Euroopa Ombudsman
Seonduvad dokumendid
Kokkuvõte Euroopa Komisjoni vastu esitatud kaebuse 814/2010/JF kohta tehtud otsus
Lastevanemate ühendused, Euroopa Komisjon ja Euroopa koolide juhtorganid on arutlenud juba pikka aega klassikursust kordama jäänud õpilaste suure arvu üle Brüsselis asuvates Euroopa koolides, eriti prantsuse keele sektsioonis ja reaalainetes. Kaebuse esitaja – komisjoni ametnikest koosnev sõltumatu ühendus – palus komisjonil korraldada Euroopa koolide sõltumatu välisaudit, milles käsitletaks eelkõige koolis edasijõudmatust ja koolide juhtimisega seotud küsimusi. Kuna komisjoni vastused kaebuse esitajat ei rahuldanud, pöördus ta Euroopa Ombudsmani poole.
Ombudsmani järelepärimise peale viitas komisjon kõigepealt 2009. aastal alustatud Euroopa koolide reformile, millega nähti muu hulgas ette hulk Euroopa koolide pedagoogilise töö kvaliteeti käsitlevaid kontrollimehhanisme. Ombudsman leidis, et sellised kontrollimehhanismid on pigem sisesed kui välised, mistõttu nende abil ei saa rahuldaval viisil täita kaebuse esitaja nõuet korraldada sõltumatu välisaudit. Seetõttu esitas ombudsman soovituste projekti, milles palus komisjonil käsitleda seda nõuet nõuetekohaselt.
Seejärel teavitas komisjon ombudsmani oma soovitusest kaasata Euroopa koolid Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) korraldatud uurimusse, milles võetakse vaatluse alla õpilaste teadmised ajal, mil nad on jõudnud kohustusliku koolihariduse omandamisel lõpusirgele. Komisjoni sõnul võimaldaks see leida lahendusi suure hulga õpilaste edasijõudmatuse probleemile Euroopa koolides.
Ombudsman ei olnud eespool esitatud komisjoni seisukohaga nõus. Ta juhtis tähelepanu sellele, et komisjoni ettepanek tuleneb ilmselt Euroopa Parlamendi soovitusest, mille kohaselt peaksid Euroopa koolid võtma eeskujuks ülalnimetatud OECD uurimuse käigus kindlaks tehtud maailma parimad haridussüsteemid. Seejärel asus ta seisukohale, et selles uurimuses osalemisega ei rahuldataks piisavalt kaebuse esitaja nõuet korraldada Euroopa koolide sõltumatu välisaudit. Lõpetuseks tuvastas ta haldusliku omavoli juhtumi ja lõpetas menetluse kriitilise märkusega komisjonile.