Teabeleht äriühingutele ja organisatsioonidele
Euroopa Ombudsman Abi Euroopa Liidu haldussüsteemist tingitud probleemide lahendamisel
Äriühingud, muud ühingud ja organisatsioonid, kelle registrijärgne asukoht on Euroopa Liidus, saavad esitada Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste haldusomavoli korral kaebuse Euroopa Ombudsmanile.
Mis küsimustes saab kaebusi esitada?
Ombudsman uurib kaebusi, mille teemaks on haldusomavoli ehk halduspuudulikkus või -suutmatus. See toimub olukorras, kus institutsioon või asutus tegutseb õigusvastaselt, ei järgi hea halduse põhimõtet või rikub põhiõigusi.Ombudsman on tegelenud näiteks järgmiste küsimustega:
- makseviivitused
- lepinguvaidlused
- probleemid pakkumiskutsetega
- dokumentidele juurdepääsu võimaldamisest keeldumine
- põhjendamatu viivitamine
- põhiõiguste rikkumine
Mis küsimustes ei saa kaebusi esitada?
Euroopa Ombudsmani volitused on piiratud Euroopa Liidu institutsioonide ja asutustega seotud kaebustega. Ombudsman ei saa uurida
- liikmesriikide riiklike, piirkondlike või kohalike võimude kohta esitatud kaebusi, isegi juhul, kui kaebused puudutavad Euroopa Liidu küsimusi;
- riiklike kohtute või ombudsmanide tegevust;
- äriühingute või eraisikute kohta esitatud kaebusi.
Kui Euroopa Ombudsman ei saa teie kaebust uurida, teeb ta kõik endast oleneva, et suunata teid vajalikku asutusse.
Miks esitada kaebust?
Äri- ja muud ühingud osalevad sageli Euroopa Liidu projektides ja pakkumiskutsetes ning seega puutuvad Euroopa Liidu institutsioonidega vahetult kokku. Probleemide korral võite pöörduda ombudsmani poole, kelle teenused on tasuta, kiired ja paindlikud. Mõnikord lahendab probleemi ombudsmani telefonikõne asjaomasele institutsioonile.
Kust saada täiendavat teavet?
Kui arvate, et Euroopa Ombudsman saab teid aidata, tutvuge tema kodulehega või pöörduge ombudsmani büroo poole:
Euroopa Ombudsman
1, av. du Président Robert Schuman
CS 30403
FR-67001 Strasbourg Cedex
Prantsusmaa
Tel: (+33) 388 17 23 13
Faks: (+33) 388 17 90 62
www.ombudsman.europa.eu
Euroopa Ombudsmani käsitletud juhtumite näiteid
Maksete hilinemine
Euroopa Komisjon tasus üle 17 000 euro väärtuses arveid väikefirmale, kes pöördus ombudsmani poole pärast seda, kui oli saatnud komisjonile seitse meeldetuletust. Komisjon selgitas, et viivituse põhjustasid eelarvemenetluse tehnilised muudatused, ning kinnitas, et menetlust korrigeeriti. Kui ombudsman rõhutas, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted on makseviivituste tagajärgede suhtes eriti tundlikud, nõustus komisjon maksma ka intressi.
Lepinguvaidlused
Komisjon maksis kompensatsiooni 21 000 eurot ex gratia korras väikeettevõttele pärast seda, kui ombudsman otsustas, et ettevõttele ei antud piisavalt aega teadus- ja arenduslepingu raames ettepaneku koostamiseks. Nii kuulutati ettepanek vea tõttu sobimatuks. Komisjon rõhutas, et ei soovi mingil juhul kahjustada väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid, ning tunnistas, et erakorralised asjaolud raskendasid kaebuse esitajal lepingu õiget täitmist.
Probleemid pakkumiskutsetega
Ombudsman ei leidnud haldusomavoli seoses Euroopa Parlamendi otsusega lükata tagasi kaebuse esitaja pakkumise, millega see vastas pakkumiskutsele. Ta märkis siiski, et parlamendi teade selliste otsuste kohta ei järginud selle konkreetse pakkumiskutse tingimusi ega olnud kooskõlas otsustusõiguse kasutamise hea haldustavaga.
Dokumentidele juurdepääsu võimaldamisest keeldumine
Euroopa Investeerimispank avalikustas osaliselt auditiaruande pärast ombudsmanile esitatud kaebust. Lisaks nõustus pank tagama asjaomasele ettevõttele eraviisilise juurdepääsu aruande nendele osadele, mis puudutasid konkreetselt selle ettevõtte kontserni. Aruande teema oli Euroopa Liidu rahastatav projekt Aafrikas, milles ettevõtte kontsern osales. Pank ei lubanud algselt aruandele juurdepääsu.
Põhjendamatu viivitamine
Ombudsmani sekkumise tulemusel tegi komisjon rikkumismenetluse käsitlemisel otsuse. Ombudsman teatas, et komisjon oli enda väitel suutmatu saavutama poliitilist konsensust, kuidas kaebust õigesti käsitleda. Saksa spordikihlveoteenuse pakkuja pöördus komisjoni poole pärast seda, kui Saksamaa ametiasutused käskisid tal teenuse pakkumise peatada, mis oleks sundinud teda äritegevust lõpetama. Kaebuse esitaja arvates rikkus see teenuste osutamise vabadust.
Põhiõiguste rikkumine
Ombudsman kritiseeris komisjoni suutmatuse eest näidata, et komisjon on saavutanud õiglase tasakaalu oma toetuste usaldusväärse finantshalduse vajaduse ja kaebuse esitaja, keskkonnaühingu õiguse vahel õiglasele kohtlemisele ning süütuse presumptsioonile. Komisjon oli tagasi lükanud ühingu esitatud taotluse rahaliseks toetuseks ühenduse teatud programmi raames, sest ühing oli kohtuliku eeluurimise all.
