaalsest iseloomust tingitud raskustele.

Uudiste jaotis
Uudiste jaotis tagab kiire juurdepääsu ombudsmani büroo töö erinevatele olulistele aspektidele.

6.2. Suhted ELi institutsioonidega

6.2.1. Euroopa Parlament

Pärast tagasivalimist 2019. aasta lõpus jätkas ombudsman Emily O’Reilly oma büroo ja olulise partneri Euroopa Parlamendi niigi heade sidemete tugevdamist. 2020. aastal esines ombudsman Euroopa Parlamendi täiskogu istungil ja korraldas vaatamata COVID-19 põhjustatud raskustele korrapäraselt videokohtumisi Euroopa Parlamendi liikmetega poliitilise skaala kõigil teemadel. Ombudsmani kutsuti ka esinema erinevatel koosolekutel parlamendi eri komisjonides, samuti büroo töö seisukohast asjakohastel seminaridel. Pandeemia tõttu edastas ombudsmani aastaaruande Euroopa Parlamendi presidendile e-kirjaga 5. mail 2020.

6.2.2. Petitsioonikomisjon

Ombudsman ja Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon teevad koostööd, et lahendada Euroopa kodanike muresid seoses ELi institutsioonide vastutusega. 2020. aastal tugevdati veelgi petitsioonikomisjoni ja ombudsmani suhet. Ombudsman osales mitmel komitee koosolekul ning ombudsmani büroo ja komisjoni vahel toimus pidev suhtlus. Erinevates petitsioonikomisjoni resolutsioonides viidati ombudsmani tööle, eeskätt seoses puuetega inimeste õigustega COVID-19 kriisi raames. Euroopa Ombudsmani büroo 25. aastapäeva tähistamisel oli ombudsmanil Emily O’Reillyl rõõm saada õnnitlusi ja häid soove edaspidiseks mitmelt Euroopa Parlamendi liikmelt ja eeskätt petitsioonikomisjoni esimehelt, kes osales ka ürituse tähistamiseks korraldatud konverentsil.

Dolors Montserrat
Dolors Montserrat, petitsioonikomisjoni esinaine, kõrgetasemeline esineja 25. aastapäevale pühendatud digikonverentsil.

6.2.3. Euroopa Komisjon

Euroopa Komisjon on ELi täitevasutus, millel on kõigi ELi asutuste seas suurim haldustalitus. On seega loomulik, et suurim osa ombudsmanile esitatavatest kaebustest puudutab komisjoni tööd. Töösuhted komisjoni ja ombudsmani vahel olid 2020. aastal taas väga konstruktiivsed ning asepresident Maroš Šefčovič oli üks peaesinejaid 25. aastapäeva konverentsil. Kontaktid olid tihedad ka teenuste tasandil, et tagada kaebuste esitajate probleemide tõhus lahendamine.

Maroš Šefčovič
Euroopa Komisjoni asepresident Maroš Šefčovič oli 25. aastapäeva konverentsi üks peaesinejaid.

6.2.4. Muud institutsioonid, asutused ja organisatsioonid

On oluline, et ombudsman säilitaks viljakad suhted ka teiste institutsioonide, organite ja asutustega. 2020. aastal oli ombudsman ühenduses Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Ravimiameti juhtidega. ELi ametiasutuste eri osakondadega suhtlemine oli oluline osa ka ombudsmani strateegias „2024. aasta poole“. Vaid tänu tihedale koostööle on võimalik saavutada püsiv ja positiivne mõju ELi ametiasutustele.

6.2.5. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon

ELi raamistiku liikmena kaitseb, edendab ja jälgib ombudsman ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamist ELi ametiasutustes. 2020. aastal oli ombudsman ELi raamistiku eesistuja.

Ombudsman saatis koos Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga Euroopa Komisjonile ühiskirja, milles tutvustas ELi raamistiku seisukohti selle kohta, mida ambitsioonikam ja terviklikum puuetega inimeste 2020. aasta Euroopa strateegia peaks sisaldama. ELi raamistiku liikmed kohtusid sel eesmärgil 2020. aasta juulis võrdõiguslikkuse voliniku Helena Dalliga, et jätkata dialoogi eesseisva puudega inimeste Euroopa strateegia üle. Euroopa Ombudsman Emily O’Reilly võttis osa ka seminarist, mille Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon selle strateegia kohta korraldas.

