Dokumentidele juurdepääsu andmisest keeldumise väidetav ebapiisav põhjendamine

Kättesaadavad keeled :  bg.es.cs.da.de.et.el.en.fr.ga.it.lv.lt.hu.mt.nl.pl.pt.ro.sk.sl.fi.sv
  • Juhtum :  0900/2010/(MF)RT
    Alguskuupäev: {0} 1.07.2010 - Otsuse kuupäev: {0} 11.05.2012
  • Asjaomane institutsioon (asjaomased institutsioonid) :  Euroopa Parlament
  • Õigusvaldkond (õigusvaldkonnad) :  Üldised ning finants- ja institutsioonilised küsimused
  • Väidetava haldusomavoli liigid – i) rikkumised või ii) ametikohustuste rikkumised seoses järgnevaga :  Avalik ligipääs dokumentidele [art 23 EHHTE]
  • Teema (teemad) :  Teabepäringute käsitlemine ja juurdepääs dokumentidele (läbipaistvus)
hand holding coins
Autor: Nikita Sobolkov
Autoriõigus: Stocklib © Nikita Sobolkov

Kokkuvõte Euroopa Parlamendi vastu esitatud kaebuse 900/2010/(MF)RT tehtud otsuse kohta

2009. aasta augustis edutati kaebuse esitaja, Euroopa Parlamendi ametnik, tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2008 palgaastmele AST 7. Hiljem avastas ta, et talle ei maksta enam kompenseerivat hüvitist. Parlamendi otsusega maksti seda ametnikele kuni nende edutamiseni palgaastmele AST 8. Kaebuse esitaja otsustas esitada personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel kaebuse kompenseeriva hüvitise maksmata jätmise kohta. Seoses sellega taotles ta juurdepääsu (i) auditiaruandele, mis käsitleb kompenseeriva hüvitise määramist ja selle maksmise lõpetamise mõju teatud ametnikele ning (ii) parlamendi õigustalituse arvamusele, mis käsitleb teatud ametnikele kompenseeriva hüvitise maksmise lõpetamist. Parlament keeldus andmast kaebuse esitajale juurdepääsu nendele dokumentidele. Kaebuse esitaja pöördus Euroopa ombudsmani poole. Ta väitis, et parlament ei ole talle kõnealustele dokumentidele juurdepääsu andmisest keeldumist piisavalt põhjendanud. Ta leidis, et parlament peaks talle need dokumendid kättesaadavaks tegema.

Parlament väitis oma arvamuses, et kõnealuste dokumentide avalikustamine õõnestaks tõsiselt personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel esitatud kaebuste menetlemist.

Ombudsman ei olnud veendunud, et parlamendi selgitus on piisav põhjendamaks seisukohta, et taotletud dokumentide avalikustamine õõnestaks konkreetselt ja tegelikult parlamendi otsuste tegemist kõnealuste kaebuste menetlemisel. Lisaks ei olnud parlament tõendanud, et oht otsuste tegemisele oli tõsine ja mitte pelgalt teoreetiline. Seda arvesse võttes tegi ombudsman parlamendile sõbraliku lahendi ettepaneku.

Parlament lükkas sõbraliku lahendi ettepaneku tagasi ja jäi oma algsele seisukohale. Seetõttu lõpetas ombudsman uurimise kriitilise märkusega.