Euroopa Ombudsman
Seonduvad dokumendid
Euroopa Parlamenti, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni käsitleva omaalgatusliku uurimise OI/4/2010/ELB otsuse kokkuvõte
Ombudsman uuris, kuidas Euroopa Liidu institutsioonid käsitlevad taotlusi, mis on esitatud personalieeskirjade alusel ja millega taotletakse uuema kohtupraktikaga vastuolus olevate otsuste asendamist. Ombudsman küsis parlamendilt, nõukogult ja komisjonilt, kas nad on valmis asendama oma varasemaid haldusakte (mis vastuvõtmise ajal vastasid kehtivale kohtupraktikale), et viia need kooskõlla uuema kohtupraktikaga. Ombudsman küsis ka, kas nad on nõus, et ametnikul on õigus taotleda Euroopa Liidu institutsioonidelt varasema otsuse asendamist uuega, mis oleks kooskõlas uuema kohtupraktikaga.
Institutsioonid olid seisukohal, et neil ei ole kohustust otsuseid kohtupraktika arengu suhtes kohandada. Nad väitsid, et kui otsust ei ole ettenähtud aja jooksul vaidlustatud, muutub see lõplikuks, ning lisasid, et kohtuotsused on siduvad vaid kohtuasja osapooltele ja nad kohaldavad kohtuotsuseid teiste poolte suhtes ainult erandjuhtudel.
Ombudsman tunnistas, et otsus, mida ei ole kohtulikuks läbivaatuseks ettenähtud tähtaja jooksul vaidlustatud, muutub lõplikuks. Ta lisas, et juriidiline kohustus vaadata läbi uue otsuse taotlus tekib ainult juhul, kui on ilmnenud uus oluline asjaolu. Institutsioon võib siiski oma kaalutlusõigust kasutades kaaluda uue otsuse tegemise taotlust. Samuti võib ta otsustada, et uuel otsusel ei ole tagasiulatuvat, vaid ainult edasiulatuv mõju. Hea halduse põhimõtteid järgides peaks institutsioon Euroopa Liidu kohtute otsustest tegema kõik vajalikud järeldused. Kokkuvõtteks järeldas ombudsman, et midagi ei takista institutsioonidel läbi vaatamast ametnike esitatud taotlusi varasema lõpliku otsuse asendamiseks uuega, mis on kooskõlas uuema kohtupraktikaga. Niivõrd ulatusliku kaalutlusõiguse kasutamisel peaks institutsioon arvestama kõiki asjakohaseid tegureid. Ombudsman lõpetas uurimise lisamärkusega.