2020. aasta juunis käivitas ombudsman strateegilise algatuse selle kohta, kuidas komisjon arvestab puuetega töötajate erivajadustega COVID-19 kriisi kontekstis. Ombudsman kirjutas komisjonile, esitades mitmeid küsimusi sellistel teemadel nagu kaugtöö ja tervisekindlustuse jaoks kasutatavad meetmed, uurides samuti, mida oleks võimalik õppida komisjoni laialdasest suhtlusest puuetega inimeste kogukonnaga. Ombudsman hindab praegu komisjoni vastust, olles küsinud arvamusi ka puuetega inimesi esindavatelt organisatsioonidelt.

Ombudsman uuris kaebust, mis käsitles Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite kasutamist puuetega inimeste hooldusasutuste ehitamiseks Ungaris ja Portugalis. Kaebuse esitaja leidis, et komisjon oleks pidanud võtma meetmeid seoses nende projektidega, sest need on vastuolus ELi kohustusega tagada puuetega inimeste toetamine kogukonnas elamisel. Pärast komisjoni meetmete hoolikat analüüsi lõpetas ombudsman uurimise, esitades täiustuste ettepaneku, aga ta jätkab selle olulise teema jälgimist.

Euroopa Ombudsman

Today is the International Day of Persons with Disabilities #IDPD2020

The Ombudsman is committed to protecting, promoting, and monitoring the EU administration’s implementation of the @UN Convention on Rights of Persons with Disabilities #UNCRPD

europa.eu/!UQ76uR

Puuetega inimeste päev

Täna on rahvusvaheline puuetega inimeste päev.

Euroopa Ombudsman on kaitseb, edendab ja jälgib pühendunult seda, kuidas ELi ametiasutused viivad ellu ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni.

Emily O’Reilly: „Demokraatia tervist saab mõõta selle järgi, mil määral võimaldab see isegi kõige haavatavamatel osaleda võimalikult suurel määral vastava demokraatliku elukeskkonna kõigis aspektides.“

Komisjon on reageerinud positiivselt ombudsmani ettepanekutele uurimise raames, mis analüüsib seda, kuidas komisjon käsitleb inimõiguste rikkumise süüdistusi puuetega inimeste hoolekandeasutustes. Ombudsmani ettepanekut järgides märkis komisjon, et ELi vahendeid tuleks võimalikult suurel määral kasutada mitte institutsioonide ülalpidamiseks, vaid hoopis deinstitutsionaliseerimise toetamiseks.

Lisaks uuris ombudsman kaebust, mis käsitles viivitusi puuetega töötajate taasintegreerimise menetluses. Ombudsman sulges juhtumi pärast seda, kui komisjon märkis, et on menetlust kaebuse esitaja taasintegreerimiseks uuendanud.

6.3. Euroopa ombudsmanide võrgustik

Pandeemia tagajärjed avaldasid selget mõju paljude avalike asutuste ja rahvusvaheliste üksuste töömeetoditele ja menetlustele. See mõju avaldus loomulikult ka Euroopa ombudsmanide võrgustikule. Sellesse mitteametlikku võrgustikku kuulub 96 bürood 36 Euroopa riigist, sh Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon.

Euroopa Ombudsman Emily O’Reilly oli kriisi algusest peale otseühenduses Euroopa ombudsmanide võrgustikuga, et selgitada välja, kuidas võrgustik saaks kõige paremal moel oma liikmeid aidata. Saadud teabele tuginedes korraldas Euroopa Ombudsman 12. mail 2020 veebiseminari COVID-19 tagajärgede kohta ombudsmanidele. Seminaril osalesid ombudsmanid või nendega samaväärseid ülesandeid täitvad ametnikud 33 liikmesorganisatsioonist, et jagada kogemusi ja edendada kriisile reageerimise parimaid tavasid.

Euroopa ombudsmanide võrgustiku tavapärane aasta tippsündmus, aastakonverents, toimus samuti digitaalselt. 26. oktoobril (ombudsmani büroo 25. aastapäeva konverentsiga samal päeval) osalesid võrgustiku konverentsil virtuaalselt 106 osalejat. Lisaks aastapäevale ja arutelule Euroopa Ombudsmani tuleviku üle käsitleti võrgustiku konverentsil ka tulevast koostööd, võimalikke küsimusi ja tulevaste paralleelsete uurimiste korda. Konverents, mille peaesineja oli tööhõive ja sotsiaalõiguste volinik Nicolas Schmit, andis taas võimaluse arutleda COVID-19 kriisi üle ja prognoosida, kuidas see lähiaastatel ombudsmanide tööd mõjutab.

