Komisjoni projektiametnike vastutus Euroopa Liidu rahastatud projekti juhtimisel

Kättesaadavad keeled :  bg.es.cs.da.de.et.el.en.fr.ga.it.lv.lt.hu.mt.nl.pl.pt.ro.sk.sl.fi.sv
  • Juhtum :  3373/2008/(BB)(BU)JF
    Alguskuupäev: {0} 22.12.2008 - Soovitusettepaneku kuupäev: {0} 20.09.2010 - Otsuse kuupäev: {0} 30.01.2012
  • Asjaomane institutsioon (asjaomased institutsioonid) :  Euroopa Ühenduste Komisjon
  • Õigusvaldkond (õigusvaldkonnad) :  Üldised ning finants- ja institutsioonilised küsimused,Teadus, informatsioon, haridus ja kultuur
  • Väidetava haldusomavoli liigid – i) rikkumised või ii) ametikohustuste rikkumised seoses järgnevaga :  Õiguspärane ootus, järjepidevus ja konsultatsioon [art 10 EHHTE],Õiglus [art 11 EHHTE]
  • Teema (teemad) :  Hankelepingute sõlmimine ja toetuste andmine
1470220
1470220
Autor:
Autoriõigus: Stocklib © Radek Detinsky

Kokkuvõte Euroopa Komisjoni vastu esitatud kaebuse 3373/2008/(BB)(BU)JF kohta tehtud otsus

Kaebuse esitanud Prantsusmaa mittetulunduslik teadusorganisatsioon viis endise Nõukogude Liidu riikides edukalt ellu kolm komisjoni rahastatud projekti. Kaebuse esitaja asukohas hiljem tehtud välisaudit aga näitas, et kaebuse esitaja ja Moskvas asuva äriühingu vahel sõlmitud kokkulepe personali tasustamise kohta oli vastuolus kehtivate eeskirjadega. Kaebuse esitaja tunnistas oma viga, mis oli tema sõnul tingitud õigusküsimuste piiratud tundmisest. Kaebuse esitaja väitis samas, et hoidis oma tegevusega pidevalt kursis komisjoni projektiametnikku, kes osales mitmel projektiga seotud üritusel. Projektiametnik teadis seega, et kaebuse esitajal ei olnud töötajaid (sest tema personal koosnes vabatahtlikest) ja et ilma Moskvas asuva äriühinguga sõlmitud kokkuleppeta ei oleks saanud projekte edukalt lõpule viia.

Ombudsman esitas esialgu sõbraliku lahendi ettepaneku ja hiljem soovituse projekti, soovitades komisjonil tagasimaksenõudest loobuda. Komisjon keeldus. Seejärel rõhutas ombudsman, et kui projektiametnikud ei ole seoses projekti elluviimisega midagi nentinud selliste organisatsioonide nagu kaebuse esitaja tegevuse suhtes, võivad need organisatsioonid põhjendatult uskuda, et nende tegevus on kooskõlas kehtivate eeskirjadega. Kui see aga ei ole kooskõlas ja projektiametnikud saavad sellisest tegevusest teada, peaksid nad võtma ennetavaid meetmeid. Kui nad seda ei tee, peaks olema võimalik kohaldada nende suhtes distsiplinaarmeetmeid. Et eespool kirjeldatud olukord tõstatas tõsise põhimõttelise küsimuse, leidis ombudsman, et Euroopa Parlamendile eriaruande esitamine on õigustatud. Ta otsustas siiski kõnealuse aruande parlamendile edastada pärast seda, kui on omaalgatuslikult uurinud komisjoni käitumise teatud aspekte seoses tema rahastatud projektidega. Seepärast teatas ombudsman komisjonile, et kaalub sellise omaalgatusliku uurimise algatamist, ja lõpetas menetluse järeldusega, et tuvastati komisjoni haldusomavoli kaebuse esitajalt teatavate summade ebaproportsionaalsel ja ebaõiglasel sissenõudmisel.