Euroopa Ombudsman

We now start the European Network of Ombudsman annual conference, discussing the impact of COVID-19 on its members, future parallel inquiries and #ENOnetwork cooperation: europa.eu/!tj97tX #EO25Years

Euroopa ombudsmanide võrgustik

Alustame nüüd Euroopa ombudsmanide võrgustiku aastakonverentsi, käsitledes COVID-19 mõju võrgustiku liikmetele, tulevasi paralleelseid uurimisi ja võrgustiku koostööd. 2020. aastal tähistame ka Euroopa Ombudsmani 25. aastapäeva.

Euroopa Ombudsmani poolt 2020. aastal antud teiste institutsioonide ja organite poole pöördumise soovitused ning neile edastatud kaebused
Euroopa Ombudsmani poolt 2020. aastal antud teiste institutsioonide ja organite poole pöördumise soovitused ning neile edastatud kaebused

7. Vahendid

7.1. Eelarve

Euroopa Ombudsmanil on Euroopa Liidu eelarves eraldi jagu. See koosneb kolmest jaotisest. Esimene jaotis hõlmab palku, hüvitisi ja muid personalikulusid. Teine jaotis hõlmab hooneid, mööblit, seadmeid ja mitmesuguseid tegevuskulusid. Kolmas jaotis hõlmab institutsiooni üldiste ülesannete täitmise kulusid. 2020. aastal oli eelarveassigneeringute kogusumma 12 348 231 eurot.

Vahendite tõhusa halduse tagamiseks kontrollib Euroopa Ombudsmani siseaudiitor korrapäraselt asutuse sisekontrollisüsteeme ja büroo finantstehinguid. Nagu ka teisi ELi institutsioone, auditeerib ombudsmani Euroopa Kontrollikoda.

7.2. Vahendite kasutamine

Ombudsman võtab igal aastal vastu juhtimiskava, milles on loetletud konkreetsed meetmed, mida büroo kavatseb võtta ombudsmani viie aasta strateegia „2019. aasta poole” eesmärkide ja prioriteetide rakendamiseks. 2020. aasta juhtimiskava on kuues kava, mis põhineb sellel strateegial. 2020. aasta detsembris võttis ombudsman vastu uue strateegia „2024. aasta poole“.

Ombudsmani büroo töötajad on pädevad ja mitmekeelsed. See tagab haldusomavoli kohta esitatud kaebuste menetlemise ELi 24 ametlikus keeles ja aitab ombudsmani tegevust kogu ELis paremini tutvustada. 2020. aasta märtsis muudeti ombudsmani büroos COVID-19 pandeemia kontekstis tõhusalt ja kiirelt digitaalseks töökohaks, ilma et büroo põhitöö, st kaebuste menetlemine, oleks katkenud. 2020. aastal oli ombudsmani büroo ametikohtade loetelus 69 ametikohta, lisaks keskmiselt 8 bürooga koostööd tegevat lepingulist töötajat ning 13 praktikanti, kes aasta jooksul büroos töökogemust omandasid.

2020. aasta septembris määrati Rosita Hickey, kes on töötanud ombudsmani büroos 2001. aastast peale, pärast avalikku konkurssi uurimiste direktoraadi direktoriks.

Üksikasjalik teave ombudsmani büroo struktuuri ja eri üksuste ülesannete kohta on ombudsmani veebilehel.

Rosita Hickey
Rosita Hickey määrati 2020. aastal uurimiste direktoraadi direktoriks.

Euroopa Ombudsmani kontaktandmed

Telefon

+33 (0)3 88 17 23 13

E-post

eo@ombudsman.europa.eu

Internet
Meie bürood
Meie büroo
Strasbourg
Postiaadress

Médiateur européen
1 avenue du Président Robert Schuman
CS 30403
F-67001 Strasbourg Cedex

Külastusaadress

Bâtiment Václav Havel (HAV)
Allée Spach
F-67070 Strasbourg

Brüssel
Postiaadress

Médiateur européen
Rue Wiertz
B-1047 Bruxelles

Külastusaadress

Montoyer-Science (MTS)
30 rue Montoyer
B-1000 Bruxelles

Kõik fotod ja kujutised © Euroopa Liit, v.a esikaas (© erikreis / iStock). Reprodutseerimine on lubatud hariduslikel ja mitteärilistel eesmärkidel, tingimusel et viidatakse allikale.

Print ISBN 978-92-9483-264-1 ISSN 1680-3809 doi:10.2869/312426 QK-AA-21-001-EN-C
HTML ISBN 978-92-9483-220-7 ISSN 1830-6888 doi:10.2869/123271 QK-AA-21-001-ET-Q
PDF ISBN 978-92-9483-245-0 ISSN 1680-3922 doi:10.2869/325371 QK-AA-21-001-EN-N